Eesti Vabariigi keskpank on Eesti Panga seaduse järgi Eesti Pank, mis asutati 24. veebruaril 1919.
1992. aastal asutasid 21 kommertspanka Eesti Pangaliidu, millel on 2017. aasta seisuga 13 liikmespanka. Tegevusloa alusel tegutseb Eestis 2017. aasta seisuga 9 krediidiasutust. Eestis kasutatakse enim Swedbanki, SEB Panga, Nordea Panga ja LHV Panga teenuseid. Enamik Eestis tegutsevatest pankadest on Rootsi pankade tütarettevõtted. Nende hulka kuulub Swedbank, mis on ühtlasi kõige populaarsem ja kättesaadavam pank Eestis. Swedbankil on mitu pangakontorit igas maakonnas ning palju pangaautomaate üle Eesti. Pangateenuste kasutatavuse poolest järgneb Swedbankile SEB Pank, mis pakub samuti teenuste täislahendust. Ka SEB Pangal on mitu pangakontorit ja palju pangaautomaate üle Eesti. LHV Pank on Eestis asutatud pank ja Eesti suurim finantskontsern. LHV pangakontorid asuvad Tartus ja Tallinnas, pangaautomaadid Tallinnas, Tartus ja Pärnus.
Ajalugu
24. veebruaril 1919 kinnitas Eesti Vabariigi Valitsus Eesti Panga põhikirja. Panga põhiülesandeks seati rahakäibe korraldamine ja sellele anti pangatähtede emissiooni ainuõigus. Riigikassa summadest eraldati Eesti Panga põhikapitaliks 10 miljonit marka. Pank alustas tegevust 3. mail 1919. Esialgu tegutses Eesti Pank riikliku aktsiapangana, hiljem riigist lahutatud keskpangana. 20. juunil 1924 seadustati uus teoreetiline rahaühik – Eesti kuldkroon. 1940. aasta juunipööre ja Eesti inkorporeerimine NSV Liidu koosseisu tõid kaasa Eesti Panga natsionaliseerimise. Ülemnõukogu 15. detsembri 1989. aasta otsusega taasasutati Eesti Pank 1. jaanuaril 1990.[8]
1992. aasta 20.–22. juuni rahareformi käigus vahetati Nõukogude rublad Eesti kroonide vastu. 23. juunil 1992 astus Eesti Maailmapanga liikmeks. 3. juulil 1992 asutasid 21 kommertspanka Eesti Pangaliidu. 18. mail 1993 võttis Riigikogu vastu Eesti Panga seaduse. Aastatel 1995–1997 keskenduti panganduses ja makromajanduses kvalitatiivsetele muudatustele, nimetati ametisse Eesti Panga president, EPN võttis vastu mitmeid otsuseid, avati Eesti Panga muuseum, kirjutati alla mitmele Eesti majanduspoliitika memorandumile jne. Aastatel 1998–1999 arendati tegevust kooskõlas makromajandusest ja rahvusvahelistest tendentsidest tulenevate nõuetega. Aastatel 1999–2004 arenes Eesti Euroopa Liidu kandidaatriigist liituvaks riigiks ja lõpuks liikmesriigiks. Üks liitumisläbirääkimiste eest vastutajaid oli Eesti Pank. Aastatel 2004–2011 valmistuti eurole üleminekuks. 2011. aasta algul võttis Eesti 17. riigina kasutusele euro. Seeläbi sai Eesti Pangast eurosüsteemi liige.
Eestis tegutsevad pangad
Eestis asutatud praegu tegutsevad pangad
Eesti Pangaliitu kuuluvast 13 pangast on neli asutatud Eestis. Need pangad on järgmised:
- AS Inbank
- AS LHV Pank
- Coop Pank aktsiaselts
- TALLINNA ÄRIPANGA AS
Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused
Krediidiasutuse loomiseks tuleb taotleda Finantsinspektsioonilt krediidiasutuse tegevusluba. Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused on järgmised:
- AS Inbank
- AS LHV Pank
- AS SEB Pank
- Bigbank AS
- Coop Pank aktsiaselts
- Luminor Bank AS
- Swedbank AS
- TALLINNA ÄRIPANGA AS
Välisriikide krediidiasutuste filiaalid Eestis
Eestis tegutsevad Välisriikide krediidiasutuste filiaalid:
- AS Citadele banka Eesti filiaal
- Danske Bank A/S Eesti filiaal
- Folkefinans AS Eesti filiaal
- Nordea Bank AB Eesti filiaal
- OP Corporate Bank plc Eesti filiaal
- Scania Finans AB Eesti filiaal
- Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal
- TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal
Eesti Pank
- Eesti Vabariigi keskpank on Eesti Panga seaduse järgi Eesti Pank.
- Eesti Pank asutati Ajutise Valitsuse otsusega 24. veebruaril 1919.
- Eesti Panga esmane eesmärk on aidata kaasa hinnastabiilsuse säilitamisele euroalal. Stabiilset hinnataset aitab hoida euroala ühtne rahapoliitika, mille kujundamisel osaleb Eesti Pank koos teiste eurosüsteemi liikmetega.
- Eesti Pank on Euroopa Keskpankade Süsteemi liige.
- Eesti Panga president võtab Euroopa Keskpanga nõukogu liikmena osa kõikidest eurosüsteemi puudutavate otsuste langetamisest, kuid eurosüsteemi otsuste elluviimine Eestis on Eesti Panga, mitte Euroopa Keskpanga ülesanne.
- Eesti Pank tugineb ülesannete täitmisel Eesti Vabariigi põhiseadusele, Eesti Panga seadusele ja oma põhikirjale. Eesti Panga ülesannete täitmiseks annab Eesti Panga nõukogu välja otsuseid ning Eesti Panga president määrusi ja käskkirju.
- Eesti Pank täidab Eestis kõiki traditsioonilisi keskpanga ülesandeid: korraldab sularaharinglust, toetab ja korraldab ülekannete jõudmist ühest kommertspangast teise, osaleb finantsstabiilsuse tagamises, haldab Eesti välisreserve, koostab finantssektori ja maksebilansi statistikat ning nõustab Vabariigi Valitsust Eesti ja euroala majanduspoliitilistes küsimustes.
- Eesti Pank tegutseb muudest riigiasutustest sõltumatult. Ta annab oma tegevusest aru Riigikogule, kuid ei allu Vabariigi Valitsusele ega ühelegi teisele täidesaatvale riigivõimuasutusele ega kolmandatele isikutele.
Eesti Pangaliit
3. juulil 1992 asutasid 21 kommertspanka Eesti Pangaliidu, mille peamisteks eesmärkideks püstitati Eesti panganduse arendamine ja pankade ühiste probleemide lahendamiseks vajaliku tegevuse koordineerimine. 2018a seisuga on Eesti Pangaliidul 12 liikmespanka:
- AS Citadele banka Eesti filiaal
- AS LHV Pank
- AS Inbank
- AS SEB Pank
- AS Bigbank
- AS Coop pank
- Danske Bank A/S Eesti filiaal
- AS Luminor Bank
- OP Corporate Bank plc Eesti filiaal
- Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal
- AS Swedbank
- Tallinna Äripanga AS
2018. aasta seisuga on Eesti Pangaliidu juhatuse esimees AS LHV Pank juhatuse esimees Erki Kilu.
Pangaliidu põhilised töövaldkonnad on järgmised:
- liikmespankadevahelise infovahetuse soodustamine;
- kommertspankade huvide esindamine pangandust puudutavate õigusaktide väljatöötamisel;
- Euroopa Pangandusföderatsiooni töös osalemine täisliikme staatuses alates 1. juulist 2004 (assotsieerunud liige alates 15. juunist 1996);
- avalikkuse informeerimine pangandussektori tähtsamatest arengusuundumustest;
- hea pangandustava formuleerimine ja selle täitmise jälgimine;
- pangandussektori huvide esindamine teistes ametiliitudes ja institutsioonides.
Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank. 2011. aasta algul võttis Eesti seitsmeteistkümnenda riigina kasutusele euro ja sellega sai Eesti Pangast eurosüsteemi liige ehk üks euroala keskpankadest.
Eesti Panga esmane eesmärk on aidata kaasa hinnastabiilsuse säilitamisele euroalal. Stabiilset hinnataset aitab hoida euroala ühtne rahapoliitika, mille kujundamisel Eesti Pank koos teiste euroala keskpankadega osaleb.
Selleks, et hinnastabiilsus oleks tagatud, peavad olema ka pangad tugevad, hästi kapitaliseeritud ja piisavate puhvritega halvemate aegade tarbeks ehk peab olema tagatud finantsstabiilsus. Eesti Panga ülesanne on jälgida, et panganduse olukord tervikuna oleks stabiilne ja tugev.
Eesti Pank täidab Eestis igapäevaselt kõiki traditsioonilisi keskpanga ülesandeid: korraldab sularaharinglust; jälgib, et maksesüsteemid toimiksid ehk maksed liiguksid ühest pangast teise tõrgeteta; investeerib ja haldab Eesti Panga ning Euroopa Keskpanga varasid; koostab finantssektori ja maksebilansi statistikat; jälgib pidevalt Eesti ja euroala majanduse käekäiku ning koostab hinnanguid majandusolukorra kohta; nõustab Vabariigi Valitsust Eesti ja euroala majanduspoliitilistes küsimustes.
Ajalugu
Eesti Pank asutati Ajutise Valitsuse otsusega 24. veebruaril 1919. Tegevuse alguseks loetakse 3. maid, kui keskpanga pearaamatusse kanti esimene summa ehk 10 miljonit Eesti marka, mille Ajutine Valitsus eraldas riigikassast panga põhikapitaliks. Et sõjaolukorras oli riigis puudus vabast erakapitalist, siis tegutses keskpank alguses ühtlasi ka tavalise hoiu- ja laenupangana.
Panga esimeseks presidendiks sai Mihkel Pung ning juhatusse kuulusid ka Eduard Aule ja Johan Sihver. Esimene juhatuse koosolek toimus 25. märtsil 1919. Lisaks kolmele juhatuse liikmele asus pangas tööle ka 25 ametnikku ja 3 teenijat.
Ettevalmistusi oma raha emiteerimiseks oli alustatud juba 1918. aastal ja selle tegevuse eest vastutas Rahandusministeerium. Pärast keskpanga asutamist 1919. aastal viidi riigikassatähtede tootmine üle loodud asutuse alla. 3 ja 5 margased lasti tükkida Soomes ning paberist pennid ja margased kassatähed Tallinnas ja Tartus. Mündid vermiti Saksamaal.
Kuna Eesti raha väärtuse säilitamiseks nappis kattevara, siis langes Eesti marga kurss. Raha stabiilsuse tagamiseks viidi 1924. aastal läbi rahareform ja käibele tuli arvestuslik rahaühik kuldkroon. Kroonidesse hinnati ümber kõik laenud nii erapankades kui ka Eesti Pangas. Kuldkroon jäi kasutusse kuni 1. jaanuarini 1928, kui käibele tuli Eesti kroon (1928. aasta Eesti rahareform).
1927. aastal võeti Riigikogus vastu mitu Eesti Panga jaoks olulist seadust. Nendeks olid Eesti Panga uus põhikiri, rahaseadus, riigi kassatähtede ja vahetustähtede emissiooni lõpetamise seadus ning välislaenuseadus. Nii sai alates 1928. aastast Eesti Pangast piiratud ülesannetega emissioonikeskpank, mille põhiülesandeks jäi raha väärtuse kindlustamine.
Algul tegutses pank Tallinnas endise Vene Riigipanga ruumides, kuid finantsolude paranemisel asuti rajama uusi hooneid. Tallinna hoone laiendamist alustati 1933. aastal. See valmis 1934. aasta lõpuks ja avati ametlikult 1935.
Eesti suuremates linnades tegutsesid panga harukontorid, mis algul kasutasid rendipindasid, kuid sõltuvalt linnast rajati kas uued hooned või võeti kasutusse olemasolevaid. Esimesena valmis 1927. aastal Eesti Panga Viljandi osakonna hoone. Kontorihooned kerkisid veel Petserisse (1930), Rakverre (1933), Tartusse (1936), Võrru (1938) ja Pärnusse (1940). Olemasolevad hooned omandati Narvas, Valgas, Haapsalus, Paides ja Kuressaares ning kohendati need vastavaks oma vajadustele. Vahel majutati oma hoonetesse ka teisi riigiasutusi.
1940. aastal Eesti Pank natsionaliseeriti ja reorganiseeriti Nõukogude Liidu Riigipanga Eesti vabariiklikuks kontoriks. Osa Eesti Panga kullast säilis Ameerika Ühendriikides. Algas Eesti kroonide vahetamine rubladeks. Hiljem küüditati mitmed Eesti Panga töötajad Siberisse. Kokku jäi repressioonide kätte 74 töötajat, kellest tapeti 10 ja GULAGi laagrites hukkus 28.
15. detsembril 1989 võeti vastu otsus Eesti Panga loomise kohta 1. jaanuarist 1990. 28. detsembril 1989 võeti vastu Eesti NSV pangaseadus, mis nägi ette Eesti Panga tegutsemise iseseisva emissioonipangana. Eesti Panga presidendiks nimetati Rein Otsason, kes alustas ettevalmistusi Eesti krooni taas kasutuselevõtmiseks. Veel samal aastal kuulutas valitsus välja ka paberraha kujundamise avaliku konkursi. 28. juunil 1990 ümbernimetati pangaseadus Eesti Vabariigi omaks.
1. oktoobril 1991 sai uueks panga presidendiks Siim Kallas. Ta volitatakse Eestit esindama läbirääkimistel Rahvusvaheliste Arvelduste Pangaga ning riikidega, kuhu deponeeriti krooni kattevaraks olnud Eesti Panga kuld.
19. juunil 1992 kell 21.00 kuulutati välja rahareform (1992. aasta Eesti rahareform). 20. juunil 1992 hakkasid kehtima välisvaluutaseadus, rahaseadus ja seadus Eesti krooni tagamise kohta. Eesti Vabariigi ainukeseks seaduslikuks maksevahendiks sai Eesti kroon. Eesti krooni ametlikuks kursiks Saksa marga suhtes kinnitati 8 EEK = 1 DEM. Samal aastal tagatati Eesti Pangale ka välisriikidesse deponeeritud kuld, mida oli kokku ligi 11,3 tonni ja millega pangi alus taastatud Eesti krooni kattevarale.
1992. aasta algusest kehtivad Eestis tegutsevatele pankadele vaid Eesti Panga poolt välja antud tegevuslitsentsid (kokku tegutses sel ajal Eestis 42 kommertspanka). Novembris puhkes aga pangakriis, kuna NSVL Välismajanduspangas külmutati Eesti pankade kontod ning selle tulemusena muutusid maksejõuetuteks kolm suuremat (Tartu Kommertspank, Balti Ühispank ja Põhja-Eesti Aktsiapank) ja kaheksa väiksemat panka. Valitsuse ja Eesti Panga koostöös loodi Põhja-Eesti Pank.
27. aprillil 1995 sai Eesti Panga presidendiks Vahur Kraft, kes asus ette valmistama Eesti liitumist euroalaga.[1] 31. detsembril 1998 võttis Euroopa Rahaliit arveldusühikuna kasutusele euro, fikseeriti Eesti krooni kurss euro suhtes 1 EUR = 15,6466 EEK.
Eesti Panga muuseum avati 12. juunil 1997. Muuseumi ülesandeks on tutvustada raha ajalugu Eestis ja keskpanga tegevust.
2002. aastal loodi Eesti Panga juurde Finantsinspektsioon, mis asus teostama järelevalvet pankade, kindlustusseltside ja investeerimisühingute üle.
Seoses Eesti astumisega Euroopa Liitu sai 2004. aasta maist Eesti Pank Euroopa Keskpankade Süsteemi liikmeks ja üheks Euroopa Keskpanga omanikuks. Sama aasta suvel kuulutati välja Eesti euromüntide kujunduskonkurss.
27. juunil 2004 sai Eesti vahetuskursimehhanismi ERM2 liikmeks. Eesti krooni keskkurss fikseeriti tasemel 1 euro = 15,6466 krooni. Seda kurssi pidi Eesti hoidma kahe aasta jooksul, et täita euroalaga liitumise üks kriteeriumitest.
1. jaanuaril 2011 sai Eesti euroala liikmeks, ühtlasi sai Eesti Pank euroala keskpanku ühendava eurosüsteemi liikmeks.
Eesti Panga ülesanded
Euroala ühise rahapoliitika kujundamises osalemine ja selle elluviimine Eestis
Hinnastabiilsuse hoidmise ülesanne on arenenud riikides usaldatud valitsusest sõltumatutele ja poliitikast lahutatud keskpankadele. Riigi keskpank mõjutab hinnastabiilsust intressimäärade, raha hulga ja vahetuskursside kaudu, soodustades sel viisil majandustegevust ja seeläbi ka hindade üldist kasvu. Seda nimetatakse rahapoliitikaks. Euroala keskpankade ülesanne on tagada, et inflatsioon ehk hinnataseme tõus jääks keskmise aja jooksul allapoole 2% piiri, kuid püsiks selle lähedal.
Eurot puudutavad rahapoliitilised otsused langetavad ehk raha hinna määravad euroala keskpankade presidendid (k.a Eesti Panga president) üheskoos Frankfurdis iga kuu alguses, mil toimub Euroopa Keskpanga nõukogu istung. Iga riigi keskpanga presidendil on ühesuguse kaaluga hääl ja otsuseid tehakse euroala kui terviku arengut silmas pidades.
Finantsstabiilsuse tagamine koostöös finantsinspektsiooni ja rahandusministeeriumiga
Finantsstabiilsuse tagamise eest vastutavad Eestis kolm riigiasutust: rahandusministeerium, Eesti Pank ja finantsinspektsioon. Eesti Pank kogub finantsstabiilsuse tagamiseks finantssektorilt üksikasjalikku statistikat selle tegevuse kohta. Pangandusstatistikat ja majandust analüüsides hindab keskpank riskide ja kapitalivajaduse suurust ning selle hinnangu alusel kehtestab Eesti Pank nõuded, kui palju peab kapitali olema ja kuidas tuleb finantssektoris erinevaid riske maandada.
Maksesüsteemide järelevaatamine ja nende arendamine
Eesti Panga jaoks on väga tähtis maksesüsteemide tõrgeteta toimimine, sest maksete liikumisel ühest pangast teise tekkiva viivituse tõttu väheneb pankade usaldus selle panga vastu, kelle süül viivitus toimus ja kokkuvõttes võib see mõjutada kogu pangandust ja majandust. Seetõttu täidab Eesti Pank kui sõltumatu osapool maksesüsteemide järelevaataja rolli ehk jälgib seda, et raha liiguks nii kontolt kontole kui ka pangast panka tõrgeteta ning aitab kaasa maksesüsteemide arendamisse.
Sularaharingluse korraldamine Eestis ja osalemine euroala sularaharingluse tagamises
Eesti Pank varustab kõiki Eestis tegutsevaid sularahaga tegelevaid krediidi- ja makseasutusi pangatähtede ja müntidega. Pankade kaudu jõuab raha omakorda ettevõtete ja inimeste käsutusse. Nendelt liigub raha tagasi Eesti Panka, kus kontrollitakse kõik pangatähed automaatse kontrollimise käigus üle ja kõrvaldatakse need, mis on rikutud, katkised või kulunud.
Eesti ametlike välisreservide ja muude Eesti Panga käsutuses olevate finantsvarade hoidmine ja kasvatamine
Ringluses oleva raha väärtust ja stabiilsust.tagavad keskpankade reservid. Lisaks on valuutareservidel oluline koht ka riigi majanduse usaldusväärsuse hoidmisel ning tihti ka finantssüsteemi stabiilsuse tagamisel. Varade haldamisest saadava investeerimistuluga kaetakse ka keskpanga tegevuse igapäevakulud ning tagatakse nii keskpanga sõltumatus riigi eelarvest. Eesti Panga nõukogu otsuse järgi eraldab Eesti Pank osa teenitud kasumist ka Eesti riigi eelarvesse
Finantssektori statistika kogumine ja avaldadamine ning Eesti maksebilansi koostamine
Eesti Pank on Statistikaameti kõrval teine riikliku statistika tegija Eestis. Eesti Pank teeb peamiselt välis- ja finantssektori statistikat ning koostab rahvamajanduse kvartali finantskontosid. Kogutud statistika abi koostab Eesti Pank majandusanalüüse.
Valitsuse nõustamine majanduspoliitilistes küsimustes
Tänu sõltumatusele ja majandusanalüüside pidevale koostamisele on keskpangal terviklik pilt Eesti majandusest, mistõttu saab ta majanduspoliitilistes küsimustes anda nõu ka valitsusele. Pikas perspektiivis avaldab omakorda valitsuse poliitika mõju ka keskpanga tööle. Nimelt oleneb rahasüsteemi toimimine paljudest teguritest, seejuures ka nendest, mis ei kuulu keskpanga kontrolli alla. Näiteks on riigi eelarvepoliitikal oma osa selles, kuidas rahapoliitika mõjutab majandust, sh hindade kujunemist. Seetõttu on loogiline, et valitsus küsib ja saab keskpangalt nõu, kuidas eelarvepoliitika mõjutab hinnastabiilsust, ning võtab seda eelarveplaanide tegemisel arvesse.
Eesti Panga juhtimine
Eesti Panga tegevust juhib Eesti Panga juhatus. Juhatuse esimees on Eesti Panga president ning liikmed panga asepresidendid. Eesti Panga presidendi nimetab seitsmeks aastaks ametisse Vabariigi President Eesti Panga nõukogu ettepanekul. Eesti Panga asepresidendid nimetab viieks aastaks ametisse nõukogu panga presidendi ettepanekul.
7. juunist 2019 on Eesti Panga president Madis Müller. Eesti Panga asepresidendi ametikohti täidavad 2019. aastast Maive Rute ja Ülo Kaasik. 2012–2019 oli Eesti Panga presidendi ametis Ardo Hansson.
Eesti Panga nõukogu
Eesti Panga nõukogu on Eesti Panga järelevalveorgan, mis koosneb esimehest ja seitsmest liikmest. Nõukogu esimehe nimetab viieks aastaks ametisse Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikogu. Nõukogu liikmed nimetab Riigikogu ametisse nõukogu esimehe ettepanekul samuti viieks aastaks.
Nõukogu esimeheks nimetas Riigikogu alates 13. juunist 2013 Mart Laari.
Eesti Panga nõukogu VII koosseisu nimetas Riigikogu ametisse 25. veebruaril 2014 ning selle liikmed on Kalev Kallo, Kaie Kerem, Enn Listra, Rein Minka, Jaanus Tamkivi, Liina Tõnisson ja Urmas Varblane.
Eesti Panga presidendid
Mihkel Pung märts 1919 – august 1919
- Eduard Aule oktoober 1921 (presidendi kohusetäitjana alates augustist 1919) – oktoober 1925
- Artur Uibopuu oktoober 1925 – november 1926
- Jüri Jaakson november 1926 – juuli 1940
- Rein Otsason 28. detsember 1989 – 22. september 1991
- Siim Kallas 23. september 1991 – 26. aprill 1995
- Vahur Kraft 27. aprill 1995 – 6. juuni 2005
- Andres Lipstok 7. juuni 2005 – 6. juuni 2012
- Ardo Hansson 7. juuni 2012 – 6. juuni 2019
- Madis Müller 7. juuni 2019 –
Eesti Panga muuseum
- Alates 12. juunist 1997 tegutseb Eesti Panga juures muuseum, kus tutvustatakse Eesti raha ja selle ajalugu, kõneldakse keskpangast, selle tegevusest ja ajaloost. Muuseumis pressiruumis toimuvad kõik Eesti Panga pressikonverentsid ning muuseumipood on ainuke koht, kus saab vahetada Eesti krooni pangatähti ja münte eurodeks.
Eesti Panga muuseum on Eesti Panga juures asuv muuseum, kus tutvustatakse Eesti raha ja selle ajalugu, kõneldakse keskpangast, selle tegevusest ja ajaloost.
Muuseum avati 12. juunil 1997 ja see on üks esimesi taasiseseisvunud Eesti uusi muuseume. Muuseum läbis põhjaliku uuenduse 2011. aastal ja avati 2012. aasta alguses uues asukohas, Eesti Panga kvartalis asuvas endise ajaloolise Aadlipanga ruumides. Sellega laienes väljapanek endiselt 180 ruutmeetrilt 370 ruutmeetri suurusele pinnale. Muuseumi laienemisega seotud renoveerimistööde käigus said ühtlasi uue ilme muinsuskaitse all olevad ajaloolised ruumid.
Eesti Panga muuseum annab ülevaate:
- Eesti territooriumil käibinud rahadest alates Eesti Vabariigi loomisest 1918 kuni tänapäevani;
- raha rollist ühiskonnas ja raha tootmisest;
- Eesti Panga ajaloost;
- keskpanga ülesannetest eurosüsteemis: raha- ja majanduspoliitika, finantssüsteem ja selle stabiilsus, maksesüsteemid, välisvarade haldamine, majanduse prognoosimine.
Väljapanekus on kasutatud nüüdisaegseid interaktiivseid lahendusi. Lisaks tekstidele ja arhiivimaterjalidele selgitatakse majanduse ja panganduse toimimist mängude ja muude külastajaid kaasavate vahendite abil.
Lisaks väljapanekule on muuseumikogus üle 13 000 museaali, millest suurema osa moodustab rahakollektsioon. Lisaks on muuseumikogus paberraha ja müntide kujunduskavandite kollektsioon, hulgaliselt sõjaeelse ja praeguse Eesti Panga dokumente, raamatuid, fotosid ja muid esemeid.
Eesti Panga muuseumis asuvas pressiruumis toimuvad kõik Eesti Panga pressikonverentsid. Lisaks pressikonverentsidele korraldatakse seal avalikke loenguid, kus selgitatakse päevakajalisi majandus ja- pangandusteemasid. Sissepääs muuseumisse ja loengutele on tasuta.
Eesti Panga muuseumipood on ainuke koht, kus saab vahetada Eesti krooni pangatähti ja münte eurodeks. Seda tehakse tähtajatult ja tasuta, ametliku keskkursiga 1 euro = 15,6466 krooni. Muuseumipoest saab soetada ka Eesti Panga emiteeritud meenemünte ja suveniire.
Eesti Panga muuseum asub Tallinnas Estonia pst 11.
Eesti pangandus:
Pangad
Kõige suurem pank on Swedbank, suuruselt järgmine on SEB Pank, millele järgnevad Nordea pank ja Danske pank, mis Eestis tegutses Sampo nime all. Viimased on küll juriidiliselt pangafiliaalid. Neli suuremat panka annavad kokku üle 90% põhilistest pangandusteenustest. Ülejäänud pangad ja pangafiliaalid on väikepangad, mis tegutsevad üldjuhul intensiivsemalt mingites üksikutes valdkondades (nt finantseerides valdavalt ettevõtteid või pakkudes eelkõige tarbimislaene).
Pisut ajaloost
Tänapäeva iseseisev pangandus sai Eestis alguse 1988. aastal, mil tegevust alustas Tartu Kommertspank. Tegemist oli esimese kommertspangaga Nõukogude Liidus. Peagi järgnesid teised pangad. Eesti kommertspanganduse areng on olnud oma lühikese ajaloo jooksul üpris tormiline. Pankade tekkimise buumile (tippajal enam kui 40 panka, osad neist ei suutnud küll tegelikku tegevust alustada) järgnesid nende ühinemiste ja pankrottide lained. Euroopa Liiduga ühinemine tõi kaasa välispankade aktiivsema tegutsemise Eestis ning koos majanduse kiire kasvuga suurenes ka erinevate pakutavate finantsteenuste ring ja mahud.Pankade esialgne tegevus keskendus valuutavahetusele ja –spekulatsioonidele. Algselt olid intressid kõrged — see julgustas hoiustama, kuid ei ergutanud laenu võtma. Pankrotid ei soodustanud hoiustamist ning ega ka põhiosa elanike sissetulekud ei võimaldanud eriti säästudel koguneda. 1997. aasta lõpus algas väliskapitali aktiivne sisenemine Eesti pangandusse — Rootsi SEB-pank ja Swedbank omandasid osalused vastavalt Ühis- ja Hansapangas. Järgmisel aastal toimusid olulised muutused panganduses — Ühispank (nüüd SEB Pank) liitis endaga Tallinna Panga ja Hansapank (nüüd Swedbank) Hoiupanga. Lisaks leidis aset pankrot, mille tulemusel sulges uksed Maapank. Järgnes Soome kapitali tulek Eesti turule — Sampo pank omandas Optiva panga ja aktiivsemalt alustas tegevust Merita (nüüd Nordea) panga filiaal.
Pangandus praegu
Sisuliselt tühjalt kohalt alustanud pangandus on kasvanud äärmiselt kiiresti. 2005.–2007. aasta laenubuum lõppes kriisiga, kuid erinevalt paljudest teistest riikidest ei saa Eesti puhul rääkida panganduskriisist 2008.–2009. aastal, kuna ühelgi pangal ei tekkinud tõsiseid probleeme kõrge kapitaliseerituse ja emapankade toetuse tõttu. 2005.–2007. aasta pankade kiire kasvu taga oli mitmeid sellal ka mujal maailmas esinenud põhjuseid: näiteks välisraha sissevool, kasvanud sissetulekud ning üldine optimism, mis tõi alla intressimäärad ja muutis tulevikuootused liialt roosiliseks. Kriisi tulemusena on aga pankade laenuportfell vähenenud (novembrist 2008 kuni 2011. aasta augustini 16%), sest paljud laenajad sattusid raskustesse ja uusi laenuvõtjaid napib. Ka pole laenutingimused enam nii soodsad kui mõned aastad tagasi, kuid eelkõige on võimalikud laenajad jäänud endiselt ettevaatlikuks.Nõndanimetatud halbade laenude (st laenud, mille puhul on tagasimaksmisel probleeme) osakaal kogu laenuportfellist tõusis 2010. aasta kevadel 12% lähedale, kusjuures üle 60 päevase makseviivitusega oli vähem kui 7% laenudest. Suurimaks probleemiks osutusid ettevõtetele antud kinnisvara arendamiseks mõeldud laenud, kuid raskusi oli ka ettevõtteil, mis tootsid ehitusmaterjale ja -kaupu. Elanikel olid ja on suuremad probleemid tarbimislaenudega, kuid Eestis on tarbimislaenude osakaal olnud üpris tagasihoidlik (praegu alla 9% kõikidest peredele antud laenudest).
Samal ajal kui intressid olid laenamiseks ahvatlevaks muutunud, polnud nad seda mitte hoiustamiseks. Buumi ajal, mil sissetulekud kiiresti kasvasid, suurenesid ka inimeste võimalused kulutada ning madalate sissetulekute ja tagasihoidliku jõukuse tõttu kasutati see võimalus ära. Majanduskriis muutis 2008.–2009. aastal oluliselt inimeste käitumist: järjest enam hakati raha kokku hoidma ja kuigi sissetulekud kriisi ajal vähenesid, suurenesid nende hoiused pidevalt.
Eesti pangateenused on valdavalt elektroonsed: Eestis on pangakaartide arv enam kui kolmandiku võrra suurem rahvaarvust, mis viitab sellele, et suurel osal inimestel on vähemalt kaks pangakaarti. Kõigil pangaklientidel on olemas vähemalt üks deebetkaart (kokku üle 1,4 miljoni), lisaks on krediitkaardid (üle 380 tuhande). Peaaegu kõik pangatehingud tehakse elektrooniliselt kas kaardimaksete, internetipanganduse, otselepingute, püsikorralduste, telefoni- või m-panganduse teenuste abil. Eesti elanike pangateenuste rohke kasutamine tuleneb sellest, et enamik palkadest ja peaaegu kõik riiklikud toetused makstakse pangakontodele. Elektroonset pangandust on toetanud arvutite ja interneti kasutamise levik.
Liising
Liisimine on olnud Eestis üpriski populaarne juba aastaid. Valdavalt liisitakse erinevaid sõidukeid, eriti sõiduautosid, kuid järjest enam ka tootmisseadmeid. Inimesed on liisimist varasematel aastatel kasutanud ka endale korteri ostmisel. Umbes veerand liisingumahust on seotud inimestega, sj sõiduautodest pooled, kinnisvarast kolmandik ja IT-tehnikast viiendik. Küllaltki ootuspäraselt on liising populaarsem transpordiettevõtete seas, kuid rohkelt kasutavad liisitud varasid ka töötlev tööstus, kaubandus, põllu- ja metsamajandus, ehitus ning erinevad teenindusettevõtted (sj haldus-, kutse-, teadus-, tehnikaalal tegutsejad).Eesti krediidiasutuste loend
Eesti krediidiasutuste loend on Eestis tegutsevate ja tegutsenud krediidiasutuste – pankade, hoiu-laenuühistute jne loend.
A
- Allied Irish Banks, p.l.c. Eesti filiaal
- Ameerika Balti Pank (endine)
B
- Balti Ühispank (endine) (29. august 1991, ühendati 1993. aastal koos Põhja-Eesti Aktsiapangaga Põhja-Eesti Pangaks).
- Bigbank
C
- Citadele Pank Eesti filiaal
- Coop Pank (endine Eesti Krediidipank)
D
- Danske Bank A/S Eesti filiaal (Sampo Pank)
- DnB NORD Pank Eesti filiaal
E
- Eesti Forekspank (endine)
- Eesti Hoiupank (endine)
- Eesti Innovatsioonipank (endine) (19. juuni 1991 – 10. september 1997)
- Eesti Investeerimispank (endine)
- Eesti Kommertspank (endine) (6. august 1991 – 19. juuni 1992)
- Eesti Korteriühistute Hoiu-laenuühistu
- Eesti Laenu Pank (endine)
- Eesti Maapank (endine) (Litsents 22. jaanuar 1991, 1996. aastal liitus Virumaa Kommertspangaga)
- Eesti Maakrediidiselts (endine)
- Eesti Pangaliit
- Eesti Pank
- Eesti Rahvapank (endine)
- Eesti Sotsiaalpank (endine) (22. jaanuar 1991 – 9. mai 1995)
- Eesti Tööstuse ja Ehituse Kommertspank (endine) (26. november 1990, liitus Eesti Hoiupangaga 2. septembril 1996)
- Eesti Ühispank (endine)
- EKE Pank (endine) (4. november 1991, 1993. aastal ühines Eesti Ühispangaga)
- ERA-Pank (endine) (3. jaanuar 1991 – 7. aprill 1999)
- Eesti Tööstuse Arengu Pank ehk Esttexpank (2. august 1991, 1994. aastal ühines Eesti Sotsiaalpangaga)
- EVEA Pank (endine)
F
- Folkia AS Eesti filiaal
H
- Harju Pank (endine)
- Hansapank (endine)
I
- Inko Balti Pank (endine)
- Immobiilpank (endine)
K
- Kansallis-Osake-Pankki (KOP)
- Keila Pank (endine) (19. juuni 1991, 11. detsember 1995 liitus Virumaa Kommertspangaga)
- Krediit Pank (endine, 1907–)
L
- LHV Pank
- Lõuna-Eesti Arengupank (endine) (21. juunil 1991, pankrot 17. mail 1993)
- Lääne-Eesti Pank (endine) (Litsents 15. jaanuar 1991, pankrot 24. märts 1994)
M
N
- Nordea Pank Finland PLC Eesti filiaal
- Nowe Pank (endine)
- NSV Liidu Agrotööstuspanga Eesti Vabariiklik Pank (endine) (– 5. märts 1990)
- NSV Liidu Hoiupanga Eesti Vabariiklik Pank (endine)
- NSV Liidu Elamu-Sotsiaalpanga Eesti Vabariiklik Pank (endine) (– 5. märts 1990)
- NSV Liidu Tööstus- ja Ehituspanga Eesti Vabariiklik Pank (endine)
O
- Otepää Ühispank (endine) (27. juuni 1991, pankrot 14. aprill 1993)
P
- Parex Pank (endine)
- Pikalaenu Pank (endine)
- Pohjola pank plc Eesti filiaal
- Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu
- Põhja Pank (endine)
- Põhja-Eesti Pank (endine)
- Põllumajanduse Pank (endine), Tartus
- Põllupidajate Ühispank (endine), Tallinnas Estonia puiestee 15, seejärel Estonia puiestee 27 ja Väike-Karja tänav 7
- Põllumeeste Keskpank (endine)
- Pärnu Kommertspank (endine) (8. oktoober 1991, pankrot 17. märts 1993)
- Pärnu Linnapank (endine) (23. detsembril 1991 – 18. juuni 1992)
- Pärnu Pank (endine)
R
- Rahvapank (endine)
- Raepank (endine)
- Vene Riigipanga Tallinna osakond (endine)
- Revalia Pank (8. märts 1991, pankrot 11. aprill 1994)
S
- Saaremaa Aktsiapank (endine) (6. november 1991 – 18. juuni 1992)
- Sakalapank (endine)
- Sampo Pank
- Scania Finans AB Eesti filiaal
- G. Scheel & Co (endine)
- SEB Pank
- AB Bankas Snoras Eesti filiaal
- Suomen Yhdyspankki (SYP)
- Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal
- Swedbank
T
- Tallinna Aktsiapank (endine)
- Tallinna Juudi Ühispank (endine)
- Tallinna Linnapank (endine)
- Tallinna Kaupmeeste Diskonto- ja Laenupank (endine)
- Tallinna Kaupmeeste Laenu-Hoiu Ühisus (endine)
- Tallinna Maapank (endine) (18. september 1991, 1993. aastal ühines Keila Pangaga).
- Tallinna Majaomanike Pank (endine)
- Tallinna Pank (endine)
- Tallinna Vastastikkune Krediitühisus, hilisem AS Krediit Pank (endine)
- Tallinna Äripank
- Tartu Hoiu-laenuühistu
- Tartu Kommertspank (endine)
- Tartu Pank (endine)
U
- UniCredit Pank Eesti filiaal
V
- Viimsi Pank (endine) (31. juulil 1991, 1992. aastal ühines EVEA Pangaga)
- Virumaa Kommertspank (endine) (28. juuni 1991, 1993. aastal ühines Eesti Ühispangaga)
- Virumaa Kommertspank (endine) (22. november 1990, 22. oktoobril 1996 nimetati ümber Eesti Maapangaks, pankrot 24. august 1998)
- Virumaa Ühispank (endine)
- Viljandi Majaomanike Pank (endine)
- Versobank AS
.jpg)
.jpg)
.jpg)
