Hüpnoteraapia kohta on palju filmidest pärit väärarusaamu. Hüpnoterapeut ei saa inimest panna ütlema või tegema asju, mida too öelda ja teha ei taha. Hüpnoosis olles ei kaota inimene kontrolli, vaid vastupidi – ta õpib, kuidas oma meele üle rohkem kontrolli saada ning paremini keskenduda. Teadlaste arvamused hüpnoosi täpsest olemusest võivad ikka veel erineda, kuid see, mida hüpnoos endast tegelikult kujutab, ei ole sugugi müstiline. Teadvusest saab alati mööda minna või seda mujale juhtida. See lubab alateadvusel domineerida seisundis, mida nimetame hüpnootiliseks transiks. Alateadvus on meie uskumuste, kujutluste, hirmude ja seoste panipaik. Seda mõjutades saame muuta oma alateadlikku reaktsiooni meid ümbritsevale maailmale.Nii juhtubki hüpnoosi ajal – muutused sisendatakse alateadvusele, mis seejärel käitubki sisenduste järgi
Seansi ajal uurib hüpnoterapeut kliendiga koos tema muret, aitab lõdvestuda ja annab seejärel sugestsioone, kasutades erinevaid hüpnootilisi tehnikaid, mis aitavad näha ebasoovitavaid emotsioone palju positiivsemal moel ning saada alateadlikke teateid selle kohta, kuidas sellega tegeleda.
Meie keskuse terapeutide töö baseerib transpersonaalsel psühholoogial, mille vormide hulka kuuluvad vaimustus, joovastus ja muutunud teadvuseseisundid, ja mis esitab ultimatiivse küsimuse: “Kes ma olen?” Liikudes läbi inimese arengu spektri, uurib see teadusharu kõigi iidsete psühholoogiliste traditsioonide tarkusi ning kulgeb edasi sügavamate, suurte teadvusetasanditeni, mida täheldatakse müstilistes spirituaalsetes traditsioonides. Inimese arengu iga etapp on identiteet ja paradigma läbi mille me tajume, kogeme ja tõlgendame maailmas toimuvat. Keha, emotsioonide, mõistuse, südame ja hinge integratsiooni abil tunneme, et oleme osa maailmast, kehastades tarkust, kaastunnet ja rõõmu kõige teenistuses. Transpersonaalne psühholoogia rõhutab komplekssemat sügavust ja sisemist mitmetahulisust, mitte niivõrd välimist avarust ja ulatust.Meilt on palju küsitud milline näeb välja hüpnoteraapia sessioon. Vastuseks saab öelda seda, et “töö on tellija materjalist”, st ei ole kindlat reeglipära, mille järgi sessioone läbi viiakse. Kõik sõltub siiski kliendist. Kindlasti eelneb veslus, käitumis- ja mõttemustrite uurimine, seejärel vajadusel hüpnootiline sekkumine ning lõppeks analüüs, kokkuvõte ja eesmärkide seadmine. Kuid iga kliendi puhul on sessioon erinev ja sõltub paljustki kliendi enda avatusest, julgusest antud teemaga rinda pista ja valusaid küsimusi puudutada. Inimesed on väga erinevad, seega ei saa üheselt ka öelda kui palju peaks keegi teraapias käima, et saavutada tulemust. Mõnele piisab vähemast, mõnel on soov pikemat aega ennast uurida ja mineviku umbsõlmi lahti harutada. Kokkuvõttes võib öelda, et teraapia on tegelikult pikaajaline individuaalne sisemine töö, mida terapeut saab vajadusel aidata toetada ja suunata.
Kindlasti ei ole mõtet teraapiasse tulla ootusega, et terapeut “kaotab probleemi ära” . Terapeut on siiski kliendi abiline sisemisel teekonnal ja ilma kliendi soovi ja nõusolekuta, ning vaba tahte vastu, ei toimu midagi. Igal probleemil on juured ja just juurte väljajuurimise sügavama tööga tegelevad meie keskuse terapeudid.
HÜPNOOSI KASUNõustaja – hüpnoterapeut:
Meie alateadlik meel abistab meid hoolitsedes asjade eest, millele me igal hetkel ei keskendu nagu hingamine, motoorsed harjumused, igapäevased tegevused, millele me tähelepanu ei pööra ning võimaldab meil igapäevaselt toime tulla. Sel ajal kui alateadvus on usinasti töös, meie teadlik meel tegeleb mõtlemisprotsessidega, hinnangutega ja tegevustega. Ärkvel olles omastame teadlikult ja teadmatult pidevalt uut informatsiooni, mis salvestub alateadvusse. Magades töötab alateadvus vabalt ilma teadliku meele sekkumiseta. Sügav lõdvestusseisund ja fokusseerivad harjutused töötavad hästi liigärevat teadvust rahustades, saavutamaks teadliku meele vähemaktiivset rolli mõtlemisprotsessidele. Selles seisundis on inimene täie teadlikkuse juures, kuid teadvus annab juhtpositsiooni üle alateadvusele. See omakorda võimaldab teha tööd otse alateadvusega, justkui hüpnoosiprotsess avaks ajusisese juhtpaneeli.
Inimese võime alluda hüpnoosile võib olla takistatud hirmudest ja murest teadmatuse tõttu selle kohta, mis on hüpnoos. Seda on oluliselt mõjutanud teave raamatutest, filmidest ja teleshowdest inimestega manipuleerivast hüpnoosist, kus inimesed kaotavad kontrolli oma käitumise üle. See on väärarusaam, mis takistab tõhusat teraapiatööd abivajajatega.
Hüpnoos on muutunud teadvuseseisund, mida võib igaüks, kes suudab oma teadlikku meelt vähegi kontrollida (rahustada), kasutada läbipääsuväravana alateadvusse. Seeläbi pääsedes ligi alateadliku meele „hoidlas“ olevale informatsioonile, mälestustele ja tunnetele, ning neid soovi korral mõjutada ja muuta. See ei ole ohtlik, vaid vastupidi, kasulik. Alateadvusse on inimese pika eluea jooksul salvestunud tohutul määral kogemusi, uskumusi, tundeid ja hoiakuid, ning paljud neist on kujunenud elu takistavateks. Hüpnoos on võimas vahend muutmaks neid kogemusi elu takistavatest igapäevast toimetulekut soodustavateks.
Nii on meie Teraapiakeskuse terapeutide praktikas kasutatud hüpnoosi, kui ühte töövahendit ning edukalt ravitud ärevusseisundeid, unehäireid, söömishäireid, depressiooni, sõltuvusi ja palju muid inimeste elu ja toimetulekut otseselt ja kaudselt takistavaid tegureid.Paljudel juhtudel pöörduvad kliendid otseselt vaid konkreetse probleemi lahendamiseks. Enamasti aga selguvad teraapiatöö käigus ka neid probleeme tekitanud ajas ja kohas toimunud asjaolud, mis ei pruugi klientide jaoks nähtavaks saamisel olla meeldivad. Inimese teadvusel on hämmastav ja suurepärane omadus blokeerida inimese jaoks ebasoovitavad mälestused ning enamasti on selleks oma põhjus. Hüpnoosiseansi käigus probleemi juurte juurde jõudes aga tekib põhjustele ligipääs, mälestused tihti taaselustuvad ning on võimalik ka minevikukogemuste läbivaatamise käigus nende muutmine ning inimese suhtumise ümberkujundamine probleemidesse. Viimane on olnud praktikas kõige tõhusam – allasurutud mälestuste ja tunnete vabastamise tulemusena muutub palju ka inimese suhtumises igapäevaellu. Kliendid on andnud tagasiside põhjal saavutanud suurema usalduse iseenda toimimisvõimesse, rahutunde, toimetuleku negatiivsete emotsioonidega ja -suhetega jm.
Aili Tamming
Koostööpartnerid:
Janne Kants
Marju Jalakas
Kristel Rannamees
Hüpnoteraapia seansile registreerudes võtke otse ühendust terapeudiga.
