Otsing sellest blogist

UUS!!!

Kvarternaar ehk antropogeen

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige. Kvaternaar  ehk  an...

teisipäev, 3. märts 2020

Vana-Rooma Kunst

Vana-Rooma kunst (1.saj eKr-5.saj pKr)
  • Rooma impeerium- 753–509 eKr
  • Vabariik - 500-27 eKr
  • Keisriaeg- 27- 476
ÜLDINE:
  • Umbes I aastatuhandel eKr ühinesid lähestikku asuvad külad Itaalias Rooma linnriigiks. Tasapisi vallutati endale maid juurde ja lõpuks kuulus sellele hiigelriigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui ka Aafrikas. Roomlaste endi kultuur ja kunst ei olnud nii kaugele arenenud kui osadel vallutatud alade rahvastel, seetõttu võeti palju üle sealsetelt elanikelt. Palju omandati praeguse Itaalia aladel elanud etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist, millega tehti tutvust juba varakult Lõuna-Itaalias asunud Kreeka asundustes. Roomlased võtsid üle ka müüdid ja jumalad Kreeka usundist, kuid panid neile teised nimed. Näiteks Zeusist sai Jupiter ja Aphroditest Venus.
  • Ajapikku Rooma riigi võim nõrgenes rõhutud rahvaste ja orjade ülestõusude tagajärjel. 476. a. kukutasid germaanlased viimase Lääne-Rooma keisri. Ida-Rooma riik jäi püsima veel ligi tuhandeks aastaks. (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)

ARHITEKTUUR:
  • Roomlased õppisid etruskidelt kivist kaarte ja võlvide, samuti kuplite ladumist. Nende sidumiseks kasutati lubimörti.
  • Põhiliselt laoti müürid tellistest, tähtsamad hooned vooderdati seest marmoriga. Sellised uuendused viisid ehituskunsti täiesti uuele tasemele.
  • Kaared laoti akende ja uste kohale. Nüüd oli võimalik ehitada ka väga suuri neljakandilisi ruume ja katta needsilindervõlviga. 
  • Kõige silmapaistvamad ehitised pärinevad meie ajaarvamise esimestest sajanditest.
  • Siis valitsesid Roomat keisrid, kes armastasid lasta ehitada uhkeid väljakuid ja avalikke hooneid, mis oli üheks võimu väljendamise vahendiks. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/rooma.htm)
Trajanuse sammas
    Picture
    Ristvõlv
    Võimaldas ehitada nelja suunda avanevat ilma seinteta ruumi,
    sest võlvi raskus toetus nurga postidele. (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)

    Picture
    Silindervõlv
    Villa di Giulia, Rooma

    Sellise ümmarguse ruumi katmiseks ehitati kuppel.
    Igas Rooma riigi linnas pidi olema foorum - kohtu- ja koosolekuväljak, mille ääres asus tavaliselt kohtuhoone-basiilika, mille eeskujul hakati hiljem kirikuid ehitama.
     (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)

    Picture





  • Rooma Panteon (ehitatud u 118-125 a.)
  • Rooma Pantheon (kõigi jumalate tempel) on antiikaja suurim kuppelehitis. Tegemist on ringikujulise hoonega, mida katab poolkera kujuline kuppel. Kupli läbimõõt on 43,3 m, mis on võrdne ruumi kõrgusega. Kupli sisse on peidetud keeruline kaarte ja võlvide süsteem, mis aitab seda üleval hoida ning mida katab seestpoolt puust kassettlagi. Üleval keset kuplit on avaus, kust valgus sisse pääseb. (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)
    Picture





  • Roomlased võtsid kreeklastelt üle sambad.
  • Nad eelistasid korintose sambaid kui kõige uhkemaid. Neil ei olnud aga muud ülesannet kui ruumi kaunistamine, sest kaared ja võlvid seisid niigi ülal.
    Palju kasutati ka poolsambaid. See on justkui pikuti pooleks lõigatud sammas, mis seisab sileda poolega vastu ehitise seina. 
    Kui selline poolitatud sammas on nelinurkse läbilõikega, siis nim. seda pilastriks. (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)
    PicturePicturePicture
    Poolsambad                           Pilaster                                       Korintose sambad



  • Igas linnas asus selle tarbeks ehitatud areen ehk amfiteater, kus pingiread astmetena ülespoole tõusid. (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)


  • 1.saj. ehitati Roomas suurim amfiteater - Colosseum, mis pidi mahutama üle 50 000 pealtvaataja. See ehitati tasasele pinnale, mitte mäenõlvale nagu Kreeka teatrid. See oli võimalik tänu kaarte ja võlvide ladumise oskusele. (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)


  • Väljast on näha kolm korrust kaari, mis toetavad seespool asuvaid pingiridasid.
  • Igat korrust kaunistavad kreeka arhitektuurist tuletatud dooria, joonia ja korintose poolsambad. Neljandat, ilma avadeta seina, katavad pilastrid. (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)

    Picture
    Colosseum
    Amfiteater Roomas




  • Populaarsed meeste kokkusaamise kohad olid termid ehk avalikud saunad, mis ei olnud ainult pesemise, vaid ka mõnusad ajaveetmise kohad. (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)

  • Picture
    Caracalla termid paiknesid 
    216 112- ruutmeetrisel alal , ainuüksi suplussaal 
    mahutas 1500 inimest.
    Peale saunamõnude nautimise võis veel lilleaias 
    või raamatukogus aega veeta ja koosolekuid pidada.
    Caracalla termid olid ühed luksuslikumaid sellel ajal.
    Termi saale katsid võlvid ja kuplid, seinad olid kaetud marmoriga. (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)




  • Roomast sai alguse ka triumfikaarte püstitamine. Võidukaared püstitati kuulsate väejuhtide auks ja kaunistati lahinguteemaliste reljeefidega. (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)
  • Picture
    Sõjavägede ülemjuhataja Tituse 
    triumfikaar Roomas,  a. 81.




  • Akveduktid
  • Rooma oli juba antiikajal miljonilinn ja seetõttu oli nii sõjaliselt kui ka majanduslikult oluline ehitada korralikud teed ja sillad. Selline hiigellinn vajas ka puhast vett , mis transporditi kohale mööda kivikaartele toetuvaid veejuhtmeid - akvedukte. Vesi voolas akveduktide kaartele veekindla mördiga isoleeritud kanalit mööda. Endistel rooma aladel võib praegugi näha hulgaliselt akveduktide jäänuseid, mis näitavad roomlaste kõrgeltarenenud tehnilisi teadmisi. (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)


  • Veejuhe Pont du Gard (1.saj.lõpp eKr) Lõuna-Prantsusmaal on üks vähestest, mis on peaaegu täielikult säilinud. Selle kõrgus Gard`i jõe kohal ulatub 50 meetrini. (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)
  • Picture





  • Vanemal ajal elasid roomlased ühepereelamutes, hiljem asusid sellised hooned vaid äärelinnades. Suurlinna keskel elati mitmekorruselistes üürimajades. 

  • Aastal 79 jäid Vesuuvi tuha alla mitu linna, Pompeji, Herculaneum ja Stabiae, kust väljakaevamiste tulemusel on näha palju vabariigiaegseid ühepereelamuid. (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)
    Picture



    MAALIKUNST:
    (VIDEO: 
    https://www.youtube.com/watch?v=q1i1zkwF9Qg)


  • Rooma maalikunsti tunneme eelkõige seinamaalide põhjal, mida eriti rohkearvuliselt on leitud Pompejist. Valitses täiesti looduslähedane laad. Suurepäraselt osati edasi anda keerulisi liigutusi ja inimkeha proportsioone. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/rooma.htm)
  • Kehasid modelleeriti tugevalt valguse ja varju abil.
  • Kompositsioon on vaba ja loomulik. Suurt tähelepanu pöörati ruumilise illusiooni loomisele. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/rooma.htm)
  • Maalide motiivid on võetud mütoloogiast või ajaloost. Eelistati värvikaid, elurõõmsaid ja mõnikord isegi pikantseid stseene. Seinamaalidel oli eeskätt dekoratiivne iseloom. Peale figuuride maaliti seinale ka arhitektuurielemente ja ornamente. Sageli maaliti seinale uks ja sellest avanev vaade aeda või teise ruumi. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/rooma.htm)
  • Portreede puhul lähtuti samuti inimese iseloomu ja isikupära väljatoomisest. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/rooma.htm)
  • Fresko
    Picture
  • Müsteeriumide villa, Pompeji
    Picture
    -II-
    Picture
    Kolm graatsiat
    Fresko, Pompeji
    Praegu Napoli Rahvuslikus Arheoloogia Muuseumis

    Picture
    Herakles ja Telephos
    Fresko, Herculaneum
    Praegu Napoli Rahvuslikus Arheoloogia Muuseumis (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)



  • NATÜÜRMORT
    Picture
  • Picture
    (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)



  • MOSAIIK
    Pompejis ja enamikes rikaste elumajades olid põrandad kaetud mosaiigiga -s.o. värvilistest kivikestest ja klaasikildudest pilt.
    Picture
    Mosaiik 
    Pompejist
Picture
    Mosaiik, Neptun ja Apfrodite,
    Herculaneum
    Picture

    Picture
    Picture
    Mosaiigis Rooma impeeriumi erinevaist paigust
    Briti Muuseum, London
    (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)


    SKULPTUUR:


  • Pärast Kreeka vallutamist 1.saj. algas Roomas tõeline kreeka eluviisi jäljendamise buum.
  • Kunstiga tegelemine jäeti siiski kreeklastele endile. Laevade kaupa toodi Kreekast skulptuure ja kui need otsa lõppesid, hakati tegelema kopeerimisega. Tänu sellele tunneme paljusid kreeka hävinud töid. 
    Siiski arenesid kõrgetasemeliseks rooma portreeskulptuur ja ajaloolised reljeefid.
    Portreed pidid olema väga loomutruud ja täpsed, et järeltulijad teaksid, kuidas nende esivanemad välja nägid.
    Reljeefidel kujutati tõesti asetleidnud sündmusi ja võidetud lahinguid.(http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)


  • Figuuride ja reljeefide puhul matkiti otseselt kreeklasi, portreekunstis aga saavutati suurem iseseisvus. Rooma portreed jälgisid rohkem inimese iseloomu ja sisemaailma. Ei kardetud näidata inimest sellisena nagu ta oli ja välja tuua tema füüsilist ebatäislikkust. Kombeks oli säilitada ka inimeste surimaske. Rooma ühiskond hindas kõrgelt riigimehi ja väejuhte, mistõttu aitasid mälestust neist jäädvustada portreebüstid. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/rooma.htm)
  • Portreeskulptuur
    Picture
    Tiberius (42 e.Kr.-37)
    Picture
  • Traianus (53-117)
    Picture
    Marcus Aurelius (121-180)
    (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)


  • Keiser Trajanuse sammas
    Picture
    Roomas, 2.saj. algus
    Picture
    Trajanuse samba reljeefid
    (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)



  • Uuenduseks oli ka ratsamonumentide püstitamine.
  • Kõige paremini on säilinud Marcus Aureliuse ratsamonument.
    Picture
    Kapitooliumi väljak, Rooma, 2. saj., koopia
    Keisrit on kujutatud väljasirutatud käega kui ta parasjagu vangidele armu annab.
    Picture
    Rahu altar
    Monumendi reljeefidel on kujutatud legendi Rooma asutamisest ja keiser Augustust oma perekonnaga rongkäigus.
    Picture
    Rahu altari reljeefid
(https://loomeilu.blogspot.com/p/vana-rooma-kunst.html)

esmaspäev, 2. märts 2020

Gnostitsism


Gnostitsism on moodne metatermin nagu kõik "ismid". Antiik- ja keskajal märgiti kõike gnostitsistlikku selle keskse mõistega gnoosis ('teadmine' kr. k). Selle all mõisteti väljavalitutele ilmutatud teadmisi jumalikest saladustest ja eelkõige inimese jumalikust päritolust. Mõistete "gnoosis" ja "gnostitsism" tänapäevane sisu ja seos lepiti kokku Messina kollokviumil 1966. aastal. Selle kohaselt nimetatakse gnostitsismiks gnostilise sõnumi ja põhistruktuuriga süsteeme ja hilisantiigi religioossete suundumuste gnostilist iseloomu. Gnoosiseks nimetatakse elitaarset ilmutatud teadmist jumalikest saladustest. Sõna "gnostiline" märgib adjektiivina mõlemat.
Gnostiklus pärineb ilmselt iraani hellenistlikust juutlusest.

Liigitus


Eristatakse iraani ja süüria-egiptuse gnostitsismi.
  • Iraani gnostitsism usub, et headus ja kurjus on kogu aeg eksisteerinud, alguses teineteise teadmata, hiljem lakkamatus võitluses. Seda voolu esindab manilus – tänapäevani säilinud gnostitsistlik sünkretistlik õpetus.
  • Süüria-egiptuse gnostitsismis on kurjus tekkinud koos mateeriaga jumaliku olendi langusest, millega Lähis-Idas paralleelid puuduvad. Teatud kujul esineb see müüt vaid 1.−2. sajandist pärinevas Etioopia Eenoki raamatus. Süüria-egiptuse tüüpi on kõik kristliku gnostika vormid.

Koolkonnad

Suuremad koolkonnad: setiaanid ja valentiinid; manilusmandad;
Väiksemad koolkonnad: simonlased, basilideslased, barbelognoosis

Gnostitsismi sisu


Gnostitsismile on omane radikaalne dualism, millel on nii platonistliku kui zoroastristliku dualismi tunnuseid. Gnostitsistlik dualism erineb siiski mõlemast, pidades kogu nähtavat maailma kurjaks, vaimset aga jumalikuks ja heaks. Kuigi hilisantiikses filosoofias esineb samuti negatiivset hinnangut mateeriale, ei küüni see kunagi gnostilise radikaalsuseni.
Oluline on ka Jumala täielik transtsendentsus. Gnostiline Jumal ei ole mateeria looja. Ta on "tundmatu", "tunnetamatu", "öeldamatu", "kujutu", "piirideta". Seetõttu saab Temast rääkida vaid eituste kaudu (apofaatiliselt).
Materiaalset maailma peetakse ebanormaalseks olukorraks. Iraani gnostitsism usub, et maailm on loodud lahinguväljaks hea ja kurja vahel. Süüria-egiptuse gnostitsismis on maailma loojaks pahatahtlik demiurg, kes on tavaliselt langenud jumalik olend.
Inimhinge mõistetakse kui mateeriasse vangistatud jumalikku substantsi - "valgussädet", mis võimaldab inimesel gnoosist vastu võtta ja pürgida lunastuse poole, milleks on mateeriast vabanemine. Jumalik alge sattus materiaalsesse kehasse eksituse tõttu või rööviti deemonite poolt ja vangistati sinna. Mõnes gnostilises süsteemis (nt Johannese apokrüüf) on loojateks 7 planetaarvaimu, kes valitsevad inimeste ja kogu maailma saatust. Tulemuseks on olukord, kus inimene ei mäleta oma tõelist olemust ja päritolu, mistõttu võrreldakse tema seisundit une või joobumusega. Kristlikku õpetust ülestõusmisest mõistetaksegi sellest unest ärkamisena, mis toimub juba maapealses elus gnoosise vastuvõtmisega.
Kuigi tegemist on lunastusreligiooniga, pole lunastajal nii keskset rolli kui kristluses. Lunastaja on see, kes toimetab gnoosise inimeseni ja lunastus algab gnoosise vastuvõtmisega. Ofiitide müüt jutustab kuidas Valguse Jumala poeg maskeeris ennast maoks ja soovitas inimesel süüa hea ja kurja tundmise puu vilja, milles peitus gnoosis. Sealt on pärit mao kultused, mis tänapäeva satanismile ainest pakuvad. Demiurg maksis kätte ja istutas inimesse "võltsi" või "vastaka" vaimu, et takistada inimese püüdlusi lunastuse poole ja varjata temas valgusesädet. Et vältida sädeme tuhmumist, vajab inimene gnoosise ilmutatud rituaale. Kuna ainus hea on vaimses teispoolsuses, esineb hulgaliselt üksikasjalisi kirjeldusi hinge teekonnast Valguse Riiki ja taasühinemisest jumaliku substantsiga.

Uurimine


Gnostitsismi päritolu ja vanuse osas pole kokkuleppele jõutud. Kirikuisad pidasid selle rajajaks Uues Testamendis, Ap 8: 9-11 mainitud Siimon (Nõid) Magust. Enne Nag-Hammadi gnostilise raamatukogu avastamist 1945−1946, oli olemasolev materjal valdavalt antihereetiline. Ka pole leitud 1. sajandist varasemaid gnostilisi tekste. Neil põhjusil peeti gnostitsismi kristlikuks väärõpetuseks. Kindlasti kujundas seda arvamust ka asjaolu, et gnostikud ise määratlesid end kristlastena ja levitasid oma õpetust kristlikes kogudustes.
Hüpoteesi gnostitsismi eelkristlikust päritolust püstitas C. W. F. Walch juba 18. sajandil, võttes aluseks gnostilise terminoloogia vanuse . Laiemale ringile muutis selle tõsiseltvõetavaks just Nag-Hammadi leid, mis sisaldas tekste, milles kristlikud mõjud puudusid või olid hilisema kihina lisatud. Seesugune tekstide kristianiseerimine võis toimuda gnostitsismi varjamiseks leviva kristliku misjoni eest. Teisalt võib see viidata gnostitsismi tekkele ühe või mitme muistse usundi kristianiseerumisest.
Uurijad on ühel meelel, et gnostitsism sisaldab elemente zoroastrismist, kreeka ja egiptuse mütoloogiastpütaagorlusestkeskmisest platonismistAristotelese filosoofiast, Vana Testamendi apokrüüfsetest teostest ja idamaistest ning hellenistlikest müsteeriumiusunditest.
Gnostikute õpetuste sisu oli pikka aega saladuseks, kuid tänu 1945. aastal al-Qasiris Egiptuses põllutööliste leitud savipotile ja selles peitunud papüüruslehtedele, sai üks osa selle maailmavaate materjalidest tuntuks Nag Hammadi kirjadena.

Etruski kunst

ÜLDINE:
  • Leviala – praeguse Itaalia keskosa Tiberi ja Arno jõe vahel. Toscana maakond Itaalias (tusci – etruskid).
  • Tegevusalad: maaharimine, metallurgia ja meresõit.
  • Etruskitel puudus ühtne riik, linnriike ühendasid kultuur ja religioon. 12 linna liit. Linnu valitsesid varasemal perioodil kuningad, hiljem sõjaväelaslik-preesterlik aristokraatia – lukomoonid.
  • Kultuuri kõrgaeg 7. – 6. saj eKr.
  • Peale 3. saj eKr sulandusid etruskid Rooma ühiskonda.
  • Etruskite religioon oli sünge ja müstiline. Austasid loodusjõude ja mitmesuguseid deemoneid. Esivanemate kultus. Loodusnähtuste (n välk) järgi ennustati tulevikku ja saadi teada jumalate tahet. Preestrid e augurid, ennustajad e haruspeksid.
  • Etruskitel oli oma keel ja kiri, mida ei osata täielikult tõlkida. (http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:BWaO4rWgCl8J:www.htg.tartu.ee/merill/ku1/a.%2520Erle%2520konspekt%252010E/Etruskide%2520kunst%2520(Erle).doc+&cd=2&hl=et&ct=clnk&gl=ee)


ARHITEKTUUR:
  • Etruskid olid oskuslikud insenerid ja linnakujundajad. Nad ehitasid korrapärase planeeringuga ning võimsate müüride ja väravatega linnu, templeid, teid ja isegi veejuhtmeid e. akvedukte, mida mööda voolas puhas vesi linna.
  • Etruskide ehitistest on säilinud mõned ümarakaarelised linnaväravad ja müürijupid.
  • Etruski templid sarnanesid kreeka templitega, aga olid ehitatud puust.
  • Katus toetus sammastele, mida oli hoopis vähem kui kreeka templitel.
  • Kogu ehitis oli paigutatud kõrgele alusele - poodiumile.
  • Lihtsa ehitise muutsid toredamaks arvukad keraamilised kaunistused.
  • Ainsad etruskide säilinud arhitektuurimälestised on nende nekropolid - surnute linnad e.kollektiivsed matmispaigad.
  • Peamiseks allikaks etruskide kunsti ja kultuuri tundmaõppimisel ongi nende hauad.
  • Etruskid tuhastasid oma surnuid, tuhk paigutati savist või kivist urnidesse, mille kaanel oli lahkunu portree. 
  • Tähtsamate isikute tuhk säilitati savist või kivistsarkofaagides(kirstudes), millel oli lahkunu ja tema abikaasa figuuri kujutis pooleldi lamavas asendis.
  • Picture
    Etruski tempel
    Detail, rekonst-ruktsioon
  • Selline poollamav asend oli kombeks kreeka ja etruski ülikute pidusöömingutel.
  • Etruskide langus algas pärast a. 474 eKr, kui nende laevastik purustati, aastaks 283 eKr
    suutsid roomlased etruskid täielikult allutada. (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur-ja-skulptuur.html)









Picture
Terrakota












Hauakambrid
 
moodustasid surnute linnu (nekropolid). Suurimad Tarquinias ja Cerveteris.

  • Sageli sisustatud eluruumina, seintele maalitud uste ja akendega.
  • Kaunistatud seinamaalide, skulptuuridega, käsitööesemetega.
  • Hauamaalid (freskod) – väga elurõõmsad (peod, jahiretked, spordivõistlused, viibimine pereingis jne)
  • Seinamaalis Kreeka kunsti mõjutused.
  • Koloreeritud joonistused lihtsates heledates toonides.
    Meesfiguurid tumedad, naised heledad.
  • Üldine stiil on elav
  • Surnute tuhk savist või kivist urnides, kaanel kadunukese portree. Enamasti valmistatud alabastrist ja kullatud.
  • Tähtsamad isiku savist või kivist sarkofaagid, kaanel skulptuurid lahkunutest pooleldi lamavas asendis. (http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:BWaO4rWgCl8J:www.htg.tartu.ee/merill/ku1/a.%2520Erle%2520konspekt%252010E/Etruskide%2520kunst%2520(Erle).doc+&cd=2&hl=et&ct=clnk&gl=ee)
  • Figuurid ja portreed on isikupärasemad ja tundeküllasemad kui kreeka kunstis. (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur-ja-skulptuur.html)

Picture

Picture




Picture
Kimäär on tuld purskav lõvi peaga koletis, kelle seljast ulatub välja kitse pea ja kelle sabaks on madu.
(http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur-ja-skulptuur.html)

Picture
"Kapitooliumi emahunt " on rooma mütoloogia järgi
hunt, kes imetas kaksikvendi Romulust ja Remust, kellest
pidid saama Rooma linna rajajad.
Nende vanaonu oli aga selle vastu ja heitis nad vette,
et nad upuksid, aga vool kandis lapsed kaldale.
(http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur-ja-skulptuur.html)
Etruskid oskasid kullast ehteid valmistada:PicturePicture
(http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur-ja-skulptuur.html)


VAASID:
  • Mustafiguuriline vaas

Picture
Museo Nationale Etrusco, Rooma u. 6 saj.eKr
Dionysus koos saatüritega viinamarja aias.

Picture
Herakles võitleb mitmepealise hüdraga. u.525 eKr

  • Punasefiguuriline vaas
Picture
Achilles  tapab Trooja preestri,kes on põlvili
langenud Charuni (etruski surma deemoni)
ees, kes on varustatud pilavarrelise haamriga.
u.4-3 saj.eKr

Picture
Saatüri pea
Louvre
(http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur-ja-skulptuur.html) 

reede, 28. veebruar 2020

Egeuse Kunst ehk Kreeta-Mükeene kunst

Egeuse kunst ehk Kreeta-Mükeene kunst (3000-1200 e.Kr)
  • Egeuse mere piirkonnas kujunes 3000 a. eKr. välja õitsev tsivilisatsioon.
  • Selle 3 keskust (piirkonda) on:
    1) Küklaadide saarterühm (Kreeta saare ja Mandri-Kreeka vahel);
    2) Kreeta saar – minoiline keskus.
    3) Peloponnesose poolsaar (eelkreeka e. hellaadilise kultuuri keskus).
  • Neis piirkondades puudus tugev keskvõim, olid iseseisvad kogukonnad. (http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf)

  • Kreeta saar:
  • Usund: viljakuskultus.
  • Kunst: elurõõmus, meeleline, minoiline
  • Arhitektuur:
    *ei olnud suuri templeid, linnuseid ega linnakindlustusi- neil oli tugev laevastik.
    *Tähtsamad lossid: Knossos, Phaitos, Hagia Triada. Lossides oli palju väikeseid ruume, korrapäratult ümber siseõue, olid mitmekordsed. Seinad kivist, laed puidust, sambad puust. Sambad olid allapoole peenenevad, värvitud punase, kollase ja mustaga. Keerukas ehitis on tekitanud müüdi labürindist.
  • Kujutav kunst:
    *Seinamaalid, reljeefid (elav, mänglev, maaliline laad. Vahel figuurid "egiptuse poosis". *Populaarseim motiiv viljakust, elujõudu kehastav metsik härg; mängud rituaalid.
    *Keraamika (mitu etappi, iseloomult värvirõõmus, dekoratiivne). - Ornamentika (looduslähedane. Kujutati mereloomi ja -taimi) (http://miksike.ee/docs/referaadid2005/kunst_leilalille.htm)


  • Peloponnesose poolsaar: seal elasid vanade kreeklaste hõimlased, elulaad oli karm ja sõjakas, see mõjutas kunsti.

*Tirynsi linnus: ümbritsetud võimsatest kiviplokkidest ringmüüriga. Korrapärane ruumide paigutus. Pearuum pikergune megaron. Hiljem ehitati Kreeka templid selle ruumi põhiplaani järgi.
*Mükerene linnus: ümbritsetud ka müüriga, "kükloopide müür". Selles müüris oli "Lõvivärav". Linna ümber asusid kuppelhauad, mis olid ühikute matmiseks. Tehniliste võtetena kasutati pseudokaari ja -võlve.
*Trooja linnus: Väike-Aasia loodeosas (Hissarlik)
H. Schliemann leidis Kartaago linna, kuppelhauad, (Trooja)
Kujutav kunst: kõrgel tasemel tarbekunst (keraamika, kullasepakunst)

12. saj e.m.a. hävitavad põhjast saabuvad dooria hõimud Mükeene kultuuri. (http://miksike.ee/docs/referaadid2005/kunst_leilalille.htm)

KNOSSOS
Knossos, pronksiaja linn Kreetal, tähtsaim Egeuse kultuuri keskus.
Kreeta arhitektuuri tähtsaimateks saavutusteks on suured paleed.
PicturePicturePicture



Kunst Knossose lossist:
PicturePicture


Kuppelhaud:
PicturePicture