Mesoarhaikum on geokronoloogiline üksus (aegkond) arhaikumis ehk ürgeoonis.
Mesoarhaikumile eelneb Paleoarhaikum ja järgneb Neoarhaikum.
Mesoarhaikumi ulatus on 3200 kuni 2800 miljonit aastat tagasi. See ei ole seotud kindla kivimikihistusega.
Austraalias on leitud mesoarhaikumist pärinevaid stromatoliite.
Umbes 2800 miljonit aastat tagasi jagunes osadeks esimene teoreetiline hiidmanner Vaalbara.
Paleoarhaikum on geokronoloogiline üksus (aegkond).
Paleoarhaikumile eelneb Eoarhaikum ja järgneb Mesoarhaikum. Paleoarhaikum oli ajavahemikul 3,6 kuni 3,2 miljardit aastat tagasi.
Eoarhaikum on geokronoloogiline üksus (aegkond). Eoarhaikum vastab ajavahemikule 4–3,6 miljardit aastat tagasi. Rahvusvaheline Stratigraafiakomisjon ei ole eoarhaikumi alumist piiri täpselt määratlenud.
Sõna "eoarhaikum" tuleneb kreekakeelsetest sõnadest ēōs ('koit') ja archaios ('vana, ürgne').
Eoarhaikum on Arhaikumi eooni esimene aste. Sellele järgneb Paleoarhaikum. Eoarhaikumile eelnes hadaikum.
Eoarhaikumis umbes 3,6 miljardit aastat tagasi moodustus esimene hiidmanner Vaalbara.
Eoarhaikumist pärinevad vanimad teadaolevad kivimid. Need on 3,8 miljardit aastat vanad ja asuvad Lääne-Gröönimaal Isua rohekildavöös.
On oletatud, et eoarhaikumi lõpus arenesid protobiontidest esimesed prokarüoodid.
Fanerosoikum on kronostratigraafiline üksus (ladem) ning geokronoloogiline üksus (eoon). Fanerosoikum vastab ajavahemikule 542 miljonit aastat tagasi kuni tänaseni.
Fanerosoikumile eelneb Proterosoikum.
Fanerosoikum jagatakse kolmeks aegkonnaks, millele vastavad samanimelised ladekonnad:
Kolm aegkonda omakorda jagunevad üheteistkümneks ajastuks (ladestuks).
