Barokkkunst Hispaanias

Barokk Hispaanias

• barokk tõi kaasa skulptuuri senisest suurema eluläheduse, mis ulatus naturalismini
• kujude näod maaliti ilusaks, silmad tehti mõnikord isegi klaasist, vahel lisati päris riided ja juuksed
• Diego Velazquez
  - suurim realist
  - usuliste teemade asemel maalis kaasaegseid inimtüüpe ja olmestseene
  - mütoloogilisele teemale andis olustikulise tähenduse "Vulcanuse sepikoda"
  - "Õuedaamid"
  - eeskujuks Caravaggio, kuid on varjundirikka, värvikam, heledam ja õhulisem 

BAROKK HISPAANIAS

17. sajandil valitses Hispaanias feodalism, absoluutne kuningavõim, vastureformatsioon ja inkvisitsioon. Rahva hulgas säilis siiski vabadusvõitluse vaim, sellest tulenesid ka suunad ja impulsid hispaania kunstile.

Kunstis ei levi äärmuslik barokk, pigem barokk-klassitsism, säilivad antiigi ja renessansi taotlused. Seega polnud kunst reaktsiooniline ega äärmuslik. Tähtsaimaks kunstiliigiks oli maalikunst, see domineeris arhitektuuri ja skulptuuri üle.  Skulptuuris oli levinud värviline puuskulptuur, mis oma laadilt oli väga naturalistlik ning toonitas usulist härdust.

arhitektuur

Arhitektuuris olid olulisel kohal sakraalehitised (kus sisekujundust võib pidada siiski suhteliselt äärmuslikuks).

(www.htg.tartu.ee/merill/ku3/00.../01.BAROKK.doc)

 MAALIKUNST

● Hispaania maalikunsti arengu tipule viinud meistrite arv on suhteliselt väike.

● Temaatika on võrdlemisi ühekülgne ja piiratud – viljeletakse SAKRAALMAALI ja PORTREED, muud žanrid jäid tahaplaanile. Kuid nendel kahel alal olid hispaanlased ületamatud.

● EL GRECO (1541-1614)

Hispaania maalikunsti suurajastu teerajaja.

● Õppis lühikest aega Tiziani ateljees, sai mõjutusi ka Tintorettolt.

● 1577. aastal asus Toledosse töötama.

● El Greco looming on omapärasemaid nähtusi kunstiajaloos. Tormilise temperamendiga on ta oma töödes ühte sulatanud hilisbütsantsi ikoonimaali traditsioonid, maneristliku vormikäsitluse ja veneetsia koloriidi. Ta lõi äärmiselt ilmeka vormikõne, millel on palju ühist moodsa ekspressionismiga.

● El Greco maalilaadi iseloomulikumad jooned:

 irratsionaalsus, omane nägemuslikkus ja viirastuslikkus

 rahutu, süngelt ekstaatiline ja pidulik meeleolu

 portreed, figuraalsed kompositsioonid usuteemadel. (Sageli sügav usu- ja leinatunde väljendus)

 vertikaalsusetaotlus – figuurid pikaks venitatud, väikeste peadega, teatav ebakindlus poosides

 julgelt karakteriseeritud inimtüübid

 kompositsioon tundub katkendlik, ruumikujundus ebamäärane

 omane külmade toonide domineerimine, leegitsevad värvid – külm kollane ja sinine, punane ja roheline; rahutu valgus

  pintslilöök pastoosne ja vaba

 portreedes on El Greco peenetundeline, kuigi subjektiivne; kujutatud isikud näivad rangete, kinniste ja külmadena.

● Teoseid: „Kristuse lahtiriietamine“, „Krahv Orgazi haudapanek“, „Kardinal-inkvisiitori portree“, „Toledo äikeses“.

      

● DIEGO VELÁZQUEZ (1599-1660)

Peetakse kuulsaimaks hispaania kunstnikuks, nn. „tagasihoidliku baroki“ esindaja. V. sündis Sevillas, mis oli tollal Hispaania tähtsaim kunstikeskus.

● Juba 20. aastaselt oli ta leidnud oma stiili, mille iseärasuseks oli kõige otsekohesem ja võltsimatum loomutruudus ning naturalism.

● 1623. a. asus Hispaania kuninga Felipe IV õukonda kunstnikuks, kus maalis rea kuninga ja õukonna portreesid. Need on teostatud lihtsas, asjalikus, tõsises ja väga veenvas laadis. Tumedad figuurid asetuvad heledale siledale tagaplaanile.

● Aastal 1629 esimene mütoloogiline teos „Joodikud“. Velazquez saab inspiratsiooni antiikmütoloogiast ja külaelust. See on realistlik, grupiportreed ja žanripilti meenutav realistlik maal.

● Tutvub Itaalias Tintoretto loominguga, mille mõjuna pöördub puhtmaalilise käsitlusviisi juurde, loobub detailsest joonistusest ning lihtsustab kõike viimase võimaluseni, sulatab üksikasjad kokku. Pintslitehnika on lai ja voolav. Saavutab haruldase meisterlikkuse atmosfääri kujutamisel; valgus ja õhk saavad tähtsaimateks vahenditeks kompositsioonilise terviku saavutamisel.

● Uues laadis on teosed „Vulcanuse sepikojas“, „Infant Baltasar Carlos“ (barokne kompositsioon). Ajalooline maal „Breda alistumine e. piigid“ (mõõtmeilt suurim V. töö).

● „Paavst Innocentius X portree“ (a. 1650) – annab edasi paavsti despootliku ja jõhkra ilme suure naturalismiga.

● Elu viimane periood väga produktiivne. Mütoloogilised maalid, nt. „Veenus peegliga“, ja palju õukonnategelaste portreesid.

● Suurimaks meistriteoseks peetakse kahte kompositsiooni „Ketrajad“ ja „Õuedaamid“ (1657). „Õuedaamid“ on maal, kus puuduvad lokaaltoonid; teose mõju on rajatud peamiselt õhu ja valguse peenete nüansside tabamisele. Sama problemaatika ka „Ketrajates“.

● Velázquez on olnud suurim 19. sajandi maalikunsti mõjutaja.
  

 ● Bartolomé Esteban MURILLO (1618-1682)

Geniaalseim hispaania meister Velázqueze kõrval.

● Loomingus kaks poolust:

1. pealiskaudne ilu otsimine ja idealiseerimine. Altarimaalid Maarja emakssaamise teemal – nn. eostusstseenid. Toonitab usulist andumist ja  härdust.

2. täiesti realistlik, elulähedane ja naturalismi kalduv stiil.

● Žanrimaalidest  on väga tuntud realistlikud teosed Hispaania tänavapoistest „Melonisööjad“, „Täringumängijad“.

● Koloriit soe, vormikäsitlus ümar ja voolav; teosed kerged, õhulised ja uduses stiilis.

 

 ● FRANCISCO ZURBARÁN (1598-1664)

Velázqueze kõrval suurim realist hispaania maalikunstis, samas suhteliselt ühekülgne. Tema maalides valitseb karge ja askeetlik põhitoon. Neil kujutab ta alati pühakuid ja munkasid, selles mõttes on ta kõige hispaanialikum kõigist hispaania kunstnikest.

Skulptuur

Täiesti erandlikku skulptuurilaadi harrastati 17. sajandil Hispaanias. Sealsetele värvitud puuskulptuuridele lisati suurema loomulikkuse saavutamiseks klaassilmad ja kristallpisarad ning mõnikord pandi kujudele isegi päris riided selga.

(http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/barokk.htm)

Barokkkunst Hollandis

BAROKK HOLLANDIS

17. sajandi alguseks oli Holland saavutanud iseseisvuse. Riigis algas poliitilise elu tõus, majandus liikus kõrgele arenguastmele. Holland oli 17. sajandil rikkamaid Euroopa riike ja juhtkohal merekaubanduses. Ka vaimses elus oli 17. sajandil Hollandis suur õitseaeg, sellest perioodist pärinevad parimad näited just maalikunstist.

 Hollandis (Madalmaade iseseisvunud põhjaosas) kujunes aga välja sootuks omalaadne, barokist sootuks erinev kunst, mida hoopis realistlikuks võiks pidada. Vahel ongi seda nimetatud barokseks realismiks. Jällegi sõltus selline kunst otseselt oma tellijast - Hollandis võimu juurde pääsenud kodanlusest.

16. ja 17. sajandi vahetusel toimus Madalmaadel suur poliitiline muutus - Holland sai iseseisvaks, Flandria jäi aga edasi katoliikliku Hispaania võimu alla. Nüüdsest peale läks eri suundades ka mõlema maa kunst. Flandrias muutus see toredust taotlevaks õukonnabarokiks, Hollandis seevastu aga omandas lihtsama, kodusema ilme.

arhitektuur

Hollandi arhitektuuris oluliseks arhitekt JAKOB van KAMPEN, kes projekteeris Amsterdami raekoja hoone. See ehitis sai eeskujuks paljudele 17. sajandi raekoja hoonetele.

maalikunst

6. ja 17. sajandi vahetusel toimus Madalmaadel suur poliitiline muutus - Holland sai iseseisvaks, Flandria jäi aga edasi katoliikliku Hispaania võimu alla. Nüüdsest peale läks eri suundades ka mõlema maa kunst. Flandrias muutus see toredust taotlevaks õukonnabarokiks, Hollandis seevastu aga omandas lihtsama, kodusema ilme. Seetõttu ei maksa hollandi kunstist otsida ka arhitektuuri ja maalikunstialaseid suurteoseid- neile kunstiliikidele ei pööratud seal suuremat tähelepanu. Seda võimsam, mõjurikkam ja imetlusväärsem on aga Hollandi 17. sajandi maalikunst.

Kuigi 17. sajandi hollandi maalis oli jooni barokist, jäi ta tagasihoitumaks ja läbinisti realistlikuks, tõetruuks. Et enamasti polnud pildid mõeldud mitte kirikute või losside seintele, vaid kodanlaste elutubadesse, siis tehti nad mõõtmetelt väikesed. Selle järgi ongi hakatud osa hollandi kunstnikest nimetama "väikesteks hollandlasteks", ehkki nende teened olid kõike muud kui väikesed. Eriti armastati þanri- ehk olustikumaali. Pieter de Hooch (1629-1684) maalis hubaseid hollandi kodusid ja õuesid.

J. Steen: Pidutsejad

Naisi köögis, pitsi niplamas, kirja lugemas, üldse rahulikke argitoimetusi näeme Jan Vermeer van Delfti (1632-1675) intiimsetel piltidel. Tavaliselt toimub tal tegevus siseruumis, kuhu külje pealt aknast langeb mahe valgus, pannes särama mõne pärlikee, heleda juuksekihara või tooli polstrinaela. Vermeeri armastatuimad värvid on sinine ja kollane. Vermeeri arvuliselt väike looming (kõigest 35 meie ajani säilinud maali) on aga hiljem omandanud tohutu kuulsuse ja mõjujõu. Imetlusväärse meisterlikkusega on edasi antud rõivaste läikiv atlass ja vaipade sügavad samettoonid Gerard Terborchi (1617-1681) maalidel. Viimaseid võib ara tunda ka selle järgi, et tihti on mõni maali tegelane seljaga vaataja poole. Þanripiltides eelistati jõukuse ja heaolu näitamist. Kuigi meistrid nagu Jan Steen (1626-1679) või Adriaen van Ostade (1610-1685) maalisid ka vaesemat rahvast ja talupoegi, siis ikka jõudehetkil, mitte kunagi tõeliselt rasket tööd tegemas

Elumõnude näitamise ülesannet teenisid ka natüürmordid. Kallid hõbenõud, kristallpeekrid, läbi-paistavad klaasid või siis tumedal taustal erendavad lillekimbud, vaagnad küpse puuviljaga, mida võluva pisiasjana täiendab mõni putukas või liblikas, samuti terved laua-täied jahisaaki - selliseid asju armastati kujutada neil piltidel. Imehästi on hollandi natüürmortidel edasi antud erinevate esemete materjal.

Hollandi maastik on lage ja vaesevõitu, kuid maastikumaalijad võtsid abiks valguse ja õhu, pilvede ja taeva peegeldused kanalite vees ning lõid väga lihtsaid, kuid kauneid pilte armastatud kodumaa loodusest. Neil näeme suurte puude ja veskitega lagendikke, luidetega rannavaateid, koduseid külatänavaid. Merekaubandusest rikastunud Hollandis tekkis uue alana meremaal, karjamaa vaadetest arenes välja loomamaal, harrastati ka linnavaateid. Tuntumaid hollandi maastikumaalijaid on Jacob van Ruisdael (1628/29-1682)

Kõrgele tasemele tõusis Hollandis portreemaal. Seda soodustasid tollal moes olnud suured grupipildid mitmesuguste ametkondade ja ühingute esindajatest. Inimesed neil maalidel on enamasti väärikates mustades rõivastes, mida täiendavad suured valged kraed ja kätised.Tihti kujutatakse kõrgetes ülalt aheneva põhjaga torukübarates mehi, vahel ka tärgeldatud tanudes vähese iluga vanemapoolseid emandaid. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/barokk.htm) Rembrandt van Rijn (1606-1669) Rembrandt maalis peamiselt piibliainelisi, mütoloogilisi ja igapäevaelu stseene. Tema tähelepanu keskpunktis on alati inimene, ta pöörab suurt tähelepanu inimese hingeelule. Tema loomingu põhilaad on kinnine ja vaoshoitud. Maalide peavõlu seisneb heledate ja tumedate toonide vaheldumises. (http://kaajalugum.blogspot.com.ee/2014/02/barokk.html)  "The Storm on the Sea of Galilee" Jan Vermeer van Delft Skulptuur  GIOVANNI LORENZO BERNINI (1598-1680) Bernini on loonud mütoloogiliste teemade kõrval ka hulgaliselt portreebüste. Neile on iseloomulikud energiline peapööre, lehvivad draperiid ja võimsad parukad - ühesõnaga pidev liikumine ja muutumine. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/barokk.htm)

Barokk Hollandis

• ehituskunstis praktilisus ja mugavus
• lõõridega ahjud
• Hollandi skulptuur oli tähtsusetu, kuid maalikunst õitses
• maalikunst väljendas üldist optimismi ja võidurõõmu pika vabadussõja eduka lõpu puhul
• nõuti looduslähedust, realistlik, ilma ilustamata
• olustikumaal, portreekunst, natüürmort, maastikumaal
• Frans Hals
  - suurimaid portreemeistreid
  - ülim loomulikkus
  - oskas tabada momenti, mil kujutatava isiku iseloom avaldus kõige selgemini
  - maalimislaad vaba ja hoogne, jõulised pintslilöögid
• Jan Steen
  - olustikumaali maalija
  - piltide aineks mõni jutustus
• Jan Vermeer van Delft "Tüdruk pärliga" "Härrasmees ja veini joov daam"
• Hollandlased panid aluse puhtrealistlikule maastikumaalile
• Rembrandt Harmensz van Rijn
  - sügavama sisuga teosed
  - hindas inimeste sisemaailma
  - peetakse protestantliku kristluse kõige ilmekamaks kehastajaks
  - maalis palju Piibli ja mütoloogia ainetel
  - äärmuslikum vastand antiikkunstile

Barokkkunst Flandrias

BAROKK FLANDRIAS

Madalmaad, mis olid senini moodustanud ühtse poliitilise terviku, jagunesid Hispaania-vastase võitluse tagajärjel kahte ossa (a. 1609). Katoliku usku lõunaprovintsid – FLANDRIA (Belgia) – jäid Hispaania, hiljem Austria ülemvõimu alla, kuna protestantlikud põhjaprovintsid moodustasid iseseisva Hollandi riigi. Ka kunst areneb mõlemas riigis edaspidi iseseisvaid radu pidi.

Arhitektuur

Flandria arhitektuuris valitseb barokkstiil selle äärmuslikul, rikkal ja maalilisel kujul. Seda iseloomustab arhitektooniliste osade kuhjamine, nende omavaheline murdmine ja moonutamine. Selles avaldub mingi ülevoolav jõud, robustne elurõõm ja värskus, mis on iseloomulik kogu flandria barokk-kunstile. 

(http://kunstiajalugu-lv.weebly.com/barokk.html)

Maalikunst Flandrias

Barokkmaalijad eelistasid sooje küpseid toone ning maalisid sujuvate värviüleminekutega, ilma teravate piirjoonteta. Nad tundsid huvi valguse ja varju kujutamise vastu, nende töödes on palju heleda ja tumeda kontraste. Suurt tähelepanu pöörasid nad ka erinevate materjalide loomutruule edasiandmisele
Tüüpilistel barokkmaalidel kujutati pingelisi hoogsaid stseene. Pildid on rahutud, rõhutatud on diagonaalsuunad. Palju on neis hetkelist: ebatavalisi poose, ägedaid liigutusi - nagu momentvõttel on jäädvustatud jõulised, vormikad inimesed keset oma liikumishoogu. Tunnete ja kirgede rõhutamiselt polnud kauge maa nende ülepaisutamiseni. Ilmekust ja mõju pidid lisama nii pühakute teatraalsed þestid ja nõretavad taevasse tõstetud pilgud kui ka müüdikangelaste vägivaldselt väänlevad kehad, aina igasugustes võitlus- ja röövimisstseenides.

(http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/barokk.htm)

● ANTHONIS van DYCK (1599-1641)● Van Dyck’i saab lugeda nn. PARAADPORTREE rajajaks.● Maalib ka mitmeid altarimaale (nt. „Madonna põlvitavate annetajatega“). ● Van Dyck käsitleb figuure esindusliku väärikusega, poosid on efektsed, kuigi vabad. Tema pintslitehnika on õrn, närviline ja maaliliselt pehme. Õrn värviharmoonia, paiguti suudab olla psühholoogiliselt väga veenev. ● 1632. aastast tegutses van Dyck Inglise kuningas Charles I õuemaalijana.● Kuulsamaid teoseid on tema „Inglise kuningas Charles I portree“.
   

● PETER PAUL RUBENS (1577-1640)
Rubensi looming on baroki vaimu kõige järjekindlam avaldus, ühtlasi on selles võimsa väljenduse leidnud flaami rahvuslik kunstilaad. Rubens suutis barokiaja pateetilisele elutundele anda täiesti siira ja sisemiselt usutava haarava kuju. Tema töödes ilmnevad haruldaselt tugev fantaasiajõud, ülekeev temperament, joovastav toredus, masside võimas dünaamika ning ülim intensiivsus kehalise ja vaimse elu kujutamisel. Samuti vastas tema laad õukonna ja aadli maitsele.
Ehtbaroklik on Rubensi maalide kompositsioon – massid suunduvad piki pildi ristuvaid diagonaale. Lopsakad, elujõust pakatavad inimkehad katavad vääneldes ja põimudes peaaegu kogu pildipinna. Samas jääb pildi kompositsioon terviklikuks, kusjuures üksikfiguur võib kaotada oma tähtsuse.
● Väga tüüpiline Rubensi kunstis on jahi-, lahingu-, bakhanaalide ja röövimisestseenid. („Leukippose tütarde röövimine“).
● Maalib meisterlikke voolavaid ja vabu portreemaale.
● Maalib väga palju mütoloogilisi ning allegoorilisi teoseid – „Diana ja Kallisto“, „Kolm graatsiat“ jne.
● Viimasel eluperioodil viljeleb palju žanri- ja maastikumaali. Tema maastikupildid on täis liikumist, paatost ja voogavat elu. Loodust on kujutatud kogu oma ilus ja vägevuses. Suurejoonelised loodusnähtused: vikerkaar, päikesetõus ja loojang jne. (http://kunstiajalugu-lv.weebly.com/barokk.html)

Skulptuur

Skulptuuris töötatakse samuti radikaalses ja maalilises barokivaimus, olles tihti mõjustatud Rubensi vormikäsitlusest.

Barokk Flandrias

• loodi äärmuslikult barokkikku maalikunsti
• Peter Paul Rubens
  - suurim esindaja
  - temaatika valik oli lai: Piibel, antiikmütoloogia, allergoorilisi ja dekoratiivseid teoseid, portreed, maastikud
  - ühendab barokliku maalikunsti mõlemad võimalused - eluläheduse ja idealiseerimise
  - kõrgrenessanssi kolmnurgad asenduvad masside diagonaalidega
  - piiritu fantaasia
  - väänlevad, põimuvad, elujõust pakatavad inimesed
• Anthonis van Dyck
  - üks kuulsamaid portreiste
  - nn paraadportree rajaja (paraadportree esitab inimest tähtsa ja võimukana)
• oli kunstnikke, kes viljelesid olustikulist teemat lopsakas, rahvalikus ja kohati naturalistlikus laadis
• Flandria lihtrahva elujõud