Skulptuur

Skulptuur on üks kunsti tegemise võimalustest.

Antiikskulptuuride järgi tehtud kipskoopiad Tartu Ülikooli Kunstimuuseumis.

Guanyini puuskulptuur Hongkongi kunstimuuseumis.

Skulptuur (ladina keeles sculptura) on kujutava kunsti põhiliike graafika ja maalikunsti kõrval, mille peamiseks väljendusvahendiks on vorm.
Skulptuur on ruumiline, kolmemõõtmeline kunstiteos. See võib olla vabalt seisev ja ümberringi töödeldud nn ümarplastika või esineda mingi pinna külge liidetud reljeefina, millel on välja töötatud ainult esikülg. Materjalidena kasutatakse mitmesuguseid kiviliike (graniit, basalt, marmor, liivakivi, lubjakivi nt), puitu, elevandiluud, metalli, savi (terrakota, keraamika, portselan jt).
Skulptuuride kavandamise ja valmistamisega tegelevaid inimesi nimetatakse skulptoriteks ehk kujuriteks.
Suuremate skulptuuride loomisel valmistatakse kõigepealt savist või plastiliinist kavand ja siis originaalsuuruses savimudel, millest tehakse omakorda kipsäratõmme. Punktiiraparaadi abil kantakse mõõtmed üle kivisse või puusse. Ka skulptuuri valamisele eelneb täissuuruses kipsmudeli valmistamine.
Materjali ja töötlemisviisi alusel jaotatakse skulptuur raidkunstiks ja plastikaks. Raidkunsti loomisel raiutakse kõva materjali (puit, kivi) plokist ära ülearune mass, kuni jääb järele soovitud kuju. Plastika puhul lisatakse karkassile materjali (nt savi või plastiliini), kuni saadakse soovitud kuju.
Esimese suure õitsenguaja elas skulptuur üle Vanas-Egiptuses, kus madal- ja süvendreljeefi kasutati laialdaselt templite ning haudade kaunistamiseks.Teine hiilgeaeg saabus Vana-Kreeka hiilgeaegadel, mil kujunes välja ümarplastika ning tegutsesid sellised kuulsad kunstnikud nagu Pheidias, Polykleitos, Praxiteles ning Lysippos. Romaani ja gooti kunstis seisis skulptuur arhitektuuri teenistuses. 15. sajandist hakkas kasvama puuskulptuuri osatähtsus ning skulptuuris nähti jälle iseseisvat kunstiliiki. Loodi vabalt seisvaid ümarfiguure, toimus portree- ja monumentaalskulptuuri taassünd. Tähtsa koha omandas hauamonumentide valmistamine. Loodi aia- ning pargiskulptuure, pronksist pisiplastikat ja värvilist majoolikat. Renessansiajastu skulptuuri tipphetkeks on Michelangelo looming. Ka barokkskulptuuriparemik pärineb Itaalia meistritelt (näit Bernini).

Otstarbe järgi eristatakse:

• monumentaalskulptuuri
• monumentaal-dekoratiivskulptuuri
• vabaplastikat
• pisiplastikat

Pilte

• 
  Monumentaalskulptuur. Juhan Smuulimonument Muhus.
• 
  Abstraktne skulptuur Helsingis
• 
  Abstraktne skulptuur Leedus Šiauliais
• 
  Pisiplastika. Skulptuuri kõrgus ~30 cm
• 
  Puuskulptuurid vigursaagimise võistlusel

Arhitektuur

Arhitektuur on üks kunsti liik. 
Arhitektuur (ladina keeles architectura; kreekasõnast architektōn 'ehitusmeister') ehk ehituskunst on ehitiste ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Arhitektuuriliste hoonete ja rajatiste projekteerijat nimetatakse arhitektiks.

„Arhitektuur on kunst, mis kujundab ja kaunistab inimese mistahes otstarbel püstitatud ehitisi niimoodi, et nende välimus tuleb kasuks ta vaimsele tervisele, annab talle jõudu ja teeb rõõmu.“

Arhitektuuri liigitatakse mitmeti. Üks võimalik jaotus on:

• sakraalarhitektuur (tempel, katedraal, kirik, kabel, klooster);
• profaanarhitektuur (mõis, palee, loss, kindlus, linnus kui ka elamud, kontorid, avalikud hooned, tootmishooned, vms);
• maastikuarhitektuur (aed, park).

Arhitektuuri saab jaotada ka peamise ehitusmaterjali kaudu: kiviarhitektuur, puit-ehk puuarhitektuur.
Arhitektuuri mõiste hõlmab nii üksikute ruumide kui ka tervete asulate kujundamist. Hoonete sisemuse kujundamisega tegeleb sisearhitektuur. Arhitektuurse keskkonna kujundamisele eelneb reeglina ruumiline planeerimine. Planeeringuga määratakse ehitusõigus.
Arhitektuur kuulub ainelisse kultuuri ja kunsti, mistõttu arhitektuur sõltub oluliselt nii ajastu ehitustehnikast (eriti ehitusmaterjalidest ja konstruktsioonitüüpidest) ning otstarbenõudeist aga ka ilupõhimõtteist ja kunstivaadetest.

Hooneliike

ait - buleuteerion - bussijaam - elamu - eramu - haigla - hotell - kapitoolium - kastell - kastell-linnus - katedraal - kino - kirik - klooster - klubi- kool - kortermaja - kreml - kultuurikeskus - küün - laut - loss - linnus - magasiait - mošee - mõisahoone - noortekeskus - onn - palee - raudteejaam - rehielamu - saun - staadion - sünagoog - tall - talumaja - teater - tehas - tempel - tuletorn - velodroom - villa

Arhitektuuristiile

art déco - barokk - blobism - funktsionalism - gootika - historitsism (uusgootika, uusrenessanss, uusbarokk) - heimatstiil - hilisbarokk - juugend - klassitsism - Lombardia romaani stiil - modernism - Nõukogude arhitektuur - postmodernism - renessanss - rokokoo - romaanika - romantism - uusbütsantsi stiil - uusklassitsism - varaklassitsism

Eesti arhitektuuriteoseid

Emajõe Ärikeskus - Pääsküla raamatukogu - Sakala keskus - Tallinna Linnahall - Tallinna Olümpiapurjespordikeskus - Tallinna vanalinn- Tartu Kaubahoov - Tartu Ülikooli peahoone - Tigutorn

Välisriikide arhitektuuriteoseid

1 Canada Square - Austria parlamendihoone - Burj Khalīfah - Colosseum - Commerzbank Tower - Doodžide palee - Eiffeli torn - Empire State Building - Erechtheion - Euroopa torn - Hagia Sophia - Heraion - Jin Mao Tower – Kapitoolium - Kapitoolium (Washington) - Lõunatorn - Parthenon - Petronas Towers – Rundetårn - Saint-Sulpice - Schönbrunni loss - Sears Tower - Shanghai World Financial Center - Sydney ooperiteater - Tadž Mahal - Taipei 101 - Talvepalee - The Shard - Torre Agbar - Tour Montparnasse - Umeda Sky Building - Yokohama Landmark Tower

Kunst

Nüüd räägime me kunstist. 
Kunst kui üks põhilisi kultuurimõisteid on üldisemas tähenduses meisterlik oskus või osavus (vanakreeka keeles technē, ladina keeles ars, prantsuse ja inglise keeltes art) mistahes loomingulisel tegevusalal, mille tulemuseks on kunstiteos. Kuigi sõna kunst pärineb eesti keeles ajaloolistel ja kultuurilistel põhjustel saksa keelest, kasutatakse eesti keeles ka läänemeresoome keeltest laenatud sõna taie. Kunsti kui kaunite kunstide ehk taide all mõistetakse esteetikas muuhulgas kujutavat ja tarbekunsti, arhitektuuri, muusikat, ilukirjandust, tantsukunsti ja näitekunsti ja filmikunsti.

Kunsti mõiste

Tants on üks vanemaid kunstiliike.
Pildil on Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambli
tantsijad.

Kunst on tekkinud koos inimühiskonnaga juba kiviajal. Kuna kunsti kaudu on inimene õppinud tundma elu ja iseennast, väljendama oma tõekspidamisi, elamusi ja suhtumist maailma, on eri ajastute või eri ühiskondade kunstis erinevusi.
Kunsti üheks oluliseks tunnuseks on tema interaktiivsus – kunst on midagi sellist, mida inimene on teinud vaatamiseks, kuulamiseks, jälgimiseks. Kunst asetseb tähendusruumis, mida piiritleb raam (algus ja lõpp, kulissid või muud sellist). Tihti tajutakse kunstina selliseid artefakte, millel puudub praktiline otstarve.
Tartu-Moskva koolkonna kultuurisemiootika kujutab kunsti sekundaarse modelleeriva süsteemina, mis kasutab primaarse modelleeriva süsteemi (keele, kõne, kujundijne) vahendeid spetsiifilisel ja tähendusrikkal viisil. Seetõttu on kunstile iseäranis iseloomulik stiilide ja stiilivõtete, žanrite ja kujutluslaadide eristamine ja järgimine.

Mõiste ajalugu

Immanuel Kant

Immanuel Kant räägib kunstist "Otsustusvõime kriitikas".
"Kunsti eristatakse loodusest nagu tegemist[Tun] (facere) tegutsemisest [Handeln] või toimimisest [Wirken] üldse (agere), ja esimeste saadust (Produkt) või tagajärge [Folge] kui tehtut [Werk] (opus) viimaste saadusest kui tulemust [Wirkung] (effectus)."
"Õigupoolest tuleks kunstiks nimetada üksnes tekitamist [Hervorbringung] vabaduse läbi, s.o meelevalla [Willkür] läbi, mis seab oma tegudele (Handlungen) aluseks mõistuse."
"Kunsti kui inimese osavust eristatakse ka teadusest (oskamist teadmisest), kui praktilist võimet [Vermögen] teoreetilisest, kui tehnikatteooriast."
Kunsti eristatakse ka käsitööst. Esimene on vaba kunst, teist võib nimetada ka palgakunstiks. "Esimesele vaadatakse nii, nagu ta saaks otstarbekohaselt välja kukkuda (õnnestuda) üksnes mänguna, s.o tegevusena, mis on omaette (für sich selbst) meeldiv."
"Et aga kõigis vabades kunstides on ometigi nõutav midagi sundivat [Zwangsmäßiges], või nagu öeldakse, mingi mehhanism, ilma milleta vaimul, mis peab kunstis vaba olema ning ainuüksi mis teost [Werk] elustab, ei oleks mingit keha ning ta sureks täiesti janu kätte, seda pole ebasoovitav meelde tuletada."
"Kui kunst mingi võimaliku eseme tunnetusele vastavalt sooritab ainult selle eseme tegelikuks tegemiseks nõutavaid toiminguid [Handlungen], siis on ta mehaaniline kunst; kui tal aga on vahetuks kavatsuseks lõbutunne [Gefühl der Lust], siis nimetatakse teda esteetiliseks kunstiks. Esimene on ta juhul, kui tema eesmärk on, et lõbu saadaks ettekujutusi [Vorstellungen] kui pelki aistinguid, teine juhul, kui [tema eesmärk on, et lõbu saadaks kujutlusi] kui tunnetusliike."
"Meeldivad kunstid on need, mille eesmärgiks seatakse üksnes nauding" (näiteks lauamuusika).
"Kaunis kunst seevastu on ettekujutusviis, mis on omaette (für sich selbst) otstarbekohane ning – olgugi ilma eesmärgita – edendab [befördert] ometigi meelejõudude [Gemütskräfte] kultuuri seltsivaks teatamiseks [geselligen Mitteilung]."
Kaunis kunst on kunst, niivõrd kui ta paistab ühtlasi olevat loodus.
"Kauni kunsti saaduse puhul peab saama teadlikuks sellest, et see on kunst, mitte loodus; aga siiski peab otstarbekohasus selle saaduse kujul paistma igasugusest meelevaldsete reeglite sunnist nii vaba, just nagu see oleks pelga looduse saadus."
"Loodus oli kaunis, kui ta nägi ühtlasi välja kunstina; ja kunsti saab kauniks nimetada ainult juhul, kui me oleme teadlikud sellest, et ta on kunst, ja ta näeb meile siiski välja loodusena."
Kaunis kunst meeldib "pelgas otsustusetegemises" [Beurteilung], mitte meelteaistingus ega mõiste läbi.
Otstarbekohasus kauni kunsti saaduses on "kavatsuslik", ei tohi aga "kavatsuslikuna paista", s.t "kaunile kunstile peab vaatama kui loodusele, kuigi sellest ollakse teadlik kui kunstist". "Loodusena" näib kunstisaadus seeläbi, "et kohatakse küll kogu täpipealsust kooskõlalisuses [Übereinkunft] reeglitega, ainuüksi mille järgi saadus saab saada selleks, mis ta peab olema; kuid ilma pedantsuseta, ilma et paistaks läbi kooliline vorm, s.o ilma et oleks näha jälge sellest, et reegel on kunstnikul silme ees olnud ja tema meelejõudusid kammitsenud." Kaunis kunst ei ole õpitav, ei rajane mõistelistel reeglitel, on kunstile reeglit andva geeniuse saadus. Siiski sisaldab ta ka midagi "koolikohast" [Schulgerechtes], mida saab reeglite järgi taibata ja järgida.
Kunst kirjeldab objekte – ka inetuid ja vastumeelseid – kaunitena; üksnes vastiku peab ta välistama; ja nõnda on raidkunst, mille saadused looduse omadega kergesti segi aetakse, inetute esemete vahetu ettekujutuse välistanud. Looduse ilu on "kaunis asi"; kunsti ilu on "kaunis ettekujutus asjast".

Kunsti funktsioonid

Mõiste ajalugu

Immanuel Kant

"Otsustusvõime kriitikas" ütleb Immanuel Kant, et kui kauneid kunste "ei seostata moraaliideedega, ainuüksi mis toovad kaasa [bei sich führen] iseseisva heameeletunde [Wohlgefallen]", siis on nad "suunatud [angelegt] ainult naudingule, mis ei jäta ideesse alles midagi, mis teeb vaimu nüriks, eseme tasapisi vastikuks ja meele (...) enesega rahulolematuks ning tujukaks".
Kunst ei tee inimest kõlbeliselt paremaks, kuid ometi kombeliseks; ta võidab meeltekalduvuse türannialt väga palju kätte ning valmistab nõnda inimest ette mõistuse ülemvõimuks.

Kunsti liigid

Lõviskulptuur Mäksa mõisa väravapostil

Kunsti suuri harusid nimetatakse kunstiliikideks. Vahel kunstiliigid põimuvad ja liituvad, näiteks teatrikunstis on näitekunst ühinenud kirjandusega ja lavakujunduse kaudu maalikunstiga, ooperietendusse kuulub lisaks veel muusika ja tants.

• Arhitektuur
• Disain
• Filmikunst
• Kirjandus
• Kujutav kunst
• Moekunst
• Muusika
• Performance ehk esitluskunst
• Tantsukunst
• Tarbekunst
• Teater

Mõiste ajalugu

Kunsti õpetavad kunstikoolid ja muud õppeasutused. Kose Kunstikooli joonistamisklass

Immanuel Kant

Ilu on esteetiliste ideede "väljendus". Kaunid kunstid on jaotatavad selle väljenduse liigi järgi: väljendus leiab aset sõnades, liigutustes või toonides. "Seega on vaid kolm liiki kujutavaid kunste: kõnelev kunst, kujutav kunst ja aistingute (kui väliste meeltemuljete) mängu kunst."
"Seda jaotust saaks korraldada ka dihhotoomiliselt, nii et kaunis kunst jaotataks mõtete või kaemuste väljenduse kunstiks, ja esimene omakorda ainult nende vormi või nende mateeria (aistingu) järgi. Ainult et siis ta [jaotus] näeks välja liiga abstraktne ja tavamõistetele mitte nii vastav."
Kõnelevad kunstid on kõnekunst ja luulekunst (Dichtkunst). "Kõnekunst on kunst tegelda aru tegevusega [Geschäft] kui kujutlusvõime vaba mänguga; luulekunst on [kunst] sooritada kujutlusvõime vaba mängu aru tegevusena." "Kõnekunstnik kuulutab niisiis tegevust ja sooritab seda nii, just nagu see oleks vaid mäng ideedega kuulajate meele lahutamiseks. Luulekunstnik kuulutab vaid meeltlahutavat mängu ideedega, ja aru jaoks tuleb ometi nii palju välja, nagu tema kavatsuseks oleks olnud tegelda ainult aru tegevusega."
"Kujutavad kunstid ehk kunstid, mis väljendavad ideid meeltekaemuses (mitte pelga kujutlusvõime ettekujutuste läbi, mida sõnadega ärgitatakse) on kas meeltetõe või meeltepaistvuse kunstid. Esimest nimetatakse plastikaks, teist maalikunstiks. Mõlemad teevad kujud ruumis ideede väljenduseks; esimene teeb kujud tuntavaks kahele meelele, nägemisele ja kompimisele." "Esteetiline idee (arhetüüp, algkuju) on mõlemale kujutlusvõimes aluseks; kuju aga, mis moodustab esteetilise idee väljenduse (ektüüp, järelkuju), antakse kas oma kehalistes mõõtmetes (nagu ese ise eksisteerib) või viisi järgi, kuidas need silmas peegelduvad (oma näivuses [Apparenz] pinnal)".
Plastika alla kuuluvad raidkunst ja ehituskunst. Maalikunst, "mis kujutab meeltepaistvust kunstiliselt [künstlich] ideedega seotuna", jaguneb looduse kauni kirjeldamise kunstiks ja looduse saaduste kauni kokkupanemise kunstiks (maalikunst ja iluaiandus).
"Aistingute kauni mängu" kunst puudutab "aistingu juurde kuuluva meeleaistihäälestuse (-pinge) eri astmete proportsiooni, s.o meeleaisti tooni". Ta jaguneb kuulmis- ja nägemisaistingute kunstiliseks mänguks (muusika ja värvikunst). Võib-olla on mõlemad aistinguliigid "vormiotsustuste tegemise tulemus paljude aistingute mängus" (võnkumiste proportsioon, mis on aluseks helidele ja värvidele).

Muusika mõisted

#

.ac3 – .avi – .mp3 – .mpeg – .mpeg4 – .ogg – .rm – .rma – 0 – 1 – 10 – 11 – 12 – 12/16 – 12/8 – 12-taktiline bluus – 19. sajandi muusika – 2 – 2/2 – 2/4 – 2/8 – 20. sajandi muusika – 2-step garage – 3 – 3/16 – 3/2 – 3/4 – 3/8 – 4 – 4/2 – 4/4 – 4/8 – 4-beat – 5 – 50ndate järgnevus – 5/4 – 6 – 6/16 – 6/4 – 6/8 – 604 – 7 – 8 – 8va – 9 – 9/4 – 9/8

A

a – A – a battuta – a cappella – a due – a piacere – a prima vista – a vista – a tempo – a tre – AAC – aafrika muusika – aaria – ABA – ABACA – ABACABA – ABBA – abiheli – abijoon – abinoot – abreviatuur – absoluutne kuulmine – absoluutne muusika – aburukuwa – accelerando – accompagnato – acid house – acid jazz – acid rock – acid techno – ad lib – ad libitum – adagietto – adagio – adagissimo – Adobe Audition Ardour – ADSR – A-duur – aeglane valss – aer – aerofon – affettuoso – affretando – afroameerika töölaulud – afrobeat – afro-reggae – afro-soul – agitato – Agnus Dei – agoogika – air – ais – aisis – ajaviitemuusika – Akai – akompanement – akolaad – akord – akordi heli – akordi pööre – akordimärk – akordion - akordiväline heli – aktsent – akusmaatiline heli – akustika – akustiline kitarr – akustiline muusika – alamheli – album – aldivõti – aleatoorika – aleatooriline muusika – all antico – alla breve – alla capriccio – alla marcia – allargando – allegretto – allegro - Alleluia – allemande – alpisarv – alt – alteratsioon – alteratsioonimärk – altereeritud heli – alterheli – altereeritud helirida – altereeritud intervall – alternatiivne muusika – alternative country – alternative hip hop – alternative metal – alternatiivrokk – altflööt – altsaksofon – altviiul – alusheli – amabile – Amati – ambient – ambient groove – ambient house – ambient techno – ambitus – ambroosiuse laul – ameerika muusika – ameerika popmuusika – ameetrilisus – a-moll – amoroso – amplifier – amplituud – analoogsalvestus – anarhofuturism – anarho-skinhead – ancora – andante – andantino – anglees – anglikaani kirikumuusika – animato – donna Anna – ansambel – antifon – antrakt – aoid – aplaus – aplikatsioon – aplikatuur – appassionato – araabia muusika – arabesk – archi – arco – ardente – ariett – arioso – ariooso – Armeenia muusika – arpa – arpedžeeritud akord – arpedžo – arpeggio – arranžeerija – arranžeering – ars antiqua – ars nova – ars subtilior – artikulatsioon – artikulatsioonimärk – arvutimängumuusika – arvutimuusika – as – Aserbaidžaani muusika – ases – As-duur – as-moll – assai – assamblaaž – aste – astmeline suurus – ašuug – atonaalne helirida – atonaalne laad – atonaalne muusika – atonaalsus – attacca – attacca al sequel – Audacity – audio mastering – audiovisuaalne muusika – audiovisuaalne süsteem – augmentatsioon – aukhuulik – aulos – Austria muusika – avalik kontserdielu – avamäng – avangardism – avangardmuusika – āvāz – āvāz-e afshārī – "Ave Maria" – avvivando

B

b - back music - backround music - bagatell - bajaan - balalaika - ballaad - ballett - ballettsümfoonia - bandoonium - bandžo - banduura - barbaro - barbiton - bard – bariton – baritonivõti – baritonsaksofon – barkarool – barokkmuusika – barokktrio – barreevõti – bass – bass (pill) – bassettklarnet – bassettsarv – bassflööt – bassi – bassivõti – basskitarr – bassklarnet – basso – batteria – basso continuo – basso ostinato – bass-saksofon – basstromboon – basstrumm – basstrummi pedaal – battuta – bayāt-e Eşfahān – bayāt-e Kurd – bayāt-e Turk – b.c. – B-duur – beatbox – Beatles – bebop – Bechstein – bekaar – bekarr – bel canto – bemoll – bebop – berceuse – big band – bigbänd – biidermeier – biitmuusika – "bis!" – bitonaalsus – black metal – blackened death metal – blue notes – bluegrass – blues – blues ballad – blues rock – blull – bluus - bluusiheli – b-moll – bocca chiusa – Bolshoi – bombardoon – bongo – Bosnia ja Hertsegoviina muusika – Brasiilia muusika – boogie woogie – boolero – bossanoova – boston – branle – brass – brevis – brillante – brio – brioso – britpop – Bsplayer – bufo – bugi-vugi – Bulgaaria muusika – burdoon – burlesk – burree – buzuki – buugivuugi – bänd

C

c – C – caccia – cadenza – cakewalk – calando – calypso – cambiare – campane – campanelli – canarie – cantabile – cantata – cantiga – canto – cantus – "cantus est!" – cantus figuratus – cantus firmus – cantus planus – canzone – capo – capriccio – capriccioso – Carnegie Hall – Casio – cassa – castagnetti – cavatina – Cb. – CD – CD-mängija – CD-pleier – CD-ROM – CD-RW – C-duur – celesta – cello – celtic – celtic metal – cembalo – cent – ces – Ces-duur – ceses – C.f. – Cfg. – chaabi – cha-cha – chaconne – Chamberlin – chanson – charleston – chitarra – chiuso – chorus – C.i. – ciaccona – cimbalo – Cimze seminar – cinelli – cis – cisis – Cis-duur – cis-moll – Cl. – clarinetto – clavecin – clavicembalo – clavinet – Clavivox – c-moll – coda (kooda) – col arco – col legno – comes – comodo – con – con amore – con arco – con brio – con forza – con fuoco – con moto – con sordino – concertino – concerto – concerto grosso – conductus – continuo – contrabasso – contrafagotto – cool jazz – coperto – Cor. – cornetto – corno – coro – country music – courante – Credo – crescendo – Cubase – C-võti

D

d – D – d&b – d’n’b – da camera – da capo – da capo al fine – da capo al segno – da chiesa – dal segno – d.c. – dastgāh – DAT – DCC – D-duur – death metal – death rock – death techno – deciso – decrescendo – deetsim – delicato – delicamente – des – Des-duur – deses – des-moll – detašee – diabolus in musica – diapasoon – diatoonika – diatooniline helilaad – diatooniline helirida – diatooniline laad – didžeriduu – diees – digitaalklaver – digitaalne heli – digitaalsalvestus – Digital audio editor – diktaat – diktofon – diminuendo – diminutsioon – dirigeerimine – dirigent – dis – Discman – discotheque – disis – discantus – disko – diskomuusika – diskor – diskoteek – dis-moll – dispositsioon – dissonants – dissonantsi emantsipatsioon – ditüramb – divertisment – divisi – Divxplayer – DJ – d-moll – DNB – do – do-bemoll-mažoor – dodekafoonia – dolce – dolente – doloroso – Do-mažoor – do-minoor – do-diees – Do-diees-mažoor – do-diees-minoor – dolce – doloroso – dombra – dominant – dominanthelistik – dominantkvintsekstakord – dominantsekundakord – dominantseptakord – dominanttertskvartakord – domra – Donaueschingeni muusikapäevad – dooria – doppio movimento – doublé – dramma giocoso – drammatico – drum and bass – drum’n’bas – d.s. – džembe – džiig – džaiv – džässmuusika – dubldiees – dudukk – dudukk (Bulgaaria) – duett – duett (žanr) – dultsimer – dumka – duo – duo – duodeetsim – duool – duur – duurid – duur-moll-süsteem – dux – DVD – DVD-A – dünaamika

E

e – E – easy listening – ecossaise – edetabel – eDonkey – E-duur – eellöök – eelmäng – eeltakt – eeslaulja – eesti džässmuusika – eesti estraadimuusika – eesti folkmuusika – eesti kantrimuusika – eesti koorilaul – eesti lõõtspill – eesti muusika – Eesti Muusikaakadeemia – eesti ooper – eesti operett – eesti popmuusika – eesti punkmuusika – eesti rahvamuusika – eesti räppmuusika – eesti rokkmuusika – Eesti Top 40 – effid – eis – ekspositsioon – ekspressionism – eksprompt – elektrikitarr – elektriorel – elektripillid – elektriviiul – elektroakustiline muusika – elektrofon – elektrooniline muusika – elektrooniline muusikainstrument – elektrooniline rock – elektrooniline trumm – EMI – e-moll – enharmonism – enharmooniline heli – enharmooniline helistik – enharmooniline intervall – éntechno – erhu – ERSO – es – Es-duur – esietendus – esiettekanne – esimene hääl – esimene viiul – esinemine – esinemispalavik – esitus – esituspraktika – es-moll – ESP EX seeria – espressivo – estampii – Estonia (klaver) – Estonia (kontserdisaal) – Estonia (teater) – estraad – estraadiansambel – estraadimuusika – estraadiorkester – etniline džäss – etnodžäss – etnomusikoloogia – etteaste – ettevalmistatud klaver – etüüd – eufoonium – europop – Eurovisiooni lauluvõistlus – Eurovisiooni tantsuvõistlus

F

f – F – fa – fa-mažoor – fa-minoor – fa-diees-mažoor – fa-diees-minoor – fado – fagotikontsert – fagott – failijagamissüsteem – Fairlight CMI – faktuur – falsett – fan-club – fanfaar – fantaasia (muusika) – Fantastiline sümfoonia – fashioncore – faux bourdon – F-duur – Fender Rhodes – fermaat – FF – fiidel – fikseeritud vormid – filharmoonia – filmimuusika – fis – Fis-duur – fis-moll – fl – FLAC – flamenko – flažolett – flauto – flauto piccolo – flötist – flöödikontsert – flöödisonaat – flööt – flüügelhorm – f-moll – foks – fokstrott – folk metal – folk music – folk rock – folkmuusika – fono – fonograaf – fonogramm – formant – forminks – forte – forte fortissimo – fortissimo – fraas – free jazz – freestyle – frottola – fugaato – fugett – funk – funk metal – funktsionaalharmoonia – funktsionaalne harmoonia – fuoco – furioso – fusion – fusion jazz – futurism – fuuga – Fuugakunst – F-võti – fänn – fännamine – fänniklubi

G

g – G – gamelan – gamelani muusika – gangsta rap – garaažibänd – garaažimuusika – garage rock – gavott – G-duur – generaalbass – generaalpaus – ges – Ges-duur – gigue – giocoso – Giovane Scuola – gis – giusto – glissando – g-moll – goa – goljaar – gong – gospelmuusika – graafiline notatsioon – grammofon – grammofoniplaat – grave – grazioso – gregooriuse koraal – groupie – grunge – grupetto – Gruusia muusika – güiro – gusli – G-võti

H

h – H – haamerklaver – habaneera – habanera - Halleluuja – hammondi orel – hang – hanon – hardangeri viiul – hard house – hard rock – hardcore hip hop – hardcore music – hardcore punk – hardcore techno – harf – harfist – harjad – harmoniseerimine – harmoonia – harmooniline intervall – harmooniline mažoor – harmooniline minoor – harmoonium – hassápiko – havai kitarr – H-duur – heavy-mehed – heavy metal – hekelfon – heksahord – heksakord – heli – heliintensiivsus – heli põhinimetus – heliallikas – heliaste – helikaart – helikandja – helikestus – heliklass – helikon – helikõrguslik ulatus – helilaad – helilint – helilooja – helilooming – helimass – heliobjekt – helioperaator – helipea – helipilt – heliplaat – helipult – heliredel – helirežissöör – helirea kulgevad astmed – heliriba – helirida – helisagedus – helisalvestus – helispekter – helistik – helistike sugulus – helisüntees – helisüsteem – helitugevus – helivõimendus – helivõimendussüsteem – helivältus – hemiool – heliülesvõte (helisalvestus või fonogramm) – helletus – heptatoonika – Hermann – heterofoonia – hi-hat – hiina muusika – hiina popmuusika – Hiiu kannel – hiphop – hip house – hip-hop – His master’s voice - Hispaania muusika - Hispaania rahvalik muusika – hitt – h-moll – HMV – Hohner – homofoonia – Hornbosteli-Sachsi muusikainstrumentide liigitus – horror punk – Horvaatia muusika – hot – house – house music – huik – hullumisstseen – hully-gully – humoresk – hunt – huulik – hällilaul – hääl – häälekool – häälerühm – häälestus – häältejuhtimine – hümenaios – hümn – hümnoodia

I

I aste – idiofon – IDM – II aste - iiri muusika – III aste – imitatsioon – impetuoso – impressionism – imprompt – improvisatsioon – improviseerimine – incalzando – India muusika – India klassikaline muusika – India popmuusika – indie pop – indie rock – industrial music – industrial metal – industrial rock – inglise muusika – inglise popmuusika – inglissarv – inglise valss – inspiratsioon – instrument (muusika) – instrumentaalansambel – instrumentaalkontsert – instrumentaalmuusika – instrumentalist – internetiraadiod – interpolatsioon – interpreet – interpretatsiooniteooria – intervall – intonatsioon – intoneerimine – inventsioon – inversioon – isorütmika – Itaalia muusika – itk – IV aste

J

jaapani muusika – jaapani popmuusika – jahisarv – džäss – jazz blues – jazz fusion – džässmuusika – jazz rap – jauram – jenka – džaiv – joig – JO-LE-MI – joodeldamine – jo-võti – J-pop – juhtseptakord – juhuslik alteratsioonimärk – jungle – juugend – jänesehuik – järellöök – järgnevus

K

kaanon – kabaree – kabuki – kadents – kahekordne lesthuulik – kaheksandiknoot – kaheksandikpaus – kajamasin – kakofoonia – kaksikpedaalnui – kalvinistlik kirikumuusika – kalüpso – kammeransambel – kammerkoor – kammermuusika – kammerorkester – kammipill – kandleansambel – kangelaslaul – kangling – kannel – kantaat – kantri – kantrimuusika – kantrimuusika ansambel – kantsoon – kanuun – kapell – kapellmeister – kapritšo – karaoke – kariljon – karjapasun – karmoška – karnataka muusika – kassettmagnetofon – kassettmakk – kastanjetid – kastraat – kauamängiv plaat – kaunistav heli – kaunistused – kausshuulik – kavantiin – kaver – keel – keelpillid – keelpillikvartett – keelpillikvintett – keelpillitrio – keelpilliorkester – korrelatsioon – kehapill – kellamäng – kerge muusika – keskendatud laad – kestus – kille – kinnor – kirikulaul – kitara – kitarood – kitarr – kitarrist – klaasharmoonika – klahvakordion – klapa – klarnet – klarnetikontsert – klassikaline kitarr – klassikaline muusika - klassikaline naisbluus – klassitsism – klaster – klaver – klaverikontsert – klaverikoondis – klaverikvartett – klaverikvintett – klaverimeister – klaverisonaat – klaveriduo – klaveritrio – klavessiin – klaviatuur – klaviir – klavikord – klavissett – klezmer – klubimuusika – kobarakord – kogumikalbum – kohvikumuusika – kolmas pedaal – kolmekümnekahendiknoot – kolmekümnekahendikpaus – kolmkõla – koloratuur – koloratuursopran – komma – kompositsiooni eriala – kompositsioonimeetod – kompuutrimuusika – konkreetne muusika – konn – konservatoorium – konsonants – kontrabass – kontrabassist – kontrabassklarnet – kontrafagott – kontrapunkt – kontratenor - kontserdimaja – kontserdisaal – kontsert – kontsert (barokk) – kontsert (muusikažanr) – kontsert kahele viiulile – kontsertiin – kontsertiina – kontsertmeister – kooda – koolimuusika – koomiline ooper – koor – koori vanem – koorijuht – koorijuht (peadirigent) – koorimuusika – kopeerimiskaitse – koraal – koraaliprelüüd – kordofon – koreograafia – Korg – kornet – korpuspillid – koto – krihv – kristlik kantrimuusika – kromaatiline helirida – kromaatiline kannel – kromaatilisus – kromatism – kroncong – krotala – krummhorn – ksülofon – kuiv signaal – kuljused – kulminatsioon – kunstmuusika – kuplee – kupüür – kurant – "kurat muusikas" – kuueteistkümnendiknoot – kuueteistkümnendikpaus – kuularid – kuuldelävi – kuuldeline analüüs – kvadrofoonia – kvart – kvartett – kvartett (žanr) – kvartool – kvartsekstakord – kvindiring – kvint – kvintool – kvintsekstakord – kvintett – kvintett (žanr) – kõlakast – kõlakoda – kõlalaud – kõlapilt – kõlapulgad – kõlapulk – kõlarid – kõlavärvimeloodia – kõnelaul – kõrgusklass – kõrgustähistus – kõrvaklapid – kõrvalheli – käristi – käsikellad – käsitrumm – Küprose muusika – Kyrie eleison

L

la – La Scala – laad – labajalavalss – label – la-bemoll-mažoor – lacrimosa – ladina-ameerika muusika – ladina-ameerika tantsud – laenamine – laiendatud tonaalsus – la-mažoor – laïká – lambada – lamentoso – la-minoor – larghetto – largissimo – largo – Laste Eurovisiooni lauluvõistlus – lastekoor – lastelaulud – lastemuusika – lastemuusikakool – latin music – laul – lauleldus – laulik – laulja – laulmine – lauluhääl – laulukaar – laululava – laulumäng – laulupidu – lauluväljak – lause – lauto – lavaline liikumine – Leedu muusika – leelo – legaatokaar – legatissimo – legato – lehepill – lehest lugemine – lehmakell – leinamarss – leinamuusika – lento – lesthuulik – lestkeel – leviit – levimuusika – libreto – lied – lieder – liedertaffel – liftimuusika – lihtintervall – liikumine – liitheli – liitintervall – liitkontrapunkt – limiit – litaania – literatuur – litofon – liturgiline muusika – live-elektroonika - lo-fi muusika – lokria – lokulaud – loomulik mažoor – loomulik minoor – loop – LP – luterikoraal – luukamber – lõõtspill – löök – lööklaul – löökpillid – löökpillimängija – löökpillinui – lühike arpedžo – lüüdia – lüüra

M

m.d. – m.s. – ma non troppo – maailmaesiettekanne – maailmamuusika – maailmatuur – Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastu – madrigal – madrigalikomöödia – maestoso – magister cantandi – magnetofon – magnificat – magnifikaat – Makedoonia muusika – makk – malagassi muusika – mandoliin – mandoliiniorkester – mandoola – manuaal – marakas – marimba – marimbafon – marsimuusika – marss (muusika) – marsirütm – martellato – mastering – masterdamine – masurka – matusemuusika – mažoor – mažoorkolmkõla – mažoorne helirida – mazurka – MD – media player – meditatsiooniline muusika – meelelahutusmuusika – meeskoor – meeskoorilaul – meetrum – melism – mellotron – meloodia – meloodiline intervall – meloodiline mažoor – meloodiline minoor – membraanpillid – membranofon - menestrel – meno mosso – mensuraalnoodikiri – mensuur (noodikiri) – menuett – mess – metal – metal rock – metallofon – metronoom – Metropolitan Opera – metsasarv – metsasarvekontsert – metsoforte – metsopiano – metsosopran – metsosopranivõti – mezza voce – mezzo forte – mezzo piano – mf – mi – mi-bemoll – mi-bemoll-mažoor – mi-bemoll minoor – MIDI – mikrofon – mikrointervall – mikrointervallika – mikrokassett – mikropolüfoonia – mikrotonaalsus – miksimine – miksolüüdia – mi-mažoor – mi-minoor – miniatuur – minidisk – minimalism – minimalistlik muusika – minoor – minnesinger – minstrelite muusika – missa – Missa solemnis – mitmehäälsus – modaalne laad – modaalne džäss – modaalrütmika – moderaator – moderato – modulatsioon (harmoonia) – modulatsioon (helisüntees) – Moldova muusika – moment – monofoonia – monokord – monoodia – Montenegro muusika – moodswinger – Moog – mordent – morzando – Moskva Konservatoorium – motett – motiiv – mousikē – mp – MP3 – MPEG – MTV – mudel – mudilaskoor – multivalentne muusikaanalüüs – MusE – museem – musica ficta – Musicmatch – mustad klahvid – mustlasmuusika – muusa – muusika ajalugu – muusika elementaarteooria – muusika infootsing – muusika kopeerimine – muusika näidendile – muusika väljendusvahendid – muusika õpetamine – muusika tõmbamine – muusikaakustika – muusikaalbum – muusikaelu – muusikaesteetika – muusikafilosoofia – muusikafolkloristika – muusikainstrument – muusikainstrumentide liigitus – muusikakeskus – muusikakool – muusikakriitika – muusikakäsikiri – muusikal – muusikalaad – muusikalavastus – muusikaline hulgateooria – muusikaline kirjeldus – muusikaline ootus – muusikaline parameeter – muusikaline pinge – muusikaline seade – muusikaline struktuur – muusikaline täringumäng – muusikaliteratuur – muusikamatemaatika – muusikapala – muusikapaleograafia – muusikapedagoogika – muusikaproduktsioon – muusikaprodutsent – muusikariist – muusikapsühholoogia – muusikasemiootika – muusikastiil – muusikažanr – muusikateadlane – muusikateadus – muusikateater – muusikateooria – muusikatermin – muusikatööstus – muusikavideo – muusikavorm – muusikaõpetaja – muuvi – märg signaal – müra (muusika)

N

Napoli sekstakord – naiskoor – naturaalne häälestus – naturaalpillid – nelikõla – neljal käel mängimine – Néo kýma – neobarokk – neoklassitsism – neoromantism – Nero – Nero showtime – neuma – new age music – nokturn – nomos – nonett – nonett (žanr) – noodigraafika – noodijoon – noodijoonestik – noodikiri - noodilipp - noodipea – noodist laulmine - noodivars – noodivõti – noon – noor koolkond – noot - Noot (väljaanne) – notatsioon – nu metal – number – numbernotatsioon – numbriooper – nummerdatud bass – nuppakordion – näppekeelpillid – näppepillid – nüüdismuusika – nüüdismuusikaansambel – nyckelharpa

O

Oberheim – oboe – oboe d'amore – oboekontsert – oboesonaat – octobass – off-beat - ofertoorium – ofikleid – okariin – oktaav – oktaavmandoliin – oktaavis mängimine – oktav (registripiirkond) – oktett – oktett (žanr) – ondes Martenot – ooper – ooperilaulja – ooperiteater – oopus – opera buffa – opera seria – operett – oratoorium – orel – oreli pedaal – oreli registrid – orelimängija – orelimuusika – orelivile – orelpunkt – organist – organistrum – organum – originaal – orkester – orkestra – orkestratsioon – orkestreerimine – orkestrijuht – orkestrikellad – orkestriteos – orkestritrummid – ornament – osa – osaheli – ossia – ostinato

P

paaniflööt – paaristants – padespann – paiaan – Paiste – pajupill – pala – Panasonic – paraad – parafoonia – parameeter – pardipill – parkapzuk – parmupill – paroodia – partii – partitsell – partituur – passacaglia – passakalja – passioon – pasun – paus – pavaan – pedaal – pedaalnoot – pedaalnui – pedalisatsioon – peegel – pentatoonika – performance – periood – Peterburi Konservatoorium – pianissimo – pianist – piano – piano pianissimo – pide – pidekaar – pikk arpedžo – pikoloflööt – pill – pillikeel – pillimees – pillimängija – pillitundmine – pillivõimendi – pilt - pingipill – piraat-CD – piraatlus – piraatmuusika – piraatplaat – pitsikaato – pizzicato – pku – plaadi kirjutamine – plaadi põletamine – plaatinaplaat – Play – plektron – plena – plokkflööt – poco a poco – poistekoor – poistebänd – polka – polkarütm – polonees – polüfoonia – polütonaalsus – pommer – poodium – poogen – poogenkeelpillid – poogenpillid – poolnoot – poolpaus – popkantri – popmuusika – pop-punk – portatiivorel – portato – positiivorel – positsioon – poster – post-rock – posttonaalne muusika – power – power-trio – prantsuse muusika – prantsuse popmuusika – precipitato – prelüüd – prestissimo – presto – priim – primadonna – Pro Tools – producer – produtsent – programmiline muusika – progressiivne džäss – progressiivne muusika – progressive house – progressive metal – progressiivne rokk - proosula – prožektor – protestantlik koraal – psalm – psalmoodia – psalteerium – psühhoakustika – psühhedeelne muusika – psybient – psychedelic chillout – psychedelic folk – psychedelic music – psychedelic reggae – psychedelic rock – psychedelic soul – psychedelic trance – psytrance – pzuk – Ptolemaiose häälestus – puhas häälestus – puhas kvart – puhas kvint – puhas oktav – puhas priim – puhkpill – puhkpillid – puhkpillikvintett – puhkpilliorkester – pulmalaulud – pulmamuusika – punctum contra punctum – punk rock – punkt – punktmuusika – puupill – puäntillistlik muusika – põikflööt – põispill – põsepill – pööre

R

r and b – r&b – raaga - ragga – ragtime – rahvalaul – rahvalauluansambel – rahvalik muusika – rahvamuusik – rahvamuusika – rahvamuusikaansambel – rahvamuusikaorkester – rahvamuusikapidu – rahvapilliorkester – rahvatants – Rahvusromantism – raï – rallentando – religioosne muusika Iraanis – repertuaar – RAM – range stiili polüfoonia – räppmuusika – rap metal – rap music – rapsood – rapsoodia – rasta – rataslüüra – ravanahatha – rave – re – re-mažoor – re-minoor – RealPlayer – REAPER – rebekk – rebétiko – re-bemoll-mažoor – re-bemoll-minoor – re-diees minoor – reekviem – refrään – reggae – regilaul – register (muusika) – register (heliallikas) – register (helikõrguspiirkond) – register (hääl) – reinlender – reiv – relatiivne noodisüsteem – remiksimine – re-minoor – renessanss – repriis – resonants – responsoorium – restoranimuusika – retrograad – retsitatiiv – retsiteerimine – revolutsioonilised laulud – rhytm and blues – ricercar – rida – rinforzando – ritardando – ritenuto – rock and roll – rokkmuusika – rock'n'roll – rockabilly – rockerid – rokkmuusik – rokkooper – Rock Summer – rocksteady – rõhk – rokabilli – rokkimine – rokkmuusika – rokkooper – rokokoo – Roland – romanss – romantiline muusika – romantism – rondellus – rondo – rondoo – rondovorm – Rooma koolkond – roop – Rosegarden – rubato – rumba – Rumeenia muusika – runolaul – RW – räpp – räppar – räppimine – räppmuusika – rühm – rütm – rütmifiguur – rütmimasin – rütmimuusika – rütmisilbid

S

saade – SACD – sadul – sakraalmuusika – saksa estraadimuusika – saksa muusika – saksa popmuusika – saksofon – saksofonist – salm – salmik – salongiorkester – samba – sampler – sankvaltap – saraband – sarangi – satanic rock – saund – Schenkeri analüüs – scherzando – scherzo – scordatura – scratching – seade – seeria – seeriamuusika – segakoor – segno – sekstett (žanr) – sekund – sekundakord – sekst – sekstakord – sekstett – sekstis mängimine – sekstool – sekulaarne muusika – sekund – sekvents – seltskonnatants – semibrevis – senza sordino – septakord – septett – septett (žanr) – septim – septool – Serbia muusika – serenaad – seriaalne meetod – serpent – setu kannel – setu leelo – setu rahvalaul – shashmaqom – si – Si-mažoor – si-minoor – Sibelius – Si-bemoll-mažoor – si-bemoll-minoor – "silencium ad cantum!" – simbel – singel – singspiel – sitar – silpnimetus – skertso - skomorohh – slide – Slovakkia muusika – Sloveenia muusika – smorzando – sol – Sol-bemoll-mažoor – sol-diees-minoor – Sol-mažoor – sol-minoor – solfedžeerimine – solfedžo – solist – solmiseerimine – Solresol – sonaaditsükkel – sonaadivorm – sonaat – sonaat-allegro vorm – sonaat-sümfooniline tsükkel – sonatiin – sonogramm – soolo – soololaul – soome rahvamuusika – soome tango – sopran – sopranivõti – sopransaksofon – sordiin – sordiini all – sostenuto – sotto voce – SoulSeek – sound – sound track – spatsialisatsioon – spinett – spirituaal – staar – stabat mater – staccato – stakaato – standardtants – star – STC – Steinway – stepptants – stereo – stereofoonia – stradivaarius – strihh – stringendo – stseen – subdominant – subito – sul ponticello – sul tasto – suomisaundi – surf – surf rock – suupill – suur sekst – suur sekund – suur septim – Suur Teater – suur terts – suur trumm – suure trummi pedaal – suured kolmkõlad – suurendatud kolmkõla – suurendatud kvart – suurendatud kvint – suurendatud priim – suurendatud sekst – suurendatud sekund – suurendatud septim – suurendatud terts – sving – sõrmistik – sõrmeseade – sõrmestus – Sweep – swing – sõjaväemuusika – sõu – sämpel – sämpler – sämplimine – süit – süldimuusika – süldimuusikabänd – sült – sümfoniettorkester – sümfoonia – sümfooniaorkester – sümfooniline muusika – sümfooniline poeem – sünkoop – sünkopeerimine – süntesaator - süsteem (noodikiri) – süvamuusika – süürinks – Synclavier

Š

sha‘bī – šalmei – šansoon – šlaager – šofar

Z

zadžaal – zeïmpékiko – zemirot – zoomusikoloogia

Ž

žiig

T

tabel – tabulatuur – takt – takti paus – taktijoon – taktilöömine – taktimõõt – taldrikud - talk box – tambora – tamburiin – tamtamm – tango – tantsuline žanr – tantsumuusika – tantsusüit – tapeedimuusika – tarantella – taust – taustalaul – taustalauljad – taustamuusika – tavandilaulud – teatri muusika-ala juhataja – teatrimuusika – techno – techno music – teddyboyd – teema – teema variatsioonidega – teine Briti invasioon – teisendusteooria – teismeliste popp – teine viiul – tekno – temperatsioon – tempereerimine – tempereeritud häälestus – tempo – tenorsaksofon – tenuto – teremin – terts – tertsdeetsim – tertskvartakord – tertsett – tertsett (žanr) – tertsis mängimine – tervepaus – tervetaktipaus – tessituur – tetrahord – tetrakord – ti – tibutants – tiento – tigu – tiibklaver – timpan – tintinnabuli – tokaata – tom-tom – tonaalne helirida – tonaalne laad – tonaalne muusika – tonaalsus – töölaulud – Toomas-koor – toon – toonika – tooniline suurus – töötlus – top – topelt-tertsid – torm ja tung – torre – torukellad – torupill – tour - tractus – "Traktaat harmooniast" – trance – transkriptsioon – transponeerimine – transponeeriv muusikainstrument – trecento (muusika) – tre corde – treen – tremolo – tremolo-kang – trend – trendimuusika – triangel – tribüün – triller – triloogia – trio – trio – triool – Tristani-akord – tritoon – trombonist – tromboon – trompet – trompetist – troop – trubaduur – trummar – trummikomplekt – trummimasin – trummimängija – trummipulgad – trummitüdrukud – truväär – tsent – tsesuur – tsirkusemuusika – tsitter – tsükkel – tšastuška – tšatša – tšelesta – tšello – tšellokontsert – tšellosonaat – tugiheli – tušš – tuuba – tuulekannel – tuulepõhi – tuur – tähtnimetus – täisnoot – täistoonhelirida – tämber – tüdrukutebänd – Türgi muusika – txalaparta

U

u.c. – ukulele – ulatus – una corda – undeetsim – underground music – unisoon – unplugged – USB-mälupulk – ut – uud – uus Viini koolkond – uusbarokk – uusklassitsism – uuskomplekssus – uusromantism – uusvokalism

V

V aste – vaatus – vaba laad – vaba stiili polüfoonia – vagant – vaikus – vaimulik muusika – valged klahvid – Valgevene muusika – valgusmuusika – valiha – valsirütm – valss – vanaaja muusika – vanamuusika – vanamuusikaansambel – Vanemuine – variatsioon – variatsioonid – variatsioonivorm – VCD – veerandnoot – veerandpaus – vene muusika – Veneetsia koolkond – Venemaa muusika – vesper – VI aste – vibraato – vibrafon – vibrato – vihuela – VII aste – Viini klassikaline koolkond – viiul – viiuldaja – viiuli perekond – viiulikontsert – viiulisonaat – viiulivõti – Vikerraadio – vilepill – villanella – vinüülplaadimängija – vinüülplaat – vioola – viola d'amore – viola da gamba – violino – violoncello – vioola – viola da gamba – violoon – virbel – virbliplank – virelai – Virgin – virginaal – virtuoos – virtuoossus – visand – visual kei – Viva – vivace – vokaalansambel – vokaalansambel (žanr) – vokaal-instrumentaalansambel – vokaalmuusika – vokaalpolüfoonia – vokaalsümfooniline muusika – vokaalteos – vokaliis – vokalist – volti subito – voluntary – vuvuzela – võimas rühm – võimendus – võrdtempereeritud häälestus – võtmemärgid – vähendatud juhtseptakord – vähendatud kolmkõla – vähendatud kvart – vähendatud kvint – vähendatud oktav – vähendatud sekst – vähendatud sekund – vähendatud septim – vähendatud terts – vähikäik – väike juhtseptakord – väikekannel – väike sekst – väike sekund – väike septim – väike terts – väike trumm – väikepala – väikesed kolmkõlad – väli – väljenduslaad – vältus

W

wagneri tuuba – Walkman – WAV – Weltmeister – Winamp – Windows Media Player – Windvd – wood – Woodstocki festival

Õ

õllelaulud

Ü

ühehäälsus – ühtlaselt tempereeritud häälestus – üldlaulupidu – ülemheli – ülepuhumine

X

Y

Yamaha –

Muusika
Ajalugu	Eelajalooline Vanaaeg Varajane Keskaeg Renessanssmuusika Barokk Klassitsism Romantism Nüüdismuusika
Lääne muusika Idamaa muusika Maailmamuusika
Heliteos	Helilooja Muusikavorm (ooper) Muusikastiilid Improvisatsioon Noodikiri Muusikateooria
Haridus	Muusikateadus Muusikaajalugu Etnomusikoloogia Muusikateraapia
Produktsioon	Muusik Laulusõnad Laul Album (kogumik kontsert stuudio) Plaadifirma Produtsent
Loendid	Muusika mõisteid Muusikainstrumentide loend Muusikastiilide loend Muusikute loend