Estonian Air oli Eesti riiklik lennufirma.
Ettevõte peatas äritegevuse alates 8. novembrist 2015 seoses Euroopa Komisjoni otsusega, mille järgi Estonian Air peab riigile tagastama talle antud riigiabi.
Estonian Air pakkus 7. novembrini 2015 Tallinnast otselende 11 sihtkohta Euroopas, Skandinaavias ja SRÜ riikides. Estonian Airiga lendas 2013. aasta esimesel poolaastal 272 000 ja 2014. aasta esimesel poolaastal 251 000 reisijat (vähenemine 8% võrra).
Estonian Air lõpetas liinilennud 7. novembri 2015 õhtul, kui Euroopa Komisjon tegi ametlikult teatavaks otsuse, mille kohaselt on riik andnud lennufirmale ebaseaduslikku riigiabi üle 80 miljoni euro ulatuses, mis tuleb tagasi maksta. Kehvade majandustulemuste tõttu ei ole firmal seda võimalik teha.
20. novembril 2015 esitas Estonian Air Harju maakohtule pankrotiavalduse.
29. detsembril kuulutas Harju maakohus välja Estonian Airi pankroti. Ettevõtte vastu esitatud nõuded ulatusid umbes 113,5 miljoni euroni, ettevõttel oli varasid 11,4 miljoni euro väärtuses.
Ajalugu
1990. aastad
Estonian Air asutati 1. detsembril 1991. Aeroflotilt saadi päranduseks 12 Antonov An-2 lennukit, mis müüdi üsna kiiresti maha. Kohe algasid lennud Tallinna ja esimese Estonian Airi lääne sihtkoha, Frankfurdi vahel. Aasta hiljem liituti IATA-ga. 7. juulil 1995 asus liinile Estonian Airi esimene eritellimusel ehitatud Boeing 737-500, mis sai nimeks Koit (ES-ABC), aasta hiljem asus reisijaid teenindama teinegi samasugune – Hämarik (ES-ABD). Need hakkasid asendama Nõukogude Liidu päritoluga lennukeid Tu-134 ja Jak-40. Lääne lennukite tulekuga keelati pardal suitsetamine. Eesti tsiviilõhusõidukite registrist kustutati viimane An-2. Juulis 1996 lisandus lennukiparki kaks liisitud Fokker 50, mis olid kasutuses 2003. aastani.
1996. aastal otsustas riik Estonian Airi erastada, müües maha pea kaks kolmandikku firma aktsiatest. Kaasomanikeks said 49% Maersk Air ja 17 protsendiga Cresco investeerimispank. Eesti riigi osaluseks jäi 34%. Uute omanike tulekuga loodi korporatiivklientidele suunatud boonusprogramm Blue Star. 1998. aastal lisandus kolmas B737, Põhjatäht (ES-ABE). Avati ka firma koduleht. Järgmisel aastal sai Estonian Air Euroopa Ühinenud Lennuameti liikmeks.
2000. aastad
Uus millennium ei toonud Estonian Airile edu, kuid areng toimus. Aastast 2002 võeti mõne aasta jooksul kasutusse neli uut lennukit (2002 Eha (ES-ABF), 2003 Virmaline (ES-ABG), 2004 Tuuslar (ES-ABI)). Aastal 2003 loobuti Fokkeritest ning Maersk Air müüs oma osaluse SAS Grupile. Viimase Fokker 50 lahkumine sattus samale päevale Concorde'i viimase lennuga.
2006. aastal täienes Estonian Airi lennukipark kahe Boeing 737-300, Sohni (ES-ABJ) ja Kaleviga (ES-ABK), 2007 lisandus Linda (Boeing 737-300, ES-ABL). Sellel aastal teenis lennufirma 52 miljonit krooni kahjumit.
Aasta hiljem esitati tellimus kolmele lennukile Bombardier CRJ900 NextGen. 17. detsembril lõpetas lennud Koit[8], lennufirma aastakahju oli 170 miljonit krooni (13 mln €). 23. märtsil 2009 lõpetas teinegi Boeing, Hämarik, lennud.[9]
5. novembril 2010 allkirjastati leping, mille kohaselt sai Eesti riik 90% osalusest ja 10% jäi SASile.[10][11] Vastav kokkulepe jõustus novembris[12], pärast osaluse ja aktsiakapitali suurendamise kokkuleppe kinnitamist parlamendis[13]. 25. ja 29. jaanuaril 2011 jõudsid Tallinna Estonian Airi kaks uut Bombardieri (Bruno (ES-ACB), Lotte (ES-ACC)). Lennukite hinda ei avaldatud, kuid on teada, et üks selline võib maksta 18–21 miljonit eurot.[14]
.jpg)
27. veebruaril 2012 telliti Embraerilt kolm E-175 ja ühe lennuki E-190, mis planeeriti tuua Eestisse 2014. aasta teisel poolel. Lisaks plaaniti Finnairilt rendile võtta 8 lennukit: 4 Embraer-170-t ja 4 Embraer-190-t. Juunis 2012 lennutas Estonian Air esmakordselt üle 100 000 reisija.[15] 2012. aasta sügisel otsustas Estonian Airi nõukogu ettevõtte tegevussuunda muuta ja sellega koos loobuti ka uute Embraerite ostmise plaanist. Juunis 2013 jõudis ettevõte lühikeseks ajaks ka kasumisse[16] ning müüs oma tütarfirma AS Estonian Air Regional Venemaal tegutsevale Fortaero BBAA OÜ-le.[17]
Estonian Air lõpetas liinilennud 7. novembri 2015 õhtul, kui Euroopa Komisjon tegi ametlikult teatavaks otsuse, mille kohaselt on riik andnud lennufirmale ebaseaduslikku riigiabi üle 80 miljoni euro ulatuses, mis tuleb tagasi maksta. Kehvade majandustulemuste tõttu ei ole firmal seda võimalik teha.[18][19] Estonian Airi viimane lend maandus 7. novembril 2015 kell 16:52:23. Viimane lend väljus Kopenhaagenisse. Suurema osa Estonian Airi liinide teenindamise võttis 8. novembrist 2015 üle Eesti riigile kuuluv lende vahendav ettevõte Nordic Aviation Group.
20. novembril 2015 esitas Estonian Air Harju maakohtule pankrotiavalduse, 29. detsembril 2015 kuulutati välja lennufirma pankrot[20].
Sihtpunktid
Estonian Air pakkus otselende Tallinnast Amsterdami, Brüsselisse, Kopenhaagenisse, Kiievisse, Moskvasse, Oslosse, Peterburi, Stockholmi, Trondheimi, Viini ja Vilniusse, suviti ka Berliini, Nice'i ja Pariisi. Firmal olid koodijagamislepingud seisuga aprill 2015 Aerofloti, Air China, Brussels Airlinesi, KLM-i, SAS-i ja Singapore Airlinesiga.[21]
Kunagine lennukipark[22]
Seisuga november 2015 kuulus Estonian Airi lennukiparki 7 lennukit: 3 Bombardier CRJ900NG, 2 CRJ-700 ja üks Embraer E-170. Aastal 2013 oli lennukite keskmine vanus 5,8 aastat.
.jpg)
CRJ900 NextGen
Lennukite registritähised: ES-ACB (alates 27. jaanuari 2011 lennust Stockholmi), ES-ACC (alates 1. veebruari 2011 lennust Kopenhaagenisse) ja ES-ACD (alates 18. detsembri 2011 lennust Kopenhaagenisse).
Embraer 170
Embraer 170 on E-Jeti tüüpi lennukite tooteperre kuuluv 76-kohaline reisilennuk. 3. mail 2012 valiti rahvahääletuse põhjal Estonian Airi värvides Embraeri lennukite nimed, milleks on Tuuletallaja, Sinirind, Suitsupääsuke ja Jäälind.[23]
2012.–2015. aastani liisitud Finnairilt: ES-AEA (alates 28. veebruari 2012 lennust Kopenhaagenisse), ES-AEB (alates 8. märtsi 2012 lennust Oslosse) ja ES-AEC (alates 21. märtsi 2012 lennust Stockholmi) ning ES-AED (alates 4. aprilli 2012 lennust Kopenhaagenisse).
Pardateenindus[24]
Lennukid olid kaheklassilised, suitsetamine polnud lubatud kummaski. Flex-klassi salongis reisisid Business- ja Flex-piletiga reisijad, kes olid nõus maksma kõrgemat hinda. Lühematel lendudel kui 1,5 tundi, pakuti võileiba ja salatit, pikematel külma valikut. Pakuti ka jooke.[25]
Eco klassis oli võimalik osta toitu ja jooki, kuid hinnas see ei sisaldunud. Märtsist 2015 pakuti tasuta kohvi, teed või vett.[26]
Estonian Airi reisijaid toitlustab Airo Catering Services Eesti, mis kuulub LSG Sky Chefs kontserni. LSG Sky Chefs kontsern hõlmab üle kolmandiku kogu maailma pardatoitlustusturust.
Vormiriietus
Estonian Air korraldas 2010. aasta märtsi lõpus avaliku konkursi, et leida oma pardapersonalile uus ja ilus vormirõivas, mis lisaks kaunile väljanägemisele annaks edasi rahvuslikkust ja ressursisäästlikku maailmavaadet[27]. Konkursi sõelale jäid nelja Eesti moedisainerite tööd, mille seast sai rahvas Estonian Airi kodulehel valida esimesest 10. juunini 2010 oma lemmiku. Võidutöö valis žürii 11. juunil, 33% otsusest sõltus rahvahääletuse tulemusest. Võidutöö ja üldine rahva lemmik tehti teatavaks 13. juunil avalikul üritusel Solarise keskuses. Võitjaks osutus Tiina Talumehe disainitud kollektsioon number 3, mille tootja on Profline. Veebihääletuse võitis Katrin Kuldma (Chocolate Group) kollektsiooniga number 4 "Tuulte pöörises".
Õnnetused
Õnnetuste loend pole täielik.
- 14. augustil 2014 tegi Estonian Airi lend 473 katkise rehvi tõttu hädamaandumise Tallinna Lennujaamas, keegi vigastada ei saanud.
