Otsing sellest blogist

UUS!!!

Kvarternaar ehk antropogeen

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige. Kvaternaar  ehk  an...

kolmapäev, 6. jaanuar 2021

Feng Shui


Feng shui (hiina keeles 風水 fēngshuǐ, tuul-vesi) on mitu tuhat aastat vana Hiina ruumikorralduse meetod, mille eesmärk on saavutada inimese harmoonia ümbritseva keskkonnaga. Selle põhimõtted pärinevad taoismist.
19. sajandi kristlastest misjonärid arvasid selle geomantia alla. Ajalooliselt kuulus feng shui hiina metafüüsika viie kunsti alla esindades füsiognoomikat (inimese iseloomu arvestamine tema välimuse järgi) ehk feng shui arvestas inimese iseloomu tema ümbritseva keskkonna järgi.
Feng shui tegeles linnadekülade ja ehitiste paigutustega lähtudes nähtamatust jõust, mis ühendab omavahel universumitmaad ja inimesi ja mida nimetatakse qi.
Feng shui juured on hiinlaste austuses looduse vastu ja usus, et kõik asjad on ühtsed. Feng shui eeldab, et harmoonia võti on loomuliku tasakaalu hoidmine igapäevases elus.
Tänapäeval kasutab New Age feng shui'd kui abivahendit keskkonna organiseerimisel: kodukujundus, disain jne.

Feng shui'st üldiselt


Feng shui tähendab sõnasõnalises tõlkes 'tuul' ja 'vesi', nende kahe elu loova elemendi segunemine kirjeldab parimal moel põhienergiat, mis on feng shui aluseks. Feng shui tööpõhimõtte aluseks on inimkeha sees ja ümber kulgev emotsionaalse energia väli. See hõlmab arusaamu, kuidas suhelda ümbritseva keskkonnaga. Feng shui on üks võimalus tajuda maailma. Enamasti keskendub see tegelikkuses inimeste eluruumidele, kuid seda saab ka mujal rakendada, näiteks töökeskkonnas, oma aias või ükskõik, mis ruumis. Feng shui võtmemõisteteks on qiyin ja yangviis elementi, trigrammid ja maagiline ruut.
Feng shui'd rakendades saab edendada
  • tervist
  • meeleolu
  • suhteid
  • loovust
  • rahalist seisu
  • perekonnaelu
  • karjääri
  • vaimsust

Feng shui päritolu ja areng

Feng shui jälgi võib leida EgiptuseIndia ja Hiina muistsetest tsivilisatsioonidest. Praegused tuumpõhimõtted on pärit Hiinast ning seda peetakse feng shui sünnimaaks. Esmalt rakendati feng shui'd matusepaikades, hiljem laienes ka tähtsatele elupaikadele. Pärast teist maailmasõda oli feng shui kommunistlikus Hiinas keelatud ning võis kasutusel olla vaid ümbritsevates maades. Tänapäeval on feng shui tuntud kogu maailmas.

Feng shui koolkonnad

Feng shui'l leidub üsna erilaadseid rakendusviise, kus võtmemõisted jäävad samaks kuid kasutatavad analüüsimismeetodid ja loodavad lahendused on erinevad. Eri koolkondi on viis ning neis kõigis kasutatakse algallikana Hiina feng shui'd.

Kompassiga ja kompassita koolkonnad

Nende erinevus seisnes selles, et Hiina mägisemates piirkondades oli kodus ehitamisel määravaks maastiku mõju ning hooned, mis paigutati päikesest sõltuvalt, viisid kompassi lugemitele toetuva feng shui süsteemini. Tasandikel oli valitsevaks jõuks päike ja kompassita feng shui kasutas erinevate qi energiate orientiiridena ümbritsevat maastikku.

Kujundikoolkonnad

Antud koolkonnas uuritakse maastiku kuju ja vormi, püüdes samastada neid nelja müstilise loomaga, kelleks on föönikstiigerkilpkonn ja draakon. Seejärel kasutatakse neid piirkonna qi voogude kaardistamiseks, et leida elamiseks sobiv koht.

Kolme ukse koolkond

Uuem feng shui stiil, mis arenes välja 1970. aastail New Yorgis. Selles määrab hoone või toa uks maagilise ruudu paiknemise.

Kaheksa maja koolkond

Selles kompassil põhinevas Hiina süsteemis määrab sünnikuupäev kua numbri ja inimese kuuluvuse kas lääne- või idaelu gruppi.

Lendtähe koolkond

Selles koolkonnas ühendatakse hoone ehitusaja astroloogiline kaart jooksva aasta kaardiga ning maagiline ruut paigutatakse seejärel hoone ja selle ümbruse skeemile. Tulemused saadakse spetsiaalse kompassiga lo pan.

teisipäev, 5. jaanuar 2021

LGBT+

LGBT või GLBT on seksuaalvähemusi ja soovähemusi tähistav lühend, mis tuleb sõnadest lesbigeibiseksuaalne ja transsooline inimene. Tähis on kasutusel 1990. aastatest lühendi "LGB" kohandusena. Viimane võeti kasutusele 1980. aastate keskpaigas, et asendada sõna "gei" LGBT-kogukonna tähistajana. Aktivistid ei pidanud mõistet "geikogukond" sobivaks, sest mõiste oli liialt piirav, tähistades esmajoones homoseksuaalseid mehi.
Lühendit kasutatakse laialt enesemääratlusena ning enamik seksuaal- ja sooidentiteedil tuginevatest kogukonnakeskustest ja meediast on sõna omaks võtnud.
Tähis loodi lühendina, et rõhutada seksuaalsusel ja sooidentiteedil põhinevate kultuuride mitmekesisust. Vaatamata sellele, et lühend loetleb eraldi lesbisid, geisid, biseksuaalseid ja transsoolisi inimesi, võidakse seda kasutada ka selleks, et viidata ükskõik kellele, kes on mitteheteroseksuaalne või mittepaiksooline. Sellise kaasamise rõhutamiseks lisatakse akronüümile sageli Q-täht. See sümboliseerib neid, kes identifitseerivad end queeridena või ei ole enda seksuaalset identiteetiseksuaalset sättumust või sugu veel leidnud (inglise keeles questioning). Lühend LGBTQ on kasutusel 1996. aastast. Intersooliste inimeste kaasamiseks lisatakse lühendisse täht I: LGBTI. Osa inimesi ühendavad kaks lühendit ja kasutavad tähist LGBTIQ. Teised kasutavad tähist LGBT+, et hõlmata kogu soo ja seksuaalsuse spektrum. Mitmed aktivistid peavad mõisteid LGBT ja queer teineteist välistavaks, sest leiavad, et erinevalt LGBT-st annab queer rohkematele seksuaal- ja sooidentiteetidele eluõiguse. Samuti leiavad osad aktivistid ja seksuaalsuse uurijad, et mõiste LGBT on vananenud ning selle asemel tuleks kasutada mõisted SOGI (inglise keeles lühend sexual orientation and gender identity), sest see ei rõhuta vähemuseks olemise aspekti ja normaliseerib erinevaid soo- ja seksuaalidentiteete.
Mõisted:
Tänapäeval on neid mõisteid päris palju.
draq-queen
mees, kes riietub sõu eesmärgil naiseks.
gei (ei soovita sõna homo)
Mees, kellele meeldivad teised mehed.
lesbi
Naine, kellele meeldivad teised naised.
transsoolisus
Mõiste, mis koondab enda alla inimesed, kelle sooline identiteet ja/või sooline eneseväljendus ei lange kokku bioloogilise ja/või juriidilise sooga.

Intersoolisus ehk vahesoolisus
Inimene, kes omab sootunnustes, muuhulgas kromosoomidessugunäärmetessuguhormoonides või suguelundites selliseid variatsioone, mis "ei sobitu tüüpilise mehe või naise keha definitsioonidesse". Selliste variatsioonide alla võib kuuluda suguelundite mitmesus või kombinatsioon kromosoomi genotüübis ja seksuaalses fenotüübis, mis ei vasta XY-mees ja XX-naine mudelile.
queer
Naine, kes riietub šou eesmärgil meheks.
aseksuaalsus
Seksuaalse külgetõmbe puudumine. Samuti madal või puuduv huvi seksuaalsete tegevuste vastu.
panseksuaalsus ehk omniseksuaalsus
Panseksuaalsus ehk omniseksuaalsus on romantilineseksuaalne või emotsionaalne külgetõmme inimeste vastu olenemata nende bioloogilisest või sotsiaalsest soost. Panseksuaalsed inimesed võivad end nimetada soopimedateks.

biseksuaalne identiteet
Seksuaalne identiteet, mis tugineb sellisele külgetõmbemustrile, sellega seotud käitumismustrile ning kogukondlikule ühtekuuluvusele nendega, kellel on samasugused mustrid. Biseksuaalne identiteet ei pea tingimata tähendama võrdset seksuaalset külgetõmmet mõlema soo poole. Biseksuaalseina identifitseerivad end sageli inimesed, kes eelistavad küll ühte sugu, aga ei välista ka teist.

biseksuaalne sättumus
Seksuaalne sättumus, millele on iseloomulik romantiline või seksuaalne külgetõmme mõlemast soost isikute poole ning neile isikutele suunatud seksuaalkäitumine.

Sooline voolavus (gender-fluid)
Inimese sooidentiteet muutub ajaga. Ajas muutuva sooidentiteediga inimene.
Küsitav (Questioning
Seksuaalne orientatsioon ehk seksuaalne identiteet neile, kes ei ole veel oma soolisest idenditeedis kindlad ja alles avastavad seda.
Mittebinaarne sooidentiteet
Kõik sooidentiteedid, mis jäävad väljapoole traditsioonilist mees-naine süsteemi.
Homoseksuaalne sättumus
Seksuaalne sättumus, millele on iseloomulik romantiline või seksuaalne külgetõmme enamasti samast soost isikute poole ning enamasti samast soost isikutele suunatud seksuaalkäitumine.

Homoseksuaalne identiteet
seksuaalset identiteeti, mis tugineb sellisele külgetõmbemustrile, sellega seotud käitumismustrile ning kogukondlikule ühtekuuluvusele nendega, kellel on samasugused mustrid.
Homoseksuaalsus on heteroseksuaalsuse ja biseksuaalsuse kõrval üks kolmest põhikategooriast, mis paikneb seksuaalse sättumuse kontiinumil. Teadlaste seas valitseva konsensuse järgi ei ole seksuaalne sättumus valik. Ei ole teada täpseid seksuaalse sättumuse kujunemise põhjuseid. Teadlased oletavad, et seksuaalse sättumuse määrab geneetiliste, hormonaalsete ja keskkonna tegurite kombinatsioon. Nad eelistavad bioloogial tuginevaid teooriaid, mis enamasti näevad põhjusena geneetilisi tegureid, varast sünnieelset keskkonda või mõlemat. Osa teadlasi ühendavad geneetilised põhjused sotsiaalsete teguritega.Teadlastel puudub laialdane tõendusmaterjal selle kohta, mis näitaks, et laste kasvatamisviis või varajased kogemused mängiks rolli seksuaalse sättumuse kujunemisel. Vaatamata sellele, et osa inimesi peab homoseksuaalset tegevust ebaloomulikuks, on teadusuurimused näidanud, et homoseksuaalsus on normaalne ja loomulik variatsioon inimese seksuaalsuses. Homoseksuaalsus ise ei ole negatiivsete psühholoogiliste tagajärgede põhjustajaks. Puuduvad usaldusväärsed tõendid, mis näitaksid, et seksuaalset sättumust oleks võimalik muuta kasutades selleks psühholoogilist sekkumist.
Homoseksuaalset naist kutsutakse lesbiks, meest geiks. Viimast kasutatakse mõnikord ka homoseksuaalsete inimeste üldnimetusena. Uurijatel on raske hinnata, et kui paljud inimesed identifitseerivad end homoseksuaalsetena või kui paljudel on olnud samast soost isikutega seksuaalseid suhteid. Muuhulgas seetõttu, kuna paljud geid ja lesbid ei avalikusta oma sättumust homofoobia ja heteroseksistliku diskrimineerimise tõttu. Mitmed geid ja lesbid on pühendunud samasoolises suhtes. Suhteliselt hiljutine poliitilise keskkonna muutus on teinud need paarid nähtavaks ning rahvaloendustel on hakatud ka neid loendama. Põhiliste psühholoogiliste näitajate poolest on homoseksuaalsed suhted samaväärsed heteroseksuaalsete suhetega.
Samasoolisi suhteid ja homoseksuaalset praktikat on läbi aegade eri kultuurides nii imetletud kui ka hukka mõistetud. 19. sajandi lõpus algas globaalne liikumine, mis taotleb homoseksuaalsete inimeste laiemat nähtavust ja tunnustust ühiskonnas ning seaduslikke õigusi. Muuhulgas õigust abielluda ja sõlmida kooselulapsendada ja olla lapsevanem, teenida sõjaväes, omada võrdset juurdepääsu tervishoiu teenustele ja tööturule ning luua õiguslikud alused homoseksuaalsete noorte kiusamise vastu.
Mõistet "homoseksuaalsus" kasutatakse harilikult rääkides inimestest. Homoseksuaalset käitumist on täheldatud läbi ajaloo nii eri ühiskondades kui ka loomariigis.
Seksuaalne orientatsioon ehk seksuaalne sättumus
Seksuaalne sättumus ehk seksuaalne orientatsioon on püsiv romantiline või seksuaalne külgetõmme (või nende kahe kombinatsioon) vastassoost, samast soost, mõlemast soost või enam kui ühest soost inimeste vastu. Enamasti on need külgetõmbed hõlmatud terminitesse "heteroseksuaalsus", "homoseksuaalsus" ja "biseksuaalsus". Aseksuaalsus kui seksuaalse atraktsiooni puudumine loetakse mõnikord neljandaks kategooriaks.
Need kategooriad sisaldavad omakorda nüansirikkamaid seksuaalseid identiteete ja terminoloogiat. Näiteks võidakse kasutada sättumuse kirjeldamiseks teistsuguseid mõisteid nagu näiteks panseksuaalsus või polüseksuaalsus. Seksuaalne sättumus on ka "isiku identiteet, mis tugineb neil külgetõmmetel, nendega seotud käitumistel ning kogukondlikul ühtekuuluvusel nendega, kes jagavad samu külgetõmbeid." Käitumisteadustes on kasutusel sookahesuslikule seksuaalse sättumuse käsitlusele alternatiivsed terminid: "androfiilia" ja "günekofiilia". Androfiilia kirjeldab seksuaalset külgetõmmet maskuliinsuselegünekofiilia feminiinsusele.
Teadlaste seas valitseva konsensuse järgi ei ole seksuaalne sättumus valik. Ei ole teada täpseid seksuaalse sättumuse kujunemise põhjuseid. Teadlased oletavad, et seksuaalse sättumuse määrab geneetiliste, hormonaalsete ja keskkonna tegurite kombinatsioon. Nad eelistavad bioloogial tuginevaid teooriaid, mis enamast näevad põhjusena geneetilisi tegureid, varast sünnieelset keskkonda või mõlemat. Osa teadlasi ühendavad geneetilised põhjused sotsiaalsete teguritega. Teadlastel puudub laialdane tõendusmaterjal selle kohta, mis näitaks, et laste kasvatamisviis või varajased kogemused mängiks rolli seksuaalse sättumuse kujunemisel. Uurijad on aastakümnete vältel näidanud, et seksuaalne sättumus on kontiinum eksklusiivsest külgetõmbest vastassoos vastu kuni eksklusiivse külgetõmbeni samast soost isikute vastu.
Polüseksuaalsus
Polüseksuaalsus on külgetõmme mitme soo poole. Polüseksuaalsus on seksuaalne identiteet, mida kasutavad inimesed, kelle arvates viitab mõiste "biseksuaalsussookahesusele ning sellest tulevale heteroseksuaalsuse ja homoseksuaalsuse vastandumisele.
See toob endaga kaasa selle, et biseksuaalsus ei ole midagi muud kui hübriid neist sugudest ja seksuaalsuse kahesusest. Samas on selline lähenemine biseksuaalsusele vaieldav. Biseksuaalsuse aktivistid sageli väidavad, et "bi" viitab sugudele, mis on samad, ning sugudele, mis on erinevad. Lihtsamalt öeldes viitab see külgetõmbele mitme soo poole.
Hermafrodiitsus 
Bioloogiline kahesoolisus, liitsugulisus ehk mõlemasugulisus.
Transvestiit
Inimene, kes riietub traditsiooniliselt vastassugupoolele omastesse riietesse.
Cross-Dresser 
(ingl: ristiriietuja) Sama tähendus, mis Transvestiidil.
Genderqueer
Sama tähendus, mis mittebinaarsel sooidenditeedil.
Cis-soolisus ehk paiksoolisus:
Cis-soolisus ehk paiksoolisus on olukord, kus inimese sooidentiteet kattub tema bioloogilise sooga. Paiksoolise inimese "sooidentiteet või sooroll vastab sellele, mida ühiskond peab kohaseks tema soole." Paiksoolisuse vastandmõisteks on transsoolisus.

Outing:
Outing (ingliskeelsest sõnast out 'väljas') on LGBT-inimese seksuaalse sättumuse või sooidentiteedi kogemata või meelega avalikustamine ilma isiku nõusolekuta. Mitmete nimetamisväärsete poliitikute, kuulsuste, sõjaväelaste ja vaimulike seksuaalset sättumust on nende tahte vastaselt avalikustatud. Avalikustajate motiivid on varieerunud pahatahtlikusest poliitiliste ja moraalsete uskumusteni. Paljud on sellise tegevuse vastu. Samas teised julgustavad avalike elu tegelasi "kapist välja tirima", kui nad kasutavad enda positsiooni, et kahjustada teisi homoseksuaalseid inimesi.
Olukord Eestis:
Eestis on praegu olukord kehv. Kuigi Eestis on olemas oma LGBT+ ühing nimega LGBT Ühing, siis enamik Eesti elanikest, tervelt 52% seda vastuvõetamatuks. Samas olukord paraneb, nooremad inimesed on teistsugustele soo- ja seksuaalorientatsioonidele rohkem vastuvõtlikumad.
Olukord Euroopas:
Lääne-Euroopas ja Skandinaavias on üldiselt suhtumine soo- ja seksuaalvähemustele hea, Ida-Euroopas ja postkommunistlikes riikides on see halvem ja pigem taunitav.
Olukord Maailmas:
Maailmas üldiselt on see pigem taunitav.
Ameerikas on olukord pigem hea.
Aafrikas ja araabiamaades on see surmanuhtlusega karistatav.
Aasias ei ole see lubatud. (Välja arvatud Siiami poolsaar, kus see on lubatud.)
Okeaanias on umbes pooltes riikides lubatud ja pooltes taunitav.



esmaspäev, 4. jaanuar 2021

BLOGI 2. aasta sünnipäev

Tere!
Täna, 4. jaanuaril 2021 saab minu ehk LEONHARDI BLOGI 2.-aastaseks.
Selle aja jooksul olen ma rääkinud:
 - muusikast,
- muusikaajaloost,
- geograafiast, 
- psühholoogiast,
- kunstist,
- kunstiajaloost, 
- päevablogist,
- ideoloogiatest (nii poliitilised kui ka usulised), 
- pagari erialast
- Bioloogia
- Edust
- Rõõm, 
- õnnelikkus
- enesega rahulolu
- Meile Nähtamatu Maailm
- Budism süvitsi
- Perekond ja muud kooselu vormid
- Muud teemad
Juttu tuleb veel:
- Ajaloost
- Päevablogi
- Ühiskond
- Vähemused
- Muud teemad
Aitäh kõikidele, kes mu blogi jälgivad.

kolmapäev, 30. detsember 2020

Bugi-Vugi Tants

Bugi-vugi on seltskonnatants rock’n’rolli või bugi-vugi muusika saatel. See tants tekkis 1940. aastatel ja kuulub svingtantsude hulka. Boogie-woogie on ka popmuusika stiil.

teisipäev, 29. detsember 2020

Tvist

Tvist (inglise keeles twist 'keerlema, väänlema') on Ameerika Ühendriikide päritolu moetants.
Tvisti võttis 1960. aastal kasutusele Chubby Checker, lühiajalise populaarsuse kõrgperiood oli mõni aasta hiljem. Tvist avas nn diskotantsude ajajärgu. Väljatöötatud sammude ja liikumistega paaristantsud asendusid lahus, peaaegu ühel kohal tantsitavate improvisatsiooniliste tantsudega, mida iseloomustavad erilised keha, käte ja jalgade liigutused.
Muusikaliselt põhineb tvist motoorsetes, ühepikkustes kaheksandiknootides mängitud bugi-vugi rütmil.

esmaspäev, 28. detsember 2020

Hiina astroloogia

Hiina astroloogia (占星術, 星學, 七政四餘, 果老星宗) on Hiina astroloogiatraditsioon, mis põhineb Hiina kalendril, eriti 12-aastasel tsüklil ehk Hiina sodiaagil ja taevakehade liikumisel mööda Hiina tähtkujusid.
Vanim säilinud Hiina astroloogiaraamat on üks puitklotsidega trükitud almanahh, mis pärineb 8. sajandist pKr. Juba selle almanahhi ilmumise ajal ulatusid hiina astroloogia juured nii kaugesse aega, et olid peaaegu mineviku hägusse kadunud.
Vanas Hiina astroloogias põhines horoskoobiõpetus eeskätt kaheteistkümne maa-haru teoorial, milles on valitsevaks kaheteistkümne aasta pikkune tsükkel. Tsükkel algab rotiaastaga ja aasta algab kuu loomisega.
Hiina astroloogias on kaksteist loomamärki, millest igaüks mõjutab ja märgistab üht kuuaastat ja sellel aastal sündinud inimeste iseloomuomadusi. Ühe legendi kohaselt pärinevad loomanimetused Buddha aegadest, kes nimetas aastad kõigi kaheteistkümne looma järgi, kes tulid temaga hüvasti jätma:
Hiina astroloogia põhineb 10-aastasel päikese-kuu tsüklil, mis on vana Hiina põllumajanduskalendri aluseks. Need tsüklid on jagatud viieks elemendiks. Kogu süsteemi hoiavad ülal harmooniat ja tasakaalu kehastavad yin ja yang (naiselement ja meeselement).
AlgusLõppAlgusLõppElementLoom
31. jaanuar 190018. veebruar 190128. jaanuar 196014. veebruar 1961MetallRott
19. veebruar 19017. veebruar 190215. veebruar 19614. veebruar 1962MetallHärg
8. veebruar 190228. jaanuar 19035. veebruar 196224. jaanuar 1963VesiTiiger
29. jaanuar 190315. veebruar 190425. jaanuar 196312. veebruar 1964VesiJänes
16. veebruar 19043. veebruar 190513. veebruar 19641. veebruar 1965PuuDraakon
4. veebruar 190524. jaanuar 19062. veebruar 196520. jaanuar 1966PuuMadu
25. jaanuar 190612. veebruar 190721. jaanuar 19668. veebruar 1967TuliHobune
13. veebruar 19071. veebruar 19089. veebruar 196729. jaanuar 1968TuliLammas
2. veebruar 190821. jaanuar 190930. jaanuar 196816. veebruar 1969MaaAhv
22. jaanuar 19099. veebruar 190117. veebruar 19695. veebruar 1970MaaKukk
10. veebruar 191029. jaanuar 19116. veebruar 197026. jaanuar 1971MetallKoer
30. jaanuar 191117. veebruar 191227. jaanuar 197114. veebruar 1972MetallSiga
18. veebruar 19125. veebruar 191315. veebruar 19722. veebruar 1973VesiRott
6. veebruar 191325. jaanuar 19143. veebruar 197322. jaanuar 1974VesiHärg
26. jaanuar 191413. veebruar 191523. jaanuar 197410. veebruar 1975PuuTiiger
14. veebruar 19152. veebruar 191611. veebruar 197530. jaanuar 1976PuuJänes
3. veebruar 191622. jaanuar 191731. jaanuar 197617. veebruar 1977TuliDraakon
23. jaanuar 191710. veebruar 191818. veebruar 19776. veebruar 1978TuliMadu
11. veebruar 191831. jaanuar 19197. veebruar 197827. jaanuar 1979MaaHobune
1. veebruar 191919. veebruar 192028. jaanuar 197915. veebruar 1980MaaLammas
20. veebruar 19207. veebruar 192116. veebruar 19804. veebruar 1981MetallAhv
8. veebruar 192127. jaanuar 19225. veebruar 198124. jaanuar 1982MetallKukk
28. jaanuar 192215. veebruar 192325. jaanuar 198212. veebruar 1983VesiKoer
16. veebruar 19234. veebruar 192413. veebruar 19831. veebruar 1984VesiSiga
5. veebruar 192424. jaanuar 19252. veebruar 198419. veebruar 1985PuuRott
25. jaanuar 192512. veebruar 192620. veebruar 19858. veebruar 1986PuuHärg
13. veebruar 19261. veebruar 19279. veebruar 198628. jaanuar 1987TuliTiiger
2. veebruar 192722. jaanuar 192829. jaanuar 198716. veebruar 1988TuliJänes
23. jaanuar 19289. veebruar 192917. veebruar 19885. veebruar 1989MaaDraakon
10. veebruar 192929. jaanuar 19306. veebruar 198926. jaanuar 1990MaaMadu
30. jaanuar 193016. veebruar 193127. jaanuar 199014. veebruar 1991MetallHobune
17. veebruar 19315. veebruar 193215. veebruar 19913. veebruar 1992MetallLammas
6. veebruar 193225. jaanuar 19334. veebruar 199222. jaanuar 1993VesiAhv
26. jaanuar 193313. veebruar 193423. jaanuar 19939. veebruar 1994VesiKukk
14. veebruar 19343. veebruar 193510. veebruar 199430. jaanuar 1995PuuKoer
4. veebruar 193523. jaanuar 193631. jaanuar 199518. veebruar 1996PuuSiga
24. jaanuar 193610. veebruar 193719. veebruar 19966. veebruar 1997TuliRott
11. veebruar 193730. jaanuar 19387. veebruar 199727. jaanuar 1998TuliHärg
31. jaanuar 193818. veebruar 193928. jaanuar 199815. veebruar 1999MaaTiiger
19. veebruar 19397. veebruar 194016. veebruar 19994. veebruar 2000MaaJänes
8. veebruar 194026. jaanuar 19415. veebruar 200023. jaanuar 2001MetallDraakon
27. jaanuar 194114. veebruar 194224. jaanuar 200111. veebruar 2002MetallMadu
15. veebruar 19424. veebruar 194312. veebruar 200231. jaanuar 2003VesiHobune
5. veebruar 194324. jaanuar 19441. veebruar 200321. jaanuar 2004VesiLammas
25. jaanuar 194412. veebruar 194522. jaanuar 20048. veebruar 2005PuuAhv
13. veebruar 19451. veebruar 19468. veebruar 200528. jaanuar 2006PuuKukk
2. veebruar 194621. jaanuar 194729. jaanuar 200617. veebruar 2007TuliKoer
22. jaanuar 19479. veebruar 194818. veebruar 20076. veebruar 2008TuliSiga
10. veebruar 194828. jaanuar 19497. veebruar 200825. jaanuar 2009MaaRott
29. jaanuar 194916. veebruar 195026. jaanuar 200923. veebruar 2010MaaHärg
17. veebruar 19505. veebruar 195114. veebruar 20102. veebruar 2011MetallTiiger
6. veebruar 195126. jaanuar 19523. veebruar 201122. jaanuar 2012MetallJänes
27. jaanuar 195213. veebruar 195323. jaanuar 20129. veebruar 2013VesiDraakon
14. veebruar 19532. veebruar 195410. veebruar 201330. jaanuar 2014VesiMadu
3. veebruar 195423. jaanuar 195531. jaanuar 201418. veebruar 2015PuuHobune
24. jaanuar 195511. veebruar 195619. veebruar 20157. veebruar 2016PuuLammas
12. veebruar 195630. jaanuar 19578. veebruar 201627. jaanuar 2017TuliAhv
31. jaanuar 195717. veebruar 195828. jaanuar 201715. veebruar 2018TuliKukk
18. veebruar 19587. veebruar 195916. veebruar 20184. veebruar 2019MaaKoer
8. veebruar 195927. jaanuar 19605. veebruar 201924. jaanuar 2020MaaSiga
Hiina astroloogia eri variante kasutatakse ka naaberaladel, nt Tiibetis. Eri traditsioonides loomade nimistu varieerub.

kolmapäev, 23. detsember 2020

Abhidhammapiṭaka

Abhidhammapiṭaka (paali  abhi 'kõrgem, kohal, üle’; dhamma 'õpetus'; piṭaka 'korv, kogu') ehk Abhidhamma korv ehk ‘kõrgema õpetuste kogu’ on Buddha õpetuste süstematiseeritud kogumik, mis on Paali kaanoni ("Tipiṭaka") kolmas ja viimane osa. Kuigi postkanoonilised kroonikad ja kommentaarid kirjeldavad maatrikate ettelugemist esimesel Budistide suurkogul, pole uurijad selle koostamise aja suhtes üksmeelel. Abhidhammas on koondatud ja süstematiseeritud kõik põhilised Buddha õpetused ja analüüsid, mis selgitavad meele (paali: nāma) ja mateeria (paali: rūpa) ning nähtuste (keskkond) omavahelisi suhteid ning kirjeldavad suhtelise ja absoluutse tõe olemust.
Abhidhammapiṭaka koosneb 7.-st osast ja on oma olemuselt süstematiseeritud filosoofilis-psühholoogiliste Buddha õpetuste kogumik, mis valmis ilmselt peale kolmandat budistlikku suurkogu. A. hõlmab seadmuste loetelusid ehk maatrikaid, nende klassifikatsioone ja definitsioone, See on puhtteoreetiline, teemade põhiselt summeeritud Buddha õpetuse analüütiline esitlus tabelitena ja loeteludena, mida tuntakse ka paali keelse ‘mātikā’ ehk maatrika nime all. Üldjoontes esindab Abhidhammapiṭaka püüet Buddha kõneluste põhjal luua sidusat ja kõikehõlmavat õpetuse esitust. Abhidhammapiṭaka sisaldab palju kordusi, parandusi ja liigitusi.
Abhidhamma analüüsib nähtuseid ülima (kokkupandamatu, absoluutne) ja konventsionaalse (kokkupandud, põhjuslikud, suhteline) tõe kontekstis, millest tuntuim on ehk analüüs viiest isiksuse koostisosast (paali: pancakkhandha), milleks on:
1. Vorm ehk mateeria (paali: rūpa),
2. Tunne ehk tundmine (paali: vedanā),
3. Arusaam ehk mõtestamine ehk mõiste (paali: sañña),
4. Tahteline tegevus ehk tungid ehk meeleolud (paali: sankhārā), ja
5. Teadvus (paali: viññāna).
Abhidhamma’d erinevad koolkonniti, peegeldades vastava koolkonna teooriate rõhuasetusi. Kagu-Aasia theravaada abhidharmale lisaks on säilinud ka Loode-India sarvastivaada koolkonna abhidharma. Kui Sarvastivaada koolkond (välja arvatud vaibhaašika koolkond Kashmiris) kinnitab, et nende abhidharma tekstid pärinevad eri autoritelt, siis theravaada koolkond kinnitab, et nende käsituses olev Abhidhamma on Buddha enda sõnastatud ja selgitatud.
Abhidhammapiṭaka sisaldab:
  1. "Dhammasaṅgaṇi" ('seadmustegrupid')
  2. "Vibhaṅga" ('lahtiseadmised')
  3. "Dhātukathā" ('vestlus ürgollustest')
  4. "Puggalaññatti" ('isiksusetüpoloogia')
  5. "Kathāvatthu" ('vaidlusobjektid')
  6. "Yamaka" ('paarid')
  7. "Paṭṭhāna" ('suhted')
Buddhaghosa järgi määras Abhidhamma järjekorra kindlaks Sāriputta, kes pani paika ka "Paṭṭhāna" numeratsiooni.