Otsing sellest blogist

UUS!!!

Raku jagunemine: Mitoos

Rakutsükkel Mõned rakud meie kehas ei ole jagunemisvõimelised nagu näiteks mõned närvirakud ja punased vererakud. Enamus rakkudest aga kasva...

teisipäev, 2. jaanuar 2024

Ekvatoriaalvööde

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Ekvatoriaalvööde

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti
Ekvatoriaalne kliimavööde

Ekvatoriaalne kliimavööde on ekvaatori ümbruses paiknev põhikliimavööde, kus aasta läbi valitseb ekvatoriaalne õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud väga väikese amplituudiga kõrged õhutemperatuurid ja suur sademete hulk. Aasta läbi puhuvad pöörijoonte piirkonnast lähtuvad passaadid. Päike on aasta läbi seniidis või väga kõrgel, sellepärast on päikesekiirguse hulk suur (pilvisuse tõttu on see väiksem kui troopikavöötmes).

Aasta läbi on õhutemperatuurid umbes +25 °C, iga päev sajab pärast lõunat vihma. Sademete hulk on üle 3000 mm aastas. Valitsevad vihmametsad ja asustus on hõre.

Ekvatoriaalkliima kliimadiagramm, Majuro atoll

Ekvatoriaalne kliimavööde hõlmab Kesk-AafrikaLõuna-Ameerika põhjaosa ja Kagu-Aasia piirkonna.

Ekvatoriaalne kliima

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti
Ekvatoriaalne kliima on iseloomulik ekvatoriaalsele kliimavöötmele
Ekvatoriaalne vihmamets Venezuelas
Ekvatoriaalse kliima kliimadiagramm (Labuan, Malaisia)

Ekvatoriaalne kliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi kliimatüüp, mis on iseloomulik ekvatoriaalsele kliimavöötmele. Sellele on iseloomulik palav ja niiske ilm kogu aasta jooksul.

Ekvatoriaalse kliima levikuala on Lõuna-Ameerika põhjaosa Amazonase madaliku piirkonnas, Aafrika keskosa Kongo jõgikonnas ja Kagu-Aasia (Malaka poolsaar ja Malai saarestik) koos Austraalia kirderannikuga.

Ekvaatori piirkonnas on Päike seniidis või väga kõrgel horisondi kohal ja seetõttu on päikesekiirguse hulk väga suur. Maapind soojeneb kiiresti, sellest soojeneb ka õhk, ning vesi aurustub. Soe õhk tõuseb ja jahtub ning veeauru kondenseerumisel tekivad pilved. Pärastlõunati sajab paduvihma. Õhutemperatuuri kõikumine aasta ja päeva jooksul on väga väike (meretasemel on õhutemperatuur +24...+28 °С, amplituud 1–2 kraadi). Aasta keskmine sademete hulk on 1500–5000 mm.

Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi vastab ta kliimatüüpidele AfAm ja kohati ka Aw kliimatüübile.

reede, 29. detsember 2023

Lähisekvatoriaalne kliimavööde

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Lähisekvatoriaalne kliimavööde

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti
Lähisekvatoriaalne kliimavööde on vahekliimavööde, kus talvel valitseb troopiline õhumass ja suvel ekvatoriaalne õhumass.
Lähisekvatoriaalse kliima ala

Lähisekvatoriaalsele kliimale on iseloomulikud kuum ja kuiv talv ning kuum ja niiske suvi. Talvel valitsevad seal troopilised õhumassid kuiva ja läbipaistva õhuga ning Päike asub peaaegu kogu aeg seniidis. Suvel valitsevad ekvatoriaalsed õhumassid ning iga päev sajab vihma.

Eristatakse kuiva aastaaega talvel ja vihmast aastaaega suvel. Nende pikkus sõltub koha asukohast: mida lähem koht ekvaatoriaalvöötme poole, seda pikem on vihmane aastaaeg ja lühem kuiv aastaaeg.

Kliimadiagrammid[muuda | muuda lähteteksti]

Lähisekvatoriaalne kliima

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti
Lähisekvatoriaalse kliimaga piirkonnad
Lähisekvatoriaalse kliima kliimadiagramm (Hanoi)

Lähisekvatoriaalne kliima on kliimatüüp Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi, millele on iseloomulik kahe aastaaja vaheldumine: palav ja niiske suvi vaheldub palava ja kuiva talvega. Kõige tähtsamad ilma kujundajad on troopilised mussoonid.

Selle põhjuseks on ekvatoriaalsed õhumassid suvel ja troopilised õhumassid talvel. Seetõttu on seal suvel ekvatoriaalsed ja talvel troopilised tingimused.

Lähisekvatoriaalse kliima valitseb Kesk-AafrikasLõuna-Ameerika põhjaosas, Põhja-Austraalias ning Lõuna- ja Kagu-Aasias. Lähisekvatoriaalse kliimaga piirkonda nimetatakse lähisekvatoriaalseks kliimavöötmeks.

Temperatuur

Õhutemperatuur on troopilistes mussoonides ookeani kohal sama kõrge ja sama väikese aastase amplituudiga kui ekvatoriaalses kliimas. Maismaal on aastane temperatuurikõikumine suurem ja suureneb üha koos geograafilise laiusega. Eriti on see märgatav Lõuna-Aasias, kus troopilised mussoonid tungivad üsna kaugele mandrile ja jõuavad sealjuures kõrgetele laiuskraadidele.

Brasiilias Mato Grosso osariigi pealinnas Cuiabás on keskmine temperatuur oktoobris +28 °C. Kui algavad suvemussoonid, mis toovad sinnakanti mereõhku, alaneb see kuni +27°-ni jaanuaris. Talvel langeb see +24°-ni juunis. Seega on aastane õhutemperatuuri kõikumine 4°.

Peaaegu samal laiusel Indias mere kaldal olevas Chennais on temperatuur juunis +32° ja jaanuaris +25°, mis teeb aastaseks kõikumiseks 7°. Seevastu sisemaal Varanasis on keskmine temperatuur mais +33°, juulis pärast suviste mussoonide algust +29°, aga jaanuaris langeb +16°-ni. Seega on temperatuuri aastane kõikumine 17°, mis on nende laiuste kohta väga suur.

Ida-Hiinas jõuavad troopilised mussoonid veel kaugemale põhja. See on jälgitav näiteks Shanghais. Augustis on seal keskmine temperatuur +27° nagu ekvaatori kandiski. Seevastu talvemussoonid, mis saabuvad kõrgetelt laiuskraadidelt, alandavad jaanuari keskmise temperatuuri +3°-ni ja aastane temperatuurikõikumine on 24°.

Lähisekvatoriaalses kliimavööndis on täheldatud ka maailma kõige kõrgema aastase keskmise temperatuuriga ala. See asub Punase mere edelakaldal Eritreas, kuhu vahel jõuab suvine mussoon lõunapoolkeralt, ületades Etioopia mägismaa. Sellelt langedes tõuseb tema temperatuur veelgi föönprotsessi käigus, mistõttu Eritreas täheldataksegi eriti kõrgeid temperatuure. Eritrea sadamalinna Massawa keskmine temperatuur on jaanuaris ja veebruaris +26°, aga juulis +35° ja aastas +30°.

Sademed

Lähisekvatoriaalne mets (Vietnam)

Lähisekvatoriaalses kliimas on kohati sademeid sama palju kui ekvatoriaalses kliimas, aga mida lähemale poolustele, seda enam sademete hulk langeb, eriti tasandikul.

Kõrgetel kallastel ja mäekülgedel, mis on avatud suvemussoonide poole, on sademed eriti suured. Guinea lahe rannikul tõusevad nad näiteks Guinea pealinnas Conakrys peaaegu 5000 mm-ni, Indias Cherrapundjis on täheldatud suurim aastane sademete hulk Maal: 11 020 mm. See viimane kehtib siiski kitsal maa-alal, üldiselt on Cherrapundji kandis aastane sademete hulk 5000 mm ja mujalgi Indias pole see suurem.

Lähisekvatoriaalsele kliimale on omane sademete hulga eriti suur aastaajaline kõikumine. Näiteks Kalkutas, kus aastane keskmine sademete hulk on 2730 mm, sajab detsembris kõigest 5 mm. Üldiselt sajab Indias 4 suvekuu jooksul, mil valitsevad suvemussoonid, 90% aastasest sademete hulgast. See kehtib ka teistel mandritel. Conakrys sajab juunist septembrini 3920 mm, aga detsembrist märtsini 15 mm. Sudaanis Hartumis, kus aastane keskmine sademete hulk on 135 mm (see on lähisekvatoriaalse kliima peaaegu kuivusrekord), sajab siiski juulist oktoobrini 130 mm sademeid, aga novembrist aprillini ei saja üldse midagi.

See mis sademete kohta kehtib ka pilvisuse ja õhuniiskuse kohta. Nende maksimum on suvel ja miinimum talvel. Näiteks Kalkutas on pilvisus juulis 84% ja jaanuaris 8%. India ida- ja keskpiirkondades heidavad puud kuiva talve ajaks koguni lehed maha.

Niisugusele kliimale on kõige sobivam taimestikuvöönd troopiline metsastepp ehk savann.

neljapäev, 28. detsember 2023

Mussoonkliima

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Mussoonkliima

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Mussoonkliima on kliimatüüp, kus sajab suvel peaaegu iga päev vihma ja tekivad üleujutused. Talvel on taevas selge ja tekivad põuad. Põhjuseks on mussoonide liikumine. Suvel puhuvad need ookeanilt mandrile, tuues endaga kaasa madalrõhkkonna, ja talvel mandrilt ookeanile, tuues endaga kaasa kõrgrõhkkonna.

Mussoonkliimas on kaks aastaaega: vihmaperiood ja kuiv periood. Vihmaperiood kestab tavaliselt aprillist oktoobrini ja kuiv periood oktoobrist aprillini.

Suvel on mandril madalrõhkkond ja ookeanil kõrgrõhkkond, talvel mandril kõrgrõhkkond ja ookeanil madalrõhkkond.

kolmapäev, 27. detsember 2023

Troopiline mandriline kliima

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Troopiline mandriline kliima

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti
Troopilise mandrilise kliimaga piirkondadele on iseloomulikud kõrbed. Sahara kõrbe luited
Troopilise mandrilise kliima kliimadiagramm (AdenJeemen)

Troopiline mandriline kliima on kliimatüüp Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi, mis on iseloomulik mandrite sisealadele. See kliimatüüp on levinud Aafrika põhja- ja lõunaosas, AraabiasAustraalia territooriumi suures osas, MehhikosLõuna-Ameerika keskosas, st nendes piirkondades ekvaatorist põhja ja lõuna pool, kus puuduvad mussoonid ja aastaringselt valitseb troopiline õhk.

Nendes piirkondades paiknevad troopilised kõrbed (sh Sahara kõrb, Araabia kõrb, Austraalia kõrbed jne). Selle tõttu nimetatakse mõnikord seda kliimat troopiliste kõrbete kliimaks. Kuna aasta jooksul valitsevad seal laskuvad õhuvoolud, siis pilvisus ja sademete hulk on seal väga väikesed. Maapinna kiirgusbilanss on kuiva õhu ja maapinna suure albeedo tõttu väiksem kui ekvatoriaalses vöötmes. Õhutemperatuur on kogu aasta jooksul väga kõrge, sest soojuskaod aurumisena on väikesed. Suvi on palav, soojema kuu keskmine õhutemperatuur on üle +26 °С, aga kohati kuni +40 °С. Troopilistes kõrbetes ongi maksimaalsed õhutemperatuurid maakera kõrgeimad (+58 °С). Ka talv on soe: külmima kuu keskmine õhutemperatuur jääb +10 ja +22 °С vahele. Aastane temperatuuriamplituud on suur, keskmiselt on see 15–20°. Ka ööpäevased õhutemperatuurikõikumised on suured, mõnikord kuni 40 °С.

Sajab harva, aga esinevad ka tugevad vihmad (Saharas kuni 80 mm ööpäevas). Aastane sademete hulk on tavaliselt alla 250 mm, kohati isegi alla 100 mm.

Tuuled on nõrgad, aga esinevad tolmutormid (samuumid), mis kannavad edasi tohutus koguses liiva. Need tormid on seotud õhu alamkihi ülesoojenemisega.

Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi vastab troopilisele mandrilisele kliimale BW kliimatüüp.

reede, 22. detsember 2023

Troopiline ookeaniline kliima

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Troopiline ookeaniline kliima

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti
Hanalei, Kauai

Troopiline ookeaniline kliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi kliimatüüp, mis on iseloomulik ookeanide troopikas paiknevatele osadele. Et piirkonnas valitsevad aastaringselt passaadid, siis nimetatakse seda mõnikord passaatkliimaks.

Troopilisele ookeanilisele kliimale on iseloomulikud mõõdukalt kõrged õhutemperatuurid, mis kasvavad suvel ekvaatori suunas temperatuurini +20 kuni +27°С. Talvel muutuvad kõrgematel laiuskraadidel õhutemperatuurid madalamaks ning ulatuvad kuni +10...+15°С.

Et atmosfäär on ebastabiilne ja seal esineb inversioon, siis tekib palju rünk- ja kihtrünkpilvi, keskmine pilvisus on üle 50%. Aga sademete hulk on suhteliselt väike, välja arvatud saarte tuulepealstel külgedel. Näiteks Hawaii saarte hulka kuuluva Kauai saare tuulepealsel küljel on aasta keskmine sademete hulk umbes 12 000 mm aastas, mille põhjuseks on niiskete õhumasside tõus kirdeküljel. Sama saare tuulealusel küljel on aasta keskmine sademete hulk vaid 560 mm.

Avatud ookeanis on ilm tavaliselt kuiv, mõnikord sajab nõrka vihma. Harva sajab tugevat vihma seoses troopiliste tsüklonite tegevusega.