Eesti Vabariigi lennundus
7.1 Eesti Vabariigi lennunduskoolituse taassünd
Juba enne Eesti Vabariigi taasündi, 1987. aastal, hakati Illar Link`i ja Endel Käärt`i eestvõttel koolitama eralendureid lennukil Wilga-35A. 1989. aastal algasid “Aerocos” ametlikult esimesed eralendurite kursused ning nende lõppedes 1990. aastal algasid Endel Käärt`i ja Jüri Liivamäe eestvõttel uued eralendurite kursused Tartu lennuklubis. Nii said paljud eestlased eralenduri tunnistused juba enne Eesti Vabariigi sündi. Eespoolnimetatud kursused lõpetasid teiste hulgas ka hilisem Pärnu lennujaama juhataja ning lennukompanii Air Livonia asutaja Ants Aringo ja Eesti Lennundusmuuseumi asutaja Mati Meos.
Uus ajastu Eesti lennunduskoolituses algas 1. septembril 1990. aastal kui mitmete tuntud pilootide (Mati Sõrmus, Rein Porro, Otto Taur) eestvõttel avati lennundusklass Nõo Keskkoolis, Tartumaal. Lennundusklassi võeti vastu noori põhikooli lõpetanuid vanuses 15-16 aastat. Lisaks keskkooliõpingule õppisid need noored X - XII klassis ühel päeval nädalas lennundust, sooritasid lennupraktika ja said ametlenduri tunnistused. Esimene lend ametlendureid lõpetas 1993. aastal. Praegu on valdav enamus I lennu lõpetanutest Estonian Air`i Boeing 737 - 500 piloodid, kusjuures üks neist (Andreas Kari) on juba tõusnud kapteniks.
13. aprillil 1993. aastal asutati Tartu Lennukolledž. Rektoriks määrati tehnikakandidaat Villu Mikita. 1. septembril 2008. aastal nimetati Tartu Lennukolledž ümber Eesti Lennuakadeemiaks ning 2010. aastal koliti uude õppekeskusesse Ülenurmele.
Aastatel 1994 – 2013 on lennundushariduse saanud üle 500 lennundusspetsialisti.
7.2 Eesti lennundus aastatel 1991 - 2004
1991. aastal moodustati Aerofloti Eesti filiaalist Riiklik Aktsiaselts Estonian Air ja asutati lennufirma Avies;
1992. aastal sai Eesti Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organsisatsiooni (ICAO) 166-ndaks liikmeks;
1992. aastal toimus RE Estonian Air jagunemine Aktsiaseltsiks Estonian Air ja Aktsiaseltsiks Eesti Lennujaamad; 1993. aastal jõustus esimene taasiseseisvusjärgne lennundusseadus;
1993. aastal lõpetas Nõo Reaalgümnaasiumi I lend (15) noori ametlendureid;
1993. aasta 13. aprillil asutati Tartu Lennukolledž;
1993. aastal jõustus esimene taasiseseisvusjärgne lennundusseadus;
1994. aastal kehtestati Eesti õhuruumis ICAO standarditele vastavad lennureeglid;
1993. aasta 7. juunil nimetati ametisse Tartu Lennukolledži rektor Villu Mikita;
1994. aastal lõpetasid Tartu Lennukolledži esimesed lennundusspetsialistid - 4 lennuvälja lennuinfoteeninduse informaatorit;
1995. aastal sai Estonian Air esimese lennuki Boeing 737-500;
1995. aastal sai Eesti Euroopa Tsiviillennunduse konverentsi (ECAC) 33. liikmeks;
1995. aastal lõpetasid Tartu Lennukolledži 7 aeronavigatsioonilise info teeninduse spetsialisti;
1995. aastal lõpetasid Tartu Lennukolledži 13 esimest lennujuhti;
1996. aastal sai Estonian Air teise lennuki Boeing 737-500;
1997. aastal nimetati Tartu Lennuklubi ümber Ridali Lennuklubiks;
1998. aastal toimus ICAO presidendi visiit Eestisse;
1998. aastal asutati Eesti langevarjuklubi;
1998. aastal lõpetas Tartu Lennukolledži esimene kõrgharidusega lennundusinsener – Margus Keermann;
1998. aastal lõpetas Reaalgümnaasiumi viimane lend (8) noori ametpiloote;
1999. aastal jõustus uus lennundusseadus;
1999. aastal sai Eesti Ühendatud Lennundusasutuste (JAA) kandidaatliikmeks;
1999. aastal renoveeriti Tallinna Lennujaama reisiterminal;
2000. aasta 27. juunil kiitis Vabariigi Valitsus heaks Eesti lennunduse riikliku arengukava aastateks 2000 - 2006;
2000. aasta 8. augustil kiitis Vabariigi Valitsus heaks regionaalsete lennujaamade arengukava aastateks 2000 - 2006;
2001. aasta septembris tähistas Tallinna Lennujaam oma 65. juubelit;
2002. aasta aprillis tuli Eesti turule uus lennufirma Aero Airlines, kes hakkas sooritama regulaarlende marsruudil Tallinn - Helsingi;
2002. aasta juunis avati Tartu maakonnas Eesti esimene lennundusmuuseum;
2004. aasta 1. septembril avati Ülenurme Gümnaasiumis lennundusklass;
2005. aastal pälvis rändauhinna "Kotkas" "Aasta tegu Eesti lennunduses" Tartu Lennundusmuuseum kollektsiooni arengu eest;
2006. aastal pälvis rändauhinna "Kotkas" "Aasta tegu Eesti lennunduses" Tartu Lennukolledž lennutreeningseadme FNPT II MCC rakendamise eest;
2007. aastal pälvis rändauhinna "Kotkas" "Aasta tegu Eesti lennunduses" Piirivalve Lennusalk Eesti Vabariigi pääste- ja seirevõimekuse tõstmise eest;
2008. aastal nimetati Tartu Lennukolledž ümber Eesti Lennuakadeemiaks;
2008. aastal asutati AS Panaviatic;
2009. aastal sai Eesti Lennuakadeemia rektoriks Jaan Tamm
2009. aastal nimetati Tallinna lennujaam ümber Lennart Meri Tallinna lennujaamaks.
2010. aastal asutati Eesti Lennuakadeemia üliõpilaste poolt MTÜ Eesti Lennundusselts;
2010. aastal kaitsti Eesti Lennuakadeemias esimesed magistritööd;
2010. aastal pälvis "Aasta tegu Eesti lennunduses" rändauhinna "Kotkas" Eesti Õhuvägi;
2011. aastal kolis Eesti Lennuakadeemia uude õppehoonesse Ülenurmel;
2011. aastal tähistas Tartu lennujaam oma 65. sünnipäeva;
2011. aastal tunnistati "Aasta tegu Eesti lennunduses" rändauhinna "Kotkas" vääriliseks Eesti lennuakadeemia uus õppehoone "Propeller";
2012. aastal pälvis "Aasta tegu Eesti lennunduses" rändauhinna "Kotkas" Eesti Õhuvägi
2013. aastal tähistas Eesti Lennuakadeemia oma 20. juubelit.
7.3 Kümme säravamat nime Eesti lennunduses
Theodor Kalep - Rahvusvahelise kuulsusega lennukimootorite konstruktor, esimene eesti rahvusest lennukiomanik.
Theodor Meybaum - Esimene Eestis sündinud lendur.
Elviine Kalep - Esimene Eesti rahvusest naislendur.
Guido Jakobson - Esimene eesti rahvusest reaktiivlennuki TU-124 komandör, Eesti Lennuameti peadirektori asetäitja ja osakonnajuhataja.
Mati Sõrmus - Endine lennuki TU-134A komandör, hiljem Eesti Lennuameti peadirektor, Tallinna lennujaama juhatuse esimees, Nõo Keskkooli lennundusklassi ja Tartu Lennukolledži asutajaliige.
Rein Porro - Endine lennuki TU-134A komandör, Eesti hinnatuim ja universaalseim lennuõpetaja, Nõo Reaalgümnaasiumi lennundusklassi ja Tartu Lennukolledži asutajaliige, Tartu Lennukolledži endine õppeprorektor ja dekaan, Eesti Lennuameti peadirektori asetäitja.
Anatoli Roost - Endine lennuki Jak-40 komandör, Eesti Vabariigi üks esimesi Boeing 737-500 kapteneid, AS Estonian Air lennundusdirektor.
Otto Taur - Endine sõjaväelendur, Eesti omaaegne tunnustatuim rahvamajanduslendur, lennuki AN-2 komandör, koondeskadrilli komandör - Tartu lennujaama ülem, Nõo Keskkooli lennundusklassi ja Tartu Lennukolledži asutajaliige.
Teo Krüüner - Tartu Lennukolledži õhusõiduki juhtimise osakonna juhataja ja õppejõud. Endine sõjaväelendur, Eesti Õhuväe ülem aastatel 1998 -2004, kindralmajor.
Endel Puusepp - Eesti rahvusest polaarlendur . Nõukogude Liidu kangelane. Sooritas 1942. aastal kangelaslikud lennud Moskvast Londonisse ja Washingtoni.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar