- barokk tõi kaasa skulptuuri senisest suurema eluläheduse, mis ulatus naturalismini
- kujude näod maaliti ilusaks, silmad tehti mõnikord isegi klaasist, vahel lisati päris riided ja juuksed
- Diego Velazquez
- suurim realist
- usuliste teemade asemel maalis kaasaegseid inimtüüpe ja olmestseene
- mütoloogilisele teemale andis olustikulise tähenduse "Vulcanuse sepikoda"
- "Õuedaamid"
- eeskujuks Caravaggio, kuid on varjundirikka, värvikam, heledam ja õhulisem
BAROKK HISPAANIAS
17.
sajandil valitses Hispaanias feodalism, absoluutne kuningavõim,
vastureformatsioon ja inkvisitsioon. Rahva hulgas säilis siiski vabadusvõitluse
vaim, sellest tulenesid ka suunad ja impulsid hispaania kunstile.
Kunstis
ei levi äärmuslik barokk, pigem barokk-klassitsism, säilivad antiigi ja
renessansi taotlused. Seega polnud kunst reaktsiooniline ega äärmuslik.
Tähtsaimaks kunstiliigiks oli maalikunst, see domineeris arhitektuuri ja
skulptuuri üle. Skulptuuris oli
levinud värviline puuskulptuur, mis oma laadilt oli väga naturalistlik ning
toonitas usulist härdust.
arhitektuur
Arhitektuuris olid olulisel kohal sakraalehitised (kus sisekujundust võib pidada siiski suhteliselt äärmuslikuks).
(www.htg.tartu.ee/merill/ku3/00.../01.BAROKK.doc)
MAALIKUNST
● Hispaania maalikunsti arengu tipule
viinud meistrite arv on suhteliselt väike.
● Temaatika on võrdlemisi ühekülgne ja
piiratud – viljeletakse SAKRAALMAALI ja PORTREED, muud žanrid jäid
tahaplaanile. Kuid nendel kahel alal olid hispaanlased ületamatud.
●
EL GRECO (1541-1614)
Hispaania
maalikunsti suurajastu teerajaja.
●
Õppis lühikest aega Tiziani ateljees, sai mõjutusi ka Tintorettolt.
● 1577.
aastal asus Toledosse töötama.
●
El Greco looming on omapärasemaid nähtusi kunstiajaloos. Tormilise
temperamendiga on ta oma töödes ühte sulatanud hilisbütsantsi ikoonimaali
traditsioonid, maneristliku vormikäsitluse ja veneetsia koloriidi. Ta lõi
äärmiselt ilmeka vormikõne, millel on palju ühist moodsa ekspressionismiga.
●
El Greco maalilaadi iseloomulikumad jooned:
irratsionaalsus,
omane nägemuslikkus ja viirastuslikkus
rahutu,
süngelt ekstaatiline ja pidulik meeleolu
portreed, figuraalsed kompositsioonid
usuteemadel. (Sageli sügav usu- ja leinatunde väljendus)
vertikaalsusetaotlus – figuurid pikaks
venitatud, väikeste peadega, teatav ebakindlus poosides
julgelt karakteriseeritud inimtüübid
kompositsioon
tundub katkendlik, ruumikujundus ebamäärane
omane külmade toonide domineerimine, leegitsevad
värvid – külm kollane ja sinine, punane ja roheline; rahutu valgus
pintslilöök pastoosne ja vaba
portreedes on El Greco peenetundeline,
kuigi subjektiivne; kujutatud isikud näivad rangete, kinniste ja külmadena.
● Teoseid: „Kristuse lahtiriietamine“,
„Krahv Orgazi haudapanek“, „Kardinal-inkvisiitori portree“, „Toledo äikeses“.
● DIEGO VELÁZQUEZ (1599-1660)
Peetakse
kuulsaimaks hispaania kunstnikuks, nn. „tagasihoidliku baroki“ esindaja. V.
sündis Sevillas, mis oli tollal Hispaania tähtsaim kunstikeskus.
● Juba 20. aastaselt oli ta leidnud oma
stiili, mille iseärasuseks oli kõige otsekohesem ja võltsimatum loomutruudus
ning naturalism.
● 1623. a. asus Hispaania kuninga Felipe
IV õukonda kunstnikuks, kus maalis rea kuninga ja õukonna portreesid. Need on
teostatud lihtsas, asjalikus, tõsises ja väga veenvas laadis. Tumedad figuurid
asetuvad heledale siledale tagaplaanile.
● Aastal 1629 esimene mütoloogiline teos
„Joodikud“. Velazquez saab inspiratsiooni antiikmütoloogiast ja külaelust. See
on realistlik, grupiportreed ja žanripilti meenutav realistlik maal.
● Tutvub Itaalias Tintoretto loominguga,
mille mõjuna pöördub puhtmaalilise käsitlusviisi juurde, loobub detailsest
joonistusest ning lihtsustab kõike viimase võimaluseni, sulatab üksikasjad
kokku. Pintslitehnika on lai ja voolav. Saavutab haruldase meisterlikkuse
atmosfääri kujutamisel; valgus ja õhk saavad tähtsaimateks vahenditeks
kompositsioonilise terviku saavutamisel.
● Uues laadis on teosed „Vulcanuse
sepikojas“, „Infant Baltasar Carlos“ (barokne kompositsioon). Ajalooline maal
„Breda alistumine e. piigid“ (mõõtmeilt suurim V. töö).
● „Paavst Innocentius X portree“ (a.
1650) – annab edasi paavsti despootliku ja jõhkra ilme suure naturalismiga.
● Elu viimane periood väga produktiivne.
Mütoloogilised maalid, nt. „Veenus peegliga“, ja palju õukonnategelaste
portreesid.
● Suurimaks meistriteoseks peetakse
kahte kompositsiooni „Ketrajad“ ja „Õuedaamid“ (1657). „Õuedaamid“ on maal, kus
puuduvad lokaaltoonid; teose mõju on rajatud peamiselt õhu ja valguse peenete
nüansside tabamisele. Sama problemaatika ka „Ketrajates“.
● Velázquez
on olnud suurim 19. sajandi maalikunsti mõjutaja.
● Bartolomé Esteban MURILLO (1618-1682)
Geniaalseim
hispaania meister Velázqueze kõrval.
●
Loomingus kaks poolust:
1. pealiskaudne ilu otsimine ja
idealiseerimine. Altarimaalid Maarja emakssaamise teemal – nn. eostusstseenid.
Toonitab usulist andumist ja härdust.
2.
täiesti realistlik, elulähedane ja naturalismi kalduv stiil.
● Žanrimaalidest on väga tuntud realistlikud teosed Hispaania
tänavapoistest „Melonisööjad“, „Täringumängijad“.
●
Koloriit soe, vormikäsitlus ümar ja voolav; teosed kerged, õhulised ja uduses
stiilis.
● FRANCISCO ZURBARÁN (1598-1664)
Velázqueze
kõrval suurim realist hispaania maalikunstis, samas suhteliselt ühekülgne. Tema
maalides valitseb karge ja askeetlik põhitoon. Neil kujutab ta alati pühakuid
ja munkasid, selles mõttes on ta kõige hispaanialikum kõigist hispaania kunstnikest.
Skulptuur
Täiesti erandlikku skulptuurilaadi harrastati 17. sajandil Hispaanias. Sealsetele värvitud puuskulptuuridele lisati suurema loomulikkuse saavutamiseks klaassilmad ja kristallpisarad ning mõnikord pandi kujudele isegi päris riided selga.
(http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/barokk.htm)