Otsing sellest blogist

UUS!!!

Raku jagunemine: Mitoos

Rakutsükkel Mõned rakud meie kehas ei ole jagunemisvõimelised nagu näiteks mõned närvirakud ja punased vererakud. Enamus rakkudest aga kasva...

neljapäev, 21. mai 2020

Modernism kunstis

Modernism kunstis

Modernistlikku kunsti iseloomustas kunstivoolude teke ja nende saamine kunstitegemise peamiseks kandjaks. Kunstivoolude teket peetakse uue otsimise üheks iseloomulikuks sümptomiks, kuna see sisaldab püüet kvalitatiivseks progressiks, soovi teha midagi täiesti uut ja enneolematut.
Seevastu modernistlik arhitektuur käis teadusliku arenguga rohkem käsikäes, millest annavad tunnistust sellised suunad nagu funktsionalism, kuigi ka see on uuenduslik hoiak mineviku suhtes, nt ornamentide põlgamise näol.

kolmapäev, 20. mai 2020

Funktsionalism kunstis

Funktsionalism on 1920. aastail arhitektuuristööstus- ja tarbekunstis tekkinud suund.
Funktsionalismi rajasid Šveitsist pärit arhitekt Le Corbusier, saksa arhitekt Walter Gropius ja hollandi arhitekt Jacobus Oud. Tähtsaks keskuseks oli Walter Gropiuse rajatud kunstikool Bauhaus.
Funktsionalismi printsiibi kohaselt peab ehitise või eseme kujundus kajastama eelkõige tema otstarvet ehk funktsiooni (sellest tuleb suuna nimetuski). Seni peamisteks peetud esteetiliste iluprintsiipide kõrval said võrdselt tähtsaks tehnilised, sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid.
Hakati vältima arhitektuurseid kaunistusi, üldilmes hakkas senisest rohkem kaasa rääkima materjali värv ja faktuur. Võeti kasutusele uued materjalid (teras, terasbetoon, klaaspinnad jne) ja konstruktsioonid (nt rippkonstruktsioon). Kujunesid uued proportsioonid (peened postid, laiad aknad jne).
Pärast teist maailmasõda on funktsionalism levinud kogu maailmas. Kuigi natsionaalsotsialistide võimuletulekuga üldine areng Euroopas pidurdus (edenes peamiselt mõnes demokraatlikus väikeriigis nagu HollandisTaaniis ja Soomes), levis see Ameerika Ühendriikides. Tähtsaks ehituskeskuseks sai Chicago.

esmaspäev, 18. mai 2020

Naivism kunstis

NAIVISM

Naivism tekkis kunstivooluna 19. sajandi lõpus. Euroopa 19. saj lõpu ja 20. saj
alguse kunstivoolud vastandasid end klassitsistlik-akadeemilisele ja otsisid uusi
väljendusvõimalusi. Naivistlik loodusekujutus muutus modernistlikele kunstnikele eriti
huvitavaks siis, kui nende oma looming hakkas loobuma nähtava maailma
jäljendamisest. Avangardismi klassikud, nagu Pablo Picasso, Robert Delaunay ja
Guillaume Apollinaire nägid naivismis suurepärast liitlast kunsti piiride avardamisel.
Nad vaimustusid Henri Rousseau töödest ja ka Aafrika ning Lõuna-Ameerika rahvaste
jumalkujudest, kuna tol ajal olid seal moes primitiivkunsti ilmingud.


TUNNUSJOONED:

Üheks tähtsamaks naivismi jooneks võib pidada täpse järgnevuse ja traditsiooni puudumist, selle kunsti pidevat isetekkimist. Seal, kus areneb uus naiivsus, sünnib ka naivistlik kunst.

KUNSTNIKUD:

• IVAN GENERALIC (1914-1992)
„Lehmad Eifeli torni all“ (1972)
Kunstiajalugu minu blogis on lõppenud.

reede, 15. mai 2020

Popkunst

Popkunst oli 1950ndatel Inglismaal ja USA tekkinud ning Mandri-Euroopasse levinud moodne kunstivool.
Nimetus on pärit Inglismaalt (popular art), kus sellega hakati tähistama massikunsti, peagi laienes see kõigile, kes kasutasid kaasaegse suurlinna keskkonnast pärinevaid visuaalseid kujundeid. Mõiste võttis kasutusele kriitik Lawrence Alloway. Popkunsti tekkele on mõju avaldanud neodada.
Popkunsti motiivid ei olnud traditsioonilised, vaid kaasaegset tarbijalikku ühiskonda kujukalt iseloomustavad produktid ja industriaalse kultuuri objektid. Popkunst kasutas kõige argisemaid, banaalsemaid ja iseenesest tühisemaid esemeid ja nähtusi, mille keskel tavainimene argipäevas viibib, tihti kistes need tavapärasest keskkonnast välja ja tõstes mingil kunstilisel viisil eriliselt esile.
Popkunsti teosed on sageli ülisuurtes mõõtmetes ja väga erksavärvilised. Tehnika võib olla väga mitmekesine: kollaažassamblaažready-madeinstallatsioon.
Eestis olid tuntumad popkunsti viljelejad Leonhard LapinAndo Keskküla ja Andres Tolts.

Tuntud popkunstnikke

neljapäev, 14. mai 2020

Konstruktivism kunstis

Konstruktivism (kunst)

Konstruktivism on kunstistiil (sealhulgas arhitektuuristiil), mis tekkis aastatel 1913–1921 Venemaal. Konstruktivism kasvas välja kubismist ja futurismist.

Tuntud konstruktiviste

Aleksander RodtšenkoKazimir MalevitšVladimir TatlinAleksandra EksterVassili KandinskyRobert AdamsEl Lissitski ja Laszlo Moholy-Nagy.

Galerii

kolmapäev, 13. mai 2020

Abstraktsionism ehk abstraktne kunst


Kaasaegne abstraktne maal: Natalia Plachta Fernandes. Where are you I.
Abstraktsionism ehk abstraktne kunst ehk nonfiguraalne kunst ehk esemetu kunst ehk absoluutne kunst on kunstisuund maalikunstisskulptuuris ja graafikas. Seda iseloomustab värvide, joonte, punktide, pindade ja vormide abil maailma ja kõige sellega kaasneva (meeleolu, suhtumine, tunded) kujutamine. Abstraktsionismi puhul ei lähtuta reaalsetest objektidest.
Abstraktsionism kasvas välja mitmest 20. sajandi kunstivoolust.
Esimeseks abstraktsionistlikuks tööks peetakse Vassili Kandinsky 1910. aastal tehtud akvarelli "Pealkirjata (Esimene abstraktne akvarell)".
1930. aastal korraldati Pariisis esimene abstraktsionistlike tööde näitus. Pärast seda hoogustus ka selle levik.
Abstraktsionismis arenes välja kaks põhisuunda: ekspressiivne abstraktsionism (Vassili KandinskyPaul Klee) ja konstruktiivne ehk geomeetriline abstraktsionism (Kazimir MalevitšPiet Mondrian).
Abstraktsionismis kujunesid välja mitmed alavoolud, nagu lutšism (Mihhail LarionovNatalia Gontšarova), tašism (Jackson Pollock), suprematism (Kazimir MalevitšLazar LissitskiLeonhard Lapin), opkunst (Victor Vasarely).

Tsitaat

Puhas kunst on sarnane muusikaga, kus helid ka midagi ei kujuta. Maalikunstnik peab kompositsiooni looma vaid värvidest ning skulptor puhastest abstraktsetest vormidest.Vassili Kandinsky

teisipäev, 12. mai 2020

Sürrealism kunstis


William Girometti "Tundmatu naise portree" (1972)
Sürrealism on 20. sajandi kunsti ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsusunenäodhallutsinatsioonidpatoloogilised seisundid jms. 1924. aastal koondas siis veel dadaistide hulka kuuluv André Breton enda ümber sürrealistide koolkonna, mille keskpunktiks oli Pariis.
Sürrealistid jagunesid kahte põlvkonda: esimene põlvkond on sündinud aastail 18901898 (Breton, Antonin ArtaudLouis AragonPaul Éluard jt.). Teine põlvkond on sündinud sajandi alguses (Salvador Dalí).
Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusestnägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma.
Sürrealismi eelkäijateks peetakse Charles Baudelaire'i, Arthur Rimbaud'd ja Guillaume Apollinaire'i.

esmaspäev, 11. mai 2020

Koroonakarantiini õppetunnid

Sissejuhatus:
Koroonakarantiini õppetunnid. Mis see siis tähendab?
Ei, ma ei ole haige. Ma ei ole koroonaviirusesse nakatunud. Lihtsalt ma ei ole juba kaks kuud (märtsi algusest saadik) koolimajas käinud (viimane kontakttund oli 2020. aasta 11. märtsil). Ühesõnaga täna, 11. mail 2020. aastal, on sellest täpselt kaks kuud.
Koroonakarantiini mõjud:
Alguses läks mõni päev uue olukorraga kohanemiseks. Alguses ei suutnud ma  kuidagi veenda ennast kodus õppima. Lisaks oli ka kodutöid poole rohkem kui tavaliselt (kodutöö oli ühtlasi ka tunnitöö). Hiljem võib võib-olla öelda, et ma sattusin töötamisest sõltuvusse (muutusin töönarkomaaniks). Ma tegin ära kõik kodutööd, tihti isegi rohkem kui vaja ja mitu päeva või nädalat ette. Ma suurt midagi muud peale kodutööde ja hädavajalike tegevuste ei teinudki. Siis tekkis mul probleem (töö sai otsa) ning ma hakkasin kitarri mängima. Sellest algas selline periood (mõned nädalad), kus ma mängisin igal võimalusel kitarri (see oli mu põhitegevuseks). Kuid ühel hetkel läksid mu näpuotsad nii valusaks, et ma ei suutnud 2-3 nädalat kitarri mängida. Seepeale ma hakkasin seda sama blogi pidama. Kirjutasin, siia erinevaid teemasid näiteks majanduse, ühiskonna ja ajaloo omad (tulevad välja aastatel 2021-2022) ning muidugi ka otseselt koroonaviirusega ja selle karantiiniga seotud teemad (nagu see siin praegu; ilmusid välja kohe).
Pärast seda, mitu kuud kirjutamist, oli mu eesmärk täidetud. Mul ei olnud siia enam midagi kirjutada. Ma mõtlesin, et ma hakkan YouTube'is koroonapäeviku vlogisid (videoblogi) pidama. Jõudsin isegi umbes 1-2 osa valmis teha, kuid siis jäi see pooleli. Seepärast hakkasin ma raamatuid lugema. Natukese aja pärast hakkasin ka ise neid Wattbadi kirjutama ning hakkasin ka uuesti kitarri mängima (pärast purunenud keele vahetamist). Hiljuti hakkasin ka natuke rohkem trenni tegema.
Koroonakarantiini tagajärjed:
Selle tagajärgi täpselt veel ei tea. Selle negatiivseteks tagajärgedeks on kaalutõus, tahtejõu ja motivatsiooni langus (sellest on omakorda tingitud muud vaimsed ja füüsilised probleemid), 
Mis läks hästi?
Sai palju loetud ja uuritud erinevaid asju ja teemasid. Sain kitarrimängus palju paremaks. Hiljuti sai läbi joostud virtuaalne jooksumaraton. Sai raamatuid loetud. Tulevikuplaanid said selgemaks. Sai osaletud veebiseminaridel (FridaysForFuture) ja konkursil (Pintsel&Pokaal: 41 päeva loovust).
Mida oleks võinud paremini teha?
Oleks võinud alguses viiruse pärast vähem muretseda. Oleks võinud mõne asjaga varem tegutseda. Mõnede tegevuste peale oleks võinud vähem aega kuluda (Teha rohkem ja väiksema ajakuluga.). Oleks võinud alguses rohkem õues käia. Oleks võinud paremini oma aega sisustada.

Futurism kunstis

Futurism (ladina keeles futurum – tulevik) on 1909. aastal Itaalias tekkinud kunsti- ja kirjandusvool.
Futuristide esimese manifesti koostaja on itaalia luuletaja Filippo Tommaso Marinetti. Manifest ilmus 20. veebruaril 1909 Pariisis ajalehes Le FigaroManifestis kuulutati, et tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ja nõuavad uut tüüpi kunsti. Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad. Tehnika areng ja selle kajastamine on väärtuslikum kui inimhinge probleemid. Marinetti väitis, et "Kihutav võidusõiduauto, mis sarnaneb suurtükikuuliga, on kaunim Samothrake Nikest!".
Aastal 1910 esitati teine futurislike maalikunstnike manifest, milles varasemaid ideid edasi arendati. Manifesti autor oli skulptor Umberto Boccioni. Selle manifesti kohaselt pidi maalikunst loobuma traditsioonilistest motiividest, näiteks aktimaalist. Dünaamika väljendamiseks tuli kujutada motiivi arengut ajas, näiteks esitada ühel pildil ajas järjestikuseid olukordi või seisundeid (jooksvat koera kujutati mitte nelja, vaid kahekümne jalaga).
Futurismile on omane vanade kultuuritraditsioonide hülgamine. Püütakse leida kunstilisi väljendusvahendeid, et kujutada kaasaegse kiire elu ja tehniseerunud keskkonnas elava inimese mõtte- ja tundelaadi ning probleeme. Futurism väljendabki tänapäeva maailma kiirust ja eripalgelisust; ülistatakse sõda, tehnikat ja dünaamikat.
Futuristide liikumise katkestas Esimene maailmasõda, mil osa futuriste pettus, nähes kuidas tehnikat sõjas kasutatakse. Teised aga sattusid uutlaadi jõukultusest veelgi suuremasse vaimustusse ja liitusid äärmuslike massiliikumistega (nt Marinetti Mussolini fašismiga).

Futurismi manifestid

(kronoloogilises järjestuses)
  1. Loomise ja futurismi manifest Founding and Manifesto of Futurism (Marinetti. Le Figaro, Pariis, 20.02.1909)
  2. Esimene futuristlik poliitiline manifest First Futurist Political Manifesto (Marinetti)
  3. Futuristlike maalikunstnike manifest Manifesto of the Futurist Painters (Umberto Boccioni, Carlo Carrà, Luigi Russolo, Giacomo Balla, Gino Severini. Poesia, Milano, 11.02.1910)
  4. Futuristliku maalikunsti tehnika manifest Technical Manifesto of Futurist Painting (Umberto Boccioni, Carlo Carrà, Luigi Russolo, Giacomo Balla, Gino Severini. Poesia, Milano, 11.04.1910)
  5. Futuristlike muusikute manifest Manifesto of Futurist Musicians (Balilla Pratella: Musica futurista per orchestre riduzione per pianoforte, 1912)
  6. Futuristliku muusika tehnikamanifest Technical Manifesto of Futurist Music (Pratella)
  7. Teine futuristlik poliitiline manifest Second Political Manifesto of Futurism (Marinetti)
  8. Itaalia Tripoli manifest Manifesto to Italian Tripoli (Marinetti)
  9. Futuristlike näitekirjanike manifest Manifesto of Futurist Dramatists (Marinetti)
  10. Futuristliku skulptuuri tehnikamanifest Technical Manifesto of Futurist Sculpture (Umberto Boccioni, 11.04.1912)
  11. Abstraktne kino – kromaatiline muusika Abstract Cinema—Chromatic Music (Bruno Corra. Il pastore, il gregge e la zampogna, 1912)
  12. Futuristliku naise manifest Manifesto of the Futurist Woman (Valentine de Saint-Point. Lendleht, 11.01.1913)
  13. Futuristliku kirjanduse tehnikamanifest Technical Manifesto of Futurist Literature (Marinetti)
  14. Futuristliku meelelisuse manifest Futurist Manifesto of Lust (Valentine de Saint-Point, publitseeritud lendlehena 11.01.1913)
  15. Süntaksi lammutamine – väljendus ilma lausete-sõnadeta-vabaduses Destruction of Syntax—Imagination without Strings—Words-in-Freedom (F. T. Marinetti, Firenze, Lacerba, 15.06.1913)
  16. Mürade kunst The Art of Noises (Luigi Russolo, trükitud brošüür 1.07.1913)
  17. Kõlade, mürade ja lõhnade maalikunst The Painting of Sounds, Noises, and Smells (Carlo Carrà, 11.08.1913)
  18. Futuristliku meestemoe manifest Futurist Manifesto of Men's Clothing (Balla)
  19. Futuristliku arhitektuuri manifest Manifesto of Futurist Architecture (Antonio Sant‘Elia. Lacerba, Firenze, 01.08.1914)
  20. Universumi futuristlik rekonstruktsioon Futurist Reconstruction of the Universe (Giacomo Balla, Fortunato Depero, 11.03.1915)
  21. Sõda, maailma ainus hügieen War, the World‘s Only Hygene (Marinetti, 1915)
  22. Futuristlik kino The Futurist Cinema (F. T. Marinetti, Bruno Corra, Emilio Settimelli, Arnaldo Ginna, Giacomo Balla ja Remo Chiti. Milano, L‘Italia futurista, 15.11.1916)
  23. Kõrvakiil publiku maitsele A Slap in the Face of Public Taste (David Burliuk, Aleksander Krušenjuk, Vladimir Majakovski ja Viktor Hlebnikov, 1917)
  24. Futuristlik universum The Futurist Universe (Giacomo Balla, 1918)
  25. Üldine raadiomodernistide laager Universal Camp of Radio-Modernists (David Burliuk, 1926)
  26. Futuristliku kokakunsti manifest Manifesto of Futurist Cooking (Marinetti, Fillia. Torino, Gazzetta del Popolo, 28.12.1930)

Futurism kujutavas kunstis


Autor Umberto Boccioni
Kujutavas kunstis taotlesid futuristid korraga paljude rahutute muljete kujutamist, mida tajub kaasaegne suurlinlane. Püüti kujutada liikumisillusiooni, mille saavutamiseks lammutati nähtav maailm kubistide eeskujul geomeetrilisteks kildudeks. Nendest loodi lõikuvate pindade ja joontega dünaamiline kompositsioon.
Teise moodusena kujutati ühel pildil oleva sama objekti mitut järgnevat asendit, kusjuures objekti ennast kujutati enam-vähem realistlikult. Seda tüüpi on näiteks pilt, kus daami kõrval sibab paljujalgne koerake (Giacomo Balla "Koera ja keti dünaamika").
Koloriidis eelistasid futuristid eredaid värve.
Futurismi hilisemas perioodis kujutasid kunstnikud kõike n-ö lenduri vaatepunktist (aeropittura).

Autorid