Otsing sellest blogist

UUS!!!

Paleogeen

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige. Paleogeen Ajastu Aj...

esmaspäev, 25. märts 2024

Rohemajandus

Rohemajandus (inglise green economy) on majandus, mille tagajärjel paraneb inimeste heaolu ja sotsiaalne õiglus, mis ei põhjusta keskkonnariske ja survet loodusvaradele ja on seega vähese CO2-heitega, ressursitõhus ja ühiskonda kaasav majandus.

Kliimamuutus, rahvastiku kasv ja vananemine, elustiku mitmekesisuse kadu, suur surve loodusvaradele, majanduskriis ja ebavõrdsuse kasv on tekitanud vajaduse rohemajandusele üleminekuks. 

Roheline kleebis ja ökomärgis on aina rohkem levinud, kuna keskkonnasõbralikku tegevust peetakse oluliseks. Paljud ettevõtted on läinud üle rohelise tootmisele, kuna see annab eeliseid globaalsel turul. 

Definitsioonid

Karl Burkart määratleb rohemajandust kuue sektori põhjal:

Rahvusvaheline Kaubanduskoda defineerib rohemajandust järgnevalt: majandus, kus majanduskasv ja keskkonnaalane vastutus toimivad koos ning samal ajal toetatakse sotsiaalse arengu progressi.

2012. aastal andis Rahvusvaheline Kaubanduskoda välja rohemajanduse tegevuskava, mille eesmärgiks on selgitada ja raamistada rohemajanduse kontsept. Eriti oluline on ettevõtluse roll levinud globaalprobleemidele lahenduste pakkumisel. Tegevuskavaga sätestati kümme äritegevuse ja koostööga seotud tingimust, mis aitavad üle minna rohemajandusele:[5]

  • avatud ja konkurentsivõimelised turud;
  • mõõdetavus, raamatupidamine, aruandlus;
  • rahandus ja investeeringud;
  • teadlikkus;
  • elutsükliline lähenemine;
  • ressursitõhusus ja eraldumine;
  • tööhõive;
  • haridus ja oskused;
  • juhtimine ja partnerlus;
  • integreeritud poliitika ja otsuste tegemine.

Ülemaailmne rohemajanduse indeks

Globaalne rohemajanduse indeksiga (Global Green Economy Index GGEI) mõõdetakse 60 riigi ja 70 linna rohemajanduse tulemuslikkust. Indeksi määratlemise aluseks on 32 indikaatorit ja andmestikku.[6]
Riikide ja linnade järjestamiseks kasutatakse nelja peamist mõõdet:

  1. Juhtimine ja kliimamuutus – vaadeldakse, kuidas suudab riigivõim levitada rohekasvuideid ning soodustada investeeringuid selles vallas. Lisaks mõõdetakse, kuidas poliitilised jõud tegelevad kliimamuutuse teemadega.
  2. Efektiivsussektorid – kui hästi tegeleb iga riik ehitus-, transpordi-, turismi- ja energiasektori rohelisemaks muutmisega.
  3. Turud ja investeerimine – arvutatakse iga riigi tulemuslikkust taastuvenergia atraktiivsuse, keskkonnatehnoloogia innovatsiooni ja seeriatootmise valdkondades ning roheliste investeeringute soodustamisel.
  4. Keskkond ja loodusressursid – kui hästi riigid kaitsevad oma keskkonda ning kasutavad loodusressursse tõhusalt.

2014. aasta andmetel on endiselt kõrgeima rohemajanduse indeksiga Saksamaa ning talle järgnevad TaaniRootsi ja Norra. Tabeli lõpus asuvad PoolaHiinaSenegalKatarVietnam ja Mongoolia.

Eesti rohemajanduse väljavaated

Rohemajandus mängib maailmas aina suuremat rolli. Sellele aitab kaasa taastumatute loodusvarade kiire vähenemine ja tarbimisharjumuste muutumine. Euroopa Liit on seadnud oluliseks eesmärgiks arendada rohemajandust, sest see on eelduseks majanduskasvule ja heaolu jätkumisele.
Eesti säästva arengu näitajad on kesised mitmes valdkonnas. Näiteks on Eestis CO2 emissioon ühe elaniku kohta Euroopa Liidu kõrgemaid. Lisaks tekib jäätmeid inimese kohta rohkem kui Euroopas keskmiselt.
Rohemajandusele üleminekul on Eestis suurima potentsiaaliga valdkondadeks energiatootmine, ehitusmaterjalidetööstus, ehitussektor ja kodumajapidamised. Põllumajanduses tuleks valida mahetootmine ning põllumajandusjäätmed töödelda ümber autokütuseks, elektriks ja soojuseks. Üheks kõige olulisemaks valdkonnaks on jäätmekäitlus. Põlevkivist elektri tootmisel jääb üle väga suur hulk jäätmeid, millele tuleks leida taaskasutust näiteks ehitusmaterjalitööstuses. Eesti peaks vähendama elektrienergia tootmisel põlevkivi osakaalu ning asendama seda taastuvenergiaga, nagu tuul ja biomass.
Eestis on rohemajanduse arengut järjepidevalt edendanud PAKRI Teadus- ja Tööstuspark, mis on fokuseerinud rohetehnoloogia ettevõtete koondamisele, arendab oma klientide majutamiseks tarka tööstuslinnakut ja toodab taastuvenergiat.

Kõige kiiremini arenev rohelise tootmise majandusharu on tuulenergia. On asutatud Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon, mis ühendab tuuleenergiasse panustamisest huvitatud ettevõtteid, organisatsioone ja eraisikuid.
Teenustesektoris on rohemajandusele üleminekul oluline infotehnoloogiavahendite aktiivne kasutamine ja IKT teenuste arendamine. Eestis on olnud selles vallas edukas ning maailmaturul konkurentsivõimeline.
Eesti rohemajanduse arengut takistavad ettevõtete liiga väikesed investeeringud tootmise laiendamiseks ja uute toodete pakkumiseks.
Eesti 2020“ konkurentsivõime kavas käsitletakse Eesti energiatootmise arendamist, erinevate sektorite energiasäästu ning majanduse ressursisäästlikkust. 2012. aastal valmis aruanne „Rohetöökohtade potentsiaal Eestis“. Selles aruandes analüüsitakse rohetöökohtade potentsiaali Eesti metsanduses, ehituses, põllumajanduses ja transpordis. Aruandes on rõhutatud energiatõhusa majanduse vajalikkust.

reede, 22. märts 2024

Tasakaalu majandus

Tasakaalumajandus

Mõiste populariseerijaks peetakse Herman Daly't, kellelt 1971. aastal ilmus artikkel "Toward a steady-state economy"

neljapäev, 21. märts 2024

Naturaalmajandus ehk elatusmajandus

Naturaalmajandus ehk elatusmajandus (inglise keeles natural economics) on majandussüsteem, mille puhul kaubalis-rahalised suhted on kas vähe arenenud või puuduvad üldse. Naturaalmajandus on vanim ja lihtsaim majanduse korraldamise viis. Elamiseks vajalik toodetakse ühe majapidamisüksuse (perekond, kogukond, mõis) piires ning ka tarbitakse selle institutsiooni siseselt. Selle süsteemi puhul paigutatakse ressursse ümber läbi otsese vahetuse või jagamise. Tootja varustab ennast ise kõige tarvilikuga.


Ajalugu 


Naturaalmajanduslik olukord 17. sajandil Saksamaa koloonias Ghanas

Varakeskaeg oli agraarsusel tugineva naturaalmajandusliku majandusüsteemi kasutusajaks. Enamus toodangut ei valminud mitte kauplemiseks, vaid enda tarbeks.Tootmine ja tehnoloogia olid väga algelised, mistõttu toodangu hulk sõltus määravas osas looduslikest tingimustest. Ülejäägi puhul toodang, kas kingiti kellelegi või tehti vahetuskaupa ehk bartertehinguid. Raha praktiliselt puudus ja seetõttu vahetati kaupa kauba vastu. Euroopas oli väärismetalle vähe, siin leidus vaid mõnes piirkondades hõbedat, kuld pea puudus. Tehingud olid enamasti kahepoolsed, kuid osalejaid võis olla ka enam.


Naturaalmajanduse kujunemisel olid määravaks ka sagedased kodusõjad, feodaalide omavahelised kokkupõrked ning teeröövlite rohkus. Need aspektid takistasid kaubanduse arenemist. Samuti kasutati bartertehinguid koloniseerimise perioodil. Näiteks Brasiilia koloniseerimisel kuna pärismaalsete indiaanlaste jaoks oli raha kasutu ning seeläbi ka väärtusetu. Perioodi lõpul hakkasid kujunema võtmetooted, mida kasutati sarnaselt rahaga.


Mõiste kujunemine 

Aristoteles



Pilt aastast 1874. demonstreerib bartertehingut

Vanakreeka filosoof Aristoteles vihjas tihti majanduse naturaalsetele aspektidele ning sotsiaalsusele. Tema sõnul on naturaalmajandust lihtne defineerida läbi vastandamise kaubandusliku majandusega. Naturaalmajandus on vastastikku sõltumatute majapidamiste süsteem, kus üksuse sees toodetakse kõik vajalik. Selline definitsioon kirjeldas mitmeid ajaloolisi süsteeme ja institutsioone. Aristoteles sõnul on Kreeka oikos’es (majapidamises) naturaalseks koosneda meestest, naistets ja orjadest. Lisaks oli Aristoteles veendnunud, et kasumi maksimeerimise printsiip kasvas välja naturaalmajanduslikust barterkauplemisest. Kaupade vahetamine kui tegevus oli Aristoteles jaoks läbini naturaalne. Ta rõhutas tungivalt, et vahetamise taga on soov rahuldada naturaalseid vajadusi, kauplemise taga soov teenida kasumit.


Saksamaa koolkond


Saksamaa koolkonna jaoks sai kapitalismi eelse majandusliku süsteemi määratlemine oluliseks küsimuseks. Enamus ideid ringlesid ümber "naturaalse majanduse", niisiis võeti kasutusele termin Naturalwirtschaft – kirjeldamaks perioodi enne raha kasutuselevõttu. Perioodi all peetakse silmas varakeskaega, kui raha olulisus oli niivõrd väike, et seda võib pea olematuks pidada. See oli majandus, mis oli sõltuv loomulikust vahetusest – bartertehingutest. Sellises majanduses raha ei ole usaldusväärne, ega seetõttu kasutusel. Sellist suhtumist läbistab mitte individualistlik mõttemaailm.


Alexander V. Chayanov


Saksamaal uuriti naturaalmajandust palju, kuid suuresti on selle uurimises rolli mänginud vene majandusteadlane Alexander Chayanov. Tema kirjutas 1925. aastal raamatu talupoeglikust majandusest, mis taasavastati 1960. aastatel. Raamatus selgitab Chayanov, et talupoegliku majanduse puhul ei ole majapidamise eesmärgiks maksimeerida toodangu kasumit, vaid tasakaalustada kasumlikkus kogu majapidamise poolt tehtava töö mahuga. Tootja on samal ajal ka oma toodangu tarbija. Ei ole ühtegi turgu ega hindu, järelikult ei ole võimalik teha ka majanduse analüüsi, sealhulgas jälgida kasumlikkuse optimeerimist.


Charles Perring


Puhta naturaalmajanduse puhul on kogu toodang koha peal toodetud. Kui vahetatakse sisse ka luksuskaupu, on tegemist nõrga naturaalmajandusliku olukorraga. Puhta naturaalmajanduse puhul on tootvad institutsioonid üksteisest isoleeritud. Nõrgas naturaalmajanduslikus olukorras on institutsioonide vahel aktiivne suhtlemine ning kaupade vahetus.


Naturaalmajanduse väljundid tänapäeval 


Kohalik turg Mehhikos

Ökonoomne tarbimine


Tänapäevases ühiskonnas on tihti probleeme ületarbimise ning liigtootmisega. Lahendamaks seda probleemi on mindud tagasi naturaalmajanduse printsiipide juurde. Kasvatatakse nii palju kui on vaja, ressursse ei kasutata liigtootmiseks, maad ei koormata üle. Sellise mõtlemise väljundiks on jätkusuutliku arengu programmid.


Kriisi olukord


Naturaalmajanduse juurde minnakse tagasi kriisiolukordades. Eriti majanduskriisi tingimustest, kus valuuta on muutunud ebastabiilseks. Tulenevalt hüperinflatsioonist või kõrgest deflatsioonist.


Virtuaalne naturaalmajandus


Interneti levikuga seoses on kaubandus sageli kolinud virtuaalmaailma. Inimeste jaoks, kes soovivad midagi üleliigset ära anda või vahetada, on internet ideaalseks platvormiks – potentsiaalseks tehingupartneriks võib olla iga netikasutaja.


Vahetuskaupu lubavate veebilehtede näited:


Swaptree, kus vahetatakse filme, muusikat, raamatuid ja mänge

U-exchange, kus vahetatakse kõike võimalikku

Swapbabygoods, vahetatakse beebidele vajalikke kasutatuid esemeid

Zwaggle, kus vahetatakse beebidele vajalikke esemeid

Bookmooch, kus vahetatakse raamatuid

SwapStyle, kus vahetatakse riideid, aksessuaare, kosmeetikat ja muud sarnast

Homeswapper, kus vahetatakse üürikortereid ja kinnisvara

Naturaalmajandus Eestis Redigeeri

Eesti talupoja majapidamises oli naturaalmajandus 19. sajandini väga oluline. Talupojad kasutasid müügi- ja vahetuskaubaks peamiselt vilja. Lisaks müüdi ja vahetati võid, kanepit, loomanahku, mett, vaha, humalaid, jahisaadusi. Põhiliseks kaubatehinguks oli siiski vahetamine: talupojad viisid linna kaupmehele oma saadusi ja said kaupmehelt vastutasuks endale vajalikke kaupu. Vahetuskaubanduse oli talurahvas jaoks viis olla omavahel kaubandussidemetes. Sisemaa talupojad vahetasid oma vilja või jahu rannikul elavate talupoegade kalade vastu või käsitööga tegelevate talupoegade toodete vastu.


Tänapäeval seisneb naturaalmajandus Eestis pigem omavaheliste kingituste tegemises põllumajandusega tegelevate majapidamiste vahel. Samuti on laialt levinud uus naturaalmajandus ehk naturaalmajanduse tänapäevased väljundid.

Elatusmajandus (inglise subsistence economy) on majandussüsteem, kus inimesed toodavad suurema osa vajalikest toodetest ja teenustest ise.

Elatusmajanduse puhul on pered nii tootjad kui ka tarbijad.

Enamasti tugineb selline majandussüsteem põllundusel.

Elatusmajandustingimustes ei põhine jõukus mitte rahal, vaid loodusvaradel, ja seetõttu tegutsetakse looduskeskkonna taastootmisvõime piires.

Suurem osa maailma vaestest elatub praegu sellisest majandamisviisist.

kolmapäev, 20. märts 2024

Kinsey skaala

Kinsey skaala on skaala, millega mõõdetakse inimese seksuaalset sättumust nullist (täielikult heteroseksuaalne) kuueni (täielikult homoseksuaalne). Kinsey aruandes oli veel eraldi hinne aseksuaalsuste jaoks. Aruanne avaldati esmakordselt 1948. aastal Alfred Kinsey, Wardell Pomoroy ja teiste raamatus "Mehe seksuaalne käitumine" ("Sexual Behavior in the Human Male"). See oli ka läbiv teema 1953. aastal järjena ilmunud raamatus "Naise seksuaalne käitumine" ("Sexual Behavior in the Human Female").

Skaalat tutvustades kirjutas Kinsey, et:

„Mehed ei jagune seksuaalsete eelistuste alusel kahte populatsiooni – heteroseksuaalsed ja homoseksuaalsed. Maailma ei saa jagada kitsedeks ja lammastaks. Loodus harva tegeleb diskreetse kategooriatega... Elav maailm on segu kõigist tema aspektidest.

Pannes rõhku jätkuvatele hinnangutele, mis jagavad inimesi hetero- ja homoseksuaalseteks, on mulle tundunud vajalik arendada välja mingit sorti uus klassifikatsioon, mis põhineks suhtelisel homoseksuaalsete ja heteroseksuaalsete kogemuste kogusel või mis vastaks kummalegi kategooriale... Indiviid võib saada erineva hinnangu skaalal oma igal eluperioodil.... Seitsmepunktine skaala kajastab hästi erinevaid seksuaalsuse variatsioone, mis eksisteerivad.“

Skaala on järgmine:

AsteKirjeldus
0Täielikult heteroseksuaalne
1Peaaegu täielikult heteroseksuaalne, kõigest mõni harv homoseksuaalne kogemus
2Enamjaolt heteroseksuaalne, kuid rohkem kui juhuslikud homoseksuaalsed kogemused
3Biseksuaalne, võrdselt nii heteroseksuaalseid kui ka homoseksuaalseid kogemusi
4Enamjaolt homoseksuaalne, kuid rohkem kui juhuslikud heteroseksuaalsed kogemused
5Peaaegu täielikult homoseksuaalne, kõigest mõni harv heteroseksuaalne kogemus
6Täielikult homoseksuaalne
XAseksuaalne

teisipäev, 19. märts 2024

Helgi Erilaid

Helgi Erilaid (aastani 1966 Helgi Pliess, 1966–73 Helgi Põldroos; 28. VI 1942 Tallinn), ajakirjanik. Lõpetas 1966 Tartu Riikliku Ülikooli. Toimetas 1966–69 Eesti Raadios „Päevakaja” ning 1969–93 Vikerraadios „Keskööprogrammi”, sai selle sarja „Laupäevamosaiik” eest 1988 Eesti NSV Ajakirjanike Liidu aastapreemia. Töötanud aastast 1993 Raadio-2-s, kus pälvis saatesarjade „Koht päikese all” ja „Taevatrepp” eest 1998 Eesti Ajakirjanike Liidu aastapreemia ja hiljem Vikerraadios (saatesarjad „Tähtpäevatund” ja „Aja jälg kivis” ning „Heli jälg ajas“). Avaldanud aastast 1998 nädalalehes Eesti Ekspress rubriiki „Verstapost”.

Eesti Ringhäälingute Liidu aastaauhind Kuldmikrofon (2003).

Valgetähe V klassi teenetemärk (2007).

Ajakirjanikuna on tuntud ka tema abikaasa Tõnis Erilaid (sündinud 1943).

Helgi Erilaid

eesti raadioajakirjanik

Helgi Erilaid (aastani 1966 Helgi Pliess, 1966–1973 Helgi Põldroos; sündinud 28. juunil 1942) on eesti raadioajakirjanik.

Ta lõpetas 1966. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajakirjanduse alal.

Tunnustus

Isiklikku

Helgi Erilaid on olnud abielus Enn Põldroosiga ja on praegu abielus Tõnis Erilaiuga. Tal on poeg Ekke-Kristian Erilaid.

esmaspäev, 18. märts 2024

David Vseviov

David Vseviov

Eesti ajaloolane ja pedagoog

David Vseviov (sündinud 27. mail 1949) on juudi päritolu Eesti ajaloolane, kes töötab Eesti Kunstiakadeemias kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis professorina. Teda on nimetatud aasta arvamusliidriks ja üheks Eesti mõjukamaks inimeseks.

David Vseviov
Vseviov, David.IMG 20190823 114248.jpg
David Vseviov esinemas Balti keti 30. aastapäeval Vabaduse väljakul
Foto: Ave Maria Mõistlik, 23. august 2019
Sündinud27. mai 1949 (71-aastane)
Alma materTartu Riiklik Ülikool
Haridusajalugu ja ajaloopedagoogika
TunnustusLoend
Allkiri
David Vseviovi allkiri.jpg
David Vseviov (2011)

Vseviov on ajalookandidaat (1977) ja ta on Tallinna Pedagoogikaülikoolis kaitsnud kultuuriajaloo doktori kraadi (2003).

Ta lõpetas aastal 1966 Tallinna 6. Keskkooli ja aastal 1971 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna ajaloolase ja ajalooõpetaja erialal.

Ta on õppinud Tartu Ülikoolis ja töötanud Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis, kus uuris sotsialismiperioodi ajalugu. Ta oli NLKP liige ja Ajaloo Instituudi partorg.

Ta osales 2001 Eesti sotsiaalteadlaste avalikus pöördumises "Kaks Eestit", milles tunti muret Eesti ühiskonna arengu pärast. 

David Vseviov on kogunud tuntust pikkade ajalooalaste referaadisarjadega Eesti Raadio programmides ja rohkete kirjutistega ajakirjanduses. Ta juhib saadet "Müstiline Venemaa".

Isiklikku

Tema poeg Jonatan Vseviov on olnud Kaitseministeeriumi kantsler ja on 2018. aastast Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides. 15. oktoobril 2020 selgus, et Jonatan Vseviovist saab välisministeeriumi kantsler.

Tunnustus

David Vseviov TEDxTartu konverentsil, 2010

Raamatud

  • "Nõukogudeaegne Narva. Elanikkonna kujunemine 1944-1970", Tartu: Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon 2001
  • "Venemaa - Lähedane ja kauge. Aegade algusest kuni Vassili III-ni" (koos Vladimir Sergejeviga, 2002)
  • "Bütsantsi keisrid : valitsejad purpuris", Tallinn: Kunst 2004. ISBN 9949407214
  • "Venemaa - Lähedane ja kauge. Suurvürstiriigist tsaaririigiks. Ivan IV" (koos Vladimir Sergejeviga, 2007)
  • "Aja vaimud. Kirjutisi 1996–2009", TallinnValgus 2009, 424 lk. ISBN 9789985682364

Tsitaat

"Hirmul baseeruvad ühiskonnad ei saa lubada, et seal kehtiksid reeglid, mille täitmine päästaks hirmust. Sest võimul pole vaja inimesi, kes ei karda. Sellepärast tuli Siberisse saata vahel ka kommuniste ja edutada mittekommuniste, samuti nagu saata Siberisse neid, kes maalisid Leninit, ja edutada neid, kes Leninit kunagi ei maalinud."

Publikatsioone

2020. aastal tehti temast dokumentaalfilm „Vseviov“.

reede, 15. märts 2024

Fred Jüssi

Fred Jüssi (sündinud 29. jaanuaril 1935 Arubal) on eesti zooloogloodusfotograaf ja looduse populariseerija.

Fred Jüssi

Elulugu

1953. aastal lõpetas ta Tallinna 20. Keskkooli. Aastal 1958 lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli bioloogia erialal.

Aastatel 1958–1960 töötas Emmastes õpetajana ja 1962–1975 Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumis looduskaitseinspektorina.

Aastail 1976–1989 oli ta Eesti Raadio mittekoosseisuline kaastöötaja. Ta oli Eesti Raadio saatesarjade "Linnuaabits" (19791980) ja "Looduse aabits" (1980–1986) autor.

Ta on salvestanud looduse hääli, nii helimaastikke kui ka paljude Eesti lindude, konnade ja muude loomade hääli, avaldanud albumeid ja loodusteemalisi jutustusi ning mõtisklusi loodusest.

Aastal 1980 kirjutas ta alla 40 kirjale.

Teoseid

Film "Fred Jüssi. Olemise ilu"

"Fred Jüssi. Olemise ilu" (2020) on Taska Filmi toodetud täispikk film Eesti loodusest ja Fred Jüssist.

Tunnustus

Isiklikku

Tema lapsed on Ivar JüssiMart Jüssi ja Mari Jüssi. Tema abikaasa oli Helju Jüssi.

neljapäev, 14. märts 2024

Geokronoloogiline skaala

Geokronoloogiline skaala

Geokronoloogiline skaala on ajaskaala, mis jagab geoloogilise aja ehk Maa ajaloo väiksemateks geokronoloogilisteks ning geokronomeetrilisteks üksusteks. Skaala on välja töötatud peamiselt fossiilide leviku uurimise alusel.  

Algus (miljonit aastat tagasi)
.
.
.
.

Kainosoikum

Uusaegkond

0,0115
2,588
5,332
23,03
33,9 ± 0,1
55,8 ± 0,2
65,5 ± 0,3

Mesosoikum

Keskaegkond

99,6 ± 0,9
145,5 ± 4,0
161,2 ± 4,0
175,6 ± 2,0
199,6 ± 0,6
228,0 ± 2,0
245,0 ± 1,5
251,0 ± 0,4

Paleosoikum

Vanaaegkond

260,4 ± 0,7
270,6 ± 0,7
299,0 ± 0,8
Karbon  
318,1 ± 1,3
359,2 ± 2,5
 385,3 ± 2,6
397,5 ± 2,7
416,0 ± 2,8
Silur      
418,7 ± 2,7
422,9 ± 2,5
428,2 ± 2,3
443,7 ± 1,5
460,9 ± 1,6
471,8 ± 1,6
488,3 ± 1,7
499
510
521
542,0 ± 1,0
600
850
1000
1200
1400
1600
1800
2050
2300
2500

Arhaikum

Ürgeoon

  – 
2800
3200
3600
ca 4500

 

kolmapäev, 13. märts 2024

Eesti kronostragraafiline skaala

Eesti kronostratigraafiline skaala

Eesti ala pealiskorra kronostrafigraafiline skaala.

LadestuLadestikLadekivimiline koostis avamuselpaksus
KvaternaarHolotseen
Pleistotseen
Setted puuduvad
DevonÜlemdevonDaugavalubjakivi8+ m
Dubnikisavidolomiit15 m
Pļaviņasedolomiit, lubjakivi27...32 m
KeskdevonAmataliivakivialeuroliit, savi12...30 m
Gaujaliivakivi, aleuroliit, savi78...80 m
Burtniekiliivakivi, aleuroliit61...95 m
Arukülaliivakivi, aleuroliit66...97 m
Narvadolomiit, savi, aleuroliit30...109 m
Pärnuliivakivi, aleuroliit, savi, dolomiit15...47 m
AlamdevonRēzekneliivakivi, aleuroliit1...52 m
Ķemeriliivakivi, dolomiit6...8 m
Tilželiivakivi, aleuroliit2...18 m
SilurPřidoliOhessaarelubjakivi, mergel, dolomiitkuni 34 m
Kaugatumalubjakivi, mergel42...86 m
LudlowKuressaarelubjakivi, mergel5...28 m
Paadlalubjakivi, dolomiit, mergel3...28 m
WenlockRootsikülalubjakivi, dolomiit20...40 m
Jaagarahulubjakivi, mergel, dolomiit32...145 m
Jaanilubjakivi, mergel, lubjakas savi, dolomiit24...70 m
LlandoveryAdaveremergel, savi, lubjakivi, dolomiit11...56 m
Raikkülalubjakivi, dolomiit, mergel16...176 m
Juurulubjakivi, mergel20...64 m
OrdoviitsiumÜlemordoviitsiumPorkunilubjakivi, dolomiit4...15 m
Pirgulubjakivi17...70 m
Vormsilubjakivi2...22 m
Nabalalubjakivi2...35 m
Rakverelubjakivi2...28 m
Oandulubjakivi0...6 m
Keilamergel, lubjakivi3...32 m
Haljalalubjakivi2...14 m
Kukruselubjakivi, kukersiit4...25 m
KeskordoviitsiumUhakulubjakivi, mergel5...25 m
Lasnamäelubjakivi, dolomiit3...15 m
Aserilubjakivi0,1...7 m
Kundalubjakivi, lubiliivakivi0,1...15 m
Volhovilubjakivi, dolomiit0...21 m
AlamordoviitsiumBillingeniglaukoniitaleuroliit0...1 m
Hunnebergiglaukoniitliivakivi, aleuroliit0,5...2 m
Varangusavi, argilliit4...25 m
Pakerordiliivakivi, argilliit4...25 m
KambriumFurongliivakivi, aleuroliit, fosforiit0...150m
Kolmas ladestikaleuroliit, liivakivi
Teine ladestikaleuroliit
Terre-Neuvesinisavi aleuroliidiga
Ediacaraliivakivi, aleuroliit, savi0...123 m
Setted puuduvad
Kristalne aluskord

teisipäev, 12. märts 2024

Manolo Blahnik

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.
Manolo Blahnik on maailma mõjukaim kingadisainer.
Temast on tehtud ka film pealkirjaga "Manolo: Poiss, Kes Valmistas Kingi Sisalikele" (2017, Prantsusmaa)

Manolo Blahnik - Biograafia

Sarah Jessica Parkeri "Saks ja Linn"-a iseloomu Carrie Bradshaw oli tema prioriteedid selge ühes episoodseerias, kui ta anus röövel: "Sa võid võtta minu Fendi baguette, võite võtta minu ring ja minu kella, kuid ei võta minu Manolo Blahniks." Stiilne, käsitsi meisterdatud ja kallis, Manolo kingad on vara, mida hoida.


Madonna

15. august 1958

Jennifer Aniston

29. detsember 2000

Horoskoop: Kaljukits



Mõnel on siiamaani meeles tema kujundus, mida Madonna kord kutsus kui "nii hea kui seks" sündis novembris 28, 1942, Santa Cruz de la Palma Hispaania Kanaari saartel. Poeg rikkad vanemad tema Tšehhi isa pere omandis Praha farmaatsiafirma, tema Hispaania ema pere jooksis banaani istandustes, Manolo Blahnik tuli pikk rida jalatsid järel. Nende hulka kuulusid tema ema, kes tegi oma õhtu kingad, kui ta ei ostnud kohandatud disainilahenduste saare maineka kingsepp, Don Cristino.
Young Manolo näitas elegantsi kinga disain, ja oli varsti kaste tema lemmikloomade koerad ja ahvid alguses versioonid tema eksklusiivne
jalatsid. "Ma tegin kingad neile kõigile, välja muslin ja roosa puuvillane lindid," ütleb ta. "Üks koer lamaks selili ja torkas oma käpad minu eest õhku, kui ma vibud kinni sidusin."
Saadetud internaatkool Šveitsis, Manolo läks registreeruda Genfi Ülikooli, kus ta lühidalt lugeda rahvusvahelist õigust enne pealkirja maha Louvre Art School Pariisis õppida etapi
disain. Kolimine Londonisse 1970 võimaldas tal saada suu ukse moemaailmas pärast ta sai teksad ostja Londoni boutique. See oli reisi ajal New York i 1971, et siis USA Vogue toimetaja Diana Vreeland nägi üks tema set-design joonised, ja pärast märkides vapustav jalatsid inimesed visandid, soovitas ta peaks muutma oma valdkonnas.

Võttes mood Doyenne nõu, aastaks 1973 Manolo oli loonud oma boutique, lugedes Bianca Jagger seas tema esimesed kliendid.
Järgnevatel aastakümnetel laienes ta New Yorki, Hongkongi ja Beverly Hillsi, säilitades samal ajal oma Londoni
peakorteri. Nüüd üks kuulsamaid kingseppade maailmas, ta müüb 60000-70000 paari oma loomingut aastas, et truu klientidele nagu Winona RyderIvana TrumpJennifer Aniston, ja peaaegu iga supermodell maailmas.
Manolo, kes ei reklaami ega näita oma kogusid, ütleb, et ta püüab "kunagi sattuda lõksu suundumusi", eelistades selle asemel säilitada oma tunnuseks valgus, naiselik
välimus. "Minu kingad ei muutu drastiliselt hooajast hooajani," ütleb ta. "Ma arvan, et see on kohutavalt ebaviisakas paluda keegi maksma palju raha paari kingad, ja siis on neid "läbi" järgmisel hooajal. Inimesed ei ole lollid. Nad teavad, mida nad tahavad ja nad peaksid selle saama."
Fännid tema töö, aga ei tohiks oodata, et näha Manolo nimi tahes tooteid, välja arvatud tema kuulus jalatsid, mida ta visandid ja projekteerib
ise. "Ma vihkan neid disainereid, kes hargnevad välja prillide ja kodurõivaste ja teksarõivaste, ja kõik see," nõuab ta. "Ma teen kingi ja mul pole mingit huvi
 teha midagi muud."
Manuel "Manolo" Blahnik Rodríguez CBE (/ məˈnoʊloʊ ˈblɑːnɪk /; sündinud 27. novembril 1942) on Hispaania moedisainer ja omanimelise tippklassi jalatsibrändi asutaja.


Biograafia

Manolo Blahniku ​​kinga väljapanek
Blahnik sündis Kanaari saartel (Hispaanias) Santa Cruz de la Palmas tšehhi isa ja hispaanlannast ema poolt. Tema isa lahkus 1930. aastatel Prahast, et vältida kasvavat fašismi; tema vanavanemad kadusid 1950. aastatel pärast kommunistide vastutuse võtmist. Tema ema perekonnale kuulus banaanistandus Santa Cruz de la Palma saarelinnas, kus ta kasvas üles koos õe Evangelinaga. Lapsena oli ta koduõppel. Pärast suureks saamist õppis ta Šveitsi internaatkoolis. Hiljem soovisid vanemad, et ta oleks diplomaat, ja kirjutasid ta Genfi ülikooli poliitika ja õiguse erialale. Kuid Blahnik vahetas oma eriala kirjanduse ja arhitektuuri vastu. 1965. aastal omandas ta kraadi ja kolis Pariisi, et õppida kunsti Louvre'i kunstikoolis École des Beaux-Arts ja lavakujunduses, seda kõike töötades vintage rõivapoes. 1969. aastal kolis ta Londonisse, et töötada moebutiigis "Feathers" ostjana ja kirjutas Vogue'i Itaalia meeste versiooni L’Uomo Vogue.

1969. aastal oli Blahnikil võimalus New Yorgis reisides tutvuda U. Vogue'i peatoimetaja Diana Vreelandiga. Seejärel esitas ta Vreelandile oma moe- ja kujundusportfelli, kus naine vaatas talle otse silma ja ütles: "Noormees, tee asju, valmista aksessuaare, tee kingi." Ta imetles tema kingade visandeid ja soovitas tal keskenduda jalatsite kujundamisele. Blahnik järgis tema nõuandeid ja töötas kingade kujundamisel.

Aastal 1971 kutsus Ossie Clark teda looma oma raja näituse jaoks kingi, ta disainis kingi ka teistele Londoni moeloojatele, näiteks Jean Muirile ja Zandra Rhodesele. Alates 1971. aastast müüs Blahnik Zapata jaoks Manolo Blahnik kingi. 2000 naela suuruse laenuga ostis Blahnik omanikult Zapata kingaettevõtte ja avas oma butiigi. 1974. aastal sai Blahnikist teine ​​mees, kes kunagi ilmus U.K. Vogue'i esikaanel (Helmut Bergeri järel).

1977. aastal lõi Blahnik oma esimese Ameerika kollektsiooni. Need müüdi 1978. aastal Bloomingdalese kaudu. Blahnik avas oma esimese butiigi USA-s 1979. aastal.

Manolo Blahniku ​​lipulaev jääb Londoni Chelsea linnaosa Old Church Streetile.

Blahniku ​​butiigid asuvad Londonis, New Yorgis, Genfis, Madridis, Barcelonas, Moskvas, Dubais, Abu Dhabis, Dohas, Hongkongis, Kuala Lumpuris, Soulis, Singapuris, Tokyos ja Taipeis. Bloomingdales (mille jaoks ta lõi oma esimese Ameerika kollektsiooni), Nordstrom, Neiman Marcus, Barneys, Bergdorf Goodman ja Saks Fifth Avenue kannavad tema liini USA-s ja äsja avati Dubai Mallis. Ettevõte on sõlminud kingavarustuse jaemüüja Kurt Geigeriga pikaajalise lepingu Manolo Blahniku ​​butiikide haldamiseks.

2000. aastal käivitas Blahnik koos Neiman Marcusega esimese kaubandusliku virtuaalreaalsuse veebisaiti, kus olid tema kingade 3D-mudelid. Kogu kollektsioon müüdi internetis kolme nädala jooksul läbi.

Blahnik tõsteti 1987. aastal rahvusvahelisse kõige paremini riietatud nimekirja kuulsuste halli. 2007. aastal nimetati Blahnik Briti impeeriumi ordu auülemaks teenuse eest Suurbritannia moetööstusele.

Praegu elab Blahnik Suurbritannias Bathis ja talle anti 2012. aasta juulis Bath Spa Ülikooli aukraad.


Manolo Blahniks, nagu seda kandis telenägu Whitney Port
Varajane areng
Blahniku ​​üheks suurimaks inspiratsiooniks oli tema ema. Ta õppis moeajakirju ja tõlgendas rõivaste uusimat moesuunda. Blahnik ja tema perekond reisisid riideid tellides sageli Pariisi ja Madridi. Tema ema ei olnud alati rahul nende kodulinna kingadega, nii et ta tegi oma. Ta õppis oma käsitöö alused kohalikult Kanaari saarte kingseppalt ja poisikesena armastas Blahnik oma ema vaadata, kui ta ilusaid kingi meisterdas. Ta on pärinud ema armastuse brokaadi- ja satiinakangaste vastu ning jutustanud, kuidas poisslapsena leidis ta kuulsa venelase Pierre Yantorny kingadega täidetud pagasiruumi, mis kõik oli valmistatud siidist, antiikpitsist ja õrna pandlaga trimmitud brokaatidest. Kõik olid kerged, elegantsed ja naiselikud; atribuudid, mille Blahnik hiljem oma kujunduste juurde viis.

Kui Blahnik ülikoolis käis, elas ta tädi ja onu juures. Vahepeal mõjutas tädi sügavalt tema moetaju ja stiili. Ta viimistles oma maitset ja õppis hindama luksuse, kunsti ning õnne ja ilu ilu. Blahnik meenutas, et tema tädi sõnul oli "õnn see, et lasin teha ainsa elegantsema käekoti, mis kunagi tehtud oli, igas värvitoonis".
Manuel "Manolo" Blahnik Rodríguez CBE (/ məˈnoʊloʊ ˈblɑːnɪk /; sündinud 27. novembril 1942) on Hispaania moelooja ja omanimelise tippklassi jalatsibrändi asutaja.

Manolo Blahniku ​​kinga väljapanek
Blahnik sündis Kanaari saartel (Hispaanias) Santa Cruz de la Palmas tšehhi isa ja hispaanlannast ema poolt. Tema isa lahkus 1930. aastatel Prahast, et vältida kasvavat fašismi; tema vanavanemad kadusid 1950. aastatel pärast kommunistide vastutuse võtmist. Tema ema perele kuulus banaanistandik Santa Cruz de la Palma saarelinnas, kus ta kasvas üles koos oma õe Evangelinaga. Lapsena oli ta koduõppel. Pärast suureks saamist õppis ta Šveitsi internaatkoolis. Hiljem soovisid vanemad, et ta oleks diplomaat, ja kirjutasid ta Genfi ülikooli poliitika ja õiguse erialale. Kuid Blahnik vahetas oma eriala kirjanduse ja arhitektuuri vastu. 1965. aastal omandas ta kraadi ja kolis Pariisi, et õppida kunsti Louvre'i kunstikoolis École des Beaux-Arts ja lavakujunduses, töötades samal ajal vintage rõivapoes. 1969. aastal kolis ta Londonisse, et töötada moebutiigis "Feathers" ostjana ja kirjutas Vogue'i Itaalia meeste versiooni L’Uomo Vogue.

1969. aastal oli Blahnikil võimalus New Yorgis reisides tutvuda U. Vogue'i peatoimetaja Diana Vreelandiga. Seejärel esitas ta Vreelandile oma moe- ja kujundusportfelli, kus naine vaatas talle otse silma ja ütles: "Noormees, tee asju, valmista aksessuaare, tee kingi." Ta imetles tema kingade visandeid ja soovitas tal keskenduda jalatsite kujundamisele. Blahnik järgis tema nõuandeid ja töötas kingade kujundamisel.

Aastal 1971 kutsus Ossie Clark teda looma oma raja näituse jaoks kingi, ta disainis kingi ka teistele Londoni moeloojatele, näiteks Jean Muirile ja Zandra Rhodesele. Alates 1971. aastast müüs Blahnik Zapata jaoks Manolo Blahnik kingi. 2000 naela suuruse laenuga ostis Blahnik omanikult Zapata kingaettevõtte ja avas oma butiigi. Aastal 1974 sai Blahnikist teine ​​mees, kes kunagi ilmus U.K. Vogue'i esikaanel (Helmut Bergeri järel). [6] [7]

1977. aastal lõi Blahnik oma esimese Ameerika kollektsiooni. Need müüdi 1978. aastal Bloomingdalese kaudu. Blahnik avas oma esimese butiigi USA-s 1979. aastal.

Manolo Blahniku ​​lipulaev jääb Londoni Chelsea linnaosa Old Church Streetile.

Blahniku ​​butiigid asuvad Londonis, New Yorgis, Genfis, Madridis, Barcelonas, Moskvas, Dubais, Abu Dhabis, Dohas, Hongkongis, Kuala Lumpuris, Soulis, Singapuris, Tokyos ja Taipeis. Bloomingdales (mille jaoks ta lõi oma esimese Ameerika kollektsiooni), Nordstrom, Neiman Marcus, Barneys, Bergdorf Goodman ja Saks Fifth Avenue kannavad tema liini USA-s ja äsja avati Dubai Mallis. Ettevõte on sõlminud kingavarustuse jaemüüja Kurt Geigeriga pikaajalise lepingu Manolo Blahniku ​​butiikide haldamiseks.

2000. aastal käivitas Blahnik koos Neiman Marcusega esimese kaubandusliku virtuaalreaalsuse veebisaiti, kus olid tema kingade 3D-mudelid. Kogu kollektsioon müüdi internetis kolme nädala jooksul läbi.

Blahnik tõsteti 1987. aastal rahvusvahelisse kõige paremini riietatud nimekirja kuulsuste halli. 2007. aastal nimetati Blahnik Briti impeeriumi ordu auülemaks teenuse eest Suurbritannia moetööstusele.

Praegu elab Blahnik Suurbritannias Bathis ja talle anti 2012. aasta juulis Bath Spa Ülikooli aukraad.


Manolo Blahniks, nagu seda kandis telenägu Whitney Port
Varajane areng
Blahniku ​​üheks suurimaks inspiratsiooniks oli tema ema. Ta õppis moeajakirju ja tõlgendas rõivaste uusimat moesuunda. Blahnik ja tema perekond reisisid riideid tellides sageli Pariisi ja Madridi. Tema ema ei olnud alati rahul nende kodulinna kingadega, nii et ta tegi oma. Ta õppis oma käsitöö alused kohalikult Kanaari saarte kingseppalt ja poisikesena armastas Blahnik oma ema vaadata, kui ta ilusaid kingi meisterdas. Ta on pärinud ema armastuse brokaadi- ja satiinakangaste vastu ning jutustanud, kuidas poisslapsena leidis ta kuulsa venelase Pierre Yantorny kingadega täidetud pagasiruumi, mis kõik oli valmistatud siidist, antiikpitsist ja õrna pandlaga trimmitud brokaatidest. Kõik olid kerged, elegantsed ja naiselikud; atribuudid, mille Blahnik hiljem oma kujunduste juurde viis.

Kui Blahnik ülikoolis käis, elas ta tädi ja onu juures. Vahepeal mõjutas tädi sügavalt tema moetaju ja stiili. Ta viimistles oma maitset ja õppis hindama luksuse, kunsti ning õnne ja ilu ilu. Blahnik meenutas, et tema tädi sõnul oli "õnn see, et lasin teha ainsa elegantsema käekoti, mis kunagi tehtud oli, igas värvitoonis".
Kingad
Blahnik ei õppinud kunagi kingsepat ametlikult. Ta õppis oskused kingatehaseid külastades ning mustrilõikurite, tehnikute ja masinaoperaatoritega vesteldes. Alguses kujundas ta meeste jalatseid, kuid leidis kohe, et meeste kingade disain piiras tema kujutlusvõimet ja tal puudus moe element, nii et ta keskendus naise kingadele. Kui peavoolu kingade stiilides domineerisid 1970. aastatel endiselt kohmakad platvormid, taaselustas ta klanitud stilett-kontsa, mis on sellest ajast alates muutunud klassikaks. Samuti ei meeldi talle kiilud ja ta usub kontsade jõusse ja nende poolt pakutavasse seksuaalsusse.

Filmograafia
Blahnik on 2017. aasta dokumentaalfilmi teema: Manolo: Poiss, kes tegi sisalikele kingi, kirjutas ja režissöör Michael Roberts

Autasud ja autasud
Ameerika moedisainerite nõukogu (CFDA) [15]

1987: eriauhind
1990: aasta aksessuaaride disainer
1997: Stiletto
Briti moenõukogu

1999: aasta aksessuaaride disainer
1990: aasta aksessuaaride disainer
Autasud

1998: aasta kingade disainer jalatsiuudistest
2003: aasta kingade disainer jalatsiuudistest
2007 Tema Majesteedi kuninganna Elizabeth II aukandja CBE
2011 SCAD (Savannahi kunsti- ja disainikolledž) Andre Leon Talley elutööpreemia.
2011 jalatsiuudiste elutööpreemia.
2016 Universidad de La Laguna audoktor.
2017. aasta ajakiri Esquire [25] on kõige paremini riietatud mees 25. kohal
2018: Walpole'i ​​Briti luksusaauhindade luksuslegendi auhind 19. novembril
Populaarses kultuuris

See jaotis vajab kontrollimiseks täiendavaid viiteid. Aidake seda artiklit paremaks muuta, lisades usaldusväärsetele allikatele viited. Hankimata materjal võib vaidlustada ja eemaldada.
Leidke allikad: "Manolo Blahnik" - uudised · ajalehed · raamatud · teadlane · JSTOR (jaanuar 2018) (Vaadake, kuidas ja millal see mallisõnum eemaldada)
Filmi "Videviku saagas: Koidu murdmine" esimeses osas kannab Bella Swan oma pulmas Manolo Blahniku ​​"Luik" pumpa.
Telesaate Angel töötajad palusid Manolo Blahnikilt luba nende ettevõtte nime ekraanil kasutamiseks. Seejärel nõudis ettevõte, et tegelased kannaksid tooteid isegi siis, kui jalatseid kaameras ei näidata.
Populaarses kauaaegses telesaates Seks ja linn on Blahnikud tegelase Carrie Bradshaw erilised lemmikud ja seetõttu mainitakse neid sageli. Märkimisväärne episood, mis illustreerib brändi prestiiži, on 3. hooaja teos "Mis ümberringi juhtub", kus Carrie on varjatud. Rünnaku ajal nõuab ründaja, et ta loovutaks oma kingad, nõudes neid brändi nime järgi.
Neile viidatakse Duck Dodgersis mitu korda, kui ilmneb igasugune jalatsiviga, tavaliselt nuriseva fraasiga "Odavad võltsitud Manolo Blahniks".
RuPauli tantsumuusika loo "Click Clack (Make Dat Money)" neljanda salmi lõpus laulab tema albumilt Glamazon drag queen "Supermodell of the World" "My Manolo Blahniks gonna party tonight".
"Weird Al" Yankovici originaalloo "Close, But No Sigar" kolmanda tüdruku kirjelduse ajal viitab ta kaubamärgile, märkides: "Ta kandis vasakul Manolol linti".
Kostüümikunstnik Milena Canonero palus Blahnikil panustada kingad Sofia Coppola Marie Antoinette'i. Film võitis parimate kostüümide Oscari auhinna.
28. septembril 2013 sisaldas Saturday Night Live'i 39. hooaja osa 1 sketši, milles osales Tina Fey ja mis lõbus seltskonnas.
E. L. Jamesi viiskümmend tooni triloogia kolmandas osas on peegelpildis Manolose paariliseks Colorado osariigis Aspenis peetav klubiõhtu.
Manolosid mainitakse Gossip Girlis palju kordi. Georgina Sparks mainib 3. hooaja alguses, et tal on paar ja et Blair saab neid laenata.
Ameerika laulja Jay-Z mainis Manolot oma loos "Bonnie and Clyde" Beyoncé.
Saksa räppar Cro mainis oma loos "Einmal um die Welt" Manolo Blahnikut koos Gucci ja Lacoste'iga.
ABC kättemaksu neljanda hooaja teises osas soovitatakse Emily Thorne'il "vaadata oma [Manolose alla]", kui ta otsib kedagi, kes jälgimisseadme järgi on "otse tema peal".
Mainitud Bollywoodi filmi Aastaõpilane avalaulus "Gulabi Aankhein" koos Jimmy Choo, Stella McCartney, Gucci ja teistega.
Rahvusvaheliselt enimmüüdud romaani The Rosie Project 23. peatükis ütleb Rosie, et "igal ajal, kui vajate meelelahutust, võiksin kasutada paari Manolo Blahniki", ja peategelane sõnast "paar" arvab, et ta peab silmas kingi .
Mainitud American Psycho: The Musicali loos "You Are What You Wear".
Räpparite Nelly Ft. 2003. aasta lugu "Shake Ya Tailfeather". Murphy Lee ja P. Diddy sisaldavad lüürikat "Manolos Ma-ei-ei, ma ei oska öelda".
Jaapani keskkooli teismeliste draamas "Hana Yori Dango" anti naispeaosalisele peo ajal paar Manolo Blahnikut. Stseenis mainiti ütlust: "Tüdrukul peaks olema kena kingad. Sest kingad viivad ta rahulikku ja ilusasse kohta."
Mainitud muusikali Kinky Boots loos "Sex is the Heel" .
Refereeritud räppar hr Bondi miksteibil "Woke Alone".
Viietollised Blahniku stilettod mainisid tädi Lydia en passant Margaret Atwoodi “Testamendi” 20. peatükis.