Romaani Kunst
Peale Rooma riigi kokkuvarisemist oli Euroopa kultuur tõelises madalseisus. Ligi 500 aasta jooksul ei loodud kunsti vallas midagi märkimisväärset.
Alles 10. sajandist alates saab rääkida esimesest feodaalajastu kunstistiilist, mida kutsutakse romaani stiiliks või romaani kunstiks.
Lääne-Euroopas oli sõdaderohke aeg. Endise Frangi riigi aladele hakkasid kujunema väikesed feodaalriigid. Linnu oli vähe, kaubandus olematu. Kogu vajaminev valmistati kodusel teel feodaalmõisates ja taludes. Ka feodaalid ise elasid suhteliselt lihtsalt. Põhimure oli ellujäämine ja esmavajaduste rahuldamine.
Oli siiski üks maksude toel rikastunud ja kogu Lääne-Euroopas mõjuvõimu kogunud valitseja ja see oli ristiusu kirik eesotsas Rooma paavstiga. See rikkus võimaldas uute kirikute ehitust, et jätkuvalt rahvast alandlikkuses hoida.
Kirik tellis pühakodade ehituse ja nende kaunistamise usulisel eesmärgil. Seetõttu saab ütelda, et kogu romaaniaegne kunst oli sakraalne e.kiriklik. (http://kunstiabi.weebly.com/romaani-kunst.html)
Romaani stiil on esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 10. sajandist kuni 13. sajandini. Romaani stiil tekkis pärast karolingide kunsti umbes 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni. Eeskätt avaldub romaani stiil arhitektuuris( http://et.wikipedia.org/wiki/Romaani_stiil)
ARHITEKTUUR
Romaani stiili juhtivaks kunstiliigiks oli arhitektuur. Eriti tähtsal kohal oli sakraalarhitektuur. Peamisteks ehituskeskusteks olid romaani stiili ajal kloostrid. Varem määrasid mungad kindlaks ehitise põhiplaani ja välisilme, raiusid välja kapiteelid ja muud skulptuurkaunistused ning olid nõnda ise ehitusmeistrid. Raskema mulla- ja transporditöö aitas ära teha lihtrahvas. XI sajandil hakkasid tekkima noored linnad ja need vajasid eelkõige ehitusmeitreid. Nii tekkisid linnades ehitusmeistrite töökojad.
Ehituskivina kasutati kohalikku maakivi, mida tahuti parajateks plokkideks. Mõningal määral kasutati ka tellist. Romaani kirik mõjus oma massiivsete, paksude kivimüüride ja suhteliselt väikeste akendega üsna raskepäraselt. Paksud müürid ja massiivsed tornid olid head kaitseotstarbeks.
Ehituskivina kasutati kohalikku maakivi, mida tahuti parajateks plokkideks. Mõningal määral kasutati ka tellist. Romaani kirik mõjus oma massiivsete, paksude kivimüüride ja suhteliselt väikeste akendega üsna raskepäraselt. Paksud müürid ja massiivsed tornid olid head kaitseotstarbeks.
Romaani kiriku massiivsus tuleb esile eelkõige välisarhitektuuris. Kirik on küllaltki madal, rõhutatakse horisontaaljoont ja ümarkaart. Dekoratiivseid kaunistusi esineb harva, müürid mõjuvad raske massina. Põhiplaanilt on romaani kirikud tihti ladina risti kujulised. Idast läände suunduv haru moodustab pikihoone ja lühem, põhjast lõunasse suunduv haru põikhooone e transepti. Pikihoone ja põikhoone ristumiskohal kõrgub võimas torn - nelitistorn ja selle alla jäävat ruudukujulist ruumi nimetatakse nelitiseks. Keskmine lööv on teistest laiem ja kõrgem. Alumise korruse moodustavad piilaritele toetuvad ümarkaared - arkaadid. Külglöövide peal paikneb kesklöövi avanev galerii, nn empooride korrus. Kõige kõrgema osa moodustab kesklöövi seinas olev ümarkaareliste akende rida e valgmik. Aknad on tavaliselt väikesed, kitsad ja ümarkaarelised. Vanemad romaani kirkud on palklaega või oli lagi hoopis ehitamata. Võlve hakati esmalt rakendama kitsaste külglöövide katmiseks. Selleks kasutati lihtsat silindervõlvi, mille puhul kandub kogu võlvi raskus mõlemale toetavale seinale. XI sajandil hakati silindervõlvi kõrval kasutama ka ristvõlvi, mis tekib kahe silindervõlvi ristumisel. Oma raskusega toetub ristvõlv nelja äärmisse punkti, mida piilarite või sammastega toetati. Ristvõlviga kaetud lööviosa nimetatkse traveeks, traveesid eraldavad vööndkaared. Hoolimata ristvõlvi kasutuselevõtust, jäi kiriku seintele küllaltki suur kanderaskus. Paksu müüri liigendasid ainult kitsad ümarkaarelised akna- ja ukseavad. Siseruum jäi raskepäraseks ja hämaraks.
(http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/romaani.htm)
Romaanistiili peamised tunnused: (kuningate ja kindluste periood) ümarkaar on üks romaani stiili kõige tähtsamaid tunnuseid;(http://kaajalugum.blogspot.com.ee/2013/11/romaani-kunst.html)
Kujunes välja 10. sajandi lõpuks. Palju mõjutusi oli antiik-, varakeskaja, bütsantsi ja armeenia kunstist. Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6...8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. Eriti tähtsal kohal oli keskajale omaselt sakraalarhitektuur, mis domineeris ilmaliku üle. Romaaniprofaanarhitektuuri on säilinud vähe. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Romaani_stiil)
Kirikud ehitati endiselt basiilikad, kuid ehitist täiendati tornidega. Kaks torni asusid läänefassadil kummalgi pool portaali ja üks piki- ja põikihoone ristumis- ehk
nelitise kohal. Torne võis isegi rohkem olla, sest ajad olid endiselt rahutud ja tugevad tornid võisid kaitset pakkuda. Romaaniaegse kiriku lööve katsid silindervõlvid või kahe silindervõlvi ristumisel moodustunud ristvõlv.(http://kunstiabi.weebly.com/romaani-kunst-arhitektuur.html)
Romaani ehitusmeistrid pikendasid pikihoonet teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis kooriruum. Koori all oli sageli krüpt. Torne ehitati kirikutele rohkesti. Tavaliselt oli massiivne torn nelitisel. Lisaks sellele kaunistasid tornid tihti ka läänefassaadi (leidub nii ühe kui kahe fassaaditorniga kirikuid). Torne leiab ka transepti ja koori nurkadest, samuti transepti lõuna ja põhjaseina vastu ehitatuna. Torn on ehitatud sageli ka läänepoolse apsiidiga koori kohale. (http://et.wikipedia.org/wiki/Romaani_stiil)
Seega muutus kiriku põhiplaan T-kujulisest ladina risti kujuliseks. Apsiid oli endiselt kiriku kõige püham paik, sest seal asus altar. Kui kirikul olid olemas reliikviad e. pühakute säilmed, siis ehitati sageli apsiidi taha kabelitepärg, kus neid meisterlikult kaunistatud karbikestes hoiti. Et inimesed neid vaatamas saaksid käia, kulges ümber apsiidi kooriümbriskäik. Teine reliikviate hoidmise koht oli koori all asuv keldriruum e. krüpt.
Üks tuntumaid romaani stiilis ehitisi on Pisa toomkirik Itaalias ja selle viltune kellatorn. Torn hakkas vajuma tänu halvale aluspinnale juba selle ehitamise ajal.
(http://kunstiabi.weebly.com/romaani-kunst-arhitektuur.html)
Üks tuntumaid romaani stiilis ehitisi on Pisa toomkirik Itaalias ja selle viltune kellatorn. Torn hakkas vajuma tänu halvale aluspinnale juba selle ehitamise ajal.
(http://kunstiabi.weebly.com/romaani-kunst-arhitektuur.html)
SKULPTUUR
Romaani skulptuur on seotud arhitektuuriga. Skulptuurid on koondatud eelkõige fassaadidele, portaalidele, kapiteelidele, kusjuures domineeriv on reljeef. Materjalidena kasutati pronksi ja kivi, kuid ka puud. Kivi- ja puuskulptuur olid värvitud, mis tänaseks on täielikult hävinud.
Romaani skulptuur on seotud arhitektuuriga. Skulptuurid on koondatud eelkõige fassaadidele, portaalidele, kapiteelidele, kusjuures domineeriv on reljeef. Materjalidena kasutati pronksi ja kivi, kuid ka puud. Kivi- ja puuskulptuur olid värvitud, mis tänaseks on täielikult hävinud.
Romaani skulptuuri tellijaks oli kirik. Rahvale oli vaja pühakirja piltlikult selgeks teha, sest jumalateenistusi peeti ladina keeles ja rahvas ei mõistnud seda. Sellest tuleneb ka romaani skulptuuride religioosne sisu ja seepärast nimetatakse kirkute skulpturaalseid kaunistusi "vaeste Piibliks". Romaani stiili ajal eelistati skulptuuris igasuguseid ähvardava sisuga piiblistseene ja kõikvõimalike imede kujutamist. Kõige populaarsem oli Viimse kohtupäeva stseen, mille keskel Kristus mõistab vooruslikud taevariiki, patused aga põrgusse. Ei kujutatud tavalist, igapäevast elu. Skulptuure tehti ka altarite kaunistamiseks või vabalt kiriku siseruumi paigutamiseks. Sagedane motiiv oli rist koos ristilöödud Kristuse figuuriga, mida kutsutaksekrutsifiksiks.
Proportsioonid olid väga ebaloomulikud, tavaliselt kujutati inimfiguuri väikese peaga ja ülearu pikkade jalgadega. Sageli kasutati kujude äratuntavaks tegemiseks tingmärke. Nii kujutati Peetrust võtmega, Püha Barbarat torniga, kust ta ristiusu legendi järgi olevat alla heidetud, Püha Jüri aga mõõgaga lohet tapmas.
Proportsioonid olid väga ebaloomulikud, tavaliselt kujutati inimfiguuri väikese peaga ja ülearu pikkade jalgadega. Sageli kasutati kujude äratuntavaks tegemiseks tingmärke. Nii kujutati Peetrust võtmega, Püha Barbarat torniga, kust ta ristiusu legendi järgi olevat alla heidetud, Püha Jüri aga mõõgaga lohet tapmas.
Hoolimata religioonist elasid romaani kunstis edasi ka rahvalikud jooned. Sageli kasutasid kiviraidurid kirikute kaunistamisel fantastilisi loomi, millel polnud midagi ühist ristiusu dogmadega. Kirik suhtus rahavakunsti vaenulikult, nähes selles paganausu kajastust. Sama arvati ka antiikskulptuuri kohta.
(http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/romaani.htm)
Maalikunst:
-seinamaal:sageli kirikutes, pinnaline ja lineaarne laad, liikuvad ja väljendusrikkad figuurid. Peamised teemad olid imedega, ka piiblilugude otsesed illustratsioonid, kirikutes võis kohata ka maalitud ornamentikat.
-miniatuurmaal: raamatumaalides, dekoratiivsus oli peamine; pinnaline laad ja rohke ornamentika kasutamine, rõhutatud kannatustele.
Maalikunst oli suunitluselt analoogne skulptuuriga. Ka siin ei leia me ümbritseva elu kujutamist. Peamiselt tehti seinamaale ja miniatuurmaale. Maalikunsti peamisteks teemadeks on mitmesugused imed - pääsemised surmast, haigustest või kurjast vaimust, aga kujutati ka piiblistseene. Eriti rikkalik oli keskaja kunstnike fantaasia kurjade jõudude kujutamisel. Kirikutes võib kohata ka maalitud ornamente.
Endiselt õitses miniatuurmaal. Vanematele koolkondadele lisandusid juurde uued. Raamatumaalides valitses üldjoontes dekoratiivne, lineaarne ja pinnaline laad ning kasutati rohkelt ka ornamentikat. Usulistel teemadel kujutatud piltides on rohkem rõhutatud askeesi ja kannatusi kui varasematel aegadel.
(http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/romaani.htm)
Romaani kunst
- romaani stiil valitses 10.-12. sajand
- romaani stiilis kirik: põhitunnus on ümarkaar (akende ja uste avad on kaarekujulised), lage katab silindervõlv, basiilika põhiplaan
- romaani stiilis kirik: Notre-Dame-la-Grande, Mainzi toomkirik, Pisa toomkirik
- portaal - kunstipäraselt kujundatud sissepääs
- transept e põikhoone - transepti ja pikihoonet ühendab võidukaar e triumfikaar
- nelitis - transepti ja pikihoone ristumiskoht
- koor - koht vaimulikele ja koorile, koori all oli kabel
- krüpt - suur mitmelööviline ruum
- apsiid - siin asus altar
- kooriümbriskäik - kiriku külglöövide pikendus ümber koori
- kabelitepärg - suurtes kirikutes apsiidi ümbritsev ring, kooriümbriskäiku avanevatest kabelitest
- romaani stiili ajal eelistati skulptuuris esiteks ähvardavaid süžeesid ning teiseiks imede kujutisi
- pühakuid kujutati alati koos mõne vastava esemega, eeldati, et vaataja tunneb sümbolite keelt
- romaani kunsti suurepäraseim tekstiilikunsti saavutus - Bayeux´ vaip. See jutustab Inglismaa vallutamisest normannide poolt. (J. Kangilaski "Kunstikultuuri ajalugu", Tallinn: kirjastus "Kunst", 2003) ja (10. klassi kunstiajaloo vihik)
 |
Pisa toomkirik (Esiplaanil ristimiskabel, taamal „viltune torn“ e kiriku
kellatorn),11. saj.
|
 |
| Bayeux vaip, 11. saj |
Romaanika alguseks loetakse kokkuleppeliselt umbes 11. sajandi keskpaika ja lõpuks 13. sajandi algust; geograafiliselt oli tegemist üleeuroopalise stiiliga, ehkki eksisteerisid regionaalsed omapärad. Romaanika teke on seotud 10.–11. sajandi kloostrireformidega (näiteks Cluny klooster ja reform) ning seetõttu avaldus stiil kõige selgemal kujul sakraalarhitektuuris.
Romaani kunsti kujunemist toetas tähelepanuväärselt tehnika areng sellel perioodil, ilmusid keerulise planeeringuga ehitised sh erinevad võlvimissüsteemid, kiviskulptuurid, metallehistöö ja käsikirjade illumineerimise meisterlikkus saavutas väga kõrge taseme.
Etümoloogia
Eesti keelde on sõna romaanika jõudnud saksa keele vahendusel (Romanik, romanische Kunst). Esimest korda kasutas keskaegse ümarkaarstiili kohta sõna romanesque prantsuse õpetlane Charles de Gerville (1769–1853) 1818. aastal ühes oma kirjas arheoloogist sõbrale. Juba 1819. aastal kasutas terminit oma raamatus "Inquiry into the Origin and Influence of Gothic Architecture" inglise vaimulik ja kirjamees William Gunn. Sõna on tuletatud romaani kunsti sarnasusest vanarooma arhitektuuripärandiga, millest võeti keskajal kasutusele ümarkaar, piilarid, sambad ja silinder- ning ristvõlvid. Sama loogika alusel nimetatakse Euroopas ladina keele baasil kujunenud rahvuskeeli romaani keelteks.Romaani arhitektuur
Kujunes välja 10. sajandi lõpuks. Palju mõjutusi oli antiik-, varakeskaja, bütsantsi ja armeenia kunstist.Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6–8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad.
Eriti tähtsal kohal oli keskajale omaselt sakraalarhitektuur, mis domineeris ilmaliku üle. Romaani profaanarhitektuuri on säilinud vähe.
Sakraalarhitektuur
Tornid
Torne ehitati kirikutele rohkesti. Tavaliselt oli massiivne torn nelitisel. Lisaks sellele kaunistasid tornid tihti ka läänefassaadi (leidub nii ühe kui ka kahe fassaaditorniga kirikuid). Torne leiab ka transepti ja koori nurkadest, samuti transepti lõuna ja põhjaseina vastu ehitatuna.Torn on ehitatud sageli ka läänepoolse apsiidiga koori kohale.
Võlvid
Vanemad romaani kirikud olid varakristlike basiilikatega sarnaselt lameda laega: võlvid olid vaid külglöövidel. Alates 11. sajandi lõpust hakatakse laialdaselt võlvima ka kesklöövi.
Lihtsaim võlvitüüp oli silindervõlv, mille kõrval kasutati ka ristvõlvi.
Hilisromaani kirikutes leidub juba ka roidvõlve.
Sambad
Massiivsete ja raskete romaani kirikute toetamiseks oli vaja tugevaid sambaid.Tihti asendasid sambaid neljatahulised või ristikujulise läbilõikega piilarid.
Levinuim kapiteel oli kuupkapiteel, mille alumised nurgad ümardati.
Profaanarhitektuur
Võrreldes kirikutega on romaani profaanarhitektuuri säilinud vähe, need on põhiliselt linnused ja elumajad. Tuntuimad näited on kuningalossid pfaltsides: kõige terviklikumalt on säilinud Wartburgi linnus Eisenachis ja Goslari keisripalee, Braunschweigi Dankwarderode loss on fantaasiarikkalt uuendatud, Chebi ja Gelnhauseni lossid on varemetes. Säilinud on üksikuid elumaju, näiteks kaks 12. sajandi elumaja Tournai katedraali juures, majad Clunys, Gentis, Rosheimis (Heidenhaus), Kölnis (Overstolzenhaus) ja Trieris (Dreikönigenhaus).Regionaalsed stiilid arhitektuuris
Prantsusmaa
Prantsusmaa oli romaani stiili sünnimaa ja siin asusid ka kõige silmapaistvamad romaani ehitised, sealhulgas suurim romaani kirik (tänapäeval säilinud tükk transepti ja üks torn): viielööviline kahe põikihoonega Cluny kloostri basiilika. Arhitektuuris eristatakse kümmekond koolkonda. Tähtsamad:- Normandia romaanika – Normandia piirkonnas oli ehitustegevus eriti aktiivne ning see oli tugevalt mõjutatud Inglismaast. Ehitisi: Jumièges' kloostri Notre-Dame kiriku (varemeis) vanem osa ja Caeni Stefanose (St. Étienne) ning Kolmainsuse (Ste-Trinité) kirikud.
- Champagne'i romaanika – Prantsusmaa romaani kunsti süda-ala koos Île-de-France'iga. Ehitisi: Reimsi Püha Remigiuse (Saint-Remi) kloostrikirik ja Châlonsi Notre-Dame-en-Vaux stiftikiriku vanem osa.
- Auvergne'i romaanika – iseloomulik on basiilika tüüp kooriümbriskäigu ja kabelitepärjaga, oktogonaalne nelitistorn ja kõrgendatud transept nelitise piirkonnas (massif barlong). Ehitisi: Saint-Austremoine d'Issoire, Orcivali basiilika, Clermont-Ferrandi Notre-Dame-du-Port, Saint-Nectaire d'Auvergne.
- Poitou romaanika – iseloomulik on kodakiriku tüüp, need romaani kodakirikud on varaseimad omataolised. Ehitisi: Saint-Hilaire le Grand ja Notre-Dame-la-Grande Poitiers's, viimatinimetatu ülirikkalikult skulptuuridega kaunistatud fassaadiga.
- Toulouse'i romaanika – iseloomulikud on tellisehitised, näiteks Toulouse'i St-Sernini basiilika.
- Burgundia romaanika – seda iseloomustas rikkalik ehitusplastika kasutamine, traveejaotusega eeskojad, silindervõlvid ja hiljem ka ristvõlvid. Kõrged hooned, ruumitüüp oli basiilika. Mõjutas saksa romaanikat ja oli üksikelementides gootika eelkäijaks (teravkaart kasutati ka silindervõlvis, rühmitatud piilarid ja varajane tugikaarte kasutamine). Ehitisi: osaliselt säilinud Cluny kloostrikirik ja Citeaux kloostrikirik, samuti Autuni St. Lazare'i kirik, Vézelay St. Madeleine'i kirik ja Fontenay kloostrikirik.
Saksamaa
Saksamaal töötati prantsuse ja itaalia romaanika mõjud ümber monumentaalseks ja raskepäraseks romaani stiiliks. Eriline tunnus, mis on omane ainult Saksamaa romaani kirikutele, on läänepoolse koori olemasolu paljudes suurtes katedraalides lisaks hoone idaotsas paiknevale kooriruumile, mõnikord ka kaks krüpti, samuti kaks transepti idas ja läänes. Põhiline tüüp on basiilika, paljud romaani kirikud on märkimisväärselt kõrged. Tellisehitised ilmuvad hilisromaanikas, eriti Lõuna-Saksamaal, arvatavasti Lombardia romaanika mõjul. Saksamaal on suhteliselt tihti kasutatud ka näiteks ümmargusi või kaheksatahulisi torne tüüpilisemate nelinurksete kõrval.Oluline allikas selle aja ehituse kohta on Sankt Galleni kloostri jaoks koostatud ehitusplaan detailselt välja joonistatud kogu suure kloostrikompleksiga, mis kujutab põhimõtteliselt selle perioodi ideaalkloostrit. Kloostrit sellisena valmis ei ehitatud, aga plaan, mis selgitab toonaste kirikutegelaste ja ehitusmeistrite arusaamu, on vaieldamatult oluline kunstiteos.
- Reinimaa romaanika – tekkis Reinimaa piiskoppide valdustes, kus püstitati uusi suuri katedraale. Iseloomulik on ristvõlvidega basiilika tüüp. Ehitisi: Mainzi toomkirik, Speyeri toomkirik (Kaisersdom), Wormsi toomkirik, Limburgi ja Trieri katedraalid, kloostrikirikutest Maria Laachi kloostrikirik. Kölnis püstitatud romaani basiilikatele on iseloomulik trikonh, st apsiidid ka transepti mõlemas otsas.
- Saksimaa romaanika – ühe kooriga ja koori all paikneva, kui põranda tasapinnale tõstetud krüptiga basiilika, enamasti võlvimata, ainult puitlaega kaetud. Ehitisi: Hildesheimi toomkirik, Gernrode St. Cyriakuse stiftikirik, Goslari toomkirik.
Itaalia
- Lombardia romaanika – paljuski mõjutatud ehituskunstist põhja pool Alpe. Iseloomulik on võlvlagede kasutamine rohkem kui lõunapoolsetes regioonides, kääbusgaleriid ja kaarfriisid, palju enam kasutatakse ehitusmaterjalina tellist. Sageli on fassaad kõrgem kui katusehari. Ehitisi: Pavia San Pietro in Ciel d'Oro, Parma toomkirik. Modena katedraal sarnaneb väliselt rohkem Toscana ehitistega, kuid interjööris on näha rohkesti tellist.
- Toskaana romaanika – nii fassaad kui ka külgseinad on sageli rikkalikult kaunistatud või üleni kaetud petikarkaadide ja kääbusgaleriidega. Ehitisi: Pisa toomkirik, Lucca toomkirik, Santa Maria della Pieve kirik Arezzos.
- Firenze romaanika – Firenze ja lõuna poole jääv Latium erineb muust Toscanast antiikarhitektuuri eeskujudega sarnanemise poolest. Ehitisi: San Miniato al Monte kirik ja Firenze baptisteerium (stiili on nimetatud ka protorenessansiks).
- Aadria ranniku linnad, Apuulia, Veneetsia ja Horvaatia moodustasid ühe kultuuriruumi, mille romaani ehitistes oli jätkuvalt tugev bütsantsi mõju. Ehitisi: Veneetsia Püha Markuse kirik, Bari San Nicola, Otranto katedraal, Otranto San Pietro kirik.
- Sitsiilia romaanika – selle piirkonna romaani kunstis on segunenud araabia ehituskunsti, bütsantsi arhitektuuri ja normanni romaanika mõjud.
Hispaania ja Portugal
Hispaania romaanika – Pürenee poolsaare põhjaosas on palju väikesi kuningriike, püstitatakse väikesi ehitisi, milles esialgu annavad tunda Lombardia, hiljem Prantsusmaa mõjud, näiteks aamvõlvi eelistamine. Muslimite riikidele kuulunud aladelt tulnud käsitööliste ja ehitajate vahendusel esinevad paljudel Hispaania romaani ehitistel mauri kunsti jooned, mida nimetatakse ka mosaraabia arhitektuuriks.Inglismaa
Inglismaa ja Šotimaa romaani kirikud on proportsioonidelt massiivsed, enamasti väikesed ehitised, iseloomulikud on pikad kooriruumid ja massiivne torn nelitise kohal. Sageli võlviti vaid külglöövid, pealööv on kaetud puitlaega. Väga tüüpiline on rohke geomeetrilise dekoori kasutamine portaalidel, friisidel ja arkaadidel, mõnikord ka sammastel ja piilaritel. Arvatavasti ka anglosakside püstitatud hooned kandsid vararomaani stiili tunnusjooni (normannide-eelne Yorki kirik, Edward Usutunnistaja püstitatud Westminster Abbey, Stow' kloostrikirik), kuid pärast Inglismaa vallutamist normannide poolt püstitati hulgaliselt väikesi kirikuid juba kindlasti romaani stiilis (ingliskeelne Norman architecture tähendab romaani arhitektuuri). Ehitisi: Durhami katedraal (osaliselt üleminekustiil).Romaani ehitised Eestis
Romaani skulptuur
Romaani skulptuur avaldus põhiliselt ehitusplastikas, eriti lamereljeefina. Kõige enam kaunistati portaale, samuti fassaadi ja sambakapiteele.Nii ornament- kui ka figuraalsed kujutised olid stiliseeritud.
Tuntuimad skulptorid romaani perioodist ja ühed vähestest, kelle nimed on teada, on Gislebertus, meister Mateo Santiago De Compostelast ja Benedetto Antelami.
Romaani maalikunst
Lähedal maalikunstile on ka nn Bayeux' vaip, millele on tikitud William Vallutaja Inglismaa-retke lugu.
Uusromaani stiil
Uuesti levis romaani stiil Eestis historitsismiperioodil 19. sajandi teisel poolel uus- ehk neo- ehk pseudoromaani stiilina. Selle parimad näited on Kaarli kirik Tallinnas ja Rapla kirik (1901).Omapärane uusromaani stiili ja kaasaegsete arhitektuuristiilide õnnestunud segu oli ka 1980. aastatel püstitatud Sakala keskuse uus korpus (tollal: Poliitharidusmaja).
.JPG)
,_cofanetto_reliquiario_merovingio,_700_ca.jpg)
_-_001.jpg)
,_ijzeren_riemtong_uit_Maastricht,_7e_eeuw_-_2.jpg){kind=small}
_02.jpg)
.jpeg)
