Nad elavad tänapäeval peamiselt Indias, Pakistanis, Afganistanis, Tadžikistanis, Süürias ja hajali läänemaailmas.
Voolud ja rühmad
- tänapäeva rühmitused
- nizariidid vaata ka Aga Khan IV
- mustaliidid
- Dawudi (Da'udi, Dawoodi) mustaliidid
- Sulaymani mustaliidid
- Aliyya mustaliidid
- ajaloolised rühmitused
- ismailiitidest alguse saanud rühmitused
Ajalugu
Sunniidid kiusasid ismailiite taga. Imamiidid olid nende suhtes väga skeptilised.
9. sajandi Bahreinis ja Omaanis oli qaramiitlik-ismailiitlik riik. 10. sajandil rajasid fatimiidid riigi, mida hüüti Kalifaadiks. 969 vallutasid nad Kairo.
Fatimiididest pärinevad ismailiitide tänini eksisteerivad põhiharud. Aastal 1094 lõhenesid nizariitideks ja mustaliitideks. Ismailiitest võrsusid pärast kaliif Hakimi surma 1021 druusid, kes selle kaliifi surma ei uskunud. Hiljem eemaldusid druusid islami peasuundadest üha enam, nii et neid tänapäeval enam moslemiteks ei peeta. Ka alaviidid tekkisid samal ajal ja samade sündmuste tagajärjel.
Usk
Kõikide ismailiitide poolt tunnustatud imaamid
- ‘Alī ibn Abī Tālib (suri 661)
- Al-Hasan
- Al-Husain (suri 680)
- Ali Zain al-Abidin (suri umbes 713)
- Muhammad al-Baqir (suri umbes 733)
- Jafar As-Sadiq (suri 765)
- Ismail ibn Djafar (väidetavalt mitte surnud, vaid ära kandunud)