Otsing sellest blogist

UUS!!!

Raku jagunemine: Mitoos

Rakutsükkel Mõned rakud meie kehas ei ole jagunemisvõimelised nagu näiteks mõned närvirakud ja punased vererakud. Enamus rakkudest aga kasva...

reede, 15. detsember 2023

Lähistroopiline kliimavööde

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Lähistroopiline kliimavööde

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti
Lähistroopilise kliima ala

Lähistroopiline kliimavööde on vahekliimavööde, kus talvel valitseb parasvöötme õhumass ja suvel troopiline õhumass. Sõltuvalt kohalikkudest tingimustest lähistroopilises kliimavöödes eristatakse kolme kliimatüüpilähistroopiline vahemereline kliima mandrite läänerannikutel, lähistroopiline mussoonkliima mandrite idarannikul ja lähistroopiline mandriline kliima mandrite siseosas.

Lähistroopiliste alade läänerannikutel on pehme ja vihmane talv ning soe ja kuiv suvi. Talvel valitsevad seal tsüklonid ja läänetuuled, mis toovad ookeanidelt niisket õhku. Suvel on lähistroopikasse nihkunud passaattuulte vöönd ja kõrgrõhkkond, seega on seal kuumad ja kuivad suved.

Idarannikutel on talvel vähe sademeid ja temperatuurid on väga madalad kuna läänetuuled toovad mandrilt kuiva ja külma õhku. Suved on soojad ja niisked, kuna passaattuuled toovad ookeanilt niisket õhku.

Mandrite keskosas valitseb aasta läbi kuiv õhk, talvel on seal temperatuurid madalad ning suvel kõrged.

Suurim lähistroopiline ala paikneb Vahemere ääres: Kreeka, Portugal, Hispaania, Itaalia. Veel võib lähistroopilist kliimat leida Lõuna-Aafrikast, Lõuna-Austraaliast, Lõuna- ja Põhja-Ameerikast, Aasiast.

Kliimadiagrammid

neljapäev, 14. detsember 2023

Vahemereline kliima

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS

 Vahemerelised metsad ja põõsastikud levivad 30-ndate ja 40-ndate laiuskraadide vahemikus Vahemere ümbruses ning mandrite läänerannikul - Californias ja Tšiilis, Lõuna-Aafrika ja Austraalia edelarannikul.  

ASEND JA KLIIMA

Vahemerelised põõsastikud ja metsad levivad piirkondades, kus valitseb kuiv ja päikesepaisteline suvi ning jahe ja vihmane talv. Kõrgekasvulised nahkjate lehtede ja asteldega põõsastikud vahelduvad hõredate tammemetsadega.

 

TAIMESTIK

Siinses elustikus esineb rohkesti haruldasi ja väga piiratud levikuga taimeliike. Paljud taimed taluvad hästi põuda. Ülekaalus on enamasti igihaljastest liikidest koosnevad põõsastikud, näiteks salvei, rosmariin, oleander, mis sisaldavad eeterlikke õlisid. Kõige ulatuslikum ongi igihaljaste põõsastike ehk tšaparrali vöönd Vahemere ümbruses. Eri piirkondades kannab see erinevaid nimetusi. Vahemerelised põõsastikud on levinud mitmesugustel erodeeritud ning toitainetest vaesunud muldadel. Nende säilimist soodustavad kitsede karjatamine ning sagedased põlengud. Vööndi katkendliku levila tõttu on vahemerelise taimkatte liigiline koosseis ja välisilme erinevatel mandritel erinev. Sellele on kaasa aidanud kõrged mäestikud ja ulatuslikud kõrbed. Nii kasvab Tšiili keskosas üle 1500 taimeliigi, mis on omased just sellele regioonile. Näiteks kasvavad seal palmid ning arvukad kaktused. Aafrikas Kaplinna ümbruse 6000 taimeliigist on enamik levinud just sellel maa-alal. Nendest on tuntumad prootead. Väga paljud meie toalilled pärinevad just Lõuna-Aafrikast. Vahemerelisest vööndist on pärit vanad põllukultuurid: nisu, oder, lina, porgand. Siinses maastikupildis annavad tooni oliivi-, viinamarja- ja viigipuuistandused.

                                                                                 

 LOOMASTIK

Vahemerelise vööndi loomastikus leidub vähe sellele vööndile omaseid loomaliike. Enamasti on tegemist ka naabervööndites elutsevate või veelgi laiema levikuga loomadega. Näiteks elavad Sardiinia saarel Vahemeres mägilambad ehk muflonid, kellel on sihvakad ja kõrged jalad ning kooldunud sarved; Austraalias elavad kängurud, kes on taimetoidulised hüpates liikuvad loomad; Põhja-Ameerikas elutsevad ida-vöötoravad, kes kraabivad oma uru kivi või mahalangenud tüve alla.                                     

 

                                                                                  

INIMENE VAHEMERELISES VÖÖNDIS.

Vahemereline vöönd on oma peamisel levikualal, Vahemere ümbruses, maailma üks tihedama inimasustusega piirkondi. Siin tekkisid ja saavutasid oma võimsuse Egiptus, Kartaago, Vana-Kreeka ja Vana-Rooma. Siin kohtusid ja põimusid õhtu- ja hommikumaa tsivilisatsioonid. Aastatuhandeid kestnud tihe asustus, maaharimine ja karjakasvatus on kujundanud Vahemere ümbrusse poollooduslikud maastikud. Metsade raiumise, puude põletamise ja karjakasvatuse tagajärjel tekkinud maastikke Vahemere ümbruses nimetatakse erinevalt. Näiteks Ibeeria poolsaare ja Lõuna-Prantsusmaa igihaljaid kuivalembeseid põõsastikke kutsutakse makjaks; Apenniini poolsaare kooslusi tuntakse gariigina; Vahemere idapoolses osas olevad heitlehised kuivalembesed põõsastikud on aga šibiljakid. Kogu Vahemere maade kultuurmaastikus vahelduvad ulatuslikud karjamaad õlipuusaludega. Lähistroopilise kliimavöötme kuumad ja põuased suved on sobivad viinamarja kasvatamiseks. Sellepärast on vahemeremaad maailma tuntumad veinitootjad. Samas on suvine kuivus maaviljeluse probleemiks. Karjakasvatus on oma tähtsust kaotamas, kuna rohumaid ei jätku. Ülekarjatatud aladel kannavad sademevesi ja tuul mulla ära, muutes need kiviseks ja viljatuks. Vahemere maade tööstus tegeleb põllumajandustoorme töötlemisega. Valmistatakse veini, kuivatatakse ja konserveeritakse puu-ja aedvilja. Oliividest pressitakse toiduõli, neid kasutatakse ka söögiks, puidust aga valmistatakse tarbeesemeid. Vahemere maad on ka üks ihaldatuim suvituspiirkond. Siia on rajatud kuurorte. Suur osa Vahemere maade majandusest ja rahvastikust on seotud turismi ja puhkemajandusega.

kolmapäev, 13. detsember 2023

Mandriline paraskliima

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Mandriline paraskliima

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti
Mandrilise paraskliima kliimadiagramm (IrkutskVenemaa)

Mandriline paraskliima ehk parasvöötme mandriline kliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi paraskliima alamtüüp, mis kujuneb paraskliimavöötmes mandrite sisealades ja idarannikutel välja arvates mussoonkliimaga aladel.

Parasvöötmes valitsevad läänetuuled, mistõttu jäävad sademed mandrite lääneosadesse ning ookeani kohal kujunevad niisked õhumassid ei jõua mandrite sisealadele ja idarannikule. Seetõttu on talved külmad, sajab lund ja tekib püsiv lumikate, mille paksus sõltub sademete hulgast talveperioodi jooksul. Suved on palavad ja kuivad, esinevad põuadvihma sajab harva. Aastane õhutemperatuuride amplituud on suur, see kasvab mandrite sisealadele liikudes.

Aasta keskmine sademete hulk väheneb läänest itta, suurenedes mägede tuulepealstel nõlvadelÕhuniiskus sõltub sademete hulga ja aurumise suhtest ning muutub nii põhjast lõunasse kui ka läänest itta.

Euraasia parasvöötme lõunaosas on talvel kõrgrõhuala ja seal asub Aasia antitsükloni keskosa. Selle antitsükloni haru määrab Venemaa Euroopa-osa talvise ilmastiku. Selles piirkonnas on sademete hulk väike ja lumikate õhuke. Antitsükloni keskuse lähedal Taga-Baikalis on lumikate väga õhuke, kuigi talved on karmid.

Suvel valitsevad sageli lähistroopikas tekkinud kõrgrõhualad, mis muudavad ilmastiku palavaks ja kuivaks. Sajab rohkem, aga kõrgete õhutemperatuuride ja suure aurumise tõttu on niiskus suhteliselt madal.

Aastane sademete hulk on 200–450 mm. Kliima iseärasuste tulemusena on tekkinud Moldovast Mongooliani rohtlad, kus suvised põuad on igapäevane nähtus. Kaspia madalikul muutuvad rohtlad poolkõrbeks, Uurali taga Turaani madaliku põhjaosas isegi kõrbeks, st pidevalt ariidse kliimaga aladeks.

Euraasia parasvöötme suuremate laiuskraadides suvi pole nii palav, kuid on endiselt väga soe; talv on karmim ja sademete hulk suurem (300–600 mm aastas). Samuti kasvab läänest itta (peamiselt madalamate talviste õhutemperatuuride tõttu) kliima mandrilisus: kasvab õhutemperatuuride amplituud ja väheneb sademete hulk. Lumikatte paksus on suurem ja see püsib kauem. Siinses kliimas kasvavad on segamets ja lehtmetsade vöönd.

Edasi põhja poole liikudes jõuame okasmetsavööndisse, mis ulatub Skandinaaviast Vaikse ookeanini. Kliima muutub endiselt läänest itta, talv on omakorda veel karmim. Ida suunas nihkub okasmetsavööndi lõunapiir madalamatele laiuskraadidele. Taga-Baikalis paiknevad taigakliima alad kõrvuti rohtlakliima piirkondadega, lehtmetsavöönd nende vahel kaob. Taiga põhjapiir on Taimõri poolsaarel. Suvi on okasmetsavööndis sama palav kui madalamatel laiuskraadidel, kuid talv on külmem. Karmi talve tõttu on taiga idaosa kliima järsult mandriline. Sajab sama palju nagu lehmetsavööndis.

Põhja-Ameerikas on mandrilise kliimaga piirkondade paiknemine pinnamoe tõttu keeruline. Mandri siseala lääneosas on ülekaalus kõrbed ja rohtlad, sest Kaljumäestik takistab Vaikse ookeani kohal kujunenud õhumasside liikumist. Siseala idaosas on lehtmetsad. Kanada põhjaosa on kaetud taigaga, mis levib Alaskas eriti kaugele põhja. Sellele vastavad on ka kliimatingimused.

teisipäev, 12. detsember 2023

Mussoonparaskliima ehk parasvöötme mussoonkliima

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Mussoonparaskliima

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti
Mussoonparaskliima kliimadiagramm (VladivostokVenemaa)

Mussoonparaskliima ehk parasvöötme mussoonkliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi paraskliima alamtüüp, mis kujuneb paraskliimavöötmes mandrite (eelkõige Euraasia) idarannikul.

Parasvöötme mussoonide põhjapiir kulgeb Sahhalini põhjaosas; peale Sahhalini on need levinud ka Primorje kraisHiina kirdeosas ja Jaapani põhjaosas.

Talvel mõjutab selle piirkonna kliimat Aasia antitsüklon ja seal toimub külma õhu ülekanne Ida-Siberist. Sellepärast on talvel vähene pilvisus, ilm on kuiv ja pakaseline ning sademete hulk väga väike.

Suvel on Aasia idaosas ülekaalus tsüklonid, mille tõttu sajab rohkesti. Näiteks Habarovskis (48,5° N, 135,0° E) on jaanuari keskmine õhutemperatuur –22°С, juuli keskmine õhutemperatuur +21°С ja aasta keskmine sademete hulk 569 mm, kusjuures talvepoolaastal (oktoobrist märtsini) sajab vaid 99 mm.

Atlandi ookeani rannikul Kanadas ja Newfoundlandi saarel on mussoonide mõju väiksem või puudub üldse. Nii talv kui ka suvi on soojem. Näiteks Halifaxis (44,6° N, 63,6° W) on jaanuari keskmine õhutemperatuur –4°С, juuli ja augusti keskmine õhutemperatuur +18°С ja aasta keskmine sademete hulk 1386 mm, kusjuures sajab aasta jooksul ühtlaselt.

esmaspäev, 11. detsember 2023

Mereline paraskliima ehk parasvöötme mereline kliima

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Mereline paraskliima

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti
Merelise paraskliima kliimadiagramm (PlymouthSuurbritannia)

Mereline paraskliima ehk parasvöötme mereline kliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi paraskliima alamtüüp, mis kujuneb paraskliimavöötmes ookeanide kohal ja mandrite läänerannikutel.

Sellele kliimale on iseloomulikud positiivsed aasta keskmised õhutemperatuurid ning väike ööpäevane ja aastane õhutemperatuuride amplituud. Aastane õhutemperatuuri miinimum ja maksimum on kuu võrra hiljem (vastavalt põhjapoolkeral veebruaris ja augustis, lõunapoolkeral vastupidi) kui mandrilise kliimaga piirkondades. Selle põhjuseks on vee suur soojusmahtuvus.

Talv on pehme, sest vesi jahtub aeglaselt ja õhku eraldatakse suve jooksul saadud soojust. Soojust eraldub ka sademete tekkimisel ja seetõttu on tavaliselt õhutemperatuur üle null kraadi. Talvel sajab enamasti lörtsi ja seetõttu on lumikate õhuke või seda ei tekigi.

Suvi on jahe ja vihmane, sest talve jooksul jahtunud vesi soojeneb aeglasemalt kui maismaa. Jahedamat õhku kandub ka ookeanidelt rannikule.

Merelisele paraskliimale on iseloomulikud suur õhuniiskus ja sademete hulk. Tsüklonaalse tegevusega kaasnevad frondid põhjustavad suurt pilvisust ning seetõttu varjutavad pilved tihti taevalaotuse päikesekiirte eest. Lääneranniku kliimat mõjutavad läänetuuled, mis toovad ookeanidelt niisket õhku.

Mereline paraskliima on levinud põhjapoolkeral (Põhja-Ameerika ja Euraasia läänerannikul ning Vaikse ja Atlandi ookeani vastavatel laiuskraadidel) ja lõunapoolkeral (Vaikse, Atlandi ja India ookeani vastavatel laiuskraadidel).

Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi vastavad merelisele paraskliimale kliimatüübid Cfb ja Cfc.

reede, 8. detsember 2023

Üleminekuline paraskliima

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Üleminekuline paraskliima

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti
Üleminekuline paraskliima kliimadiagramm Tallinna kohta

Üleminekuline paraskliima ehk parasvöötme üleminekuline kliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi paraskliima alamtüüp, mis kujuneb paraskliimavöötmes mandrite lääneosas.

Euraasia ja Põhja-Ameerika lääneosa parasvöötmes on nii talvel kui ka suvel ülekaalus merelised õhumassid. Selle tõttu on ookeanide mõju kliimale väga tugev. Nende mõju väheneb aga ida suunas. Suvi on jahe. Talv on lääneosas pehme ja ilma püsiva lumikatteta ning idaosas mõõdukalt külm. Sajab piisavalt palju ja aasta jooksul ühtlaselt. Eriti suur on sademete hulk mägede läänenõlvadel.

Põhja-Ameerikas piiravad selle kliimatüübi levikut Kaskaadid ja Kaljumäestik. Seetõttu esineb see kliimatüüp kitsal mereäärsel territooriumil.

Lääne-Euroopa mandriosa sisse liikudes muutub kliimatüüp mandriliseks ja Berliinist ida pool on juba mandriline paraskliima.

neljapäev, 7. detsember 2023

Parasvööde

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Parasvööde

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti
Parasvööde

Parasvööde on Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass.

Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud kõrged õhutemperatuurid suvel ja madalad õhutemperatuurid talvel, selgelt eristatavad neli aastaaega – talv, kevad, suvi ja sügis.

Sademete hulk selles kliimavöötmes sõltub asukohast ja jääb vahemikku 250–2000 ning kohati ka enam millimeetrit aastas. Kliimavöötmele on iseloomulik õhumasside liikumine läänest itta, mistõttu mandrite lääneosad on sademeterikkamad. Euraasia idaosas puhuvad mussoonid.

Parasvöötmes eristatakse nelja kliimatüüpi: mereline paraskliimaüleminekuline paraskliimamandriline paraskliima ja mussoonparaskliima.

Paraskliimavööde hõlmab Põhja-Ameerika keskosa, Lõuna-Ameerika äärmise lõunaosa, suurema osa EuroopastAasia sisealad ning Tasmaania ja Uus-Meremaa Lõunasaare, samuti maailmamere alad nimetatud mandrialade vahel. Pooluste lähedasi alalise igikeltsaga alasid nimetatakse polaaraladeks.

kolmapäev, 6. detsember 2023

Lähisantarktiline kliimavööde

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Lähisantarktiline kliimavööde

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti
Lähisantarktilise kliima ala

Lähisantarktiline kliimavööde on lõunapoolkeral asuv vahekliimavööde, kus talvel valitseb antarktiline õhumass ja suvel parasvöötme õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud väga külm talv ja jahe suvi (kõige soojema kuu keskmine temperatuur jääb alla +12 °C) ning väike sademete hulk. Polaarjoonest lõuna pool esineb polaaröö ja polaarpäev.

Lähisarktiline kliimavööde hõlmab Antarktika poolsaare ranniku, saarte ja Lõuna-Jäämere piirkonna.

See on polaarkliimavöötme ja parasvöötme vahekliimavööde.