Fotograafia žanrid

Raportide fotograafia

Fotograafia žanrid

Selle suuna eripära fotograafias on see, et peamine osa reporteri niši on hõivatud professionaalidega. Reporterfotograafi peamine eesmärk on edastada kogu sündmuse meeleolu ja terviklikkus ühes fotos.

Fotoajakirjanduse teine ​​ülesanne on rääkida faktidest ilma fotograafi subjektiivse arvamuseta. Aruandefotodest saab vaataja tavaliselt sündmustest teada. Hea fotoaruanne illustreerib suurepäraselt uudiseid. Emotsionaalsuse ja sündmuse otsustava hetke märgatavust õpetab tavaliselt aastate pikkune praktika ja kogemus.

Dokumentaalfotograafia

Fotograafia žanrid

Dokumentaalfotograafia peegeldab ajalugu. Selle suuna peamine erinevus fotograafia fotograafias on see, et dokumentaalsed fotod on tavaliselt teatud poliitilise või sotsiaalse ajastu ajalooline kinnitus. Raportide fotograafia ütleb vastupidi konkreetsest stseenist või sündmusest.

Selle fotograafia suundumuse teema võib olla mis tahes sündmus. Fotograaf võib rääkida kodutute elust või sõjast. Nagu ka raportis, on dokumentaalfotograafia peamine eesmärk objektiivselt rääkida sündmustest.

Kui reportaažifotograafia võib lõpuks muutuda ebaoluliseks, „dokumenteerib“ fotograafia „aastaid”.

Spordi fotograafia

Fotograafia žanrid

Sportfotograafia on üks kiiremaid ja põnevamaid reportaažitüüpe. Selle suuna eripära fotograafias on see, et edukate fotode saamiseks peab fotograaf teadma palju spordi nüansse, mis jäädvustatakse, et jäädvustada õige ajahetk.

Makrofotograafia

Fotograafia žanrid

Lähivõte on objektide lähivõte. Kvaliteetsete makrofotode kasutamine on kallimate läätsede omanikele kättesaadavam, samas kui teised fotograafiaalad on fotoseadmetele lojaalsemad. Kuid viimastel aastatel on makroelementidega madalate hindadega tihendite omanikud hakanud tegelema makrofotograafiaga.

Makrofotograafial on suur katvus - alates lilledest ja putukatest kuni tekstuurini ja muudesse detailidesse, mis on huvipakkuvad üksikasjalikuks kaalumiseks.

Mikrograaf

Fotograafia žanrid

Mikrofotod kasutavad spetsiaalseid kaameraid ja mikroskoobi. Selle suuna eripära fotograafias on subjektide mikroskoopiline suurus. Enamik mikrograafia krundid pärinevad teadusringkondadest. Näiteks kasutatakse bioloogias, meditsiinis ja isegi astronoomias mikrofotograafiat.

Glamuuri fotograafia

Fotograafia žanrid

Glamuuri fotograafia on üks populaarsemaid kaasaegse fotograafia stiile. Glamuuri fotod võivad olla erootilised, kuid ei segi neid pornograafiaga. Iseloomulik omadus fotograafias on see suundumus, et fotograafid kalduvad oma töös mudelit „glamuurse” valgusega edasi andma. Seetõttu on enamikul nendest fotodest flirt ja salapära.

Aerofotograafia

žanrid fotograafias

Aerofotograafia hõlmab kõiki linnu-silma vaates tehtud fotosid. Selle suuna eripära fotograafias on selle rakendamise keerukus. „Air“ fotograafid kasutavad oma töös lennukeid, langevarju, õhupalle ja kaugjuhitavaid õhusõidukeid.

Veealune fotograafia

žanrid fotograafias

Veealune fotograafia on üks sukeldujate ühistest hobidest. Selle suuna kitsas fookus ja ebapopulaarsus fotograafias on tingitud hobide suurest maksumusest ning veealuse fotograafia fotoseadmete kõrgetest kuludest. Lisaks, isegi kui amatöörfotograafil on scuba käik ja varustus, muudab veealuse fotograafia sageli keeruliseks asjaolu, et veealuse maski kaudu on raske leida head lugu.

Kunstifotograafia

žanrid fotograafias

Kunst fotograafia hõlmab erinevaid teemasid. Veealune fotograaf suudab luua kunstiseeria ja portree maalija suudab luua väljendusrikka must-valge portree, mis ainult rõhutab selle suuna mitmekülgsust fotograafias. Peamine nõue fotole, mis väidab end olevat kunstiline, on esteetiline väärtus.

Fotograafia – ajalugu

Mis on fotograafia?

Fotograafia tuleb kreekakeelesetest sõnadest phōs (valgus) ja gràphein (kirjutama). Enne kui jõuti sõnani fotograafia, siis eesti keeles kandis see näiteks nime päewapilt (1869) ja walgusepilt (1910). Tehnoloogia arenguga on mõistet täpsustatud kuid põhimõte on sama – valguse abil pildi saamine.

Põhimõtted olid sellest juba ammu teada, kuid 19.sajandil suudeti neid alles realiseerima hakata ning samal ajal hakkas arenema ka Eesti fotograafia ajalugu. Vaatame lühidalt, mis on toimunud enne digitaalajastut.

Fotograafia eellugu

Esimese pildini jõudmine polnud üldsegi lihtne. Kogu areng algas tegelikult juba 5.saj e.Kr. Vana-Hiinas, kui kirjeldati kujutiste peegeldumist läbi väikeste aukude. Nimelt läbi avause paistev valgus tekitas vastasseinale väljaspool ruumi oleva kujutise. Seda seadet nimetati camera obscura.

Antud seadet saab juba vabalt kutsuda fotoaparaadiks. Hiljem täiendati seda lisaks objektiividega, mis muutis pildi selgemaks. Pildi teravussügavuse parandamiseks lisati diafragma ning pilt keerati otseks peeglite abil.

 

Fotograafia sünd

Nüüd, kus oli optiline seade pildi tekitamiseks, oli vaja leida moodus selle salvestamiseks. Esimene kes sellega hakkama sai oli Nicéphore Niépce, kellelt pärineb varaseim säilinud foto (“Vaade aknast Le Gras’s” 1826).

Foto loomisel kasutati tehnikat, mida kutsuti heliograafiaks ning kogu protsess võttis aega 8 tundi.

Pärast seda on paljud keemikud, füüsikud ja muud huvilised hulga vaeva näinud, et jäädvustada fotosid. Märksõnad vahepealsetest leiutistest võiks olla esimene foto paber, märg- ja kuivplaatmenetlus. 1889. aastal leiutati tselluloidil põhinev rullfilm ning seda hakkas edukalt ära kasutama Eastman Kodak Company. Nimelt paiskasid nad 1888.a. müüki fotoaparaadi “Kodak”.

Selliste kaamerate turule tulek andis hea võimaluse teha pilti kilma tehnoloogiat mõistmata. Tegemist oli lihtsalt karbiga, millel oli fikseeritud fookusega objektiiv. Ostes kaamera, oli sellesse juba filmirull paigutatud. Kui kasutaja oli pildid ära teinud, pidi ta lihtsalt kaamera tagasi ettevõttesse saatma, kus tehti fotod ning varustati uue filmirulliga. Eriti populaarseks said antud põhimõttel töötavad Brownie kaamerad, mida kasutati isegi veel 1960-ndatel.

Esimesed loodud fotod olid must-valged. Värviliste fotode tegemisest räägiti juba 1861 aastal, kuid esimese tõsiselt võetava tehnikani jõudsid filmimehed Auguste ja Louis Lumiére 1907. aastal. Esimene värvifilm anti välja alles 1935. aastal (Kodachrome).

Mitraism

Mitraism oli Vana-Roomas levinud dualistlik religioon (rõhutas hea ja kurja vastasseisu). Mitraism järgis päikesekultust; olulised olid 12 sodiaagimärki. Levisid lood Mithrast kui surevast, elluärkavast ja taevasse tõusvast tegelasest.

Mithra kultusega puutus aastal 68 kokku Rooma väejuht Pompeius, Mithradatese liitlaste, Kiliikia mereröövlite juures. Peagi pärast seda jõudis Mithra kultus ka Rooma, kuid muutus laialdaselt populaarseks alles 2. sajandi algul. Seda eriti sõjaväe hulgas ning kultus levis kõikjale, kuhu läksid rooma leegionid.

Mitmed Rooma keisrid alates Nerost olid Mithra kultusesse pühendatud ja toetasid seda. Mitralane oli ka keiser Constantinus, enne kui ta 312. aastal kristlusesse pöördus ja võitmatu päikese märgi risti vastu vahetas.

Mithraismi seitsme põhirituaali hulka kuulus näiteks jumala ihu/leiva söömine ja vere/veini joomine. Pühapäeva (kui päikese päeva, solis dies, sunday) peeti pühaks (vrdl juutidel sabat, laupäev, seitsmes päev) ning Mithra sünnipäeva tähistati 25. detsembril.

Mithra pühamud olid koobastes, altar paiknes alati pühamu idaotsas, nõnda et tseremoonial osalejad oleksid näoga ida, tõusva päikese suunas. 

Mithra kultusesse võisid kuuluda igast seisusest mehed (ka mittekodanikud ja orjad), naised osalesid tavaliselt Maaema kultuses, mille templid olid tihti mitralaste pühamute kõrval. Mithra preestrid elasid tsölibaadis, ülempreester kandis tiitlit 'Pater Patrum' ja keskne pühamu asus Vatikani künkal (see hõivati kristlaste poolt 376. aastal).

Käepigistuse komme oli pärit mitralaste vennaskonnast.

Mithra kultuse tekste pole säilinud (ehkki on teada, et need olid olemas). Uurijad toetuvad arheoloogilistele materjalidele, raidkirjadele ning kõrvaliste autorite teostes sisalduvatele märkustele.

Mithraism ja kristlus

Kristluse ja mithraismi sarnasus oli probleemiks juba hilisel antiikajal. Kristluse väljakujunemine ei toimunud kultuurilises isolatsioonis. 

Saulus, kes Kristust tolle elu ajal ei kohanud ja tema õpetusi vahetult ei kuulnud, oli pärit Tarsose linnast sealtsamast Kiliikast. Seega pidi ta vähemalt Mithra kultuse väliste külgedega tuttav olema.

Tertullianus oma raamatus "Ettekirjutused hereetikute vastu" meenutab, kuidas Mithra usus on olemas ülestõusmine, komme joonistada märk otsaette, kroon, armulaud leivaga, veega ristimine. Viimast mainib ta ka teoses "Ristimisest". Tertullianus põhjendab neid (ja teisi) sarnasusi, et Saatan on need irvituseks ette loonud selle järgi, kuidas kristluses asjad olema saavad.

Justinus Filosoof "Esimeses apoloogias" kirub, et millised deemonid on küll Mithra müsteeriumis järele teinud kristlikku armulauda.

Origenes oma teoses "Celsuse vastu" heidab kristluse kriitikule Celsusele ette, et too võrdleb kristlust just pärsia päritolu mithraismiga, mitte mõne kreeka või egiptuse müsteeriumiga. Kristlik autor Firmicus Maternus, kelle "Paganlike religioonide vigadest" Mithra kultusel natuke põhjalikumalt peatub, naeruvääristab, et ka Saatanal on oma Kristused.

Talv

Talv on külm aastaaeg, mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel. Talvele on iseloomulikud madalad õhutemperatuurid ja sajab lund.

Pillapalu metsasiht talvel 2014

Paljudes maades seostatakse talve lume ja jääga. Jägala juga talvel

Talv Saaremaal, jaanuar 2009

Lumehanged Tartu Supilinnas, jaanuar 2011

Igapäevaelus arvestatakse talvekuudeks põhjapoolkeral detsember, jaanuar ja veebruar; lõunapoolkeral juuni, juuli ja august. Talve algus on vastavalt 1. detsember või 1. juuni.

Astronoomiline talv algab talvisel pööripäeval põhjapoolkeral ja suvisel pööripäeval lõunapoolkeral.

Meteoroloogiline talv algab keskmise päeva õhutemperatuuri üleminekul alla –10 °C.

Fenoloogiline talv algab keskmise päeva õhutemperatuuri üleminekul alla 0 °C.

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Eeltalv

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Eeltalv on klimaatiline või fenoloogiline üleminekuaastaaeg sügise ja talve vahel. See järgneb hilissügisele.

• Klimaatiline eeltalv on kevadtalve tagurpidi pööratud tunnustega: see algab keskmise õhutemperatuuri langemisega alla nulli ja sademete esinemise korral esimese suure lume tulekuga, ning lõpeb püsiva lumikatte tekkimisega. Eeltalve ajal võib lumi sadada ja sulada mitu korda, lühikesed külmaperioodid vahelduvad sulaga.
• fenoloogiline eeltalv algab esimese suure lumega.

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Hilissügis

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Hilissügis on üks kahest klimaatilisest või fenoloogilisest üleminekuaastaajast sügise ja talve vahel, sellele järgneb eeltalv.

• klimaatiline hilissügis on peegelpilt varakevade tunnustele: see algab vegetatsiooniperioodi lõpuga, kui ööpäevane keskmine õhutemperatuur langeb alla 5 °C, ning lõpeb, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur langeb alla nulli ja tuleb maha esimene lumi. Temperatuuride päevamaksimumid jäävad sel ajal plussipoolele. Hilissügis algab keskmiselt 27. oktoobril: Mandri-Eestis keskmiselt oktoobrikuu viimasel kolmandikul, saartel novembri alguses. Keskmiselt kestab hilissügis 15..20 päeva, kuid soojadel talvedel võib see aastaaeg kesta isegi kevadeni.
• fenoloogiline hilissügis algab lehtede hulgalise varisemise ning hanede ja luikede suurrändega. Sel ajal lõppeb talirukki kasv ja algab enamiku taimede puhkeaeg. Koevad siig, lõhe ja meriforell. Hilissügis lõpeb esimese suure lumega ja algab eeltalv.

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Sügis

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

---

Sügisel muutuvad puude lehed punaseks, kollaseks ja pruuniks

Sügis on jahe aastaaeg, mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel. Sügisele on iseloomulikud õhutemperatuuri langus, sajab vihma ja vahel ka lund ning veekogudel tekib jääkate.

Igapäevaelus arvestatakse sügiskuudeks põhjapoolkeral september, oktoober ja november; lõunapoolkeral on sügiskuud märts, aprill ja mai. Sügise algus on vastavalt 1. septembril või 1. märtsil.

Astronoomiline sügis algab põhjapoolkeral sügisesel pööripäeval ja lõunapoolkeral kevadisel pööripäeval.

Meteoroloogiline sügis algab keskmise päeva õhutemperatuuri üleminekul alla +10 °C. Sügis algab 60% vegetatsioonperioodi üleminekul arvestades suve algusest.

Astronoomiline sügis

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Astronoomiline sügis algab põhjapoolkeral sügisesel pööripäeval ja lõpeb talvisel pööripäeval, lõunapoolkeral algab see kevadisel pööripäeval ja lõpeb suvisel pööripäeval.

Heitlehised puud langetavad sügisel oma lehed ja jäävad kuni kevadeni raagu

• 

  Vabrikusaare peegeldused Kavadi järves

 
• 

  Vaskna järve kaldapealne Suure Munamäe jalamil

 
• 

  Viljandi-Rõngu maantee ääres sügiseses Viisukülas

• 
  

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Hilissuvi

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Hilissuvi on suve osaastaaeg, mis on pärissuve osa ja algab pärast südasuve lõppu.

Liigitused

• Klimaatiline hilissuvi algab pärast südasuve lõppu, kui keskmine ööpäevane temperatuur langeb alla 15 °C.
• Fenoloogiline hilissuvi algab augustikuu esidekaadil, kui ilmad halvenevad, päev lüheneb ja saabuvad pimedad augustiööd.

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Südasuvi

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Südasuvi on suve keskele jääv osaaastaaeg, mida võib eristada klimaatiliste või fenoloogiliste tunnuste järgi.

Liigitused

• Klimaatiline südasuvi on aeg keset pärissuve, kui ööpäeva keskmine temperatuur on püsivalt üle 15 °C. Sellele järgneb hilissuvi.
• Fenoloogiline südasuvi algab Eestis pärast jaanipäeva pärna õitsemise ajal samaaegselt klimaatilise südasuvega, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur on püsivalt üle 15 °C. Sel ajal valmivad õunad ja karusmarjad. Lõpeb augusti esimesel dekaadil, kui ilmad halvenevad, päev lüheneb ja saabuvad pimedad augustiööd. Kui suvi on jahe ja vihmane, ei pruugi südasuve esineda, seetõttu on see mittereeglipärane aastaaeg.

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Pärissuvi

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Pärissuvi ehk lihtsalt suvi on vaheaastaaeg, mida võib eristada klimaatiliste või fenoloogiliste tunnuste järgi.

Liigitused

• Klimaatiline pärissuvi algab pärast eelsuve, kui ööpäeva keskmine temperatuur on tõusnud üle 13 kraadi ja öökülmad on lõppenud või need ei ole veel alanud. Selle sees võib esineda südasuvi.
• Fenoloogiline pärissuvi algab pärast viljapuude õitsemist, kui saab kasvatada soojalembeseid köögivilju ja pihlakas hakkab õitsema.