Paus

Paus (pausis kreeka keeles "katkestus") on muusika noodikirja märk, millega tähistatakse heli puudumist ehk vaikust.
Mitmehäälses muusikas võib paus esineda ka üksikutes häältes.
Generaalpaus tähistab üheaegset vaikust kõigis häältes.
Noodikirjas on kasutusel erinevate vältustega pausimärgid: täispaus (1), poolpaus (1/2), veerandpaus (1/4), kaheksandikpaus (1/8), kuueteistkümnendikpaus (1/16), kolmekümnekahendikpaus (1/32) jne.


Pausi järel asuv punkt liidab pausi vältusele poole, kaks punkti poole pluss veerandi, kolm punkti poole pluss veerandi pluss kaheksandiku tema algsest vältusest jne.
Tavalises neljandiktaktimõõdus on 1/4 paus ühe löögi pikkune.
Noodikirjas on pausi vastandiks noot.

Funktsioon (muusika)

Funktsioon on muusikas harmoonia mõiste, millega iseloomustatakse diatoonilise helireahelide suhteid. Kuna diatoonilise helirea helisid tähistatakse astmete abil, räägitakse vahel ka diatoonilise helirea astmete suhetest. Funktsioone sisaldavat harmooniat nimetatakse funktsionaalharmooniaks.
Harmoonia funktsioonid diatoonilises helireas:

• toonika funktsioon on seotud diatoonilise helirea esimese heliga, mida tähistab I aste. Toonika funktsiooniks on määrata helistik. Funktsionaalharmooniale põhinevad heliteosed tavaliselt algavad toonikast ja lõpevad toonikasse.
• dominandi funktsioon on seotud eelkõige diatoonilise helirea viienda heliga, mida tähistab V aste. Dominandi funktsiooniks on "juhtida" toonikasse. Dominandi funktsiooni täidavad tihti ka diatoonilise helirea kolmas ja seitsmes heli, mida tähistavad vastavalt III (ülemine mediant) ja VII (juhttoon) aste.
• subdominandi funktsioon on seotud eelkõige diatoonilise helirea neljanda heliga (IV astmega). Subdominandi funktsiooniks on "eemalduda" toonikast. Subdominandi funktsiooni täidavad tihti ka diatoonilise helirea kuues ja teine heli, vastavalt VI (alumine mediant) ja II (juhttoon) aste.

Funktsioonide teoorias nimetatakse diatoonilise helirea I, IV ja V astet põhiastmeteks ning II, VI ja VII astet kõrvalastmeteks.

Vähendatud Septakord

Vähendatud septakord ehk vähendatud juhtseptakord ehk disdominant septakord (lühend: dim7) on akord, mis koosneb vähendatud kolmkõlast ja väikesest tertsist. Äärmised akordi helid moodustavad intervallivähendatud septim.

• Väike terts – akordi heli priimi ja tertsi vahel
• Väike terts – akordi heli tertsi ja kvindi vahel
• Väike terts – akordi heli kvindi ja septimivahel

Vähendatud septakord

Koosneb akordi helidest
vähendatud septim
vähendatud kvint
väike terts
puhas priim
Akordi kujud
septakord
kvintsekstakord
tertskvartakord
sekundakord
Akordi tähistus
C°7, Cdim7

Priimi ja septimi vahe on vähendatud septim.

Vähendatud minoorseptakord heliridades

• Harmooniline mažoor – VII astmelt
• Harmooniline minoor – VII astmelt

Vähendatud minoorseptakordid

Akordi tähistus	Priim	Terts	Kvint	Vähendatud septim
${\displaystyle Cdim^{7}\,\!}$	c	es	ges	heses (=a)
${\displaystyle Gdim^{7}\,\!}$	g	b	des	fes (=e)
${\displaystyle Ddim^{7}\,\!}$	d	f	as	ces (=h)
${\displaystyle Adim^{7}\,\!}$	a	c	es	ges
${\displaystyle Edim^{7}\,\!}$	e	g	b	des
${\displaystyle Hdim^{7}\,\!}$	h	d	f	as
${\displaystyle F^{\#}dim^{7}\,\!}$	fis	a	c	es
${\displaystyle C^{\#}dim^{7}\,\!}$	cis	e	g	b
${\displaystyle A^{b}dim^{7}\,\!}$	as	ces (=h)	eses (=d)	geses (=f)
${\displaystyle E^{b}dim^{7}\,\!}$	es	ges	heses (=a)	deses (=c)
${\displaystyle B^{b}dim^{7}\,\!}$	b	des	fes (=e)	asas (=g)
${\displaystyle Fdim^{7}\,\!}$	f	as	ces (=h)	eses (=d)

Septakord

Septakord on neljast erinevast heliklassist koosnev akord, mille põhikuju helid paiknevad kolme ülestikuse tertsina.

septakord

Koosneb akordi helidest
septim
kvint
terts
priim
Akordi kujud
septakord
kvintsekstakord
tertskvartakord
sekundakord
Akordi tähistus
V7, D7 C7

Akordi nimetus tuleneb sellest, et selle põhikuju äärmiste helide vahe on septim.
Septakordi akordi helid on (alt lugedes) priim, terts, kvint ja septim. Muusikas enamkasutatavad septakordid on dominantseptakord ja juhtseptakord. Kõik septakordid ja nende pöörded on dissoneerivad kooskõlad, mis harmoonilistes järgnevustes nõuavad lahendamist.

Septakordi liigid

• Suur mažoorseptakord
• Dominantseptakord ehk väike mažoorseptakord
• Suur minoorseptakord
• Väike minoorseptakord
• Väike septakord ehk poolvähendatud septakord
• Vähendatud juhtseptakord ehk vähendatud septakord ehk disdominant septakord
• Suurendatud septakord

Dominantseptakord pööretega

Septakordide kujud

 pööre

Akordi pöördeks nimetatakse akordi sellist tuletatud kuju, kus madalamaks heliks on mõni teine akordi heli.
Akordi kuju oleneb ainult sellest, missugusel akordi helil ta põhineb ehk missugune akordi heli on bassiks.

Kolmkõla pöörded

• Kolmkõla põhikuju, kui bassiks on priim
• 1. pööre – sekstakord, kui bassiks on terts ${\displaystyle {\frac {C}{E}}\,\!}$
• 2. pööre – kvartsekstakord, kui bassiks on kvint ${\displaystyle {\frac {C}{G}}\,\!}$

Septakordi pöörded

• Septakordi põhikuju, kui bassiks on priim
• 1. pööre – kvintsekstakord, kui bassiks on terts
• 2. pööre – tertskvartakord, kui bassiks on kvint
• 3. pööre – sekundakord, kui bassiks on septim

Septakordidel on neli kuju:

• põhikuju
• kvintsekstakord
• tertskvartakord
• sekundakord

Septakordid heliridades

Septakordi liik	Duur			Moll
	loomulik	harmooniline	meloodiline	loomulik	harmooniline	meloodiline
Suur duurseptakord	I, IV	I	-	III, VI	VI	-
Väike duurseptakord	V	V	I, VII	VII	V	IV, V
Suur mollseptakord	-	IV	IV	-	I	I
Väike mollseptakord	II, III, VI	III	V	I, IV, V	IV	II
Väike septakord	VII	II	II, III	II	II	VI, VII
Vähendatud septakord	-	VII	-	-	VII	-
Suurendatud septakord	-	VI	VI	-	III	III

Akord

Akord ehk kooskõla (itaalia keeles accordo, kooskõla), ka harmoonia, on muusikas vähemalt kahe heli üheaegsus.
Akordi on võimalik kirjeldada seda moodustavate helide intervallide suhete abil. Kui akordi helid on tertsisuhtes, siis näiteks kolmkõla põhikuju ehitub kahest, septakordipõhikuju kolmest ja noonakordi põhikuju neljast ülestikusest tertsist. Kui akordi helid on kvardisuhtes, võivad moodustuda kvartakordid või kvintakordid. Sekunditest ja sekundist väiksematest mikrointervallidestehituvat akordi nimetatakse klastriks.
Leo Semleki muusikateoorias kuuluvad akordid konsoonide hulka.

Tertsidest koosneva akordi nimetus sõltuvalt helide arvust

Tertsidest koosnevate akordide puhul on vastavalt neid moodustavate helide arvule antud akordile nimetus. Kui akordi põhikujus on tertsisuhtes olevaid helisid

• 3, on tegu kolmkõla ehk kvintakordi ehk tertskvintakordiga
• 4, on tegu nelikõla ehk septakordiga
• 5, on tegu viiskõla ehk noonakordiga
• 6, on tegu kuuskõla ehk undeetsimakordiga
• 7, seitsekõla ehk tertsdeetsimakordiga

Nimetused septakord, noonakord jne on tuletatud akordi põhikuju äärmistest helidest vahel moodustunud intervallist.

Tertsidest koosneva akordi helide nimetused

Tertsidest koosneva akordi põhikuju helide nimetused tulenevad akordi heli ja akordi põhiheli intervallist:

• akordi põhiheli (heli, millelt ehitub tertsidest koosneva akordi põhikuju) ehk akordi esimene heli on akordi priim
• 1. tertsheli ehk akordi teine heli on akordi terts
• 2. tertsheli ehk akordi kolmas heli akordi kvint
• 3. tertsheli ehk akordi neljas heli on akordi septim
• 4. tertsheli ehk akordi viies heli on akordi noon
• 5. tertsheli ehk akordi kuues heli on akordi undeetsim
• 6. tertsheli ehk akordi seitsmes heli on akordi tertsdeetsim

Akordi meloodiline seis

Akordi meloodilise seisu määrab akordi ülemine heli.
Akordi seis (inglise keeles voicing) on muusikas akordi helide paigutus.
Akordi seisu kirjeldamiseks on vaja teada, milline on akordi meloodiline seis, millised keskmised helid on kõrgemal ja millised madalamal, millised akordi helid on kahendatud, millises oktavis üks või teine heli asub.
Akordi meloodilise seisu määrab akordi ülemine heli. Meloodilise seisu nimetus tuleneb akordi ülemise ja põhiheli intervallist. Näiteks kui ülemine heli on

• priim, on akord priimi meloodilises seisus
• sekund, on akord sekundi meloodilises seisus
• terts, on akord tertsi meloodilises seisus
• kvart, on akord kvardi meloodilises seisus
• kvint, on akord kvindi meloodilises seisus
• sekst, on akord seksti meloodilises seisus
• septim, on akord septimi meloodilises seisus

Sõltuvalt akordi helide omavahelisest kaugusest võib akordi seis olla kitsas või laias ulatuses.
Akordi seis omab tähtsust eelkõige häältejuhtimises ja orkestratsioonis.

Kolmkõlakvindimeloodilises seisus

Kolmkõlapriimimeloodilises seisus

Kolmkõlatertsimeloodilises seisus

Akordi kuju

Akordi juhuks nimetatakse akordi pöördeid. Akordi pöördeks nimetatakse akordi sellist tuletatud kuju, kus madalamaks heliks on mõni teine akordi heli.

Akordi kuju oleneb ainult sellest, missugusel akordi helil ta põhineb ehk missugune akordi heli on bassiks.

Kolmkõla pöörded

• Kolmkõla põhikuju, kui bassiks on priim
• 1. pööre – sekstakord, kui bassiks on terts ${\displaystyle {\frac {C}{E}}\,\!}$
• 2. pööre – kvartsekstakord, kui bassiks on kvint ${\displaystyle {\frac {C}{G}}\,\!}$

Septakordi pöörded

• Septakordi põhikuju, kui bassiks on priim
• 1. pööre – kvintsekstakord, kui bassiks on terts
• 2. pööre – tertskvartakord, kui bassiks on kvint
• 3. pööre – sekundakord, kui bassiks on septim ${\displaystyle {\frac {E^{7}}{D}}\,\!}$

Akordi kuju oleneb ainult sellest, missugusel akordi helil ta põhineb. See on missugune akordi heli on bassis.

• akordi põhikuju
• akordi pööre

Akordi ulatus

Akord võib esineda kitsas või laias ulatuses. Näiteks on 4-häälses seades akord kitsas ulatuses, kui kolme ülemise naaberhääle vahe ei ole laiem kui tritoon (3 tervetooni). See tähendab, et kolme ülemise hääle diapasoonon väiksem kui oktav. Teistel juhtudel on akord laias ulatuses. Võimalikult kitsas ulatuses esinevat akordi põhikuju või tuletatud kuju nimetatakse akordi taandvormiks.

Akordi tähistus

Akordi tähistamiseks kasutatakse:

• klassikalises harmoonias astmemärke (helirea aste ja araabia number)
• pop- ja džässharmoonias põhiliselt kõlamärke. Kõlamärk koosneb akordipõhiheli tähtnimetusest ning sellele lisanduvast araabia numbrist (intervallimuutmisel).

Näiteks I₆ on klassikalises harmoonias esimese astme sekstakord, džässharmoonias aga esimese astme sekstiga akord. Džässmuusikas esineb pöörete kohta mõisted "näiline pööre" (apparent inversion) ja "valebassi akord" – akordi pööre, kus akordi põhiheli pole kõige madalam noot, vaid selleks on mingi muu akordi või hoopis akordiväline heli.
Klassikalises muusikas kasutatakse tähti ka helistiku märkimiseks (suur täht tähistab mažoori ja väike minoori). Džässmuusikas aga eranditult suuri tähti, mis märgivad ära vastava akordi põhiheli. Segamini ei tohiks ajada ka tähtnimetused H ja B. Džässmuusikas tähistab B si nooti (H) ja si-bemolli tähistab Bb.
Akordi muudetud helid (intervalli tähistus) kirjutatakse tavaliselt suurtähe järele paremale üles (C⁺⁵ või C ^♯5), lisatud intervallidaga paremale alla (Cm₉).

Mažoorsed akordid

Kõige lihtsam akordi tähis on mažoorkolmkõlal (C) – meil kasutatakse tavaliselt ainult suurt tähte. Veel võib kohata, et tähele lisatakse ma. Näiteks Cma (mažoorkolmkõla) või Cma₇ (suur mažoorseptakord ). Ma tuleb sõnast major, mis tähendab suurt, peamist või mažoori. Meil kasutatakse selle asemel sõna duur (dkk – duurkolmkõla).

Minoorsed akordid

Minoorkolmkõla (Cm, Cmi, Cmin) tähistatakse suurtähe kõrval m, mi või min. Mi on tulnud sõnast minor, mis tähendab nii väikest kui minoori. Veel kasutatakse miinusmärki (C-). Mitte segi ajada, kui akordile lisatakse muudetud heli (C⁻⁶) miinus märgiga.

Vähendatud akordid

Vähendatud akorde (vähendatud septakord) tähistatakse ° või dim (diminished). Poolvähendatud septakordi (half diminished) ehk väikest septakordi tähistatakse ø.

Suurendatud akordid

Suurendatud akorde tähistatakse plussmärgiga (+) või sõnaga aug(augmented).

Kolmkõlade tähistus

Nimi	Sümbolid	2. akordi heli	3. akordi heli	Akordi valem	Näide
mažoor	C, Cma, Cmaj	suur terts	puhas kvint	1, 3, 5	c – e – g
minoor	Cm, Cmi, Cmin, C-	väike terts	puhas kvint	1, ♭3, 5	c – es – g
suurendatud	C+, Caug, C+5	suur terts	suurendatud kvint	1, 3, ♯5	c – e – gis
vähendatud	C°, Cdim, Cm(♭5), Cmin(♭5), C-(♭5), C−5	väike terts	vähendatud kvint	1, ♭3, ♭5	c – es – ges

Septakordide tähistus

Nimi	Sümbolid	Kolmkõla	Intervall	Akordi valem	Näide
Suur mažoorseptakord	CM7, Cmaj7, CΔ7	mažoor	suur septim	1, 3, 5, 7	c – e – g – h
Väike mažoorseptakord	C7, C7	mažoor	väike septim	1, 3, 5, ♭7	c – e – g – b
Suur minoorseptakord	CmM7, Cmmaj7, Cmimaj7, CminM7, Cminmaj7, C-M7, C-maj7	minoor	suur septim	1, ♭3, 5, 7	c – es – g – h
Väike minoorseptakord	Cm7,Cmi7, Cmin7, C-7	minoor	väike septim	1, ♭3, 5, ♭7	c – es – g – b
Poolvähendatud septakord	CØ7, Cm7♭5, Cmi7♭5, Cmin7♭5, C-7♭5	vähendatud	väike septim	1, ♭3, ♭5, ♭7	c – es – ges – b
Vähendatud septakord	C°7, Cdim7	vähendatud	vähendatud septim	1, ♭3, ♭5, 7	c – es – ges – heses
Suurendatud septakord	C+7, Caug7, C7♯5	suurendatud	suur septim	1, 3, ♯5, 7	c – e – gis – b

Kolmkõla

Kolmkõla ehk tertskvintakord ehk tertsakord on kolmest erinevast heliklassist koosnev akord, mille põhikujuhelid paiknevad kahe ülestikuse tertsina.

kolmkõla

Koosneb akordi helidest
kvint
terts
priim
Akordi kujud
kolmkõla
sekstakord
kvartsekstakord
Akordi tähistus
KK (dkk), kk (mkk), >kk, <kk

Näide: C-duur kolmkõla põhikuju ehitatakse heliklassidest C (0), E (4) ja G (7), millest C ja E vahe on suur terts ning E ja G vahe väike terts .
Kolmkõla põhikuju helide nimetused on (altpoolt lugedes) priim, terts ja kvint.

Kolmkõla liigid

Olenevalt tertside suurusest tekivad järgmised kolmkõlad:

• mažoorkolmkõla ehk suur kolmkõla akordi heli
  • priimi ja tertsi vahel on suur terts
  • tertsi ja kvindi vahel väike terts
• minoorkolmkõla ehk väike kolmkõla akordi heli
  • priimi ja tertsi on vahel väike terts
  • tertsi ja kvindi vahel suur terts
• vähendatud kolmkõla koosneb kahest väiksest tertsist ja akordi heli priimi ja kvindi vahel on vähendatud kvint
• suurendatud kolmkõla koosneb kahest suurest tertsist ja akordi heli priimi ja kvindivahel on suurendatud kvint

Konsoneerivad ja dissoneerivad kolmkõlad

Mažoorsed ja minoorsed kolmkõlad on konsoneerivad, suurendatud ja vähendatud kolmkõlad dissoneerivad kooskõlad.

Kolmkõla neljahäälne seade

Kolmkõla neljahäälne seade on välja kujunenud koorimuusikas seoses inimhäältejaotusega 4 põhiliiki: sopran, alt, tenor, bass. Neid nimetusi kasutatakse ka instrumentaalmuusikas. Neljahäälne segakoori seade kirjutatakse kahele noodijoonestikule: ülemisele sopran ja alt viiulivõtmes ning alumisele tenor ja bass bassivõtmes.

Kolmkõla ulatus

Kolmkõla ulatuse määravad intervallidsoprani, aldi ja tenori vahel. Ulatuse määramisel ei arvestata tenori ja bassi vahel tekkinud intervalli.

• kolmkõla kitsas ulatuses kui intervallid kahe naaberheli vahel ei ületa kvarti ehk tenori ja soprani kaugus on väiksem kui oktav
• kolmkõla on laias ulatuses kui naaberhelide vahel tekivad kvindid ja sekstid ehk tenori ja soprani kaugus on suurem kui oktav

Kolmkõla meloodiline seis

Akordi meloodilise seisu määrab sopran.
Kui sopranis on

• priim, on kolmkõla priimi meloodilises seisus
• terts, on kolmkõla tertsi meloodilises seisus
• kvint, on kolmkõla kvindi meloodilises seisus

Bassis esinev priim viitab kolmkõla põhikujule, terts sekstakordile ja kvint kvartsekstakordile.

Kolmkõla kvindi meloodilises seisus

Kolmkõla priimi meloodilises seisus

Kolmkõlatertsimeloodilises seisus

Kolmkõlade kujud

Kolmkõlade kuju määrab bass. Kolmkõladel on kolm kuju:

• põhikuju
• sekstakord
• kvartsekstakord

Kolmkõla ehitatakse tavaliselt üles toonikast. Toonikast üles ehitatud kolmkõlasid nimetatakse toonika kolmkõladeks. Toonika kolmkõladeks on ka väike ja suur kolmkõla. Väike kolmkõla on helistiku esimese oktavi esimene, kolmas ja viies aste ning suur kolmkõla on esimese oktavi esimene kolmas ja viies aste ning teise oktavi esimene aste.

Kolmkõlad heliridades

Alumine terts	Ülemine terts	kolmkõla	Loomulik mažoor	Harmooniline minoor
väike	väike	vähendatud	VII	II, VII
väike	suur	minoor	II, III, VI	I, IV
suur	väike	mažoor	I, IV, V	V, VI
suur	suur	suurendatud	–	III

Dissoneerivad intervallid

Dissoneerivad intervallid on koleda kõlaga intervallid. Nad vajavad lahendamist.

Dissoneerivateks intervallideks on: 

väike sekund (V.2); 

suur sekund (S.2);

väike septim (V.7) ja

suur septim (S.7).

Väike sekund (V.2):

Väike sekund (V.2) ehitatakse duuri ja harmoonilise molli seitsmendalt (VII) astmelt. Ta laheneb puhtasse priimi (P.1).

Suur sekund (S.2):

Suur sekund (S.2) ehitatakse duuri ja harmoonilise molli neljandalt (IV) astmelt. Ta laheneb duuris väikesesse tertsi (V.3) ja väikesesse seksti (V.6). 

Mollis laheneb ta suurde tertsi (S.3) ja suurde seksti (S.6).

Väike septim (V.7):

Väike septim (V.7) ehitatakse duuri ja harmoonilise molli viiendalt (V) astmelt.

Ta laheneb duuris suurde seksti (S.6) ja suurde tertsi (S.3).

Mollis laheneb ta väikesesse seksti (V.6) ja väikesesse tertsi (V.3).

Suur septim (S.7):

Suur septim (S.7) ehitatakse duuri ja harmoonilise molli esimeselt (I) astmelt. Ta laheneb puhtasse oktavi (P.8).

Konsoneerivad ja dissoneerivad intervallid

Sõltuvalt intervallidel kõlast jaotatakse intervallid konsoneerivateks ja dissoneerivateks. Konsoneerivad intervallid on heakõlalised intervallid ja dissoneerivad intervallid on halvakõlalised ehk teravakõlalised intervallid.

Dissoneerivad intervallid:

V.2.(väike sekund);

S.2. (suur sekund); 

V.7. (väike septim);

S.7. (suur septim).

Dissoneerivad intervallid vajavad lahendust.

Dominantseptakord lahendusega

Akordiks nimetatakse kolme või enama heli kooskõla, mida on võimalik järjestada tertsidena. Septakord koosneb neljast tertsidena asetatud helist. Dominantseptakord (D7) tekib duuri (rõõmus) ja molli (kurb) viiendal astmel. 

Dominantseptakord koosneb üksteise alla asetatud suurest tertsist (S.3.), väikesest tertsist (V.3.) ja veel ühest väikesest tertsist (V.3.).

D7=S.3.+V.3.+V.3.

Dominantseptakord äärmiste helide vahel on intervall väike septim (V.7.).

Dominantseptakord laheneb duuri (rõõmsakõlaline helistik; Mažoor) või molli (kurvakõlaline helistik; minoor) toonika (1. aste) mittetäielikku kolmkõlla.

Dominantseptakord on akordionil 5 rida.

Loomulik, harmooniline ja meloodiline helirida

Heliread on oktavi pikkused järjestikuste nootide read. Need algavad madalamast esimesest astmest ja lähevad ühe astme kaupa järjest kõrgemaks kuni jõuavad järgmise oktavi esimese astmeni. Seal need lõppevad või vajadusel tulevad tagasi allapoole.

Loomulik helirida:

Loomulik helirida on täiesti tavaline kõrgemast helist madalamani ja madalamast helist kõrgemani käiv helirida koos võtmemärg/ki(de)ga või ilma võtmemärg/ki(de)ta.

Harmooniline helirida:

Harmooniline helirida on kõrgemast helist madalamani käiv kõrgendatud seitsmenda (VII) astmega helirida. See tähendab, et harmoonilises helireas on igal juhul, nii kõrgemast helist madalamani kui ja madalamast helist kõrgemani seitsmes aste kõrgendatud. Mõlemal juhul on seitsmenda astme ees dieesi (#) märk.

Meloodiline helirida:

Meloodiline helirida on helirida, mis madalaimast helist kõrgemale liikudes omab kõrgendatud viiendat ja seitsmendat astet. Kuid kõrgeimast helist madalaimani liikudes on viies ja seitsmes aste tavalised (viienda ja seitsmenda astme noodi ees on bekaari ehk keelumärk). Meloodiline helirida läheb kõrgeimast helist madalamani nagu loomulik helirida.