Loovus

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Loovus ehk kreatiivsus (inglise keeles creativity, saksa keeles Kreativität) on võime luua originaali. Loovus teostub loomeprotsessi kaudu loomingus. Loovus eeldab mõtlemist.

Muid definitsioone:

• Loovus on isiksuse omaduste kogum, mis annab eeldused mistahes inimtegevuse valdkonnas probleeme uut viisi lahendada ja algupäraseid tulemusi saada.
• Loovus on selliste uudsete ideede tootmine, mis on asjakohased ja tõhusad; selliste uudsete ideede, toodete, seadmete või kunstiteoste loomine, mis meie elu edendavad.

Loovus avaldub võimes lahendada probleeme nii uute ideede tasandil kui ka materiaalses maailmas. Enamasti on see ühendatud võimega leida tavatuid, originaalseid seoseid nähtuste (asjade) vahel ning märgata neid seal, kus teised neid ei näe.

Nüüdisajal on välja töötatud mitmeid loovuskäsitlusi, mis ühendavad isiksuslikud ja sotsiaalsed aspektid. Siia kuuluvad inimese pärilikud tegurid, kognitiivsed protsessid, isiksuse omadused; perekondlikud ja hariduslikud tegurid, tegevusala karakteristikud, keskkonna sotsiaalsed ja majanduslikud aspektid, kultuuritegurid, ajaloolised ja poliitilised sündmused. Kõigis neis mitmemõõtmelistes loovuskäsitlustes moodustavad hariduslikud tegurid ühe olulise osa ning on vastastikuses koostoimes isiku kognitiivsete, isiksuslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste teguritega.

Loovuse käivitamine on psühholoogiline protsess, mis põhineb aju funktsioneerimise eri tasanditel. Neid tasandeid on neli: info kogumine viie meele kaudu; informatsiooni salvestamine, hoidmine ja meeldetuletamine; divergentne ehk hargnev mõtlemine, mille käigus kasutatakse teadmisi ja fantaasiaid selleks, et luua fakte, ideid ja tegevusplaane; konvergentne ehk koonduv mõtlemine, mille käigus kasutatakse loogikat, selleks et hinnata loodud alternatiive.

Hans J. Eysenck eristab oma teoorias kaht loovuse mõistet: loovus kui iseloomujoon (nimetades seda iseloomujoont originaalsuseks), mis on mingil määral olemas kõigil inimestel, ja loovus kui saavutus. Ta esitab küsimuse: "Miks on palju neid, kes on potentsiaalselt loovad, ja nii vähe neid, kes tegelikult pakuvad oma mõtlemise ja tegevuse tulemusena välja midagi uut?" Eysenck teeb järelduse, et loovus kui saavutus on paljude tegurite korrutis. Ta jagab loovust kui saavutust mõjutavad tegurid kolme rühma: kognitiivsed tegurid (intelligentsus, teadmised, oskused), keskkonnategurid (kultuurilised, poliitilised ja religioossed mõjud, haridus) ja isiksuseomadused (sisemine motivatsioon, enesekindlus, loovus).

Mihaly Csikszentmihalyi lähtub oma loovuskäsitluses sellest, et loovus ei ole üksnes ühe eraldiseisva indiviidi tegevuse tulemus, vaid sotsiaalse süsteemi otsus üksikindiviidi tegevuse tulemuse kohta. Loovus paikneb süsteemses protsessis, mis toimib kolme mõjuteguri – üksikisiku, välja ja valdkonna kaudu. Loovas tegevuses kasutab üksikisik informatsiooni, mis võib kultuurisümbolite süsteemis ja vastava valdkonna märgisüsteemis salvestatuna olla eksisteerinud juba ammu enne tema sündi.

Kognitiivsuse uurija Gilles Fauconnier töötas 2002. aastal koos oma kolleegi Mark Turneriga välja nn sulanditeooria (inglise keeles conceptual blending). See püüab seletada, kuidas inimestel õnnestub jõuda uute lahendusteni, kombinee­rides üksteisesse mittepuutuvaid praktikaid või mõistestruktuure. Näitena võiks kasutada golfi ja jääkeegli ühendamist, nii et golfist võetakse kasutusele pallilöögid mööda maapinda ja jääkeeglist see, et oma kuul on vaja toimetada mingile punktile kõige lähemale. Sünnib uus mäng, milles mängijad löövad üksteise järel golfipalle mööda maad nii, et eesmärk on need jääkeegli kombel keskpunktile kõi­ge lähemale saada. Seesugust valmis ainese loovat kombineerimist rakendatakse geneetilistes algoritmides juba praegu.

Loovuse tasandid

Loovust võib vaadelda erinevatel tasanditel. James C. Kaufmani ja Beghetto „Nelja loovuse mudel“^[6] kirjeldab neid tasandeid järgmiselt:

• Õpiloovus (mini-c Creativity) – „loomingulised sähvatused“, mida inimesed kogevad õppimise protsessis. Õpiloovus hõlmab isiksusele endale uudsete ja tähenduslike kogemuste, tegevuste ja sündmuste tõlgendamist.
• Igapäevane loovus (little-c Creativity) – endale uudne käitumisviis, tegevus ja selle tulemus igapäevases elus, ka puhas fantaasia, iseendale uudne arusaamine maailmast ja inimestest.
• Erialaloovus (Pro-c ehk Professional Creativity) – professionaalsel tasemel meisterlikkus ükskõik millises valdkonnas, mille kaudu tunnustatakse seal tehtud suurt loovat panust. Erialaloovus on arenenud argiloovusest, kuid ei ole veel saavutanud väljapaistva loovuse taset.
• Väljapaistev loovus (Big-C Creativity) – selgelt väljapaistev loometulemus kogu inimkonna tasandil.

Lisaks võib välja tuua veel:

• Sotsiaalne loovus – üksikisiku või grupi toimetulek sotsiaalsetes suhetes endale uudsel viisil. 
• Emotsionaalne loovus – oskus tunda ja väljendada suhtlemises oma emotsioone ausalt ja ebatavalisel viisil. 

Loovat mõtlemist toetavad oskused on fantaasia, kujutlusvõime ja assotsiatsioonide loomine.

Loovuse ergutamiseks saab kasutada mitmesuguseid loovustehnikaid.

Loovus ja inseneeria

Võime luua midagi uut ja väärtuslikku nimetatakse loovuseks ehk kreatiivsuseks. Insenerid ja konstruktorid, kelle mõtte- ja kätetööst sünnivad uued masinad, tehnoloogilised protsessid ja tarbeesemed, on osalised tehnoloogia loomingus. Tehnoloogialoominguga tegelemiseks on eriline mõtlemistüüp, mida tavakeeles nimettatakse tehniliseks taibuks. Ja vahel ka lihtsalt nutikuseks. Loovuse probleeme uurinud psühholoogid väidavad, et selle mõtlemise eripäraks on mõtete lahknevus ehk divergentsus. Tavaliselt koondub mõtlemine mingit ülesannet (näiteks matemaatikas) lahendades sellele, kuidas sobitada olemasolevad andmed ühte kindlasse valemisse. Tehnikaloomingus on aga kasulik see, kui mõte liigub mitmes suunas. Peale mõtlemise lahknevuse on tehnilise taibu jaoks oluline ka analüütilisus, s.t probleemi lahutamist üksikosadeks, nende osade tähtsuse hindamist ja lahenduse otsimisel kõige olulisemale keskendumise oskust (Tehnoloogia ja loovus 2011)

Corpley ütleb, et tehnoloogilise probleemi lahendamisel peab insener fokuseerima kahele mõtlemisviisile: analüüsile (koonduvale mõtlemisele) ja sünteesile (hajuvale mõtlemisele). Inseneeria on fundamentaalne protsess loominguliselt probleemi lahendamisel (Corpley, D.H. 2015).

Zhiqiang ja Schönwetter toovad välja Taylori loovuse püramiidi inseneeria kontekstis, millest lähtudes võib eristada loovuse viit tasandit:

• ekspressiivne loovus;
• tehniline loovus;
• leiutajalik loovus;
• innovaatiline loovus;
• edasiviiv loovus.

Ekpressiivne loovus on võime kirjeldada unikaalset ideed toote kujundusest. Tehniline loovus on tase edasi ja kasutades ekspressiivset loovust luuakse olemasolevatest materjalidest töötav toode. Leiutajalik loovus on võime vanadest asjadest luua midagi uut, mis põhineb vanemate ideede ühendamisel ja nende sünteesimisel uueks tooteks. Innovaatiline loovus on võime „mõelda valjaspool kasti“, võime luua uusi tooteid, teadmisi ja arusaamu. Edasiviiv loovus on võime luua märkimisväärseid uusi teadmisi ja avastusi, viies läbi suuremaid suunamuutuseid. Insenerliku loovuses enamasti saavutatav tasand on innovatiivse ja edasiviiva loovuse tasand, kuna inseneriteadus on elukutse, kus kasutatakse toodete tootmiseks teaduslikke põhimõtteid või järeldusi. (Zhiqiang, Schönwetter, 2004).

Corplay iseloomustab inseneri loovust viie P (phase, person, product, process, press) kaudu:

• Phase (faas) – loovuse etapid. Guilford (1959) kirjeldab loovust kui probleemi lahendamist läbi nelja etapi: 1) probleemi mõistmine 2) ideede väljatöötamine 3) võimaluste hindamine 4) lahenduse joonise koostamine, mis lahendab probleemi. Horenstein (2002) ütleb, et insenerlik probleemi lahendamine koosneb kahest etapist: 1) loovuslik sünteesi etapp, 2) loogilise analüüsi etapp.
• Person (persoon) – kes on loojad? Persoonile omistatakse indiviidi psühholoogilised tegurid, mis mõjutavad tulemuseprodukti loomist. Uuringud on näidanud, et personaalsed omadused, motivatsioon ja tunded on oluline dimensioon loovuslikus probleemi lahendamises (Corpley 2013)
• Product (produkt) – mida luuakse? Corpleyh ütleb, et tuleb määratleda produkt, mida luuakse ja ta iseloomustab nelja tüüpi loovprodukti: 1) asi, ehk toodetud objekt, 2) protsess, ehk meetod millegi tegemiseks, 3) süsteem, ehk tegevuses olevate elementide kombinatsioon, 4) teenus, ehk organiseeritud süsteem tööjõu ja materjalide kasutamisest nõudmiste rahuldamiseks.
• Process (protsess) – kuidas me loome? Protsessi iseloomustatakse kui mõtlemise stiili produkti loomisel. Guilford (1950) ütleb, et produkti loomise juures määravad olulist rolli mõtlemise stiil, milleks on konvergentne ehk lähenev mõtlemine ja divergentne ehk hajuv mõtlemine.
• Press (press) – kus loovus toimub? Press uurib organisatoorseid ja sotsiaalseid rolle loovuses. Corpley nimetab organisatsioonilised aspektid, mis inseneri firmadel mõjutavad loovust:
  • Vahendid institutsiooni struktuurides, nagu laboratooriumid, informatsiooni leidmise vahendid, raamatukogud, klassiruumid, töötoad, jne.
  • Inimesed, mitte ainult juhid või instruktorid vaid kõik töötajad ja õpilased.
  • Immateriaalsed institutsioonilised tegurid, nagu traditsioonid, standardid, normid, reeglid.
  • Psühholoogilised institutsioonilised tegurid, nagu rollid, suhted, sotsiaalsed hierarhiad, käitumisreeglid, kommunikatsiooni teed ja meeldimised.

Loovus ja tehisintellekt

Tehisintellekt on olemuslikult arvutiprogramm, mis täidab selle koostaja poolt etteantud ülesannet. Kui algselt pidi programmeerija ette nägema ja üles kirjutama iga sammu, mida arvuti pidi tegema, siis masinõppe tehnoloogia leiutamise järel on võimalik anda arvutile ette kogu virtuaalruumis paiknev informatsioon ning lasta tal seda analüüsida, otsida seoseid sõnade vahel ning tuua välja nende ilmnemise sagedus. Nii tekkis uut tüüpi loovus, milleks inimene pole kunagi võimeline.

Tehisintellektil põhinev loovus toimib kahes faasis:

• esmalt leiab programm kõik võimalikud seosed ning nendest tulenevad võimalused, kuidas lahendada etteantud probleemi.
• seejärel peab programm või inimene välja viskama need lahendid, mis on juba realiseeritud või mida olemasoleval tehnoloogilisel tasandil või inimeste tahtmatuse tõttu muuta oma käitumist või suhtumist pole võimalik realiseerida.

Timo Honkela esitab oma raamatus järgmise näite sellisest protsessist:

Kujutagem ette; et me tahame komponeerida loo euro­visioonile. Järelikult peame leidma kaasahaarava meloodia. Valitud taktidele pai­gutatakse määratu hulk juhuslikke noodijadasid; kus nootide kõrgused ja pikkused varieeruvad mõistlikes piirides; näiteks inimkõrva kuulmisulatuse raames.

Teises faasis hakatakse seda tohutu suurt meloodiavariantide hulka harven­dama. Kui küsimus on muusikas, siis tuleb masinale luua hindamisvõime, mis arvestab vähemalt kahe teguriga - teose uudsuse ja meloodia huvitavusega. Mõle­maid on masinõppe abil võimalik saavutada: masinat võib õpetada ära tundma plagiaate, söötes sellesse võimalikult suure hulga juba olemasolevaid muusi­kapalasid. Nende huvitavust võib hinnata sama ainese põhjal, ainult et kritee­rium oleks sel juhul mitte sarnasus, vaid erinevus juba eksisteerivast materjalist. Lugu ei tohiks liigselt sarnaneda mõne olemasoleva palaga, aga samas võib liiga suur erinevus samuti võõristust tekitada. 

Asjadest lahtilaskmise kunst

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Vaikus on alahinnatud elukomponent. Ja ma ei räägi vaikusest selle traditsioonilises mõttes, vaid vaikusest, mis asub kõigest eemal. Kõik need teated telefonis, mis tulevad päeva jooksul, kõik need inimesed, kellega kontaktis püsida, kõik need uued albumid, mida kuulata, lemmiksarjade uued osad, mida vaadata. Kõik need reklaamid, mida näeme, need allahindlused, mis kohe-kohe algavad, ja inimesed, kes elavad oma elu meie ümber. Nüüd rohkem kui iial varem osaleme passiivselt teiste inimeste eludes ning vaatame, mida nad jagavad, loeme, mida nad kirjutavad, ja kuulame, mida nad arvavad. Ja siis me vaatame uudiseid, kuulame uudiseid ja loeme uudiseid, kirjutab Kaisa Lattu oma raamatus "Asjadest lahtilaskmise kunst".

Me teame kohtadest, inimestest, lugudest, üritustest, tragöödiatest ja paljust muust ning pole ime, et sinna vahele ei mahu aega, mil iseennast kuulata. Just kõige selle pärast vajame vaikust. Hetke, mil oled kõigest välja lülitatud ja naudid hetkes olemist iseenda mõtetega. Tekita selline hetk endale iga päev. Mis on kõige hullem, mis saab juhtuda, kui proovid aeg-ajalt olla ilma telefoni ja meediakärata? Aga mis on kõige parem, mis saab juhtuda? "Me ei tohi lasta ennast määratleda teiste inimeste piiratud arusaamadel" - Virginia Satir.
Elu lihtsustamiseks soovitan ma iseendale silte mitte külge panna. Kuulutades kõigile, et oled vegan, lasub sul kohustus pidevalt olla 100% pühendunud ja igasugune kõrvalekalle toob ebavajalikke märkusi või ebamugavustunnet. Loome sel viisil endale liigset stressi ja rahuolematust endaga. Sama on ka minimalismiga. Jagades kõigiga, et oled minimalist, jälgivad tuttavad sinu asjade koguseid kullipilguga. Lisaks endale pead hakkama sel juhul ka teistele oma oste põhjendama. Selle tõttu olen ise pidanud lihtsamaks kõigile sellest mitte rääkida, vaid jagada ainult nendega, kes tunnevad huvi.

On ka teist sorti sildistamine, sisendamine ja määratlemine. Selline, kus inimesed panevad meile pähe ideid sellest, kes me oleme ja mis meil justkui viga on. Sellist sorti sildistamine tundub küll ohutu nöökimisena, ent mõjub laastavalt enesehinnangule.
Mõned näited:
- "Sina oleksid kindlasti kohe närvi läinud!"
- "Vanasti olid sa palju lõbusam."
- "Oled kindel, et see töökoht sulle liiga suur amps pole?"
- "Mis sul sellest ettevõttest sai? Jätsid jälle pooleli?"
-"Äkki sa peaksid mõnda praktilisemat eriala õppima?"
- "Sellise väikese asja pärast nutadki või?"
- "Tõelised mehed ei nuta!"
Olgugi et ehk mitte mõeldud halvaga, ei teeni sellised kommentaarid kunagi head. Eriti halvasti mõjuvad need kasvavale ja arenevale lapsele ning noorukile. Need võivad panna inimest enda väärtuses kahtlema ning mõjuda halvasti vaimsele heaolule. Kui keegi jagab sinule lahkelt taoliseid kommentaare, siis saad asja parandada nii, et räägid sõbralikult. Ütle, et sina tunned, et sellised kommentaarid on mürgised ja ebavajalikud. Sa ütled seda kommenteerijale, sest hoolid temast ja tervisliku suhte hoidmiseks palud edaspidi toetavamat ja inspireerivamat tooni hoida. Haara endal ka sõnasabast kinni, kui märkad selliseid kommentaare suust väljumas. Viska teadlikult need oma tekstist välja ja proovi asendada millegi innustava ja toetavaga. Käi minimalistlike vaadetega ka see osa üle ja jäta alles vaid see, mis on kvaliteetne.

Teised inimesed meie ümber mõjutavad meie päeva enamasti nii palju, kui me neil seda teha laseme. Mõned inimesed mõjuvad meile inspireerivalt, tuju tõstvalt ja innustavalt. Mõned aga toovad meis esile halvima. Hakka märkama enda tundeid ja energiataset, kui oled teiste inimestega koos, ja tee omad valikud.
Minul näiteks on raske olla koos inimestega, kes:
■ on alati negatiivsed, kurdavad pidevalt ning on tujukad
■ on ignorantsed
■ on igavad ega huvitu millestki
■ räägivad ainult endast ja ilma sinu lauset lõpuni kuulamata alustavad juba taas lausega "Aga minul ..."
■ ei oma unistusi, ootusi ja on elust tüdinenud
■ räägivad pidevalt asjadest ja nende ostmisest
■ räägivad halvustavalt teistest inimestest (sest palju parem on pista oma nina raamatusse kui teiste inimeste asjadesse)
Vali hoolega, kellele sa oma aga annad. Sa ei saa muuta inimesi enda ümber, aga sa saad muuta inimesi enda ümber. - The Minimalists
(Katkendid Kaisa Lattu raamatust "Asjadest lahtilaskmise kunst".)
Tõsi asjad ise pole olulised, nende omamine pole oluline. Oluline on hoopis õnn, edu, enesega rahulolu, tervis, elukeskkond, elu kvaliteet, hetkes elamine ja muud sarnased väärtused.

Refleksoloogia ehk tsooniteraapia

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Refleksoloogia ehk tsooniteraapia on lõdvestusteraapia mis põhineb avastusel, et organism peegeldab informatsiooni oma organite seisunditest jalatalla pinnale kindlatesse tsoonidesse. See teraapia kogub üha enam populaarsust ning põhineb mõistmisel, et kõik kehaosad on omavahel seotud kanaleid pidi, läbi mille voolab energia. Kui meie energiatase on madal ning pinged blokeerivad loomuliku voolamise, siis ei saa meie organsüsteem korralikult funktsioneerida. Mingi organi ala- või ületalitus väljendub vastavas tsoonis kas valuna, naha- või koemuutusena.

Teraapia käigus masseerib refleksoloog kätega jalatalla all olevaid erinevaid piirkondi ning vastavaid muutusi (valu, nahamuutusi) leides saab informatsiooni organismi hetkeseisundist, aga ka kroonilistest ja läbipõetud haigustest. Oletatava probleemi puhul saadab organile vastava punkti puudutamine valuaistingu. Nende punktide mõjutamine stimuleerib närvilõpmeid ja vereringet, parandab organite tööd, samuti leevendab stressi ja pinget kehas.

Refleksoloog ei anna ametlikku meditsiinilist diagnoosi, kuid kui mõni organ tundub väga haige olevat, soovitab ta kliendil pöörduda eriarsti poole.

Kui võrrelda üldmassaaži ja refleksoloogiat, siis üldmassaaž stimuleerib lihaseid ja närvipunkte ning parandab vereringet. Refleksoloogia mõjutab kogu organismi tervikuna, sh luustikku, lihaseid, veresooni, kõiki siseorganeid ning seede-, vereringe-, närvi-, hormonaal- ja lümfisüsteemi.

Refleksoloogia ajaloost :

Refleksoloogia ajalugu on pikk ning viiteid erinevate survel ja massaažil põhinevatest iidsetest teraapiaviisidest on teada kõikjalt maailmast. On leitud tõendeid refleksoloogiast 5000 aastat vanades Egiptuse papüürustes aga ka Lõuna-Ameerika, Aafrika ja India ning ka põhjapoolkera rahvaste ajalookirjutistes. Ka Põhjamaade rahvaravis kasutatud meetodid sisaldavad samatüübilisi tervendamisviise, millest tänapäeva refleksoloogia ehk kogu keha tsooniteraapia on alguse saanud.

Tänapäeva refleksoloogia sai alguse 1920-ndatel aastatel Ameerikas. Arstid William Fizgerald ja Edward Browes arendasid välja teraapia viisi, kus inimese keha jagati pikuti kulgevateks tsoonideks. Sellisel kujul tsooniteraapiat kasutati algul põhiliselt just valu leevendamiseks.

Samaaegselt alustati Euroopas uurimistöid, leidmaks ja uuendamaks seda teraapialiiki, mille algupära on osutunud sama vanaks, kui inimkond.Tänaseks on seda iidset meetodit tublisti täiendatud.

Refleksoloogia Eestis: Refleksoloogia on alates aastast 2007 EMTAK-is (Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatoris) riiklikult sätestatud tegevusala ja Eesti Kutsekoja riikliku kutsestandardiga sätestatud tegevusala meditsiini valdkonnas.

Refleksoloogia eesmärgid:

1. Suureneb vere- ja lümbiringvool (st süsinikdioksiid, lämmastikujäägid ja vesi eemaldatakse ja uued toitained ning värske hapnik saavad rakkudesse tulla)
2. Eemaldab blokeeringud energiakanalitest
3. Leevendab stressi, mis põhjustab enamuse haigustest
4. Leevendab pea-, kukla-, kaela- ja seljavalu
5. Leevendab ainevahetus- ja seedimisprobleeme
6. Leevendab hingamisteedehaigusi ja allergiat
7. Ravib närvidest ja vereringeprobleemidest tekkinud hädasid
8. Vabastab keha enda loomulikke valuvaigisteid
9. Stimuleerib immuunsüsteemi

Kuna mõju on pikaajaline, siis tehakse refleksoloogiat tavaliselt kord nädalas, olenevalt probleemist 5-10 korda. Terve inimese puhul 2-4 korda aastas.
Teraapiaga võib leevendust saada juba peale esimest korda. Üldine reegel on, et mida pikem on haiguste tekkimise ja teraapia alustamise vahe, seda rohkem tuleb varuda aega ja kannatust püsivate heade tulemuste saavutamiseks. Iga inimese puhul on see erinev.
Teraapia kestab tavaliselt täiskasvanule 1 tund, lastele lühema aja. Teraapiate tihedus sõltub probleemist ning patsiendi seisundist. Tavaliselt teraapiate alguses tihemini ning hiljem harvemini. Näiteks: akuutsetel juhtudel 1-3 korda nädalas, seejärel 1 kord nädalas, edasi igal teisel nädalal jne.
MIDA TERAPEUT TEEB ?

Holistiline mõttemall: „Osa peegeldab tervikut“ on Refeksoloogia põhialustala. Refleksoloogia seansis käsitletakse erinevaid peegeldustsoone jalalabalt, säärtelt, reitelt ja kõrvalestalt ning stimuleeritakse, aktiveeritakse või rahustatakse vastavat elundit või siis keha toimingut.
Refeksoloogia seansis toimib terapeut kui võti, kes refleksoloogia abil aktiviseerib kliendi organismi oma paranemissüsteemi. Eelduseks on see, et keha on ise võimas ennasttervendav süsteem ja ta püüdleb alati taskaalu poole elunditoimingutes.

TÄHELEPANU:
Teraapiat ei soovitata rasedale ning ka väga tõsiste haiguste all kannatajale (vähkkasvajad, aids, rasked psüühikahäired). Terapeuti tuleks informeerida võõrastest esemetsest kehas, kroonilistest ja arsti järelvalve all olevatest haigustest (astmast, diabeedist jt.)

Peale seanssi

1. Joo palju vett! Seda on vaja selleks, et aidata kehal peale ravi mürkidest puhastuda
2. Ära joo kohvi ega musta teed
3. Puhka! Kui sa askeldad palju ja teed pingutust nõudvaid harjutusi, siis ei saa sa ravist täit kasu

Peale seanssi ilmneda võivad nähud

1. Lühiajaline kerge gripilaadne haigus
2. Higistamine
3. Peavalu
4. Tihe urineerimine
5. Vajadus rohkem magada
6. Vajadus rohkem juua
7. Ajutine isu kaotus või suurenemine
8. Emotsionaalne vabanemine – naer ja nutt

NB! Sümptomid viitavad sellele, et keha on hakanud tervenemise nimel tööle.

Kui on küsimusi, millele soovite enne või peale ravi vastuseid saada, siis helistage meile! Oleme rõõmuga nõus küsimustele vastama.

Refleksoloogid:

Marju Jalakas

Mobiil: +372 52 61 803,
E-mail: marju@teraapiakeskus.ee

Varje Vilberg

Mobiil: +372 5062979
e-mail: varje.vilberg@gmail.com

Hüpnoteraapia

Hüpnoteraapia aitab inimesel negatiivseid või häirivaid mõtteid ümber hinnata, üle saada foobiatest ja halbadest kommetest ning kontrollida sõltuvusi.
Hüpnoteraapia kohta on palju filmidest pärit väärarusaamu. Hüpnoterapeut ei saa inimest panna ütlema või tegema asju, mida too öelda ja teha ei taha. Hüpnoosis olles ei kaota inimene kontrolli, vaid vastupidi – ta õpib, kuidas oma meele üle rohkem kontrolli saada ning paremini keskenduda. Teadlaste arvamused hüpnoosi täpsest olemusest võivad ikka veel erineda, kuid see, mida hüpnoos endast tegelikult kujutab, ei ole sugugi müstiline. Teadvusest saab alati mööda minna või seda mujale juhtida. See lubab alateadvusel domineerida seisundis, mida nimetame hüpnootiliseks transiks. Alateadvus on meie uskumuste, kujutluste, hirmude ja seoste panipaik. Seda mõjutades saame muuta oma alateadlikku reaktsiooni meid ümbritsevale maailmale.Nii juhtubki hüpnoosi ajal – muutused sisendatakse alateadvusele, mis seejärel käitubki sisenduste järgi
Seansi ajal uurib hüpnoterapeut kliendiga koos tema muret, aitab lõdvestuda ja annab seejärel sugestsioone, kasutades erinevaid hüpnootilisi tehnikaid, mis aitavad näha ebasoovitavaid emotsioone palju positiivsemal moel ning saada alateadlikke teateid selle kohta, kuidas sellega tegeleda.

Meie keskuse terapeutide töö baseerib transpersonaalsel psühholoogial, mille vormide hulka kuuluvad vaimustus, joovastus ja muutunud teadvuseseisundid, ja mis esitab ultimatiivse küsimuse: “Kes ma olen?” Liikudes läbi inimese arengu spektri, uurib see teadusharu kõigi iidsete psühholoogiliste traditsioonide tarkusi ning kulgeb edasi sügavamate, suurte teadvusetasanditeni, mida täheldatakse müstilistes spirituaalsetes traditsioonides. Inimese arengu iga etapp on identiteet ja paradigma läbi mille me tajume, kogeme ja tõlgendame maailmas toimuvat. Keha, emotsioonide, mõistuse, südame ja hinge integratsiooni abil tunneme, et oleme osa maailmast, kehastades tarkust, kaastunnet ja rõõmu kõige teenistuses. Transpersonaalne psühholoogia rõhutab komplekssemat sügavust ja sisemist mitmetahulisust, mitte niivõrd välimist avarust ja ulatust.

Meilt on palju küsitud milline näeb välja hüpnoteraapia sessioon. Vastuseks saab öelda seda, et “töö on tellija materjalist”, st ei ole kindlat reeglipära, mille järgi sessioone läbi viiakse. Kõik sõltub siiski kliendist. Kindlasti eelneb veslus, käitumis- ja mõttemustrite uurimine, seejärel vajadusel hüpnootiline sekkumine ning lõppeks analüüs, kokkuvõte ja eesmärkide seadmine. Kuid iga kliendi puhul on sessioon erinev ja sõltub paljustki kliendi enda avatusest, julgusest antud teemaga rinda pista ja valusaid küsimusi puudutada. Inimesed on väga erinevad, seega ei saa üheselt ka öelda kui palju peaks keegi teraapias käima, et saavutada tulemust. Mõnele piisab vähemast, mõnel on soov pikemat aega ennast uurida ja mineviku umbsõlmi lahti harutada. Kokkuvõttes võib öelda, et teraapia on tegelikult pikaajaline individuaalne sisemine töö, mida terapeut saab vajadusel aidata toetada ja suunata.
Kindlasti ei ole mõtet teraapiasse tulla ootusega, et terapeut “kaotab probleemi ära” .  Terapeut on siiski kliendi abiline sisemisel teekonnal ja ilma kliendi soovi ja nõusolekuta, ning vaba tahte vastu, ei toimu midagi. Igal probleemil on juured ja just juurte väljajuurimise sügavama tööga tegelevad meie keskuse terapeudid.

HÜPNOOSI KASU
Meie alateadlik meel abistab meid hoolitsedes asjade eest, millele me igal hetkel ei keskendu nagu hingamine, motoorsed harjumused, igapäevased tegevused, millele me tähelepanu ei pööra ning võimaldab meil igapäevaselt toime tulla. Sel ajal kui alateadvus on usinasti töös, meie teadlik meel tegeleb mõtlemisprotsessidega, hinnangutega ja tegevustega. Ärkvel olles omastame teadlikult ja teadmatult pidevalt uut informatsiooni, mis salvestub alateadvusse. Magades töötab alateadvus vabalt ilma teadliku meele sekkumiseta. Sügav lõdvestusseisund ja fokusseerivad harjutused töötavad hästi liigärevat teadvust rahustades, saavutamaks teadliku meele vähemaktiivset rolli mõtlemisprotsessidele. Selles seisundis on inimene täie teadlikkuse juures, kuid teadvus annab juhtpositsiooni üle alateadvusele. See omakorda võimaldab teha tööd otse alateadvusega, justkui hüpnoosiprotsess avaks ajusisese juhtpaneeli.
Inimese võime alluda hüpnoosile võib olla takistatud hirmudest ja murest teadmatuse tõttu selle kohta, mis on hüpnoos. Seda on oluliselt mõjutanud teave raamatutest, filmidest ja teleshowdest inimestega manipuleerivast hüpnoosist, kus inimesed kaotavad kontrolli oma käitumise üle. See on väärarusaam, mis takistab tõhusat teraapiatööd abivajajatega.
Hüpnoos on muutunud teadvuseseisund, mida võib igaüks, kes suudab oma teadlikku meelt vähegi kontrollida (rahustada), kasutada läbipääsuväravana alateadvusse. Seeläbi pääsedes ligi alateadliku meele „hoidlas“ olevale informatsioonile, mälestustele ja  tunnetele, ning neid soovi korral mõjutada ja muuta. See ei ole ohtlik, vaid vastupidi, kasulik. Alateadvusse on inimese pika eluea jooksul salvestunud tohutul määral kogemusi, uskumusi, tundeid ja hoiakuid, ning paljud neist on kujunenud elu takistavateks. Hüpnoos on võimas vahend muutmaks neid kogemusi elu takistavatest igapäevast toimetulekut soodustavateks.
Nii on meie Teraapiakeskuse terapeutide praktikas kasutatud hüpnoosi, kui ühte töövahendit ning edukalt ravitud ärevusseisundeid, unehäireid, söömishäireid, depressiooni, sõltuvusi ja palju muid inimeste elu ja toimetulekut otseselt ja kaudselt takistavaid tegureid.Paljudel juhtudel pöörduvad kliendid otseselt vaid konkreetse probleemi lahendamiseks. Enamasti aga selguvad teraapiatöö käigus ka neid probleeme tekitanud ajas ja kohas toimunud asjaolud, mis ei pruugi klientide jaoks nähtavaks saamisel olla meeldivad. Inimese teadvusel on hämmastav ja suurepärane omadus blokeerida inimese jaoks ebasoovitavad mälestused ning enamasti on selleks oma põhjus. Hüpnoosiseansi käigus probleemi juurte juurde jõudes aga tekib põhjustele ligipääs, mälestused tihti taaselustuvad ning on võimalik ka minevikukogemuste läbivaatamise käigus nende muutmine ning inimese suhtumise ümberkujundamine probleemidesse. Viimane on olnud praktikas kõige tõhusam – allasurutud mälestuste ja tunnete vabastamise tulemusena muutub palju ka inimese suhtumises igapäevaellu. Kliendid on andnud tagasiside põhjal saavutanud suurema usalduse iseenda toimimisvõimesse, rahutunde, toimetuleku negatiivsete emotsioonidega ja -suhetega jm.

Nõustaja – hüpnoterapeut:
Aili Tamming  
Koostööpartnerid:
Janne Kants
Marju Jalakas
Kristel Rannamees
Hüpnoteraapia seansile registreerudes võtke otse ühendust terapeudiga.

Kuidas elada oma elu hästi?

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.
Endale tuleb selgeks teha, mis tegelikult toimub. Ehk sa pead teada saama, mis on tegelikult praegu sinu suurim probleem. Selle vastu aitab hetkes elamine. Võtad ühe hetke korraga ja ei mõtle eriti tulevikule.
Elu tegelikuks eesmärgiks on elada oma elu nii, et elu lõpus saaks rahuliku südamega öelda, et elu on hästi elatud, unistused on täitunud, elu oli väärt elamist. Selleks tuleks kõigepealt alustada unistuste täitmisega või vähemalt liikuda nende täitmise poole. Tuleb meeles pidada, et kui väga tahta, siis mitte miski ei saa sind takistada unistuste täitmist. Isegi mitte rahapuudus. Kõik samasugused inimesed koonduvad justkui võluväel üksteise ümber ning kui sa ka midagi vajad, siis justkui võluväel satud sa nende inimeste juurde, kellel on just seda üle, mida sul on puudu.
Selleks, et elu oleks elamist väärt tuleks endale elu põhiküsimused selgeks mõelda. Nendeks oleks näiteks:
Milline on mu unistuste elu?
Milline inimene ma tahan tulevikus olla?
Mida ma tahan tulevikus ära teha?
Milllised on mu vaated elule (töö, asukoht jne...)?
rohkem vaadake teraapiakeskus.ee lehelt

Ühiskonnaõpetuse teemad lahtikirjutatult

Laias laastus saab minu ühiskonnaõpetuse postituste teemad jagada kolmeks:

1. Ühiskonna ja riigi toimimine

2. Riik, inimesed ja meedia

3. Majandus

Teadupoolest majandusest olen ma juba rääkinud, kuid see siin on lihtsam ja ilmselt tavainimesele arusaadavam majanduskäsitlus.

Kui jagada teemad kitsamalt, siis tuleb neid 28 tükki.

Teemad:

1. Ühiskonnaelu tasandid
2. Ühiskoonnaliikmed
3. Ühiskonnamudelid
4. Riigivõim
5. Ideoloogiad
6. Demokraatlik ühiskond
7. Võimude lahusus
8. Kollektiivne otsustamine
9. Kodanike poliitilised ühendused
10. Demokraatia
11. Seadusandlik võim
12. Täidesaatev võim
13. Kohtuvõim
14. Avalik haldus

15. Omavalitsus
16. Riigi kodanikud
17. Kodanike riik
18. Meedia
19. Majanduse põhitegurid ja nende tsüklilisus
20. Majanduspoliitika
21. Raha ja pangandus
22. Teaduspõhine majandus
23. Tööturg
24. Sotsiaalne turvalisus
25. Liberalism
26. Sotsialism
27. Konservatism
28. Roheline ideoloogia

Ajaloo teemad lahtikirjutatult

Kui kirjutada lahti ajaloo teemad, mida ma käsitlen, siis tuleb täpselt 71 teemat.

1. Ajaloo periodiseerimine

 Eesti ajalugu:
2. Eesti muinasaeg
3. Eesti viikingiaeg
4. Muistne vabadusvõitlus
5. Eesti keskaeg
6. Eesti Rootsi ajal
7. Eesti Vene ajal
8. Eesti 18. sajandil
9. Eesti 19. sajandil
10. Rahvuslik liikumine
11. Eesti I maailmasõjas
12. Eesti iseseisvumine
13. Elva valla mehed Eesti esimeses parlamendis (asutav kogu)
14. Eesti iseseisvumise sündmuste kronoloogia (1917-1920)
15. Eesti (I) vabariigi ajal
16. Vaikiv ajastu
17. Eesti II maailmasõjas
18. Eesti Nõukogude okupatsiooni all
19. Eesti Taasiseseisvumine
20. 21.-sajandi Eesti
Üldajalugu:
21. Muinasaeg

22. Mesopotaamia tsivilisatsioonid
23. Vana-Egiptus
24. Vana-Kreeka (Ka Makedoonia vallutused)
25. Vana-Rooma (keisririik, vabariik, ristiusk)
26. Vana-India
27. Vana-Hiina
28. Vana-Jaapan
29. Pärsia Impeerium
30. Keskaeg
31. Varauusaeg (17.-19.sajand)
32. Suured maadeavastused
33. Ameerika muistsed tsivilisatsioonid
34. Aasia ja Okeaania muistsed tsivilisatsioonid
35. Aafrika muistsed tsivilisatsioonid
36. Koloniseerimine (ka koloniaalsõjad)
37. Reformatsioon
38. Varauusaegne Prantsusmaa
39. Prantsuse revolutsioon
40. Varauusaegne Inglismaa
41. Tööstusrevolutsioon
42. Ameerika Ühendriigid varauusajal (Iseseisvumine, kodusõda)
43. Venemaa varauusajal
44. Holland varauusajal
45. Hispaania varauusajal
46. Portugal varauusajal
47. Jaapan varauusajal
48. Hiina varauusajal

49. Itaalia  varauusajal (ühendamine 1820)

50. Saksamaa varauusajal (ühendamine 1866, lõplikult 1870/71)
51. Maailm I maailmasõja eel
52. I maailmasõda
53. Maailm kahe maailmasõja vahelisel ajal
54. II maailmasõda
55. Külm sõda (Ka kuumad punktid)
56. Demokraatlik maailm pärast II maailmasõda
57. Kommunistlik maailm pärast II maailmasõda
58. Kolmas maailm pärast II maailmasõda
59. Üliriigid (Nõukogude Liit, USA, Hiina)
60. Araabia maailm ja islamimaailm
61. Kahe üliriigi konkurents (USA ja Nõukogude Liit)
62. Pingelõdvendus
63. Eluolu ja kultuur 20. sajandil
64. Nõukogude Liidu ja kommunistliku süsteemi lagunemine
65. 20. sajandi viimase kümnendi ja 21. sajandi alguse maailm
LISA:

66. Soome ajalugu: Soome iseseisvumine
67. Jõulude ajalugu:
68. Heaoluühiskond:
69. Terrorism:
70. Vabamüürlus:
71. Islami 5 sammast

Kunstiolümpiaadi küsimused

Pöördmuster ja mustrid

Pöördmuster põhineb kuusnurgal ja pärineb aasiast, pärsiast. See on Pärsia vaiba muster.

Mustrid:

Ülesanne 1:

Tee muster ja korda seda kuni oled jõudnud lehe lõppu. Siis võid teha uue mustri samamoodi ainult nüüd 90° teises suunas. Jätka mustrite tegemist või tee keskele pilt.

Ülesanne 2:

Lõika papist välja korrapärane kuusnurk. Lõika selle kuusnurga sisse mõned sälgud (Just nagu on näidatud ja kirjutatud kõige ülemisel pildil.). Keera ühe koha peal seda kuusnurka kuus korda ning tee seda etappi kokku seitse korda. Kaunista kujund ära. Värvi kõik ühesugused pinnatükid ühte värvi.