Vanas-Egiptuses kasutati kiiilkirja ja hiljem hieroglüüfkirja. Vana-Egiptuse ajaloo uurimisega tegeleb egüptioloogia.
Osiris, Egiptuse allilma ja ülestõusnute jumal
Vanaegiptuse mütoloogia on
müütide kogum
vanaegiptusest, mis käsitleb
Egiptuste jumalate ja jumalannade tegemisi. Nendes müütides väljenduvad mõtted on suur osa vanaegiptuse religioonist. Müüdid esinevad tihti Egiptuse kirjutistes ja kunstis, eriti lühijuttudes ja religioossetes teostes nagu
hümnides, rituaali- ja matusetekstides ning
templi kaunistustes. Need allikad sisaldavad harva täielikku müüti ning tihti kirjeldavad ainult väikeseid lõigukesi.
Inspireerituna looduse tsüklilisusest, tajusid vanaegiptlased olevikku korduvate tsüklitena, minevikku aga lineaarsena. Mineviku lineaarsuses toimunud müüdid andsid aluse olevikulises ajas toimuvate sündmuste tsükliteks. Olevikus toimuvad sündmused kordavad müüte, mis uuendab
Maati, universumi fundamentaalset korda. Kõige tähtsamate episoodide hulgas on loomisemütoloogiad, milles jumalad loovad universumi ürgsest kaosest; lood päikesejumala
Ra valitsemisest Maa üle; ja
Osirise müüt, mis räägib jumalate Osirise,
Isise ja
Horose võitlusest kaosejumala
Sethi vastu. Olevikusündmused, mida võib pidada müütideks, hõlmavad Ra igapäevastteekonda läbi maailma ja allmaailma Duati. Korduvad teemad nendes müütilistes episoodides hõlmavad konflikti Maati pooldajate ja segaduse jõudude vahel, vaarao tähtsus Maati säilitamisel ja jätkuv jumalate surm ja taassünd.
Nende pühade sündmuste detailid erinevad tekstides ja on tihti vastuolus üksteisega. Vanaegiptuse müüdid on põhiliselt metafoorilised, tõlkides jumaluste olemust ja käitumisviise inimestele mõistetavaks. Iga müüdi variant esindab erinevat sümboolset perspektiivi, rikastades egiptlaste arusaama jumalatest ja maailmast.
Mütoloogial oli suur mõju Vana-Egiptuse kultuurile. See inspireeris või mõjutas mitmeid usurituaale ja tagas ideoloogilise aluse vaarao positsioonile. Müütide stseenid ja sümbolid esinevad hauakambrite, templite ja
amuletide kunstis. Kirjanduses kasutati müüte või nende elemente humoorikates kui ka
allegoorilistes juttudes, mis näitab, et egiptlased kasutasid mütoloogiat mitmesuguste eesmärkide saavutamiseks.
Tähtsamad jumalused
Varadünastilistes tekstides võib kohata ligikaudu kahesaja jumaluse nime, hilisemast ajast pärit Teeba versioon Surnuteraamatust aga annab peaaegu viissada nime, millele tuleb lisada veel kuni kaheksasaja mütoloogilise olendi nimetused.
Sergei Stadnikovi raamatus "Vana-Egiptuse kultuurilugu", paragrahvis "Ülevaade Egiptuse tähtsamatest jumalatest" antakse kaheksateistkümne tähtsama jumala nimestik koos lühikeste annotatsioonidega:
- Amon (Amen, Amun, Ammon, Amoun)
- Anubis (Anpu)
- Apis
- Aton
- Atum
- Geb (Keb, Seb)
- Hathor (Athyr)
- Hnum
- Horos
- Isis (Aset, Eset)
- Maat
- Min (Minu)
- Month
- Nut (Neuth, Nuit)
- Osiris (Usire)
- Seth
- Thot (Thot, Thout, Djhowtey, Djehuti, Tehuti, Zehuti)
- Ra (Re, Ra–Atum, Amon–Ra, Ra–Harahte)
Paljud arvavad, et sellest nimestikust puuduvad paljud sama tähtsad jumalad, näiteks
Ptah - Neftis - Šu - Tefnut - Bast - Hapi - Honsu - Mut - Nefertum - Sehmet - Sokar
Nimekiri enamlevinud Vana-Egiptuse jumalustest
A
- Aken
- Aker - Aker ('Maa') oli egiptuse jumalus, keda peeti allilma rangeks valitsejaks ja väravavahiks, päikese abiliseks võitluses Apopiga. Ei loetud kõrgemate jumaluste hulka, ka pole teada talle pühendatud templeid või kultuspaiku."Püramiidide tekstides" kirjeldatakse teda sfinksi või maaribana, mille mõlemas otsas on kas inimese või lõvi pea. Hilisemal ajal kujutati teda kahe lõvina, kellest üks vaatab läände, sinna kus päike loojub, ja teine itta. Lõvide kohal on päikese hieroglüüf. Veel on kujutatud maona, kuna madu on maa "hing".
- Am-Heh
- Ament -
Ament, Amentet, Amentit, Imentet, Imentit ('läänemaalane') oli algselt Alam-Egiptuse lääneservas asunud liibüalastega asustatud provintsi jumalanna. Hiljem omistati talle surnute jumalanna roll. Teda kujutati poolenisti puulehest välja sirutatuna ulatamas maailma väravate juures, kõrbe serval, surnutele leiba ja vett. Kes seda leiba oli maitsnud sai "jumalate sõbraks" ja tal ei olnud enam tagasiteed elavate maailma. Amenti rollis on kujutatud ka Nuti, Maati ja Neithi. Uues-Kuningriigis (1570–1085 eKr) võttis tema rolli üle Hathor.
Kujutatakse naisena, kes kannab peas lääne hieroglüüfi, käes skeptrit ja eluristi. Lääne hieroglüüfiks oli poolkera, mis toetus kahele ebavõrdse pikkusega sambale. Poolkera peal kujutati kas jaanalinnusulge või pistrikku.
- Amaunet
- Amathaunta - ookeani jumalanna
- Ammit (Ammut, Ahemait)
- Amon (Amen) - ürgjumal, loomis– ja viljakusjumal, õhu ja tuule jumal. Uue Kuningriigi ajal ühines Ra-ga jumal Amon-Ra-ks.
Amon, Amun, Ammon oli Vana-Egiptuse loomise ja õhu jumalus, kes tekitab liikumist ning kaost. Alates 11. dünstiast oli Amon Teeba kohalik kaitsejumalus, alates 18. dünastiast, kui Teebast sai (kuning)riigi pealinn, sai Amonist riigijumal. Koos varasemate riigijumalatega (Re ja Ptah) moodustasid nad riigi valitseva "kolmainsuse". Amon jäi edaspidi Egiptuse jumaluseks, vaid korra asendati ta Ehnatoni reformis Atoniga. Samastati hiljem päikesejumal Re-ga (Amon-Re) kujunes Uue riigi ajal peajumalaks.
Amoni naine oli Mut ja poeg Šons. Vaarao nimi Amenhotep tähendab "Amon on rahul".
Hiljem samastati Amonit kreeka Zeusiga ja roomlaste Jupiteriga.
- Anat
- Andjety
- Anqet
- Anubis - šaakalipäine Egiptuse jumal, kes valitses matuste üle ja keda tunti kui Muumiate Isandat. Osirise poeg.
Anubis (Egiptuse keeles "koerake") on egiptuse jumalus ja Surnute Maja valdaja šaakali- või koerapeaga ja eluristiga paremas käes. Tema püha on 22. jaanuar ja peakultuskoht oli Lykopolis (Hundilinn). Anubis on Osirise poeg, kes kehastas mitmesuguseid koernuumeneid.
Teda samastatakse Isise müsteeriumides kreeka hingede juhi Hermesega.
- Anuke
- Anuket
- Apep
- Arensnuphis
- Astarte
- Aten
- Aton
Atoni kujutis päikesekettana Tutanhamoni kuldse trooni seljatoel.
Kairo muuseumi eksponaat hauakambrist KV62
Aton, 'päikeseketas', on tuntud päikesejumalus Keskmise Riigi ajast, Atumi ja Ra ilmumisvorm. Aton oli algselt päikeseketas, üks päikesejumala ilmumiskujudest. Tõenäoliselt sai ta päikesejumalaks Amenhotep III ajal. Amenhotep IV (Ehnatoni) valitsemise ajal tõsteti Aton ainujumala seisusesse ning seniste peajumalate, eriti Amoni, kultus keelati. Atoni loomuse määras loov, kõikehõlmav vägi ning isa ja poja vahekord Ehnatoni suhtes. Erinevalt teistest Egiptuse jumalatest ei kujutatud Atonit antropomorfsena. Atonit kujutati päikesekettana, millest kiirgavad välja kiired, mille otstes on peopesad. Selle jumala üks kuulsamaid kujutisi on Tutanhamoni kuldse trooni seljatoel.
Hiljem, Uue Riigi ajal olid Atum ja Ra samastatud ning neid hakati austama ühe ja sama jumalana Atum-Ra’na, nad ühendati päikesejumaluseks ja nendest sai 'loojuv õhtupäike'. Mõlema jumalaga seostati päikest – Ra oli päikesejumal ning Aton oli üks päikesejumala ilmumiskujudest. Samuti oli nende sümboolika seotud päikesega – Atonil oli päikeseketas, millest kiirgasid välja kiired ning Ra'd kujutati samuti päikesekettana.
Kui Ehnaton Uue Riigi ajal võimule sai, kehtestas ta 1350 eKr (esimest korda ajaloos) monoteismi. Ainsaks jumalaks sai Aton, mis tuletati Atum´ist. Peamiseks kultuskohaks sai Amarna.- Atum (Tum, Tem, Atmu) - kõikide jumalate isa.
Atum
Atum (mittepaistev) on Vana-Egiptuse ürgjumalus, mille personifikatsioon tähendas kaost. Atum tekkis ürgveest. Pärast jumalust ühendamist tõusis ta peajumaluseks, jumaluste isaks. Atumi kultuskoht on Heliopolis. Alates Vana Riigi kosmilis-solaarsest riigikultusest ühendati Atum Rega päikesejumaluseks ja temast sai 'loojuv õhtupäike'. Atum kannab kujutistel topeltkrooni ja eluristi. Tema sümbolid on sitasitikas ja madu.
- Auf (Efu Ra)
B
- Baal
- Ba-Pef
- Babi
- Banebdjetet
- Bast (Bastet, Ailuros) - kasside jumalanna, muusika ja kodukolde jumalanna.
Bastet emalõvina
Bastet ehk Bast on egiptuse mütoloogias kassjumalanna, Ra tütar.
Tema kujutised on sarnased Sahmeti omadega.
- Bat
- Benu (Bennu)
- Bes -
Besi kujutav amulett
Bes oli üks Vana-Egiptuse jumalatest.
Besi seostati eelkõige mitmesuguste naudingutega: muusika, pidustuste, alkoholi pruukimise ja seksiga. Teda peeti sünnitajate kaitsjaks ja teda kutsuti sageli appi sünnitusel.
Vana-Egiptuse jumalate panteonis oli Bes vähetähtsal kohal, kuid lihtrahva seas äärmiselt populaarne.
Besi kujutati teiste Egiptuse jumalatega võrreldes ebatüüpiliselt, otsevaates, samal ajal kui enamikku jumalaid ja inimesi kujutasid vanad egiptlased profiilis. Bes oli suure pea, punnis silmade, suust esile ulatuva keele, kõverate jalgade, koheva sabaga, tavaliselt sulekrooni kandev kääbus, kelle groteskne välimus pidi inimesi lõbustama ja peletama kurbust. Samuti on arvatud, et Besi välimus peletas eemale kurje vaime.
Tema kujud paigutati sageli sünnitusmajadesse ja magamistubadesse. Besi kujutisi on leitud peeglitelt, amulettidelt, voodipäistelt, lusikavartelt ja kosmeetika hoidmiseks kasutatud anumatelt.
Besi on austatud ka mujal Vahemere maades, iseäranis Foiniikias ja Küprosel, aga ka Vana-Roomas, kus teda kujutati sageli leegionäri riietuses. Tema kujunemislugu on ebaselge ja teda on peetud ka kuni 10 varasema jumala kokkusulandumise teel tekkinud jumaluseks. Mõned teadlased arvavad, et Bes pärineb algselt tänase Musta Aafrika aladelt.
Besi koos vanakreeka jumala Paaniga on peetud ka inspiratsiooniallikaks Kuradi kujutamisel kristlikus kunstis.
C
D
E
F
G
- Geb - maa jumal, Osirise isa.
Nut (üleval) ja Geb (all)
Geb
Geb oli vanaegiptuse mütoloogias maajumal.
Geb kuulus Heliopolise enneaadi. Enneaad oli 9 tähtsaima jumala ühine nimetus, aga see, missugused jumalad enneaadi arvati, sõltus võimulolevast kuningast, kellest mõni arvas enneaadi koosseisu enesegi. Heliopolise enneaad oli neist kõige mõjukam ja ühtlasi üks vanimaid teadaolevaid. Heliopolis oli Vana-Egiptuse tähtis religioosne keskus.
Kõik Heliopolise enneaadi jumalad olid üksteisega lähedalt sugulased. Maailma looja Atum ehk Ra sai kaks last, kelleks olid algelemendid Šu (niiskus) ja Tefnut (tühjus). Viimased said omavahel poja, kelleks oli maajumal Geb, ja tütre, kelleks oli taevajumal Nut.
Geb ja Nut olid omavahel lakkamatus sugulises vahekorras. Nende suhtest sündisid Heliopolise enneaadi neli väiksemat jumalat Osiris, Seth, Isis ja Nephthys. Lõpuks lahutas õhujumal Šu Gebi ja Nuti, tulles nende vahele, ning rohkem nad lapsi ei saanud. Gebi kujutati taevast kehastava Nuti all maapinnal lamamas, mõnikord endiselt Nuti suunas tõusva suguelundiga.
Gebi vanim kujutis pärineb 3. dünastia kuninga Džoseri aja fragmentaarsest reljeefist. Geb on sellel kujutatud inimkujulise habemiku mehena ja tema juurde on kirjutatud tema nimi. Hiljem on teda kujutatud jäära, pulli ja krokodillina ning maopäisena.
Aegamööda hakati Gebi seostama rohkem Egiptuse haritava maaga, samuti hakati teda pidama Egiptuse esimeseks valitsejaks. Veel hiljem teisenes Geb allmaailma- ja taimekasvujumalaks, näiteks oder väideti välja kasvavat tema roietest ja tema keha kujutati roheliste laikudega. Just tema oli jumal, kes olevat lubanud teraviljal kasvada. Maavärinad olevat põhjustatud Gebi naerust.
- Gengen
H
- Hapi (Apis) - ürgjumal, kogu maa heaolu tagava jõe jumalanna/jumal, viljakuse jumal, Niiluse jumalanna/jumal.
Apis on Vana-Egiptuse viljakuse-, jõu- ja uuestisünnijumala Hapi (kiirustav, ruttav) kreekapärane nimi.
Apis oli vanim ja tuntuim sõnnikujuline jumalus; viljakuse, jõu ning meheliku sigivuse kehastus.
Teda kujutati ümara kõhu ja paisunud rinnaga mehena. Rahvas austas Hapit väga ning vaarao tõi talle ohvreid, et üleujutus ikka õigel ajal algaks ning oleks rikkalik, aga siiski mitte ülemäärane.
Hapi peamine kultuslinn oli Memphis Vanas Riigis, kuhu oli ehitatud just talle pühendatud tempel. Osirise ja Hapi ühisnimest tekkis Serapis.
- Hathor (Athor) - muusika, armastuse ja tantsu jumalanna, taevajumalanna, päikesejumalanna, kuujumalanna, ida/lääne jumalanna, niiskuse jumalanna, viljakuse jumalanna, põllunduse jumalanna, allilma jumalanna, rõõmu, emaduse ja armastuse jumalanna. Hathori pühaks loomaks peeti veist, ka Hathor ise on lehmapeaga. Teda kutsuti ka Ra Silmaks.
Hathor (vanaegiptuse keeles "Horuse maja") oli Vana-Egiptuse usundis jumal Horuse ema, armastuse, tantsu ja muusika jumalanna.
Hathorit kujutati inimese keha ja lehma sarvedega, pea kohal päikeseketas. Hellenismi ajal samastati teda kreeka Aphroditega.
- Hatmehyt - kalade jumalanna
- Haurun
- Heh (Hu/Hehu) ja Hauhet (Hehut) - kehastavad kas lõpmatut ruumi või tuld
- Heqet - konnade jumalanna
- Heret-Kau
- Heryshef
- Heset
- Hetepes-Sekhus
- Hike - Maagia ja meditsiini jumal
- Hnum (Knum) -
Hnum on vanaegiptuse mütoloogias viljakusjumal, kes voolis Niiluse mudast inimkonna.
Teda kujutati algul jäärana, hiljem jäärapäise inimesena. Teda on kujutatud sageli ka oinapäise mehena.
Hnumi olulisemad kultusekeskused olid Elefantine, Antinoe ja Esne. Kahes viimases peeti Hnumi ka jumal-demiurgiks.
Hnumi elukaaslasteks on nimetatud sünnitusjumalanna Heketit ja sõjajumalanna Neithi.
- Honsu - kuujumal
- Horos ehk Horus (Heru-Ur, Heru-sa-Aset, Hrw, Hr, Hor-Hekenu )- päeva- ja taevajumal, keda kujutatakse pistrikupeaga. Osirise ja Isise poeg. Horos (ladina keeles Horus) on egiptuse mütoloogias kulli- või pistrikupäine taeva ja päikesejumal. Horos esines mitmel kujul: Horos-vanem oli Gebi ja Nuti poeg ning ta oli kullipäine, Horos-noorem oli aga jumal Horose ja jumalanna Rattauiti poeg, keda kujutati noorukina. Võimalik, et Horost peeti taeva näoks: Horos-vanemana kehastas ta taeva päevast nägu, Horos-nooremana kehastas ta aga tõusva päikese esimesi kiiri.Egiptlased pidasid Horosest väga lugu pojaliku austuse tõttu, mida ta oma isa Osirise mälestuse vastu üles näitas. Tema määras kindlaks jumala mumifitseerimise üksikasjad ja oli kohusetundliku egiptuse poja musternäidis. Teda peeti surnute abistajaks. Lahkunute eest hoolitsemisel oli Horosel neli abilist, keda tunti kui Horose pooldajaid. Nad olid seotud lahkunu keha kaitsmisega.
Üks Horose vorme on ka Heru-Behudeti, kes kehastab keskpäeva ja päikesekuumuse haripunkti. Heru-Behudeti olulisimad pühakojad asusid Edfus, Philais, Mesenis, Aatabis ja Tanises, kus teda kummardati kui vaenlastel tallavat lõvi, kuigi tavaliselt kujutati teda siiski kullipäisena, käes oganui või kaigas. Need sümboliseerisid tema hävitajalikku olemust. Heru-Behudeti oli armutu sõjamees. On võimalik, et ta kehastas päikesepistet ja ka headuse jõudu kurja vastu. Seda see tõttu, et ta kihutas keskpäeval välja öödraakoni koos tema kuratliku saatjaskonnaga.
Horost peetakse ka viljakuse ja emaduse jumalanna Isise ning ülestõusnute jumala Osirise pojaks. Horos sündis pärast oma isa Osirise surma, kelle tappis kurjuse kehastus Seth. Isise ja Osirise poeg Horos oli sedavõrd tähtis, et temas ühinesid kõikide Horos-jumalate omadused. Kui Osiris esindas egiptlaste kujutluses „eilset”, siis Horos esindas „tänast” päeva.
Horos oli algselt päikesejumal ja teda samastati Raga. Mõnes kirjutises koguni väidetakse, et Ra oli Horose isa. Aja jooksul hakati Rad ja Horost pidama eri jumalateks: Ra asus kõrgeimal positsioonil ja Horos täitis tema väejuhi osa. Ühe Sethi korraldatud mässu ajal muutus Horos tarkusejumal Thoti abil tiivuliseks päikesekettaks ja hävitas vaenlased. Nõnda esindas Horos valguse väge ja Seth sümboliseeris pimedust. Tiivulist ketast hakati pidama sümboliks kaitseks vägivalla ja hävingu vastu.
Ühes jutustuses väidetakse, et kui Horos-laps oli meheks sirgunud, kutsus Seth ta elu ja surma peale võitlema. Horos asus teele laevas, millele oli tema ema Isis pannud peale loitsu, mis muutis laevaomaniku võitmatuks. Seth moondus sel ajal aga tohutu suureks punaseks jõehobuks. Ta tekitas metsiku tormi, kuid Horose ja tema saatjaskonna laevad olid võlukunstiga kaitstud ja torm ei suutnud neid hävitada. Horos moondas end hiiglase kasvu noormeheks ja hoidis käes suurt harpuuni, mida surelik ei suudaks tõstagi. Kui Seth punase jõehobuna veepinnale tõusis, saadeti tema pea suunas teele võimas harpuun. Nii lõppes Sethi elu. Pärast seda lauldi Horos Võitja auks kogu maal kiidulaule.
Heru-Behudeti kummardajad viitasid talle kui Sepikojalinna ehk Edfu Isandale. Just Edfus sepistatigi päikese kuldketas. Selle linna templi pühapaiga taga asus ruum, mda nimetati Mesnetiks. Seal teenisid jumalat preestrid, kes rõivastusid lühikestesse rüüdesse, mille kaelused meenutasid keepi. Nad kandsid odasid ja pistodataolist metallrelva. Ka neid saatev Heru-Behudeti oli samamoodi riietatud.
Kättemaksumüüdis, mis pajatab sellest, kuidas Horos maksis Osirise tapmise eest Sethile kätte, on Horos-vanem Osirise vend ja Horos-noorem tema poeg.
Horos on Vana-Egiptuse ajaloos üks vanemaid ja märkimisväärsemaid jumalaid.
- Hu
I
- Iabet
- Ihy - laste jumal
- Imhotep -
Imhotep (ka Immutef, kreekapäraselt Imuthes (Ἰμούθης); u 2650–2600 eKr; egiptuse keeles ỉỉ-m-ḥtp *jā-im-ḥātap ehk "see, kes tuleb rahus") oli vanaegiptuse riigimees ja mitmekülgne teadlane - polühistor, kes teenis 3. dünastia kuninga Džoseri ajal valitsusjuhina ja päikesejumala Ra ülempreestrina Heliopolises. Teda peetakse inimkonna ajaloo üheks esimeseks arhitektiks, inseneriks ja arstiks.
Imhotep oli üks väheseid lihtinimesi, kes tõsteti pärast surma jumala seisusse. Tema kultusekeskus oli Memphis. Alates esimesest vaheperioodist austati Imhotepi ka kui luuletajat ja filosoofi. Imhotepi iseendale ehitatud hauakambri asukohta hoiti omal ajal salajas ja seda pole seni leitud. Üldise arvamuse kohaselt paikneb see Sakkaras. Imhotepist kui ajaloolisest isikust annavad tunnistust kaks tema eluajast pärinevat raidkirja Džoseri kuju jalamil (Cairo JE 49889) ja kirjutis Sehemheti lõpetamata astmikpüramiidi ümbritseval müüril. Viimasest võib järeldada, et Imhotep elas veel mõne aasta pärast Džoseri surma ja asus ehitama kuningas Sehemheti püramiidi, mis jäi aga tolle lühikese valitsusaja tõttu pooleli.
Egüptoloogid omistavad Imhotepile Džoseri astmikpüramiidi ehitamist Sakkaras aastatel 2630–2611 eKr. Vanaegiptuse ajalookirjutaja Manethon nimetab teda kiviehitiste leiutajaks. Kuigi kivist seinu, põrandaid, silluseid ja piitasid tunti juba ka varadünastilisel ajastul, peab paika, et selliste mõõtmetega üleni kivist ehitist polnud varem rajatud. Enne Džoserit maeti vaaraod mastabatesse.
- Ipy (Opet)
- Isis - jumalate kuninganna, viljakuse ja emaduse jumalanna, Osirise õde ja abikaasa.
Isis
Horust imetav Isis, 7. saj eKr
Isis (egiptuse keeles 'troon') oli vanaegiptuse mütoloogias jumalanna, Osirise naine ja õde ning Horose ema.
Teda kummardati kui ideaalset ema ja abikaasat ning looduse ja maagia matrooni. Ta oli orjade, patuste, kunstkäsitööliste ja rõhutute sõber ning kuulis rikaste, neidude, aristokraatide ja valitsejate palveid.
Jumalanna Isis oli maa jumala Gebi ja taevavõlvi jumalanna Nuti esimene tütar. Hilisemates müütides oli Isisel vend Osiris, kellest sai tema abikaasa ja kellega Isis eostas Horose. Isis äratas Osirise ellu pärast seda, kui Seth tolle mõrvas. Isis kogus selleks kokku Osirise kehaosed, mille Seth oli mööda Maad laiali pildunud. See müüt sai hiljem egiptlastele väga oluliseks.
Isis on tuntud ka surnute kaitsjana ja laste jumalana, kellest "kõik algused võrsuvad". Hiljem uskusid muistsed egiptlased, et Niilus ajab igal aastal üle kallaste Isise pisarate tõttu. Isis nutvat oma surnud mehe Osirise pärast. Osirise surm ja taassünd elati igal aastal rituaalina uuesti läbi.
Isisele ohverdati hanesid.
Hellenismi ajal 4. sajandil eKr sai Isis müsteeriumiusundi keskseks kujuks ja talle tekkis hierarhiline preesterkond. 2. sajandil eKr jõudis Isise kultus Rooma ja jäi seal püsima, kuigi Senat oli sellele vastu ja käskis mitu korda kõik Isise pühamud hävitada. Tema austamine levis koos Serapise kultusega kõikjal Vana-Rooma riigis, kaasa arvatud Hispaanias, Gallias ja Britannias. Pannoonias oli Isise kultus eriti mõjukas. Isist kummardasid ka vanad germaanlased ja tema jumalateenistused toimusid paatidel või laevadel. Caligula ja Caracalla ajal ehitati talle Roomasse templeid. Isise kultus püsis Rooma riigis kuni 5. sajandini.
Hilisantiigis levisid suundumused, mis lähendasid Isise kultust ainujumalakultusele.
Isist ülistati arvukates hümnides kõiksuse- ja taevajumalannana, kultuurihüvede andjana, saatuse valitsejana ja hädas aitajana (viimase tõttu sai ta lisanime Soteira. Antiikajal hakati tema kummardamisele omistama tervistavat toimet.
Isisele kirjutati rohkeid aretaloogiaid. Vanakreeka mütoloogias samastati Isist Demeteri, Io ja mitme teise jumalannaga, germaani mütoloogias Freyjaga. Kunstis kujutati teda umbes samamoodi nagu Aphroditet ja Tychet. Tema tunnusteks on lehmasarved ja päikeseketas.
Kui Kleopatra VII sünnitas 47 eKr Caesarile poja Caesarioni, kuulutas ta selle jumalkuningaks ja Isise pojaks.
- Iusaas
K
- Kabechet
- Kehr ja Kehret kehastasid kaoseööd
- Kek (Kekui) ja Kauket (Kekuit) - kehastasid pimedust, mis lasus ürgsete vete kohal
- Khenmu (Hnum, Khnum, Chnuphis, Chnemu, Chnum) - ürgjumal, vee jumal, kujutatud oinapeaga
- Kephri
- Khepera - hommikupäikese jumal
- Khepri (Khepera, Kheper, Chepri)
- Khonsu (Chons, Khensu, Khuns, Khons) - kuujumal, Ameni ja Muti poeg.
- Kindly
M
- Maat (Ma'at) - seaduse, õigluse, tõe ja tasakaalu jumalanna.
Nimi
Sõna maat tähendus hõlmab nii õiglust (kopti keeles me, mei), tõde kui ka maailmakorda.
Mõiste tekkis koos Vana-Egiptuse riigisüsteemiga. Sõna vanimad esinemised pärinevad varadünastilisest perioodist, näiteks isikunimes Nimaathapi.[1]
Nime kirjutus järgib egüptoloogia konventsiooni, mille järgi kaashäälik 3ˁ esitatakse kujul aa. Mitmesuguste kuningate (vaaraode) nimede kiilkirjaliste kujude järgi peetakse häälduseks mu3ˁat; näiteks Amenophis III trooninimi Neb-maat-Re esitati kujul ni-ib-mu-a-ri/e-a.
Tegusõna m3ˁ tähendab nii 'suunama, asjadele suunda andma' kui ka 'tekitama' ja 'ohverdama'. Nendest tähendustest lähtuvad "suunamistähendusega" seotud tõlked; arvatavasti on jutt "õigest suunast tõde arvesse võttes".
Maat kui jumalanna
Maat. Meyers Konversationslexikon, 1890
Hiljem isiksustati Maat vanaegiptuse mütoloogia jumalanna. Teda kujutatakse naist, kes kannab pea peal jaanalinnusulge ja kellel on käes ankh. Nõnda sümboliseerib ta moraalset maailmakorda.
Maat esineb algul teisejärgulise mõiste ja jumalusena legendides Ra'st, ja alles hiljem sai temast omaette jumalus. Võib-olla sellepärast puudub ta Heliopolise enneaadist.
Sageli esineb ka mõiste Maa.tj 'mõlemad Maatid'. Seda on püütud tõlgendada sisemise ja välise korraga, kuid see teooria ei ole üldtunnustatud. Pole ka selge, kust see mitmustus pärit on.
Hilisemal ajal omistati Maatile õde, kaose jumalanna Isfet. Kuigi Isfetit kardeti, sest ta toob kannatust ja hävingut, sest tasakaal nõudis nii positiivse kui ka negatiivse aspekti olemasolu.
Maati-kujutluse areng
Maat suhtes teiste jumalatega
- Maat saadab Ra'd, kui see sõidab päikeselodjal (püramiidide tekstid).
- Hiljem sai Maatist Ra tütar
- Korrana algusest peale tuleb jumalast antud maat demiurg Ra'st. Selle kehastus, jumalana Maat, on temaga sellepärast alanevas sugulussuhtes. Maati kui jumalannat nimetatakse ka Ra ka'ks. Ra'le elujõu andjana kõnetatakse teda hiljem rituaalsetes tekstides ka Ra emana.
- Maat samastatuna Uraeuse ja päikesesilmaga
- ... ta on ühendatud sinu peaga (peab silmas Uraeust), Sinu parem silm on Maat, sinu vasak silm on Maat.
- Abielu päikesejumal Ra tjati Thotiga sümboliseerivat Thoti ja Maati ühendust[3]. Hiljem läks Thoti pädevusse Maatiga seotud ja Maatil põhinevate päikesejumala otsuste elluviimine.
- esimeses jumalata dünastias Torino kuningate papüüruse järgi.
Kultuslikud seosed
- "Politseilikud" ülekuulamised toimusid Maati kultusepaikades; ka eeluurimisvange hoiti seal (Bonnet). Kõrged kohtunikud kandsid pektoraale jumalanna pildiga; see pidi näitama, et nad on Maati preestrid.
- Maati tähtsuse tõttu surnute kohtus saab temast hilisemal ajal omamoodi surnute jumalanna. Umbes Keskmise Riigiajal saab ta lisanimeks Lääne Emand, mõnikord ka Põhjatuule Emand. Nekropole]], näiteks Teebas, nimetati Maati paikadeks.
- Ühtesulamine teiste jumalannadega
- Maati pühamud olid enamasti teiste jumalaanade, näiteks Hathori või Isise pühamute juures. Hilisemal ajal toimus ühtesulamine.
Maat kui maailmakord
Maat on ka kosmoloogilise korra printsiip. Ainult tänu Maatile tõuseb päike ja ainult tänu temale on elu võimalik. Maat ei tähenda mitte ainult maailma ideaali, vaid ka selle tegeliku seisundit. Maati printsiibi aluseks oli kujutlus, et jumalik kogukond on maise maailmakorra kujutis kosmoloogilisel tasandil. Kuningas sai seetõttu jumaliku ülesande seda kosmoloogilist korda maa peal kuningaks olemisega teostada: "Ra on seadnud elavate maale alatiseks ja igaveseks kuninga, inimeste üle kohtumõistmise juurde, jumalate lepitamise juurde, Maati tekkida laskmise juurde, Isfeti hävitamise juurde. Tema (kuningas) annab jumalaohvrid jumalatele ja surnuteohvrid teispoolsusse kirgastunutele. Kuninga nimi on taevas nagu Ra (nimi)." ("Kuningas kui päikesepreester")}
Maat ei ole siiski ainult muutumatu seisund. Inimeste käitumine võib kaalukausid tasakaalust välja viia ja Isfet (kaos ja häving) maa peale tulla. Selle pärast on kõige tähtsam Maati alal hoida. Maat ei ole kirjapandud koodeks käskude ja keeldudega, vaid mõiste. Maati seadused on aja jooksul kindlasti muutunud, kuid on säilinud vaid kaudselt. Egiptuse surnute raamatu sisuga hauapealdistest selgub kuninga alamate arusaam Maatist: "Mina tegin sulle Maati, kui ma maa peal olin, sest ma andsin endale aru, et sa elad Maatist. Ma olen eeskujulik, kellest tema jumalal on hea meel, ma annan endale aru, et ta suunab südameid ja et ta elab Maatist. Ma tegin Maati mõlema maa isandatele nii ööl kui päeval, sest ma andsin endale aru, et ta elab Maatist."
Maati maailmakorra kui kindla tegutsemisskeemi õitseaeg oli Vanast Riigist kuni teise vaheperioodini. Uue Riigi alguse ja surnute raamatu kasutuselevõtuga algasid esimesed muutused klassikalises vaateviisis. Tollest ajast välja kujunev isiklikvagadus oli vatuolus päris Maati printsiibiga, mis ei rajanenud üksikisiku vajadustel, vaid võrdsuse printsiibil.
- Mafdet - madude ja skorpionide jumalanna
- Mahaf
- Mahes
- Male
- Mandulis
- Mehen
- Mehet-Weret
- Menhit
- Mentu - vahel peetud sõjajumalaks
- Mertseger
- Meskhenet
- Mihos
- Min -
Min (mjn) on vanaegiptuse mütoloogias viljakus- ja sigivusjumal.
Teda kujutati fallosega mehena.
Mini olulisem kultusekeskus oli Koptoses.
- Montu
- Month -
Month oli vanaegiptuse religioonis eelkõige sõja- ja võitlusjumal.
Algselt kujutati teda kulli-, hiljem mehekujulisena.
Enne Amoni esiletõusu oli ta Teeba peajumal.
- Mut - "Päikese silm", "maailma ema", Amoni (Ameni) abikaasa.
Mut oli raisakotkas-jumalanna valitseva vaarao jumalik ema vanaegiptuse mütoloogias (Teebas) jumalanna, Amoni naine.
N
- Nefertem
- Nehebkau
- Nehbet - lapsesünni kaitsja
- Neith - ürgjumal, jahi ja sõjajumalanna. On kutsutud jumalate emaks, hiljem eelkõige surnute kaitsja.
- Nephthys (neb-het) - surma jumalanna, Sethi õde ja abikaasa, Isise õde, Anubise ema. Nephthys on Egiptuse mütoloogias nii surnute kaitsejumalanna kui ka leina-, öö- ja hauajumalanna. Ta oli Gebi ja Nuti tütar, Sethi õde ja abikaasa ning Anubise ema. Seejuures pole kindel, kas lapse isa oli Osiris või Seth. Olgugi et Nephthys on seotud Sethiga, näib ta rohkem hoidvat oma õe Isise poole. Teatud määral esineb Nephthys „Surnuteraamatus”, kus ta on oma õe Isise abistaja. Usuti, et Nephthysel on suur võlujõud ja palju esinemisvorme nagu tema õelgi. Samas oli Nephthys igas suhtes Isise vastand: Isis sümboliseeris sündi, kasvu, arengut ja jõudu, Nephthys aga surma, lagunemist, kahanemist ja liikumatust. Kõigest hoolimata olid kaks jumalannat teineteisega lahutamatult seotud. Nephthys valmistas koos Isisega Osirisele matuseaseme ning tegi ka muumiasidemed. Ta valvas Isise kõrval Osirise surnukeha.Sel ajal koosnes Vana-Egiptuses aasta kolmesaja kuuekümnest päevast ja Thothi lisatud viiest päevast, mis ei läinud ei tuleva aasta ega ka ühegi kuu juurde. Nendel viiel päeval sündisid Nephthys, tema vennad Seth, Horos ja Osiris ning tema õde Isis. Teises versioonis sündis Horose asemel surnutejumal Anubis, kuid on ka arvamus, et Anubis oli hoopis Osirise ja Nephthyse poeg. Sõna "nephthys" võib tähendada erinevaid asju, näiteks head õde, surmasõpra, õnnelikku inimest või jumalate õde.
Nephthys pole selgelt piiritletud tunnustega, kuid üldiselt võib teda kirjeldada kui jumalannat, kes valitseb surma üle, mis ei kesta igavesti.
- Nu - kaos, millest tekkis Maailm, peeti jumalaks.
- Nun ja Naunet - ürgse ookeani või taevalaotuse ja sealt langeva vihma jumalused
- Nut - taeva jumalanna.
Nut on Egiptuse taevajumal, maajumal Gebi õde.
Teda kujutati tähtedega kaetud alasti naisena, kes kaardub üle taevavõlvi, või lehmana.
Ta on õhujumal Šu ja veejumal Tefnuti tütar. Nutil on neli või viis last: Osiris, Seth, Isis, Nephthys ja mõnikord Horos.
O
- Onuris - sõja jumal, allmaailma jumal, seadusemõistja, Gebi ja Nuti poeg
- Osiris - surnute jumal, sureva ja taaselustuva looduse jumal, hiljem aga ka veejumal, loomisjumal ja viljaka maa ning allilma jumal.
Osiris
Osiris on Vana-Egiptuse allmaa ja ülestõusnute jumal. Ta on allmaailmas surmamõistmise kohtunik.
Tema pojad on surnutejumal Anubis ja taevajumal Horos.
Osirist kujutati vaaraona. Karjasekeppi ka koodiga. Ta oli surnute riigi valitseja.
P
Q
R
- Ra (Re) - Päikese jumal. Keskmise Riigi ajal sai valitseva dünastia peajumalaks Amon-Ra, kes Uue Riigi ajal tõusis Egiptuse maailmariigi jumalate kuningaks. Nuti pojapoeg. Ilmub lõvi, kassi või pistriku kujul.
Ra
Ra (ka Re, egiptuse- ja kopti keeles päike) on Vana-Egiptuse päikesejumal. Ta on keskpäevase päikese kehastus, päikeseketas tähistab Ra silma.
Ra kultuse keskus oli Heliopolis.
Ra on Gebi ja Nuti poeg. Tema tütar on Maat.
Ra nimi hieroglüüfides:
või
või
- Ra-Harahte
- Renenutet
- Reshep
S
- Sah ja Sopdet (Sothis)
- Satet - tulvavee jumalanna. Satetit peeti ka üheks Isise esinemisvormiks.
- Satis
- Sebiumeker
- Sefkhet-Abwy
- Sehmet (Sahmet) - sõja, põua, haiguste ja tervistamise jumalanna.
Sehmet ehk Sahmet 'vägev' on egiptuse mütoloogias, sõja, haiguse ja tervenemise jumalanna, kurjuse eest kaitsja.
Teda kujutatakse metsiku, sõjaka ja hirmuäratava lõvipeaga naisena, kes kannab peas päikeseketast. Tema lõvisuust väljuvad kõrbetuuled.
Ta on sõjakas jumalanna, kes kehastab kõrvetavat päikest. Re maksab tema kaudu kätte mässulistele inimestele. Sehmeti hõõguv keha ja säravad nooled hävitavad kuninga vaenlasi.
Ta võis tuua konflikte, epideemiaid ja surma, kuid preestrid võisid teda palvetega leebeks teha, nii et ta oma ähvardused tagasi võttis.
- Seker
- Sekhmet (Sehmet) - sõjakas päikesejumalanna
- Sepa
- Serapis
- Selket, Serqet (Selkis) - skorpionide jumalanna.
Selket - Serket
Selket 'hingata laskja' oli egiptuse mütoloogias jumalanna, keda on seostatud skorpioniga.
- Seshat
- Seth ehk Set - hävingujumal, kurjuse jumal, Osirise vend ja põlisvaenlane.
Seth (sw-t-ḫ Stẖ (Sū́tVẖ/Sū́tVẖ = suteh); Uue Riigi ajal kadus lõpust ḫ (=Sḗt) ja see vorm levis ka esimesel aastatuhandel m.a.j, seetõttu on kopti keeles Sēt ning kr keeles 2 vormi Σηθ Seth ja Σετ Set) on vanaegiptuse mütoloogias kurjuse kehastus, Osirise (oma venna) tapja.
Teda kujutati eesli peaga. Seth oli Vana-Egiptuse usundis kõrbe-ja kaosejumalus.
Tüvest seth pärineb kuninga (vaarao) nimi Sethos.
- Shay
- Shesmetet
- Shesmu
- Sia
- Sobek -
Sobek
Sobek on egiptuse mütoloogias krokodilli peaga jumal, vete valitseja ning viljakusejumal.
- Sons
- Sopedu
Š
- Šu, taeva ja õhu jumal, Shu-Ra ja Hatori poeg.
T
- Ta-Bitjet
- Tasenetnofret
- Taweret
- Tayet
- Tefnut - niiskuse jumalanna. Tefnut on vanaegiptuse mütoloogias vee- ja viljakusjumalanna. Tefnut on Ra tütar, Šu õde ja naine, ning Gebi ja Nudi ema.
- Tatenen - ürgne loov jumal
- Thoth (Tehuti) - ürgjumal, Hermopolises austati peajumalana. Iibise- või paavianikujuline tarkuse-, maagia-, kirja-, arvutus-, seaduste ja tekstide jumal. Thoth oli ka kuujumal, kuusilm, s.t. ajaarvamise jumal.
Thot (Thoth) on vanaegiptuse mütoloogias tarkuse- ja kuujumal.
Teda kujutati iibise või paaviani peaga.
Thot esines kohtukirjutajana. Näiteks arvutas ta välja jumalate ja inimeste eluaja pikkust.
Egiptlased nimetasid ürgookeani Nuniks, sellel oli küngas. Künkale lendas Thot, munes muna. Munast koorus järgmine jumal, kes lõi maailma.
Kreeklased samastasid Thoti Hermesega, sest ta esines jumalate saadikuna.
W
Y
Mesopotaamia ajaloo ajavahemikku u 6000–3800 eKr kutsutakse ‘Ubaydi ajajärguks. Periood sai nime Tell al-Ubaidi väljakaevamiskoha järgi, mis asub Lõuna-Iraagis muistse Uri linna lähistel. Tegemist on ka Lõuna-Mesopotaamia esimese kultuuriga. Oletatavasti liikus kultuuri kese Lõuna-Mesopotaamia aladele osalt ka seetõttu, et alanes võis veetase, mis tegi võimalikuks sealse püsiva asustuse. Sel ajastul võeti kasutusele ratas. Keraamikas tuli kasutusele potikeder, perioodi lõpuks oletatavasti ka vankrirattad. Toimus üleminek halkoliitikumi ehk vase-kiviaega, perioodi lõpust pärineb varaseim laeva kujutis. Sel ajal ehitati Mesopotaamias kiirelt välja niisutuskanalid. Ubaidi kultuur hakkas kõikjal domineerima eelnenud Halafi kultuuri asemel.
.png)
