Toiduahela lülid ja nende seosed

Toiduahela lülid ja nende seosed

Sissejuhatus

Eelnevalt õppisime tundma eluta ja elus looduse ökoloogilisi tegureid ja vaatlesime ökosüsteemi erinevaid tasemeid. Üks kahe elusorganismi suhete vorme on see, kus üks isend toitub teisest. Niisugust elus looduse ökoloogilist tegurit nimetatakse kiskluseks, looduses põhineb sellel toitumissuhtel toiduahel. Toiduahela lülid moodustavad ökosüsteemi erinevad troofilised tasemed.

Õpieesmärgid

Selle peatüki lõpuks:
teate

• toiduahela peamiste lülide omavahelisi toitumissuhteid;

mõistate

• toitumissuhete osa loodus- ja keskkonnakaitses;
• toitumissuhete osa inimeste tervislikus toitumises.

Ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide omavahelised suhted avalduvad toitumisseostena

Ökosüsteemi erinevatel troofilistel tasemetel toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Toiduahela esimeseks lüliks on alati fotosünteesivad organismid. Kasutades päikesekiirguse kaudu saadud energiat ehitavad tootjad (taimed, vetikad ja fotosünteesivad bakterid) üles enda keha ehk toodavad orgaanilist ainet. Taimtoiduline jänes (I astme tarbija ehk herbivoor) sööb taimi, rebane (II astme tarbija ehk karnivoor) sööb jänest, kotkas sihib omakorda rebast. Kotkas on nn tipptarbija, kellele ei ole looduses vaenlast ega sobi ka inimese toidulauale (joonis 4.2.3.1.). Taimtoidulised loomad on toiduahelas alati I astme tarbijad. Edasine tarbijate jagamine astmetesse sõltub toiduahela keerukusest. 

Joonis 4.2.3.1. Toiduahela esimese lüli moodustavad alati fotosünteesivad organismid. Neile järgnevad taimtoidulised loomad ja loomad, kes toituvad taimtoidulistest. Nooled toiduahela lülide vahel näitavad aine ja energia liikumist.  

Tegelikult on toiduahel mõtte-eksperiment, mida looduses otseselt ei esine. Seal on suhted märksa keerukamad: suurem osa loomi toitub mitmest toiduobjektist, iga looma toidusedel oleneb tema liigist, suurusest jms. Seega on õigem rääkida toiduvõrgust, mis koosneb mitmest omavahel põimunud toiduahelast (joon. 4.2.3.2.). 

Joonis 4.2.3.2. Ühe ökosüsteemi hargnevad ja omavahel põimuvad toiduahelad moodustavad toiduvõrgu.

 

Kokkuvõte

Ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide omavahelised suhted avalduvad toitumisseostena. Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Ühe ökosüsteemi hargnevad ja põimuvad toiduahelad moodustavad toiduvõrgu.
Toiduahel on üles ehitatud troofiliste tasemetena vastavalt tarbitavale toidule. Esimese troofilise taseme moodustavad taimed, vetikad ja fotosünteesivad bakterid, kes sünteesivad päikesekiirguse toimel mineraalsetest ainest orgaanilist ainet. Teisel troofilisel tasemel on taimtoidulised loomad ehk I astme tarbijad, järgmisel tasemel on lihatoidulised loomad ehk II astme tarbijad. Edasine tarbijate jagunemine astmetesse sõltub toiduahela keerukusest.

Mõisted

tipptarbija
toiduahel
toiduvõrk

Ökosüsteemi struktuur ja selles esinevad seosed

Ökosüsteemi struktuur ja selles esinevad seosed:

Sissejuhatus

Järgnevates peatükkides õpime, millised on elu sisaldava ruumi osad Maal ja selles esinevad seosed.
Lugu sellest, kuidas kõik on kõigega seotud
2017. aasta suvel levis Eestis uudis: ühes Lääne-Viru mesilas hukkus lühikese aja jooksul miljoneid mesilasi.
Perenaise sõnul leidis ta ühel päeval mesilaste juurde minnes eest kirjeldamatu vaatepildi: taru ees oli laibameri. Võimalikule mürgistusele viitas mesiniku sõnul see, et tarumesilased olid tulijaid surmates püüdnud takistada korjelt saabuvate mesilaste tarru sisenemist. Mesilaste laipu oli massiliselt nii tarude ees kui sees. Mesinik kahtlustas naabruses asuvate rapsipõldude pestitsiididega mürgitamist lubamatus koguses ja viisil, seda kinnitas ka hilisem uurimine. Keskkonnaprobleemile järgnes varsti majanduslik tagasilöök. Kartes mürkainete toimet meele loobusid mitmed senised kliendid sellelt mesinikult mett ostmast. Kõik on kõigega seotud.
Mesilaste hukkumisel on looduses tõsised tagajärjed, sest nektarit koguvad mesilased on ühed peamised õistaimede tolmeldajad. Suurte ja jõuliste putukatena suudavad nad tolmeldada keeruka ehitusega õisi, millega iga sitikas hakkama ei saa. Kui pole tolmeldajaid, pole viljumist. Taimed jäävad kiduma ja mõned taimeliigid kaovad, väheneb inimest huvitav saak. Öeldakse ka üsna karmilt: „Kui kaovad mesilased, siis kaob pikkamööda ka elu Maal”.

Õpieesmärgid

Selle peatüki lõpuks:
teate,

• mis on ökosüsteem;
• milline on ökosüsteemi struktuur ning selles esinevad vastastikused seosed;
• mis on aineringe;
• mis on energiaringe;

oskate

• seostada ökosüsteemi struktuuri selles esinevate toitumissuhetega.

Ökosüsteem

Samal territooriumil elavad ja omavahel toitumissuhetes olevad elusorganismid ning neid ümbritsev eluta keskkond moodustavad isereguleeruva ökosüsteemi. Seega koosneb ökosüsteem nii elus kui eluta loodusest, mis on omavahel tihedas seoses (joonis 4.2.2.1.). Ökosüsteem on näiteks mets, tiik, niit, põld jms. Suurim ökosüsteem on Maa biosfäär.  

Joonis 4.2.2.1. Ökosüsteemi struktuur. Ökosüsteem koosneb elus ja eluta looduse elementidest, mis on omavahel tihedas seoses. 

Populatsioon ja kooslus

Ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. Ühe populatsiooni isendid saavad omavahel vabalt ristuda ja nende asustusala on selgelt piiritletud.
Populatsiooni arvukus on näitaja, mis iseloomustab ühte populatsiooni kuuluvate isendite arvu. Kui tiigis elab 120 karpkala, siis on karpkalade populatsiooni arvukus selles tiigis 120. Kui selles tiigis elavad lisaks karpkaladele veel vesikirbud, kogred, kaldal kasvavad kalmused ja veepinnal vesiroosid, siis selles väga lihtsustatud ökosüsteemi näites on populatsioonide arv 5.
Organismide kogum ühes elupaigas moodustavad koosluse. Koosluse moodustavad üht elupaika asustavate erinevate liikide populatsioonid.

Ökosüsteemi elusosad rühmitatakse orgaanilise aine tekkimis- ja kasutamisviisi põhjal troofilisteks tasemeteks

I Tootjad on ökosüsteemis ainsad, kes suudavad kasutada päikeseenergiat. Rohelised taimed, fotosünteesivad bakterid ja vetikad fotosünteesivad päikesevalguse abil orgaanilisi aineid (ehitavad üles omaenese keha), kasutades selleks süsihappegaasi, vett ja mineraaühendeid.
II Tarbijad kasutavad toiduks taimi ja teisi loomi. Siia kuuluvad peamiselt loomariigi esindajad. Osa neist söövad taimi, teised loomi. Oma toidusedeli järgi jagunevad nad taimtoidulisteks (herbivoorid), lihasööjateks (karnivoorid), segatoidulisteks (omnivoorid)  jms.
Seega on taimede ja loomade toit põhimõtteliselt erinev. Taimed saavad kasutada eluta looduse elemente, loomad toituvad valmis orgaanilisest ainest. Taimed orgaanilisi ühendeid kasutada ei saa.
III Lagundajad tarbivad eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet (surnud taimi, loomi jm), lagundades seda taas lihtsamateks ühenditeks – veeks, süsihappegaasiks ja mineraalaineteks. Sellised ühendid on taimedele kättesaadavad ja need lähevad käiku uue orgaanilise aine loomisel. Lagundajate hulka kuuluvad näiteks seened, ussid, putukad, mõned bakterirühmad ning loomad jt. Taimede jaoks kättesaadavaid ühendeid ette valmistades sulgevad nad aineringe.
Toitumissuhted koos lagundajatega moodustavad ökosüsteemis tsükli ehk aineringe. Aineringe on nn suletud tsükkel. Seda hoiab töös päikese kiirgusenergia, mida võtavad vastu fotosünteesivad organismid (joonis 4.2.2.2.). 

Aineringe

Joonis 4.2.2.2. Aineringe on suletud tsükkel. Lagundajad mineraliseerivad surnud orgaanilise aine lihtsamateks, taimedele kättesaadavateks ühenditeks. 

Kuidas tekkisid fossiilsed kütused?

Kui tootjad toodavad rohkem, kui tarbijad suudavad kulutada või lagundajad lagundada, siis tekib orgaanilise aine depoo: mullahuumus, metsakõdu, turvas jm. Nii tekkisid kunagi ka fossiilsed kütused – põlevkivi, kivisüsi, nafta jm (joonis 4.2.2.3).

Joonis 4.2.2.3. Päikeseenergia liigub taimede kaudu kõigile teistele elusolenditele ja osa sellest ka ladestub.

Energiaringe

Maa ökosüsteemid saavad energiat päikesekiirgusena. Päikeseenergia liigub taimede kaudu kõigile teistele elusolenditele ja osa sellest ka ladestub. Osa energiast hajub soojusena õhku. Soojust hajub igast aineringe lülist, kuid fotosünteesijad toovad seda pidevalt juurde (joonis 4.2.2.4.).

Joonis 4.2.2.4. Energiaringe on avatud ringe. Igast lülist hajub välja osa tootjate poolt püütud energiast. 

 

Kokkuvõte

Ökosüsteem on looduslik isereguleeruv tervik, milles on aineringluse kaudu seotud kõik elusorganismid ja neid ümbritsev eluta keskkond. Ökosüsteemi troofilistel tasemetel asuvad tootjad, tarbijad ja lagundajad, kes on omavahel seotud aine- ja energiaringe kaudu. Aineringe on keemiliste elementide või ühendite pidev ringlus, mis hõlmab kogu biosfääri. Elemendid läbivad muundudes toidu- ja laguahela. Aine liigub biosfääris tsükliliselt, energia ühesuunaliselt. Nii aine- kui energiaringet hoiab töös päikeselt lähtuv kiirgusenergia.

Mõisted

aineringe
energiaringe
kooslus
taimtoidulised loomad ehk herbivoorid
lihatoidulised loomad ehk karnivoorid
lagundajad
segatoidulised ehk omnivoorid
populatsioon
populatsiooni arvukus
tarbijad
tootjad
troofiline tase
ökosüsteem
(https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/3624)

Ökoloogilised tegurid

Ökoloogilised tegurid

Abiootilised ja Biootilised ökoloogilised tegurid

Sissejuhatus

Iga organism sõltub teda ümbritsevast elukeskkonnast ja teistest elusolenditest, kes temaga seda keskkonda jagavad. Teadust, mis uurib organismide suhteid ja seoseid keskkonnaga nimetatakse ökoloogiaks. Ökoloogia uurib:

• eluta keskkonna mõju elusolenditele;
• organismidevahelisi suhteid;
• aineringeid ja seda, kuidas muutused aineringetes mõjutavad organisme.

Seega on algav peatükk esimene samm teel mõistmiseni, et looduses on kõik kõigega seotud ja et inimeste tegevus muudab nii või teisiti ka iseendi elukeskkonna tingimusi.

Õpieesmärgid

Selle peatüki lõpuks:
teate,

• mis on abiootilised ehk eluta looduse tegurid;
• mis on biootilised ehk eluslooduse tegurid;
• milline on abiootiliste tegurite mõju organismide elutegevusele;
• milline on biootiliste tegurite mõju organismide erinevates kooseluvormides;
• mis on ökoloogiline amplituud;
• mis on ökoloogiline nišš;
• kes on indikaatorliigid;

oskate

• analüüsida abiootiliste tegurite toime graafikuid;
• graafiliselt iseloomustada ökoloogilise teguri toimet elusorganismidele, kanda graafikule vastavaid andmeid;
• märgata abiootiliste tegurite muutumist;
• seostada abiootiliste tegurite toimet organismide elutegevusega;
• teha järeldusi indikaatorliikide esinemise alusel.

Ebapärlikarbi lugu

Keskkonnatingimuste rolli organismide elus aitab mõista Eesti ühe haruldasema looma – ebapärlikarbi – saatus. See veel paarsada aastat tagasi Eesti ja Liivimaa jõgedes levinud karp sattus massilise väljapüügi ohvriks ja kuulub nüüd range kaitse alla nii Eestis kui kogu maailmas (joonis 4.2.1.1.).
Ebapärlikarbi levila hakkas märgatavalt kahanema 20. sajandi algusaastail, kui rohkele väljapüügile lisandus intensiivse põllumajanduse mõju jõgede ümbruses ja valgaladel.

Ebapärlikarbi tutvustuseks

Ebapärlikarp on limuste hulka kuuluv selgrootu loom. Tal on paksuseinaline, kahe poolmega pruunikasmust koda, mis kasvab kuni 15 cm pikkuseks. Jõepõhjal liikumiseks kasutab loom lihaselist jalga, mille abil kaevub ta ka veekogu põhja. Ebapärlikarbid moodustavad jõepõhjas terveid kolooniaid, kindlustamaks sellise tiheasustuse läbi endale paremad tingimused viljastumiseks (joonis 4.2.1.2.).
Looma elus on olulisel kohal ümbritsev vesi. See siseneb kehaõõnde läbi sissevooluava ja väljub väljavooluava kaudu. Veest saab karp toitu ja hapnikku, sisenenud veevoolu abil toimub ka viljastamine. Karbi toiduks on taim- ja loomhõljum, samal ajal on ta ise toiduks veeimetajatele nagu näiteks ondatrad. Ebapärlikarbil on paremini arenenud kompimis- ja maitsmismeel, kuna neil puuduvad silmad. Ja tõesti - milleks põhjaliivas tõngujale suured ja väljendusrikkad silmad.

Looma elus on olulisel kohal ümbritsev vesi. See siseneb kehaõõnde läbi sissevooluava ja väljub väljavooluava kaudu. Veest saab karp toitu ja hapnikku, sisenenud veevoolu abil toimub ka viljastamine. Karbi toiduks on taim- ja loomhõljum, samal ajal on ta ise toiduks veeimetajatele nagu näiteks ondatrad. Ebapärlikarbil on paremini arenenud kompimis- ja maitsmismeel, kuna neil puuduvad silmad. Ja tõesti - milleks põhjaliivas tõngujale suured ja väljendusrikkad silmad!

Ebapärlikarbi tutvustuseks

Ebapärlikarp on limuste hulka kuuluv selgrootu loom. Tal on paksuseinaline, kahe poolmega pruunikasmust koda, mis kasvab kuni 15 cm pikkuseks. Jõepõhjal liikumiseks kasutab loom lihaselist jalga, mille abil kaevub ta ka veekogu põhja. Ebapärlikarbid moodustavad jõepõhjas terveid kolooniaid, kindlustamaks sellise tiheasustuse läbi endale paremad tingimused viljastumiseks.

Ebapärlikarbi seiklusrikas lapsepõlv

Kuu aja pärast vastsed vabanevad lõpustelt ja kaovad vette. Järgneb karbi elu kriitiline periood, kus ujuvatel vastsetel tuleb leida vaheperemees, kelle lõpustel edasi areneda ja uude elupaika liikuda. Meie oludes on vaheperemeheks jõeforell, meriforell, lõhe ja mõned teised kalaliigid. Vastsed jäävad kala lõpustele kuni järgmise aasta kevadeni. Siis langevad nad veekogu põhja ja kaevuvad üleni liiva sisse, kus veedavad järgmised 2 aastat. 

Juulis-augustis muneb emakarp mantliõõnde umbes 200 000 muna. Seal need uhutakse sissetuleva veega üle ning viljastatakse isaslooma seemnerakkude poolt (joonis 4.2.1.3.). Koorunud vastsed kinnituvad karbi lõpustele.

Seega sõltub ebapärlikarbi elu täielikult kaladest, kusjuures vastsete kandmine ei tekita kaladele mingeid probleeme. Sellist kooseluvormi kahe organismi vahel, kus üks pool saab kasu ja teisele poolele igasugune mõju puudub, nimetatakse kommensalismiks.

Ebapärlikarbi elu mõjutavad tingimused

• puhas, külm ja hapnikurikas vesi;
• elupaigaks sobiv veekogu põhi;
• sobivate vaheperemeeste leidumine;
• toidukonkurentide ja vaenlaste esinemine veekogus.

Puhas, külm ja hapnikurikas vesi

Ebapärlikarbid ja nende noorjärgud on vee omaduste suhtes väga tundlikud, eelistades elada külmaveelistes puhastes, elustiku poolest rikastes vooluveekogudes (joonis 4.2.1.4.). Vee happesus (pH) peab olema vahemikus 6–7. Vee temperatuur peab püsima alla 14˚C, kuna veetemperatuur üle 18˚C tekitab loomale juba probleeme.
Jahe vesi sisaldab rohkem hapnikku kui soe vesi. Lisaks hakkavad soojas vees küllaldase valguse ja toitainete juures vohama vetikad. Vetikad katavad karpide kodasid ja vee sissevooluavasid, mis viib lõpuks looma hukkumiseni.
Vee rauasisaldus peab olema madal. Vastasel korral tekib veekogu põhja koorik, mis takistab karpide liikumist ja noorjärkude kaevumist.

Elupaigaks sobiv veekogu põhi

Ebapärlikarbid ja nende noorjärgud on vee omaduste suhtes väga tundlikud (joonis 4.2.1.4.) Ebapärlikarbile saavad tihti saatuslikuks liigsed setted, mis katavad kinni karbile vajalikud elupaigad. Suur osa setetest võib pärineda jõest endast, kus veevool paigutab ümber jõe kalda- ja põhjamaterjali. Teine osa setetest tuleb veekogusse seoses inimtegevusega, eelkõige maaparandusega. Jõgesid ja nendesse suubuvaid ojasid-kraave süvendades ning õgvendades läheb liikvele kaldamaterjal - liiv, kruus jms. Jämedamad setted matavad ajapikku enda alla kärestikud ja kaldaalused süvikud, kus on ebapärlikarbile kõige soodsamad elupaigad.
Jõe setete koormust suurendavad sügiseti ka puudelt-põõsastelt pudenevad lehed. Veel eelmise sajandi keskel kasutati jõgede kaldaid karjamaadena, kaldaid niideti ja kaldavõsa raiuti kütteks. Seetõttu oli vähe vette varisenud puid ja voolusäng oli avatud valgusele.

Sobivate vaheperemeeste leidumine

Joonis 4.2.1.5. Lõhe

Ebapärlikarbi elu sõltub täielikult kaladest, kelle lõpustele kinnituvad karbi vastsed. Karbi arengu ja leviku teeb keeruliseks asjaolu, et peamised vaheperemehed nagu lõhe ja jõeforell on veekvaliteedi suhtes sama nõudlikud nagu karp isegi (joonised 4.2.1.5. ja 4.2.1.6.). Lisaks mõjutavad nende kalade arvukust veekogude rajatised nagu tammid ja paisutused, mis takistavad kalade liikumist kudealadele. Mõnel pool tõrjutakse need kalad välja võõrliigi, vikerforelli, poolt.

Sobivate vaheperemeeste leidumine

Joonis 4.2.1.5. Lõhe

Ebapärlikarbi elu sõltub täielikult kaladest, kelle lõpustele kinnituvad karbi vastsed. Karbi arengu ja leviku teeb keeruliseks asjaolu, et peamised vaheperemehed nagu lõhe ja jõeforell on veekvaliteedi suhtes sama nõudlikud nagu karp isegi (joonised 4.2.1.5. ja 4.2.1.6.). Lisaks mõjutavad nende kalade arvukust veekogude rajatised nagu tammid ja paisutused, mis takistavad kalade liikumist kudealadele. Mõnel pool tõrjutakse need kalad välja võõrliigi, vikerforelli, poolt.

Joonis 4.2.1.6. Jõeforell

Suhted toidukonkurentide ja looduslike vaenlastega

Põhja-Ameerikas tekitab ebapärlikarbile probleeme võõrliigina leviv rändkarp kui toidukonkurent.
Euroopa jõgedele ja kanalitele levis rändkarp laevade abil Musta mere jõesuudmetest juba 19. sajandil. Eestisse jõudis rändkarp 1930. aastatel tõenäoliselt Peipsi kaudu ja levis edasi teistesse veekogudesse. Tänaseks katab see karp Peipsi põhjas suured alad. Arvatakse koguni, et rändkarpi on Peipsis kaalu järgi rohkem, kui kõiki teisi loomi kokku.
Nagu pea kõik karbid, toitub ka rändkarp hõljumist, mida ta saab läbi kehaõõnsuse vett filtreerides. Seetõttu on massiliselt levinud rändkarp järvedes isegi kasulik, sest puhastab vett ja hoiab seda selgemana. Kuna ka ebapärlikarp toitub planktonist, siis on rändkarp talle toidukonkurent.
Teoreetiliselt kujutab ebapärlikarbile ohtu ka teine Eestimaale rännanud võõrliik – ondatra, kes karpidest toitub.
Viimaste aastakümnete nuhtluseks on saanud koprad, kes langetavad puid ja ajavad seeläbi setteid liikvele. Selle tulemusel vool aeglustub, karbid mattuvad setete alla ja hukkuvad. 2003. aasta sügisel kontrolliti ühes Eesti leiukohas koprapaisu lõhkumise järel setete paiknemist ja nende mõju karpidele. Uurijate esmase hinnangu kohaselt suri setete all ligikaudu poole kilomeetri ulatuses üle 5000 ebapärlikarbi.

Elusorganisme mõjutavad erisugused ökoloogilised tegurid

Iga organism sõltub teda ümbritsevatest keskkonnatingimustest. Mõned neist pärinevad eluta loodusest, need on eluta looduse ehk abiootilised tegurid: päikesevalgus, sademed, temperatuur, happesus, mineraalühendid jms.
Samal ajal sõltuvad kõik organismid ka teistest organismidest. Need on eluslooduse ehk biootilised tegurid. Keegi võib neid ära süüa (kisklus), nende arvel elada (parasiitlus), neid abistada ja vajada omakorda nende abi (sümbioos) jpm. Pea kõik elusorganismid võitlevad siin ilmas teiste organismidega valguse, toidu ja muu eluks vajaliku pärast. Sh võimaluse pärast jätta endast maha võimalikult palju järglasi. See on konkurents. Edukam on see, kellel on kõige rohkem järglasi.
Viimased 500 000 aastat on Maa erinevaid elukooslusi mõjutanud inimene. Seega lisandus eluta ja eluslooduse teguritele veel inimmõju. Nii näiteks mõjutas inimene ebapärlikarbi arvukust nii pärle kogudes kui ka karbi elutingimusi muutes.

Ökoloogiline amplituud

Organismid suudavad elada keskkonnategurite kindlas vahemikus. Seda vahemikku nimetatakse ökoloogiliseks amplituudiks. Tundlikel liikidel on see kitsam, vastupidavatel laiem. Viimased suudavad elada teatava keskkonnatingimuse laias piirkonnas.
Näide
Taimed kasvavad muldadel, mille happesus (pH) on vahemikus 3,5 kuni 9. 3,5 on pH miinimumväärtus (suurim happesus), mida enamus taimi talub. Elukeskkond happesusega üle 9 ületab samuti enamike taimede taluvuspiiri. Keskkonna happesus väljaspool neid piire on taimedele enamasti sobimatu. Igal taimeliigil on talle kõige sobivam ehk optimaalne pH vahemik, kus nad kõige paremini kasvavad (joonis 4.2.1.7.).

Joonis 4.2.1.7. Taimedele sobiv mulla happesus on pH vahemikus 3,5 - 9

Kus on elajal hea elada?

Liigi või populatsiooni püsimiseks vajalike keskkonnategurite kogumit, kus populatsioonil on elamiseks, arenguks ja paljunemiseks sobivad tingimused, nimetatakse ökoloogiliseks nišiks ehk ökonišiks. On selge, et kõik keskkonnatingimused (temperatuur, happesus, toitainete sisaldus jms) on harva ühekorraga liigi jaoks sobivaimas väärtuses. Sel juhul määrab populatsiooni edukuse antud elupaigas ära see tegur, mis kõige tugevamini piirab organismi toimetulekut. Sellist tegurit nimetatakse piiravaks ehk limiteerivaks teguriks ja kõnealust seaduspärasust nn tünnilaua printsiibiks. Reegli paremaks mõistmiseks kirjeldatakse tünni, mis koosneb ebaühtlase pikkusega laudadest – mõned on pikemad, teised lühemad. Tingimused määrab tünni kõige lühem laud, kust vesi välja voolama hakkab.
Nii näiteks ei piisa, kui teie salatipeenar on hästi hooldatud ja kastetud. Taimed jäävad kängu, kui nad ei saa piisavalt valgust. Valgus on antud juhul limiteeriv tegur.  

Indikaatorid

Mõne näitaja suhtes tundlikke ehk kitsa ökoloogilise amplituudiga liike võib kasutada indikaatoritena.
See tähendab, et teatud keskkonnatingimuste üle võib otsustada juba indikaatorliigi leidumise, arvukuse ja seisundi põhjal.
Indikaatorliike kasutatakse näiteks saaste tuvastamisel, vääriselupaikade valimisel jm. Selliste liikide põhjal saavad ajaloolased teavet muistsete asustuste arengu kohta, geoloogid maavara leidumisest ja muud sellist.

Kokkuvõte

Iga organism sõltub teda ümbritsevatest keskkonnatingimustest. Valgus, sademed, temperatuur, happesus, toitainete sisaldus jms on eluta looduse ehk abiootilised tegurid.
Samal ajal sõltuvad kõik organismid ka teistest organismidest, need on eluslooduse ehk biootilised tegurid. Organismidevaheliste suhete näiteks on sümbioos, kommensalism, parasitism, kisklus, konkurents jm.
Eluta ja eluslooduse ökoloogilistele teguritele lisandub veel inimmõju.
Organismid saavad elada teatud tingimuste vahemikus. Organismile sobivat ökoloogiliste tingimuste kogumikku nimetatakse ökonišiks. Mõned organismid taluvad laias ulatuses ökoloogilisi tingimusi, need on laia ökoloogilise amplituudiga liigid. Mõningaid kitsa ökoloogilise amplituudiga liike kasutatakse indikaatorliikidena keskkonna omaduste hindamisel.

Mõisted

abiootilised ehk eluta looduse tegurid
biootilised tegurid ehk elus looduse tegurid
indikaatorliigid
limiteerivad tegurid
ökoloogia
ökoloogiline amplituud
ökoloogiline nišš

<Tegemist on vabavaralise materjaliga>
(https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/3623)

Keskkond

Keskkond ehk miljöö (inglise keeles environment, saksa keeles Umgebung, Umwelt) on asjade, tingimuste ja suhete süsteem. Keskkond võib hõlmata kogu maailma selle mitmekesisuses, kuid keskkond võib olla ka näiteks looduslik (ökoloogiline, bioloogiline), majanduslik, sotsiaalne, kultuuriline, tehnoloogiline või muu keskkond.

Sotsiaalne keskkond:

Sotsiaalne keskkond hõlmab suhteid muude (majandusega kaudselt või mitte seotud) ühiskonna allsüsteemide ehk institutsioonidega nagu kultuur, õigus, poliitika, kirik. Majanduslik keskkond on sotsiaalse keskkonna osa.

Majanduslik keskkond:

Majanduslik keskkond väljendub seostes regiooni-, riigi- ja maailmamajandusega.

Tehnoloogiline keskkond:

Tehnoloogiline keskkond hõlmab inimese poolt ümber kujundatud loodust ehk tehismaailma — tehnoloogiat ja tehnikat.

Ökoloogiline keskkond:

Keskkond ehk elukeskkond (ka looduslik keskkond, looduskeskkond) on organismi mõjutavate biootiliste ja abiootiliste tegurite (ökoloogiliste tegurite) kogum.
Abiootilised tegurid on näiteks valgus, temperatuur, vesi ja nii edasi. Biootilised tegurid on liigikaaslased ja kõik muud organismi ümbritsevad ja mõjutavad elusorganismid.
Iga keskkonnateguri suhtes on organismil taluvuspiirid, mille ületamine viib organismi hukkumiseni. Taluvuspiiride vahemik moodustab organismi ökoloogilise niši (ökoloogilise amplituudi). Eri organismidel on eri keskkonnategurite suhtes erinev taluvus, mida nimetatakse kohastumuseks. Taluvuspiiride väike nihkumine on aklimatiseerumine. Kui organismi ümbritsevate keskkonnategurite väärtused on tema taluvuspiiride lähedal, tekib organismil keskkonnastress.
Organismi poolt eristatavat keskkonda nimetatakse organismi omailmaks.

Ökoloogia

Ökoloogia (kreeka sõnast oikos 'maja, kodu' + logos "õpetus" või "sõna") on teadus organismide ja keskkonna (sh nii elus- kui eluta looduse) vahelistest suhetest. Ökoloogiat on defineeritud ka kui õpetust interaktsioonidest, mis määravad ära organismide leviku ja arvukuse. Interaktsioonid võivad olla isendite vahelised asurkondade sees ja eri asurkondade vahel. Isendite, asurkondade ja keskkonna vastastikmõjud moodustavad ökosüsteeme.
Ökoloogia mõiste võttis 1866. aastal kasutusele saksa bioloog, loodusteadlane ja filosoof Ernst Haeckel (1834–1919), kes kasutas sõna oekologie ja defineeris seda kui looma suhet tema orgaanilise ja anorgaanilise keskkonnaga.

Seos teiste valdkondadega

Ökoloogia on tihedalt seotud paljude teiste uurimisvaldkondadega. Ökoloogia on nii bio- kui keskkonnateadus ning on seotud tänapäeval nii matemaatika, molekulaarbioloogia kui ka sotsiaalteadustega. Ökoloogia on ka lähedalt seotud selliste uurimisvaldkondadega nagu etoloogia ja käitumisökoloogia, looduskaitsebioloogia ja biogeograafia.
Ökoloogial on mitmeid alakategooriaid. Taimeökoloogia keskendub taimedele ja taimekooslustele ning uurib taimede seoseid teiste organismide ja elutu keskkonnaga. Loomaökoloogia ehk zooökoloogia on teadus, mis uurib loomade isendite ja populatsioonidega kujunenud vastastikuseid suhteid ja keskkonnaseoseid.

Ajalugu

Algusaeg

Nagu paljudel uurimisvaldkondadel, ei saa ka ökoloogial leida kindlat alguspunkti ja praktilisest vajadusest tulenevana tundsid inimesed ökoloogilisi seoseid juba iidsel ajal. Ökoloogia arengu alguseks võib lugeda Vana-Kreeka õpetlasi, eriti Theophrastost, kes kirjeldas esimesena põhjalikult organismide vastastikuseid mõjusid teiste organismide ja keskkonnaga. Mutualismi kirjeldas esimesena Herodotos (suri 425 eKr), kes täheldas, et Niiluse krokodillid lasevad lindudel oma suust kaane nokkida. Selline suhe on kasulik mõlemale osapoolele: linnud saavad toitu ja krokodillid vabanevad parasiitidest. Ka Hippokratese ja Aristotelese töödes on viiteid ökoloogiale. Ökoloogilised kontseptsioonid nagu toiduahel, populatsiooni regulatsioon ja produktiivsus töötati algselt välja 17. sajandil mikrobioloogia isaks peetava Antonie van Leeuwenhoeki (1632–1723) ja botaaniku Richard Bradley (1688?–1732) poolt. Geograaf Alexander von Humboldt (1769–1859) oli ökoloogilise mõtlemise teerajaja ja üks esimesi, kes täheldas looduses esinevaid ökoloogilisi gradiente (ökokliin) ehk liikide vaheldumist piki üht keskkonnagradienti (nt liikide vaheldumine sõltuvalt maapinna kõrgusest) Tänapäevase ökoloogia rajajateks peetakse loodusloo uurijaid Alexander von Humboldti, James Huttonit ja Jean-Baptiste Lamarcki.

Alates 20. sajandi algusest

Tänapäevane ökoloogia on noor teadusharu, mis sarnaselt evolutsioonibioloogiaga sai suuremat teaduslikku tähelepanu alles 19. sajandi lõpus.
20. sajandi alguses arenes ökoloogia kirjeldavast loodusteadusest rohkem analüütiliseks. 1905. aastal avaldas Frederic Clements esimese ökoloogiaraamatu Ameerika Ühendriikides, tutvustades ideed taimekooslustest kui superorganismidest. See publikatsioon vallandas arutelu ökoloogilise holismi ja individualismi vahel, mis kestis kuni 1970. aastateni. Klementi superorganismi paradigma vaidlustas Henry Gleason, väites, et ökoloogilised kooslused arenevad unikaalsetest ja juhuslikest assotsiatsioonidest. See tajuline nihe asetas tähelepanu tagasi individuaalsete organismide elukäikudele ja sellele, kuidas need on kooslusega seotud. Raymond Lindeman kirjutas 1942. aastal uurimuse troofilisest dünaamikast ökoloogias, sellest sai alus suurele osale tulevastele uurimistöödele ökosüsteemide energia ja ainevoo teemadel. Robert E. MacArthur edendas matemaatilist teooriat, ennustusi ja teste ökoloogiavallas 1950. aastatel. Ökoloogia arengus on kaasa aidanud ka vene mineraloog ja geokeemik Vladimir Vernadski 1920. aastatel biosfääri kontseptsiooniga.
Ökoloogia populaarsus tõusis järsult 1960. ja 1970. aastatel seoses roheliste liikumistega, ökoloogial on tugevad ajaloolised ja teaduslikud seosed keskkonnajuhtimise ja keskkonnakaitsega.

Meetodid

Kuna ökoloogid tegelevad elussüsteemidega, mil on palju muutujaid, siis ei saa kasutada samu teaduslikke meetodeid mida kasutavad füüsikud ja keemikud. Tehnikaid ei ole kerge üle kanda ökoloogiasse ja tulemused ei saa olla kunagi sama täpsed kui füüsikas, keemias või mõnes paremini mõõdetavamas bioloogia valdkonnas. Hoolimata nendest probleemidest, saab paljut ka mõõta keemiliselt ja füüsikaliselt. Biostatistika areng, paremad proovivõtumeetodid ja eksperimentide keerukamaks muutumine võimaldavad ökoloogiale läheneda kvantifitseeritud statistilisel moel.

Ökoloogia harud

• Autökoloogia on ökoloogia haru, mis tegeleb organismide keskkonnanõudluste ja keskkonnasuhete uurimise ja kirjeldamisega.
• Demökoloogia ehk populatsiooniökoloogia on ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat
• Sünökoloogia on ökoloogia haru, mis tegeleb liikidevaheliste suhetega ökosüsteemides, organismide mitmeliigiliste koosluste (ehk biotsönooside) ja nende dünaamikaga, liikide kooseksisteerimise mehhanismidega, koosluste keskkonnasuhetega.
• Ökofüsioloogia on bioloogias teadus organismide (või üldisemalt biosüsteemide) talitlustest seoses keskkonnatingimustega. Ta on ökoloogia ja füsioloogia piiriteadus.
• Ökofüsioloogia keskseks valdkonnaks on organismide adaptatsioonide uurimine. Eestis tegeletakse taimede ökofüsioloogiaga Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituudis, mida juhatab prof. Kirsta Lõhmus. Lindude ökofüsioloogiaga on tegelenud füsioloogilise ökoloogia prof. Peeter Hõrak. Putukate ökofüsioloogiaga on tegelenud Aare Kuusik, Anne Luik ja Alo Vanatoa Zooloogia ja Botaanika Instituudis ning hiljem Maaülikoolis.
• Taimeökoloogia hõlmab taimekoosluste ja taimeliikide ökoloogia uuringuid, käsitledes nende seoseid abiootilise keskkonnaga, samuti interaktsioone teiste organismidega erinevates ajamastaapides. Eestis tegeletakse taimeökoloogiaga Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituudis. Eestis tegelevad taimeökoloogiaga näiteks Kristjan Zobeli töörühm ja Martin Zobeli taimeökoloogia töörühm.
• Loomaökoloogia ehk zooökoloogia on teadus, mis uurib loomade (üksikisendite ja populatsioonide) ajalooliselt kujunenud vastastikuseid suhteid ja keskkonnaseoseid. Loomaökoloogia tähtsamad harud on toitumis- ja sigimisökoloogia.
• Rakendusökoloogia on ökoloogia valdkond, mis tegeleb ökosüsteemide majandamisel ja ökotehnoloogias esilekerkivate teaduslike probleemidega.
• Makroökoloogia on ökoloogia valdkond, mis tegeleb suureskaalaliste ökoloogiliste protsesside uurimisega. Makroökoloogiaga tegeleb Eestis Tartu Ülikooli ökoloogia- ja maateaduste instituudis Meelis Pärteli juhitav makroökoloogia töörühm.

Organisatsioonitasemed

• Geen
• Rakk
• Kude
• Organ
• Isend
• Populatsioon
• Kooslus
• Ökosüsteem
• Bioom
• Biosfäär

Mõisteid

• Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Ökosüsteem koosneb elus ja eluta komponendist.
• Ökoloogiline nišš on roll ja ruum, mida organism täidab ökosüsteemis. Igal liigil arvatakse olevat oma unikaalne nišš. Nišikontseptsiooni populariseerija G. Evelyn Hutchinson defineeris nišši kui piirkonda, kus organism saab edukalt paljuneda n-mõõtmelises hüperruumis, mille dimensioonideks on olulised keskkonnategurid.
• Biodiversiteet ehk bioloogiline mitmekesisus ehk elurikkus on mingi ökosüsteemi taksonoomiliste üksuste mitmekesisus; see hõlmab geneetilist, liigilist ja ökosüsteemide mitmekesisust, kuigi enamasti peetakse silmas liikide mitmekesisust. Võib ka öelda, et see on eluvormide varieerumise määr antud planeedi, bioomi, ökosüsteemi või liigi sees. Sõna "biodiversity" võeti kasutusele 1980ndatel Ameerika Ühendriikides. Biodiversiteet ehk bioloogiline mitmekesisus on jaotunud maakeral ebaühtlaselt ja sel on kombeks koguneda tulipunktidesse.
• Keskkonnategur või ökoloogiline tegur (ka keskkonnafaktor) on sellised aine, energia või informatsiooni vood, mis mõjutavad biosüsteeme ja mille mõjul toimuvad ökoloogilised interaktsioonid.
• Kooslus ehk biotsönoos tähistab samal geograafilisel alal elavaid interakteeruvaid eri liikide populatsioone, ökoloogiline süsteem, mis koosneb rohkem kui ühest liigist.
• Bioomid on struktuuri ja funktsiooni poolest sarnaste ökosüsteemide kogumid maakeral. Maismaa bioomideks on rohumaad, tundrad, kõrbed, troopilised vihmametsad ning parasvöötme okas- ja lehtmetsad. Veebioomid jagunevad magevee- ja merebioomideks.
• Biosfäär on globaalne kõigi ökosüsteemide kogum. Biosfääri saab kutsuda ka elu tsooniks planeedil Maa, biosfäär on isereguleeruv ja suletud süsteem, kui välja arvata päikese ja kosmiline kiirgus ning maa sisesoojus.
• Populatsiooniökoloogia ehk demökoloogia uurib liikide populatsioonide dünaamikat ja kuidas populatsioonid interakteeruvad keskkonnaga. Populatsioon koosneb sama liigi isenditest, kes elavad ja interakteeruvad samas elupaigas ja nišis.
• Metapopulatsioon koosneb rändavate või levivate isendite populatsioonidest. Rändavate või levivate isendite kaudu on need populatsioonid seotud ja moodustavad süsteemi.
• Sünökoloogia tegeleb liikidevaheliste suhetega ökosüsteemides, sünökoloogia uurib samal geograafilisel alal elavate organismide omavahelisi suhteid.

Eesti Generatsioonid

Töökollektiivis on nii noori kui ka vanu inimesi, miks nad üksteise suhtes mõnikord tõrjuvad on? Mida on vaja teada erinevatest generatsioonidest? Mõtle sinagi, millistesse põlvkondadesse jaotuvad sinu kolleegid, õpi nende omapära veidi paremini tundma ja oledki juba poolel teel.

Enne 1946. aastat sündinud, kutsutakse vaikseks põlvkonnaks, erapooletuteks, kohanemisvõimelisteks, traditsioonilisteks ja veteranideks. Peetakse ka suurimaks generatsiooniks.

Veteranid

Tööalane moto: “et saaks tehtud!” Konservatiivsed, kaalutletud ja lojaalsed töö- andjale.

Austavad autoriteete ning tööd. Seavad ja järgivad reegleid ning tajuvad maailma turvalisena. Enamik on teeninud sõjaväes, seetõttu austavad staaži, tiitleid ja auastmeid ning tunnevad end sellises süsteemis mugavalt. Kuna veteranid kasvasid teise maailmasõja ja suure depressiooni taustal, on neil väga praktiline maailmapilt ja teadmine, kuidas kehvadeks päevadeks raha kõrvale panna. Ei meeldi muutused ja mitmetimõistetavus, ei ole eriti riskialtid. Kasvanud suurtes peredes, elavad enamasti suguvõsaga samas linnas ja tihti sama katuse all. Olid lapsepõlves kaasatud täiskasvanu rolli täitma, nt nooremaid lapsi hoidma.

Märksõnad: pühendumine, riigimehelikkus, ohverdamine, raske töö, seadus ja kord, kannatlikkus, enne töö ja siis lõbu, reeglitest kinnipidamine, au, formaalne riietus.

Iseloomustavad aspektid: teine maailmasõda, küüditamine, metsavendlus, spordiühing Dünamo, Sirbi ja Vasara esimene number, Miki Hiir, raadio, Tarzan.

Tuntud esindajad: Arvo Pärt, Fred Jüssi, Reet Linna, Tõnis Kõrvits, Johnny Cash, Jack Nicholson, Dustin Hoffman, Bob Dylan, Neil Armstrong, Clint Eastwood.

Aastatel 1946–1964 sündinud. Neid iseloomustab ambitsioonikus, rööprähklemine, kõrgem haritus võrreldes ülejäänud kolme generatsiooniga, tugev töö-eetika ning lojaalsus nii karjäärile kui ka tööandjale.

Beebibuumi inimesed

Tööalane moto: “tööta, kuni kukud!” Peetakse 60tunnise töönädala leiutajaks.

Pensionile jäämine ei ole karjääri lõpp, vaid üleminek teistsugusele karjäärile. Väga optimistlikud ja usuvad, et kui endale eesmärke seada ja kõvasti tööd teha, on võimalik kõike saavutada. Seavad pikaajalisi eesmärke ja järgivad „pole valu, pole kasu” põhimõtet. Enamasti on neil tööl juhtkonnaga armastan-vihkan suhe ja nad on hea meelega valmis võimu õõnestama, samas soovides ise liidri positsiooni haarata.

Elustiil meenutab töönarkomaani oma. Tasakaal on nende jaoks omapärane idee, kuid mitte reaalne võimalus. Nende ja uuema generatsiooni kolleegide vahel võib tekkida pingeid, sest nad eeldavad ka teistelt samasugust tööeetikat ja töötunde. On tarbijad ja nende edu korral on seda selgelt näha. Peresid iseloomustab kõrgem lahutuste arv, väiksem laste arv (2–3), kodused emad ja eri põlvkondade elamine üksteisest pikkade vahemaade kaugusel. Pidid samuti lapsepõlves täiskasvanu rolli täitma. Sarnaselt veteranidega tajuvad maailma turvalisena.

Märksõnad: optimism, orientatsioon meeskonnale, personaalne vaevatasu, tervis ja heaolu, isiklik areng, noorus, töö ja kaasatus, high-end äri-vabaaja riietus.

Iseloomustavad aspektid: kolhoosid, II suurküüditamine, Mustamäe linnaosa ehitamine, valmis Tallinna laululava, otserong Moskvasse, Martin Luther King Jr., televisioon, kohevad seelikud, rahu märk.

Tuntud esindajad: Hendrik Toompere, Edgar Savisaar, Mart Laar, Elmo Nüganen, Anu Saagim, Erika Salumäe, Tõnu Õnnepalu, Paavo Järvi, Oprah Winfrey, Bono, Tom Hanks, Bill Clinton, Madonna, Denzel Washington, Bill Gates, Johnny Depp ja Whitney Houston.

Aastatel 1965–1980 sündinud. Reaktiivsed, iseseisvad, paindlikud ja hästi kohanevad töötajad.

X-generatsioon

Moto: “kui see pole katki, ära paranda”. Ei näe mõtet aja raiskamises vähem oluliste tegevuste peale.

Puudub austus teenistuse, tiitlite ja auastmete vastu, kuna kuigi nende vanematel võisid olla kõik mainitud kolm, kaotasid nad raskel ajal siiski töö. Karjäär moodustab mosaiigi tööst, õppimisest ja perekonnast. Nad töötavad, et elada ja vaatavad maailma kerge küünilisuse ning umbusaldusega. Kasvasid üles üksinda, kuna nende mõlemad vanemad olid tööl. Samal ajal tõusis lahutuste arv ja üksikvanemad said ühiskonnas normiks. Tõusev trend oli kahe sissetulekuga pered.

Perekonnad (keskmiselt 1,7 last) asusid teineteisest üha kaugemale elama, lapsed ei osalenud eriti täiskasvanute kohustuste täitmises. Seetõttu iseloomustab mõtlemisviis “me peame oma laste osas paremini käituma”. Näeb maailma ebaturvalisena, on ettevaatlik pühendumise, professionaalsuse ja erinevate isiksuste osas.

Märksõnad: küünilisus, pessimism, kohanemine muutustega, iseseisev toimetulek, low-end äri-vabaaja riietus.

Iseloomustavad aspektid: 5-päevane töönädal, hakati jõustama üldist keskharidust, trollibussiliin, Tallinna–Helsingi laevaliin, “Kevade,” Lasnamäe linnaosa ehitus, Iraani pantvangikriis, John Lennoni mõrv, platvormkingad, Simpsonid ja õhtused seebikad.

Tuntud esindajad: Taavi Rõivas, Indrek Hargla, Navitrolla, Mailis Reps, Urmas Reinsalu, Markko Märtin, Janika Sillamaa, Kristina Šmigun, Tiit Ojasoo, Andrus Värnik, Barack Obama, Jennifer Lopez, Tom Cruise, Michael Jordan, Jennifer Aniston, Demi Moore, Cameron Diaz, Mariah Carey, Reese Whiterspoon, Leonardo DiCaprio.

Aastatel 1981–2000 sündinud. Põlvkond kasvas sarnases keskkonnas x-generatsiooniga, kuid tegu on erineva kasvatusstiiliga (näiteks “aeg maha” põhimõte, mitte ataata). Väga teadlikud globaalsest keskkonnast, avatud ja tolerantsed eri rasside, vanuserühmade, rahvuste, seksuaalse suundumuse ja muu suhtes. Samuti sotsiaalselt teadlikud ja murelikud isikliku turvalisuse pärast.

Y-põlvkond

Eeldab, et saab mõjutada oma tööd puudutavaid tingimusi ja et tööandja kohandab tööd tema kui kliendi vajadustele vastavalt.Väga ettevõtlik ja tehnoloogiateadlik. Ei kujuta ette maailma ilma mobiilseadmete ja 24/7 ühenduseta.

Suur huvi meeskonnatöö vastu ja vaatamata erinevatele diskussioonidele rööprähklemise osas, nihutab korraga mitme tegevuse elluviimisel jätkuvalt piire.

Enamasti oma vanematega paremates suhetes kui eelnev X-generatsioon ja beebibuumi inimesed. Lapsepõlv möödus finantsbuumi saatel, 1990ndal toimus stabiilne sissetuleku kasv ja hiljem majanduskrahh. Milleenlaste vanemate keskmine iga on varasemast kõrgem ja pered väikesed. Oluline aspekt on vanemate haritus – ühes peres neljast on vähemalt ühel vanemal kõrgem haridus.

Märksõnad: õigeaegsus, enesekindlus, saavutusvajadus, sotsiaalne võrgustik, online-elud, rööprähklemine, lühike keskendumisvõime, kõrged ootused, millegi muutmine, tolerantsus, keskkonnateadlikkus, autentsus, perekond, globaalne perspektiiv, tehnoloogia, isiklik vabadus, meeskonnatöö, riietus – mis iganes mugav on.

Iseloomustavad aspektid: valmis Tallinna Olümpiapurjespordikeskus, Postimaja, hotell Olümpia, uus Pirita tee ja lennujaamahoone, Moskva olümpiamängude purjeregatt Tallinnas, XX üldlaulupidu, öölaulupeod, Rock Summer, iseseisev Eesti, talongid, Erki Noole OMi kuldmedal, Eesti Eurovisiooni võit, 9/11 USAs, esimene kloonitud lammas Dolly, Iraagi sõda ja rahumissioon, printsess Diana surm, Pokemon, Harry Potter, Super Mario, Britney Spears ja Bart Simpson.

Tuntud esindajad: Priit Võigemast, Tanel Padar, MaarjaLiis Ilus, Lenna Kuurmaa, Tanel Sokk, Ragnar Klavan, Alfred Kongo, Voldemar Väli, Anne Hathaway, Natalie Portman, The Jonas Bros, Daniel Radcliff, Rihanna, Megan Fox, Miley Cyrus, Scarlett Johanson, Lady Gaga, Shia LaBeouf.

Generatsioonid

Mõisted selgeks: beebibuumeritest z-ni. Vaata järele, millisesse põlvkonda kuulud sina. 7 minuti lugemine.

Y-generatsioon ehk Millenniaalid ehk Lumehelbekesed on trendikas jututeema. Pole aga kindel, kui paljud meist teavad, kus lõpeb “X” ja algab “Y”? Võtsime ette WJSchroer’i, Merriam-Websteri, Live Science’i uuringumaterjalid ja panime kokku ülevaate kõikidest praegu päevakorral generatsioonidest ja nende iseloomulikest joontest.

“Lumehelbekesed” nagu ka “beebibuumerid” ja “Gen X” on argižargoonis levinud sõnakõlksud, millega iseloomustatakse… mida iganes parasjagu vaja on. “Lumehelbeke” võib tähendada nii kiuslikku radikaalfeministi kui lödinäpust memmepoega.
Turundajate kõnepruugis on “Y-generatsioon” omandanud halvaendelise tähenduse, sest Millenniaalidele midagi müüa on tõsine peavalu. Ja kui päev kirja ei lähe, lajatatakse kõigile helvestele ja tähestiku viimastele tähtedele omakorda otsa soome keelest laenatud “pehmo”. Nüüd peaks igal juhul selge olema, et Y-st midagi head tulla ei saa.
Meedia on vastandamisele ja halvustamisele kõvasti hoogu andnud ning üldsus on üsna kiirelt omaks võtnud teadmise, et kõik see, mis tuleb pärast “ikse” on kaotanud sideme “päris” eluga.
Teeme selle siis kohe selgeks: neid nn. lumehelbekesi on igas generatsioonis, Y ei ole erand. Nii nagu on igas generatsioonis seksuaalselt vabameelseid, arusaamatu maailmavaatega tüüpe, töönarkomaane, gurmaane ja amortiseerunud Linnahalli kunstilisi juhte.

Generatsioon, eesti keeles ka “põlvkond”, “sugupõlv”, on ligikaudu ühevanuste inimeste kogum. Põlvkonnateooria üks olulisemaid autoreid Karl Mannheim loeb põlvkonnaks enam-vähem ühel ajal sündinud inimeste rühma, kes on koos läbi elanud olulise ajaloolise sündmuse, mis vormib nende sotsiaalse teadvuse.
Mannheimi arvates ei ole põlvkond vaid sotsiaalsetel suhetel põhinev üksus. Areng on pigem vastupidine – inimesed koonduvad mõttelistesse gruppidesse, teadvustades oma põlvkondlikku kuuluvust.
Põlvkonna moodustamisel olulised sotsiaalne interaktsioon indiviidide vahel, defineeritav sotsiaalne struktuur ja järjepidevusel põhinev ajalugu. Vastasel juhul eksisteeriksid põlvkondade asemel vaid sünd, vananemine ja surm.

Põlvkonnateooria on aluseks eri generatsioonide nimetamisel ja määratlemisel. Alljärgnevalt on iga põlvkonna puhul välja toodud keskne sündmus, orienteeruv esimene ja viimane sündimise aasta ning üldistatult generatsiooni iseloomulikud jooned.

Disclaimer: Põlvkondade määratlus on kogutud ja kirjutatud Ühendriikide kontekstis Eestis jooksevad eri generatsioonide piirid enam-vähem sarnaselt,  nimetus ja  üldiseloomustus võib erineda, kesksetest sündmustest sõltuvalt, aga ühtne viitematerjal teadaolevalt puudub.
Näiteks nimetatakse enne 1946. aastat sündinuid “vaikivaks põlvkonnaks” ning beebibuumerite aega ka EÕM ja EÜEkate  ajastuks. Ühte versiooni Eesti generatsioonidest võib lugeda siit.

 SUURE MAJANDUSLANGUSE AJAJÄRK

Sündinud: 1912-1921
Täisealiseks saanud: 1930-1939

Suure majanduslanguse aja inimesed kalduvad olema konservatiivsed, kompulsiivsed säästjad, hoiavad võlataseme madala ning eelistavad madala riskiga finantstooteid. Kalduvad tundma vastutust jätta oma lastele pärandus. Pigem patriootlikult meelestatud, neid iseloomustab suhtumine “enne töö, siis lõbu”, respekt autoriteetide vastu ning moraalse kohustuse tunne.

II MAAILMASÕDA

Sündinud: 1922 to 1927
Täisealiseks saanud: 1940-1945
Selle kohordi inimesed jagasid ühist eesmärki võita Saksamaa ja tema liitlased. Selles grupis oli aktsepteeritud “edasilükkamise” tunne, kontrastsena suhtumisega , milles rõhk on “minul”, iseendal – hilisemate põlvkondade (nt. põlvk. X) puhul.

SÕJAJÄRGNE KOHORT

Sündinud: 1928-1945
Täisealiseks saanud: 1946-1963
Sel põlvkonnal olid märkimisväärsed võimalused töös ja hariduses seoses sõja lõppemise ja sõjajärgse majandusbuumiga Ameerikas.
Sellegipoolest, Külma Sõja pingete kasv, tuumasõja võimalikkus ning teised senitundmatud ohud põhjustasid kogu põlvkonnale arvestatavat ebamugavust ja ebakindlust. Selle grupi inimesed väärtustavad turvalisust, mugavust ja tuttavaid, tuntud tegevusi ning ümbrust.

TÕUSUAJA LAPSED EHK BEEBIBUUMERID I

Sündinud: 1946-1954
Täisealiseks saanud: 1963-1972
Kaua aega defineeriti Beebibuumeritena neid, kes on sündinud ajavahemikus 1945-1964. See teeks põlvkonna väga suurearvuliseks ja hõlmaks inimesi, kelle vanus erineks 20 aastat.
Võrrelda 1964. aastal sündinuid 1946 sündinutega ei toiminud, elukogemused olid täiesti erinevad. Hoiakud, käitumismustrid ja ühiskond olid väga erinevad.
Tegelikult moonutati Beebibuumerite kontseptsiooni algse liiga laia ajaspektriga kõiki elemente, mis aitavad määratleda kohorti.
Esimene Buumerite segment oli piiratud Kennedy ja Martin Luther King’i mõrvamistega, Vietnami sõja ja Kodanikuõiguste liikumisega.
Buumerid I olid selles sõjas või protesteerisid selle vastu. Buumerid II ehk Jones’i põlvkond jäid kõigest sellest välja.
Beebibuumeritel I olid head majanduslikud võimalused ja nad olid suuresti optimistlikud Ameerika ja oma elude potentsiaali osas, Vietnami sõda välja arvatud.

BEEBIBUUMERID II EHK JONES’I PÕLVKOND

Sündinud: 1955-1965
Täisealiseks saanud: 1973-1983
See esimene Watergate’i-järgne generatsioon kaotas optimistlikud vaated ja suure osa oma usust valitsusse, mida jagasid Beebibuumerid I.
Majanduslikud võitlused sh. 1979.a. naftaembargo tugevdasid tunnet “ise iseenda eest väljas”. Seda põlvkonda iseloomustab nattsissism ning eneseabile pühendumine. Eri institutsioonidel on Beebibuumerid II silmis kahtlane maine.
Kui Buumeritel I oli Vietnami sõda, siis Buumertitel II oli AIDS. See haigus sai osaks nende initsiatsiooniriitustest.
Buumerite II põlvkonnal ei olnud Buumerite I klassi eeliseid, sest parimatest töökohtadest, võimalustest, elamispindadest, jne olid paljud juba hõivatud suurema ja varasema grupi poolt. Nii põlvkond X kui Buumerid II kannatavad sellepärast, et jäävad Buumerite I põlvkonna varju.

PÕLVKOND X

Sündinud: 1966-1976
Täisealiseks saanud: 1988-1994
Mõnikord viidatakse X-generatsioonile kui “kadunud” põlvkonnale, mis oli esimene “sneprivõtme” laste põlvkond, nende ellu kuulus palju aega lasteaias ja palju lahutusi.
Tuntud kui põlvkond, mille valimisaktiivsus on madalaim kui kui kõigil teistel, iseloomustatud Newsweek’i poolt kui “generatsioon, mis jäi kõrvale ilma kunagi uudiseid sisse lülitamata ning ühiskonna sotsiaalsetesse probleemidesse süvenemata.”
Põlvkond X’i iseloomustatakse kui tugevalt skeptilist, “mis mina sellest saan” hoiakuga ja kõigi aegade kõige viletsama muusika poolest, mis iial populaarseks saanud.
Nüüd, nende täiskasvanuks saanutena, kirjeldatakse selle generatsiooni lapsena läbi elatud abielulahutust “nende elu ühe määravaima kogemusena, mis kujundab nende rajatavaid peresid” (William Morrow, Generations).
X põlvkond on vaieldavalt kõige paremini haritud põlvkond, kellest 29% omandab bakalaureuse või veel kõrgema kraadi (6% kõrgem kui eelmine kohort).
Selle hariduse ning kasvava küpsusega loovad nad perekondi suurema ettevaatlikkuse ning pragmatismiga kui nende vanemad. Muretsetakse palju perede purunemise vältimise ning laste ilma vanema juuresolekuta kasvamise ning ka finantside planeerimise pärast.

PÕLVKOND Y EHK MILLENNIAALID

Sünd.: 1977-1994 /1980-1995
Täisealiseks saanud: 1998-2006

Y-GENERATSIOONI MÕJUTANUD SÜNDMUSED JA ARENGUD
Lahesõda
Berliini müüri langemine
Skandaalid ärimaailmas
Multikulturlismi ja globaliseerumise kasv
Terrorism
Kiirelt laienev tehnoloogia, eriti Internet
Multitasking/rööprähklemine

Y-generatsioon võib tunduda nõudlik ja kannatamatu, kuid tuleb silmas pidada aega ja ümbrust, milles sellesse kuuluvad inimesed on kasvanud: näiteks uudiste levikuks ei kulu päevi ega isegi tunde, need levivad interneti teel sekunditega.
Nende suhtumist autoriteetidesse on mõjutanud ohtrad poliitikute ja ärimaailma tegelaste skandaalid, millele nad tunnistajaiks on olnud. Pelgalt positsioonist või ametinimetusest ei piisa, et neis austust äratada, selleks peab väidetav autoriteet tõestama neile oma terviklikkust isiksusena.
Olles näinud oma vanemate rasket tööd lõppevat koondamise või töölepingu lõpetamisega, ei ole nad automaatselt valmis tööd esikohale seadma. Selle asemel tahavad nad elu ja töö tasakaalu, mis jätab aega pere, sõprade, vabatahtliku töö, spordi, rahavaürituste ja enesearendamise jaoks.

Y-GENERATSIOONI ISELOOMUSTATAKSE KUI:
– tehnoloogia-osavaid – sündinud arvutite, CD’de, MP3’de jne keskele
– tasakaalustatuid – kaasates rohkem elu töö-ja-elu tasakaalu
– optimistlikke- positiivne vaade tulevikule, kuid samas praktilise meelega
– arenenud kodanikuteadvusega inimesi – aktiivsed kogukonna asjades
– kaasavad – kõik on võrdsed hoolimata pinnalistest erinevustest
– võimelisi mitut asja korraga tegama (multitasking)
– aktiivseid ja huvitatuid – soovivad olla kõikjale kaasatud

Y-generatsioon on rassiliselt ja etniliselt palju mitmekesisem, kõikvõimalike infokanalite paljususe tõttu auditooriumina palju segmenteeritum.
Millenniaalid on vähem brändiloojalsed ning interneti kiirus on muutnud selle kohordi väga paindlikuks ja muutlikuks oma moe-eelistuste ja stiiliteadlikkuse poolest, samuti selles, kus ja kuidas neid kommunikeeritakse.

Z-GENERATSIOON

Sündinud: 1995-2012
Täisealiseks saanud: 2013-2020

Me ei tea Z-generatsioonist veel suurt midagi…kuid me teame palju keskkonnast, milles nad üles kasvavad. Ümbritseva keskkonna mitmekesisus teeb järgmise põlvkonna koolid kõigi aegade kõige mitmekesisemaks.
Tehnoloogia kasutamine teeb võimalikuks individuaalse, kustomiseeritud juhendamise; ligipääs kogunenud õppimisviiside arhiivile aitab igale õppurile erinevalt läheneda ning seeläbi õppimisprotsessi parandada või kiirendada.
Z põlvkonna lapsed kasvavad üles keerukas meedia- ja arvutikasutuse keskkonnas ning neist saavad selles vallas veel nutikamad eksperdid kui nende eelkäijad Y põlvkonnast.

JÄRGMISED:

Z põlvkonna järel ei tule mitte ZZ TOP nagu naljahambad pakuvad vaid Alpha. Need on lapsed, kes sünnivad umbes-täpselt alates 2012. aastast kuni 2021. aastani ning saavad täiskasvanuks XXI sajandi kolmekümnendatel. Nende järel omakorda tuleb generatsioon Beta ja siis Gamma. Ja nii jätkub see kuni kreeka tähestik ka otsa saab…

Holograafiline printsiip

Holograafiline printsiip

Holograafilist printsiipi kasutatakse häirete ja difraktsioonide salvestamiseks ja reprodutseerimiseks, objektide reaalse kolmemõõtmelise kujutise salvestamiseks ja taasesitamiseks. Objekti kasutatakse laine interferentsi põhimõttel salvestatud teabe, filmimise protsessis: teema on alla laserkiiritamist moodustada objekt tala hajus tüüp, teine ​​osa laserkiirega peale hologrammi kui viide virna ja objekti rütmi häirida, iga punkt objektil laine faasi ja amplituudi vahel läheb arvesse ruumiliselt erineva intensiivsusega, kasutades seejuures kontrasti interferentsribade vahel objekti valgust ja kõig andmete salvestamist . Salvestamine interferentsiribade kile pärast arendamine, millega ja muu töötlemise korraks, on hologramm või hologramm. Holograafiline printsiip Holograafilise printsiibi põhimõte on, et "süsteem võib põhimõtteliselt määrata oma vabadusastmete on piirmäära kirjelduse" See põhineb kvantosakeste  omadustel muste auke ettepaneku uue põhimõtteid. Tegelikult on see põhimõte on võtta ühendust kvantbitti kvantosakesi ning kombineerides kvantteooriat. Matemaatilisi tõendeid, et aegruumi mõõtmete numbrid on olemas, et paljud quantum jüaani palju quantum jüaani, on, et paljud qubits. Koos nad koosnevad sarnane ajaline maatriks, lõplik hulk, mis on nende permutatsioonide ja kombinatsioonide seada. Holograafiline puudulikkus, on see, et mitmel kujul tekib tühi hulk ja valitud jada on täis duaalsust. Et teatud mõõtmed aja ja ruumi Holograafiline täielikult võrdväärne vähem arv permutatsiooni kvantbitti Holograafiline, see on sarnane "Quantum viga vältida kodeerimine teooria" alates põhiline lahendus kvantarvutustehnika kodeerimine viga arvutusvead tingitud süsteemi probleemid. Aegruumi kvantarvutus sarnaselt double helix DNA struktuur on bioloogiline biheeliks, mis on reaalne ja kujuteldav, positiivsed ja negatiivsed bi-konjugeeritud kvantarvuti koos programmeerimisega. Seda võib nimetada "bioloogiliseks kosmoseteaduseks", milles "entroopia" sarnaneb  "makroskoopilisele entroopiale," mitte ainult viitab teatavat segadust viitab ka vahemikus. Aega ja vahendeid valimata? Alates "elu algusest", see tähendab, et kõik kohad ja ajad on vahemikud. Koha "entroopia", nagu ka  piirkonna "entroopia" ,aja "entroopia" on termodünaamiliselt suunatud  "entroopia" kasvu poole. Samas sarnasuseks on see, et N number alamelementide ja alambittide binaarne number N korrastatud N ridade arvu ja veergude arvu N determinant  on sarnane binaarse massiivi või maatriksiga. Erinev on, aga määravate- või mitmete alam-maatriksite suhe N Yuan ja N arvu alam-biti binaarne kokkulepe vähem kvant bitti, mis on sarnane holograafilisega. Põhimõtteliselt on N number alamelementide ja N arvu alam-bit binaarne massiiv integreeruv süsteem, mida saab kasutada mis tahes väikeste kineetilise energiaga osakeste puhul nagu kvantnumbri N rida ja N-seeria või maatriksi determinant välja teooria, et kirjeldada? Äkki saab seda matemaatiliselt tõestada või uurida. Holograafia Kasutage häirete ja difraktsioonide teooriat, et salvestada ja reprodutseerida eseme kerge lainepindu tehnoloogia. Esimene samm on kasutada põhimõtet sekkumine tuli salvestatud teabe eesmärk, nimelt filmimise protsess: teema on kiiritatud laser objekti kimpude moodustamiseks Difuusne (joonis A), teine ​​osa laserkiir intsident hologramm võrdlusena, pealepanek objekti tala ja toota häireid, iga punkt objektile laine ja amplituudi faasi teisendada suurusjärku muutus ruum ja seega kasutada kontrast interferentsribade vahel objekt valgus ja kõik andmed rekord. Salvestamine interferentsribade kile pärast arendamine, millega ja muu töötlemise kord, on hologramm või hologramm, teine ​​samm on kasutada objekti laine difraktsioon teooria taasesitamiseks informatsiooni, mis on pilt, mis moodustavad protsessi: kui hologramm keeruline riivimist sidus laserkiiritamist (joonis B), lineaarne registreerimise sine-tüüpi hologramm difraktsioon lained üldiselt antud kaks pilti, pilti (tuntud ka kui esimene) ja konjugeeritud pilt. Stereoskoopiline pilt reprodutseerimine, realistlik visuaalseid efekte. Iga osa hologramm objekt kajastatakse optiline teave iga punkt, et põhimõtteliselt iga osa saab paljundada kogu pilti originaal, mitme kokkupuute saab ka salvestatud film paljusus erinevaid pilte, ja saab kuvada eraldi ilma vastastikuseid häireid. Holograafiline foto Amplituud hologramm võib jagada tüüpi (nimetatakse ka neelavat tüüpi) ja faas kahte kategooriasse, mis kajastatakse vastavalt kokkupuute teel vastavalt summale vastavate muutuste amplituudi või faasi valgustus kerge. Kui interferentsribade vastavalt vahekaugus ja suhteline suurus paksus valgustundlik kiht jagada, on õhuke (D-tüüpi või korter-tüüpi) ja paks (kolmemõõtmeline mahu tüübi või) kaks hologrammid. In õhuke hologramm, objekti beam tulistades viitega valgusvihk intsident ühel küljel on valgustundlik film on jagatud jõuülekande liigist hologramm ja peegeldus-tüüpi hologramm pilt. Näiteks ajal paigutuse hologramm on salvestatud erinevad kategooriad on koaksiaal ja off-axis hologramm hologramm. Holograafiline põhimõte kehtib igasuguse volatiilsus, nagu röntgenikiirgus, mikrolaineahjud, akustiline, elektroonilise laine. Niikaua kui need kõikumised interferentsimustrit moodustatud piisava ühtsuse saab. Optiline holograafia oodata kolmemõõtmeline filme, televisioon, näitused, mikroskoopia interferometry, litograafia, sõjalise luure ja järelevalve, veealune uurimine, sees metallidetektor, säästes väärtuslikku ajaloolise säilmed, kunstiteoste, info salvestamine, kaugseire õpib ja dokumenteerimine oleku muutused kiiresti mööduv nähtus, mööduv protsesse (nagu plahvatused ja põletamine) ja muid aspekte on laialdaselt kättesaadav. Tuntud ka kui holograafia. Salvestamine häirete laine amplituudi ja faasi jaotus reproduktsiooni ja seejärel tehnoloogia. Kasutatakse laialdaselt kolmemõõtmeline optiline pildistamine, helilainete saab kasutada ka (vt akustiline holograafia) ja raadiolained. "Holograafiline" on pärit kreeka sõnast "Holos" muutunud, mis tähendab täielikku teavet ─ ─ sealhulgas mitte ainult amplituud teave hõlmab ka optilise etapp teavet. Lühiajalugu D. Gabor 1947 parandada lahutusvõime elektronmikroskoobi tööd. By WL Bragg on X-ray metallitööd valmis ja F. Zernike kasutuselevõtu etapp sidus taustal näidata töö inspireeritud Gabor holograafia pakutud idee parandada lahutusvõime elektronmikroskoop. Aastal 1948 võitis ta esmakordselt elavhõbeda kasutamist ja selle uuesti hologramm nähtus, mis loodud holograafia, mille eest ta pälvis 1971 Nobeli füüsikapreemia. 1950 GL Rogers jt tööd oluliselt laiendatud lainepindu reproduktsiooni teooria. Kuid tänu "twin pilt" probleem ja valgusallika sidususe piirangute pärast 1955 holograafia künasse etapp. Laser paistab, arendamiseks holograafia avanud laia väljavaated, 1961-1962, ET Leith jt Gabor hologramm on paranenud kehtestamine "kaldus tugikiire Law" ühe hoobiga lahendada "twin pilt "Probleem heelium-neoon laser edukalt tegi esimese praktilise laser hologramm. See muudab holograafia 1963 sai hiljem optika vallas on üks kõige aktiivsem filiaalid. Leith et al 1964 ka pakutud kontseptsiooni levitamiseks hologramm ja reprodutseerimine kolmemõõtmeline objekt saadud. Samal ajal, nõukogude füüsiku ja vastavalt Lippmanni värv kserograafia Gabor holograafia esitleb mõiste peegeldus hologrammid. Lainepinna rekord Alates 1965, oluline haru holograafia ─ ─ pulss holograafia on välja töötatud, mis muudab dünaamiline holograafiline interferometry saadud praktiline rakendus. Alused 1948 Gabor ettepaneku uue kaheastmelise meetodi ─ ─ lensless holograafia pildistamine, tuntud ka lainepindu reprodutseerimine tehnika. Kogu protsess koosneb kahest etapist ─ ─ lainepindu lainepindu salvestamiseks ja taasesitamiseks ─ ─ täita. Lainepinnaga salvestamine  Selle protsessi asjakohaste sidus viide laine, see diffracted poolt objekti (või hajutatud) valgus (objekti valgus) segada, see interferentsimuster registreeritud saada hologramm. Objekti hologramm ei sarnane sekkumine kaart, mis mitte ainult salvestab objekti kohal olev tuli amplituud teavet, vaid ka tavaliste foto protsessi etapi andmed on kadunud rekord. Record näidatud joonisel 1a. Asub salvestusmeediumit nagu kuiv plaat valgust objekti ja viide lainepindu keeruline amplituud väljendid olid Tuntud laine superpositsiooni printsiip, foto kuiv plaat salvestada kogu valgustugevuse jaotus on järgmine: Foto kuiv plaadi (või muude andmekandjate) on (x, y) lennuk kokku pärast arendamine, millega see paneb I (x, y) keerukate amplituud läbilaskvus τ (x, y) kujul rekord. Teatud tingimustel τ (x, y) αI (x, y) on Kui τo (x, y) ja viide valgus, vaid valguse intensiivsust; objekti valguse ja teine ​​valgustugevus (või amplituudi) kohta; kolmanda valguse viide kerge faas kindlaks. Selline keeruline amplituud läbilaskvus hologramm τ (x, y) on amplituudi ja faasi objekti tala täielikku arvestust. Lainepindu lainefronti reprodutseerimine tulemus on rekord silmas objekti beam amplituudi ja faasi teavet hologramm. Lainepindu reprodutseerimine on kooskõlas asjakohaste reprodutseerimine tuli B (x, y), mis on saadud kiiritatakse hologramm reaalne pilt objekti või virtuaalne. Kasutades ühtse reprodutseerimine tuli B (x, y) kiiritatakse hologramm, valgust läbi hologramm μ (x, y) on Tavaliselt reprodutseerimine tuli B (x, y) on valitud (x, y), või * (x, y), Kui B (x, y) = (x, y), Kui sobivalt valitud nii, et | (x, y) | 2 kõikjal ühtlane jaotus, siis objekti beam μ4 on O (x, y) reprodutseerimine kolmemõõtmeline objekt on virtuaalne pilt saadud. Kui B (x, y) = * (x, y), Samamoodi sobivalt valitud (x, y), et | (x, y) | 2 ühtlase jaotuse kogu, siis μ3 (x, y) kujutab optilist konjugeeritud objekti valgus, mis on saadud oli kolmemõõtmeline reaalne pilt. Mõlemal juhul teine ​​taustade või moonutatud kujutis. Tehniliselt võivad nad mõelda, kuidas kõrvaldada või vähendada nende mõju. Hologrammi liigid Hologramm sort, seal on palju erinevaid klassifikatsioone. Näiteks vastavalt paksus salvestusvahend kui erisoodustuse vahe, hologramm võib jagada õhuke ja paks hologramm; keeruline amplituud läbilaskvus muutmine vastavalt erinevaid muutujaid saab jagada amplituudi ja faasi tüüp hologramm-tüüpi hologramm; registreerisid orientatsiooni objekti valguse ja viide valguses võib jagada koaksiaal ja off-axis hologramm hologramm, sõltuvalt salvestamise eesmärk ja viide talad kuiv plaadi samale küljele või nii, võib jagada edastamise hologramm ja peegeldus hologramm ; samuti on võimalik salvestada vahemaa objekti ja kuiv plaat on jagatud Fresnel-ja Fraunhofer tüüp hologramm; kui kõik valgusallikad järgi, milline on tootmise võib jagada pideva laine laser ja impulss laser hologramm hologrammid ja nii edasi. Järgmised lühidalt kirjeldada erinevate hologrammid. 1948 Gabor valguse kasutades läbipaistvat keha viide valgus, hajutatud valguse objektiks lähituled, registreerides esimene hologramm ─ ─ coaxial hologramm. Põhimõte on näidatud joonisel 2. Sellepärast kui hologramm paljundamine nagu twin probleeme Leith, kes tutvustas tugikiire kaldus, off-axis hologramm on saadud, et ületada twin probleeme nagu on näidatud joonisel 3. Õhuke ja paks hologramm salvestatakse kui sekkumine erisoodustuse vahe on suurem kui salvestusvahendi mass, seda võib vaadelda kui kahemõõtmelist võre struktuuri, mida nimetatakse õhuke lennuk hologrammid või hologramm. Muidu hologrammi võib vaadelda kolmemõõtmelist võre struktuur, mida nimetatakse paksuks hologrammid või maht hologrammid. Tegelikult hologramm sisaldab tavaliselt eri aegadel triip struktuuri, nii et see võib ka panna õhuke ja paks struktuur kaks strukturaalseid omadusi. Näiteks Kodak 649F kuiv plaat (paksus ≈ 16 mikronit, n ≈ 1,5), vaid objekti lähituled, viide nurk on väiksem kui 10 kraadi, hologramm toodetakse õhuke hologramm.

Käigukasti hologramm ja peegelduse hologramm

Kõige üldisemalt hologramm, pildi objekt on diffracted poolt hologramm moodustunud valguse, seda tüüpi tuntud edastamine hologrammid hologrammid, mis on saadud samal pool materjali salvestusvahend valgus moodustunud viide valgust.

Kui Salvestusmeediumi reljeefi tüüpi, edastamine hologramm reljeefse pinnaga, millele on moodustatud peegeldav film võib olla peegeldus hologramm. Paksus mitte-reljeefi tüüpi salvestusvahend, vastavalt pool meedia abil objekti ja viide talad, võivad olla keerulisemad peegeldus hologramm, ütles peegeldus hologramm tavaliselt üle, et see viimane. Joonisel 4 on mitu punktreostusallikate hologrammi salvestamise positsiooni. Kui objekti valguse ja viide kerge nurga lähedal 180 ° (asend joonisel), paksusega lainepikkus valikuline peegeldus hologramm parim, seda saab paljundada valge valgus. Kuna lateks tegelikult kahaneb (nagu hõbehalogeniidi kuiv plaat) või laiendamine (nagu ammoonium board) värvide kui suunas lühikese või pika laine vahetuses.

Amplituudi ja faasi tüüp hologramm-tüüpi hologramm

Vastavalt moodustumise mehhanism hologrammi saab teada, et ta on mingil moel häirida objekt ja viide talad moodustavad pinna hologramm alaline laine valgustugevuse jaotus I (x, y), ümber hologramm kuiv plaadi ( või muu salvestusvahend) kompleksi amplituud läbilaskvus τ (x, y). General τ (x, y) on väljendatud järgmiselt:

(1)

Sest hõbehalogeniidi foto kuiv plaat klassi salvestusvahend, töötlemine võib DTH (x, y) on pidev, võib anda 0. Siis

(2)

Valemiga (2), mis määrab suuruse amplituud läbilaskvus jaotus imendumist hologramm nimetatakse amplituudi hologramm. Pleegitatud hõbe kuiv plaadi dikromaadiga želatiin plaat, raua-legeeritud liitium niobate keskmise mures, τ (x, y) ≈ 1, kompleks amplituud läbilaskvus

(3)

Ainult seda tüüpi faasi hologramm DTH (x, y), mille I (x, y) on modulatsioon, tuntud etapp tüüp hologramm. Phase tüüp hologramm, mille ühtne läbilaskvus, kuid kuna erineva paksusega ja murdumisnäitaja muutused põhjustatud faasinihke intsidendi valguses. Seda iseloomustab kõrge difraktsiooni tõhusus. Tabelis 1 on esitatud erinevaid teoreetilisi maksimaalne hologramm difraktsiooni tõhusus η.

Fresnel ja Fraunhofer-tüüpi hologramm

Kui kahemõõtmelised objektid pinna hologramm on piiratud väärtus zo Fresnel hologramm moodustub (joonis 5), reprodutseerida, amplituud diffracted laine keerulise objekti laine keeruline amplituudid Fresnel muuta. Kui objekt on kolmemõõtmelise levitamise, reprodutseerimise saada kolmemõõtmeline pilt objekt, mis on moodustatud vastavalt joonisele 5.

Hologrammid võib vaadelda Fresnel hologramm üks, see on objekti kujutis moodustub hologramm, põhimõte on näidatud joonisel 6.

Objekti suurust kui selle kaugus hologramm pind on palju väiksemad, saadakse Fraunhofer hologramm. Paljundamine diffracted amplituudi küsimus laine keeruline Fourier'i keeruline amplituudi. Kui see tingimus, mida tuntakse hologramm moodustatud Fraunhofer hologramm.

Fourier hologramm Fraunhofer hologramm üks, see on kasutada kahemõõtmelist objekti pildistamine objektiiv lõpmatusse (aine turule fokaaltasandisse objektiiv) ning kasutada ühtset tasalaine kui viidet laine, See võrdub lõpmatus häireid pilt ja viide laine, saada Fourier hologramm. Puuduvad ka objektiiv Fourier hologrammid on toodud joonisel 7 ja joonis 8.

CGH

Optiline hologrammid toodetakse üldiselt meetodil. Kuid tänu salvestusvahend mittelineaarsete moonutamise tootmisprotsessi samuti nõudlik nõuded tehnilistele tingimustele, nii et optiline kvaliteet hologramm ja tootmine korratavus palju probleeme. Mis areng infotehnoloogia, inimesed hakkasid kasutama arvutit, et luua nägemus objektid (kuitahes keeruline, võib põhimõtteliselt) ─ ─ arvutamine hologramm hologramm. See on palju eeliseid, nagu arvuti, võib kasutada koos halltoonid joonistaja, eriti must-valge arvuti genereeritud hologramm sageli nimetatakse hologramm või binaarne hologrammiga mittelineaarsuse salvestusvahend võimalik vähendada väga vähesel määral; teine Kuna usaldusväärsust arvuti ja joonistaja et arvutuslik hologramm korrata tagatud kvaliteet, samuti raske saada optiliselt keerulised objektid, arvuti abil vastavalt matemaatiline väljend on võimalik teha ja paljundatakse nagu hologramm, nii et arvuti saab generaliseerunud kui optiliste elementide kasutada. Seetõttu CGH osutus laialdast tähelepanu, nagu optiline ruumiline filtreerimine, katsetamine optilisi pindu, kolmemõõtmelise arvutigraafika ja muud aspektid on saanud rohkem ja rohkem rakendusi.

Hologramm valmistamisel kahes etapis: esimene etapp on arvutada, kasutades matemaatilist mudelit eostati arvutada objekti laine ja viide laine sidus superpositsiooni hologramm pinna valgustugevuse jaotus. See samm ei saa ka viidata laine, ei viita laine arvutatakse jaotus asja lained. Teine samm on joonistamine, arvuti arvutab keeruline amplituud hologrammid joonistaja juhtida läbilaskvus jaotus, optiline mikrofilm või otse arvutiga juhitavad joonistaja juhtida elektronkiire, saadakse CGH.

Vikerkaare hologramm

Vikerkaare holograafia algselt pakutud SA Benton. See on hologramm salvestatakse laser, valge valguse läbilaskvus reprodutseerimise. On paigutatud horisontaalselt vastavalt inimsilma omaduste pilt ainult horisontaalsuunas parallaksi. Rainbow hologramm säilitatakse noolest eseme saamiseks arvelt vertikaalsuunas objekti info, mis võib vähendada ajalist järjepidevust valgustus allikas nõuetele. See eri lainepikkusega valgus vertikaalses suunas hajutada värvi, saab näha erinevatel tasanditel erinevates värvides kui vale värv stereo paljunemist.

Rainbow holograafiline difraktsioon valgus on lähedased jõudlust, suurem heledus kujutiste reprodutseerimise. Valge valgusallikas, et vältida triipude tingitud mõju hajutatud sidus müra.

Rainbow hologramm tegelik pilt objekti lähedal rekord. Vastavalt erinevaid meetodeid toota reaalne pilt saab jagada üks samm ja kaheastmelise vikerkaar holograafia vikerkaar holograafia. Kaheetapiline vikerkaar holograafia reaalne nagu läheb üldiselt kapteni hologrammid toodetud. Üks samm vikerkaar holograafia reaalne nagu loodud pildistamise objektiiv. Joonisel 9 on üks samm vikerkaar holograafia salvestamine optilise tee diagramm. Objekti imaged objektiivi läbi pilu. Viide kerge üle pilu (või alla) kasta kuiva pardal. Kopeerimine, valge punkti viide valgusallikaga salvestamise positsiooni. Valge hajutatus nii, et see oleks nagu pilu erinevas vertikaalasendis. Eye erinevatel kõrgustel, et näha erinevaid värve nagu. Vahemikus täheldatud horisontaalsed silmaliigutused, näete rekonstrueeritud pilt kolmemõõtmelise efekti.
 Gabor leiutas holograafia. Holograafiaga  rõhutas ta kolme aspekti oma taotluse väljavaadet, et holograafiline interferomeetria, tehnika, holograafiline optika optiliste elementide ja holograafilise informatsiooni säilitamisega. Tekkisid laserid, need kolm valdkonda on saanud erineva praktilise kasutamise. Ja hiljem laiendati seda kolmemõõtmelise holograafilise ekraaniga, holograafilise teisendusega, funktsiooni tunnustamisega ja nii edasi. Praeguon holograafia teaduse ja tehnoloogia, kultuur, tööstus-, põllumajandus-, meditsiini-, kunsti-, äri-ja muudes valdkondades saavutatud mõningast tuntust. Kuid tänu eri põhjustel, kõige tõhusam rakendused on ikka holograafiline interferometry tehnika ja holograafilise optilised elemendid.

Holograafiline rakendused

Holograafiline põhimõte kehtib igasuguse volatiilsus, nagu röntgenikiirgus, mikrolaineahjud, akustiline, elektroonilise laine. Niikaua kui need kõikumised interferentsimustrit moodustatud piisava ühtsuse saab. Optiline holograafia oodata kolmemõõtmeline filme, televisioon, näitused, mikroskoopia interferometry, litograafia, sõjalise luure ja järelevalve, veealune uurimine, sees metallidetektor, säästes väärtuslikku ajaloolise säilmed, kunstiteoste, info salvestamine, kaugseire õpib ja dokumenteerimine oleku muutused kiiresti mööduv nähtus, mööduv protsesse (nagu plahvatused ja põletamine) ja muid aspekte on laialdaselt kättesaadav.

Elus on liiga sageli kasutada holograafiline tehnoloogia. Näiteks mõned krediitkaartide ja paberraha, on kasutada vene füüsik Juri Danny Suker leiutati 1960, täisvärvides holograafilise kujutise tehnoloogiat toota pehme polüester film "Vikerkaare" holograafiline pilt . Aga need ainult holograafiline pilt keerukam trükitehnoloogia saavutada turvalisuse huvides oma madala tundlikkusega, värv truudust ei piisa, palju rüppe reaalne asi. Uurijad püüdsid kasutada dikromaadiga igeme emulsioon, kasutatud holograafiline seadmed. Mõnel hävituslennuk varustatud sellise seadme, võivad nad juhil keskenduda vaenlane. Mõned vääris säilmed filmitud kasutades seda tehnoloogiat, kolmemõõtmeline ekraan saab paljundada tõeline pärand külastajad nautida ja hoida originaal, turvapadi, hologramm võib näidata suured autod, satelliite ja erinevate kolmemõõtmeline kuulutust saame kasutada pulss holograafia reprodutseerimine portreed, pulm fotod. Väike hologrammid võib kaelas moodustada ilus dekoratsioon, see saab paljundada lemmik loom, värvikaid lilli ja liblikaid. Kiire areng vormitud vikerkaar hologramm, võib saada ergas karikatuurid, õnnitluskaardid, kolmemõõtmeline templid saab kasutada ka kui anti-võltsitud sildid ilmuvad kaubamärk, ID-kaardid, pank krediitkaarte, ja isegi pangatähti. Kaunistatud raamatu holograafilise stereogrammi ja kingitus pakend vahuvein holograafiline vikerkaar, et inimesed mõistavad, et 21. sajandi trükitehnoloogia ja pakendi tehnoloogia, uus hüpe. Reljeefne hologramm logod, tänu oma kolmemõõtmelise tunde sügavust ja vaatenurk muutub vikerkaar mõju, samuti pidevalt muutuvaid turvalisuse sildid koos teiste kõrgtehnoloogiliste võltsimisvastase mõõdab tihedat integreerimist uue sajandi uue võltsimisvastase tehnoloogia geniaalne tipud.

Optiline holograafia:
 Lisaks optiline holograafia, vaid ka arengu infrapuna, mikrolaineahju ja ultraheli holograafia need holograafiline tehnoloogia sõjalise luure ja järelevalve on oluline tähtsus. Me teame, et üldine radar saab tuvastada ainult sihtasendisse, kaugus jne, ning on võimeline andma objektiivse holograafiline kolmemõõtmeline pilt, mis on õigeaegselt identifitseerimine lennukite, laevade ja muu oluline roll. Seega palju tähelepanu. Kuid tänu nähtava valguse levikut atmosfääris või vee lagunemine kiiresti, isegi ebasoodsates ilmastikuoludes ei tööta. Arenenud sellest raskusest üle infrapuna, mikrolaineahju ja ultraheli holograafiline tehnoloogia, mis kasutab ühtset infrapuna, mikrolaineahju ja ultraheli hologramm pildi salvestamise ja taasesitamise nii nähtava valguse, see holograafiline tehnoloogia ja sama põhimõtte tavaline holograafia. Tehnoloogia, oluline on leida sobiv tundlik salvestusvahend ja paljundamise meetod. ?

Holograafiline printsiip

Ultraheli holograafia saab paljundada kolmemõõtmeline veealused objektid varitsemine muster, nii et saab kasutada veealuseks järelevalve ja eelteabe. Kuna nähtava valguse läbipaistmatu esemeid, sageli läbipaistev ultraheli, et ultraheli holograafia saab kasutada veealuseks sõjaliste operatsioonide perspektiivi võib kasutada ka meditsiinis ja tööstuses NDT katsetamise ja nii edasi. Lisaks kasutatakse valguse tekitatud hologrammid, kuid kasvanud saadaval arvutiga hologramm. Hologrammid väga mitmekülgne ja saab teha erinevaid õhuke kile optilised elemendid, näiteks erinevaid objektiive, restid, filtrid jne, võib kattuda ruumis, väga kompaktne, kerge, sobib kosmoselennu kasutamiseks. Teabe säilitamiseks kasutatakse hologrammid, on suure võimsusega, lihtne ekstrakt, kattumisvastaste jne. Holograafilisi meetodeid optika vallas saab laiendada muudele valdkondadele. Nagu mikrolaineahju holograafia, akustiline holograafia on oluliselt arenenud ja seda saab edukalt kasutada tööstuslike ja meditsiiniliste aspektidega. Seismilised lained, elektronlained, röntgen- ja muude aspektide hologramm vajab ka põhjalikku uuringut. Hologramm on väga erinevaid rakendusi. Kuna lööklaine teadus raketi, lennuki tiib kärgstruktuuri struktuur nondestructive ülevaatus. Nüüd ei ole mitte ainult laser holograafia ja holograafilise edukas teadus valge, vikerkaar hologramm ja panoraam vikerkaar hologramm, et inimesed saaksid näha kõik küljed areenil. Holograafiline kolmemõõtmeline ekraan on värv stereoskoopiline televisioon ja film suunas. Holograafiline tehnoloogia mitte ainult reaalses elus CKS laialt levinud, kuid tõusu viimase sajandi ja kiire areng ulme on ka suur hulk kirjeldusi ja rakendused, on huvitatud saab minna ja vaadata. Holograafilise tehnoloogia edasised nähtavad arengu väljavaated on väga head. Hologrammist: Hologramm iseenesest on projektsioon. Ulmefilmidest on näha, mida saab võib-olla tulevikus hologrammi abil teha ja, mida saab hologramm teha.