Dihübriidsel ristamisel vaadeldakse kahe erinevates kromosoomipaarides paikneva, teineteisest sõltumatu alleelipaari pärandumist.
Mendeli 3. sõltumatu lahknemise seadus
Homosügootide ristamisel moodustuvad F2 põlvkonnas vanemate tunnuste kõikvõimalikud kombinatsioonid, kui geenialleelid asuvad erinevates kromosoomides (teineteisest piisavalt kaugel ).
Erinevates kromosoomides paiknevad geenid päranduvad üksteisest sõltumatult. 9:3:3:1 = fenotüübiline lahknemissuhe domineerimise korral mõlemas alleelipaaris.
Ristati valge lühisabaline kass pruuni pikasabalise kassiga. F1 isendid olid kõik pruunid ja pikasabalised.
Koosta pärandumisskeem
Määra vanemate ja F1 ning F2 järglaste genotüübid.
Dihübriidne ristamine:
1. Pruunisilmse tumedajuukselise mehe ja sinisilmse heledajuukselise naise lapsed olid kõik pruunide silmade ja tumedate juustega. Milliste tunnustega ja millise tõenäosusega võivad olla lapselapsed. Kui pruunisilmse tumedapäise tütre mees on samuti pruunisilmne ja tumedapäine ning mõlema tunnuse suhtes heterosügoot.
1. Pruunisilmse tumedajuukselise mehe ja sinisilmse heledajuukselise naise lapsed olid kõik pruunide silmade ja tumedate juustega. Milliste tunnustega ja millise tõenäosusega võivad olla lapselapsed. Kui pruunisilmse tumedapäise tütre mees on samuti pruunisilmne ja tumedapäine ning mõlema tunnuse suhtes heterosügoot.
A – brünett
a – blond
B – pruunisilmne
b - sinisilmne
P: AABB x aabb
F1: AaBb
P: AaBb x AaBb
V: 9/16 brünett ja pruunisilmne; 1/16 blond ja sinisilmne; 3/16 blond ja pruunisilmne; 3/16 brünett ja sinisilmne
Mendeli III seaduse tõttu võib dihübriidset ristamist vaadelda kahe monohübriidse ristamisena.
Sel viisil monohübriidsetel ristamistel saadud genotüüpide esinemise tõenäosused korrutatakse, domineerimise korral näiteks: (3:1)x(3:1) = 9:3:3.1
2. Ristati must pikakarvaline merisiga analüüsivalt valge lühikese karvaga meriseaga. F1 isendid olid pooled mustad pikakarvalised, pooled mustad lühikese karvaga. Määrake vanemate ja F1 järglaste genotüübid.
3. Inimesel pruun silmavärvus domineerib siniste üle, paremakäelisus vasakukäelisuse üle, kusjuures nimetatud geenid paiknevad eri kromosoomides. Millised lapsed võivad sündida kui
pruunisilmne paremakäeline (mõlema tunnuse suhtes homosügootne) abiellub sinisilmse vasakukäelisega,
b) mees on sinisilmne ja paremakäeline, naine pruunisilmne ja paremakäeline (mõlema tunnuse suhtes heterosügootne)?
4. Mõlemal vanemal on vererühmad AB, Rh+. Millise tõenäosusega võiks neil sündida poeg vererühmadega B, Rh–? Milliste vererühmadega lapsi ja millise tõenäosega võib selles peres veel sündida?
P: IAIBRr x IAIBRr
Vastus: 6/16 AB Rh+; 3/16 A Rh+; 3/16 B Rh+; 2/16 AB Rh-;1/16 A Rh-; 1/16 B Rh-
Dihübriidne ristamine:
Dihübriidne ristamine:
5. Punaseõielist kitsalehelist lõvilõuasorti ristati valgeõielise laialehise sordiga. Esimese põlvkonna hübriidtaimed olid kõik roosaõielised ja keskmise lehelaiusega. Missuguseid taimi on oodata F2 põlvkonnas? Missugune osa F2 taimedest peaks sarnanema kummagi lähtesordiga?
Ā Ā – punane
aa – valge
Āa – roosa
BB – kitsaleheline
bb – laialeheheline
Bb – keskmise lehe laiusega
P: ĀĀBB x aabb
F1: ĀaBb
P: ĀaBb x ĀaBb
Dihübriidne ristamine:
6. Lainesjuukseline bariton abiellus lainesjuukselise metsosopraniga. Vanemate mõlemad tunnused olid intermediaarsed. Missugune on tõenäosus, et nende laps on
lainesjuukseline bass
b) lokkisjuukseline sopran?
(Bass, bariton, tenor; Alt, metsosopran, sopran ).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar