Varakristlik kunst (1.-4.saj)
ÜLDINE:
SKULPTUUR:
ARHITEKTUUR:
Kõige tähtsamaks varakristliku kunsti saavutuseks tulebki pidada basiilika kasutuselevõttu, sest seda hoonetüüpi on täiendustega kasutatud juba ligi 2000 aastat. (http://kunstiabi.weebly.com/varakristlik-ja-buumltsantsi-kunst.html)
- Ristiusk tekkis Rooma riigi äärealadel, tekkeaeg 1 saj, levis esialgu orjade seas. Jaotatakse kaheks perioodiks:
- 1.-3. saj. – Kristlus oli põlu all, kristlasi hävitati ja kiusati, seetõttu ei saanud teha ka suuri ehitisi. Kohtumispaikadena kasutati katakombe – vanu linnade all asuvaid matusepaiku. Et kohtumispaik oleks äratuntav, maaliti seinadele märke ning kasutati sümboleid, millest ainult kristlased aru said. Skulptuurid olid lähedased antiikskulptuurile. Hiljem, kui kristlus hakkas levima ka ülikute hulgas, hakati kogunema ka nende aatrium-tüüpi majades. Maalikunstis levis miniatuurmaal ehk raamatumaal (pärgamendile). Raamatutele valmistati puidust või elevandiluust nikerdatud kaaned. (http://miksike.ee/docs/referaadid2006/kunstiajaloo_konspekt_elissaar.htm)
- 4-6 saj. – Aastal 313 kuulutati kristlus ametlikuks, kuid inimese ja jumala vahele tekkis vaheaste (preestrite jne. näol). Inimene pidi nüüd alluma lisaks jumalale ka vahekihtidele, võimu teostamiseks kasutati religiooni. (http://miksike.ee/docs/referaadid2006/kunstiajaloo_konspekt_elissaar.htm)
- Sai alguse kirikuarhitektuur ehk sakraalarhitektuur. Esimesed kirikud: Püha Peetri kirik (seal asub ka esimese paavsti haud), Santa Maria Maggiore (Roomas) – üks paremini säilinuid. (http://miksike.ee/docs/referaadid2006/kunstiajaloo_konspekt_elissaar.htm)
- Basiilika domineerivaks detailiks olid sambad, iseloomulik akenderida kesklöövil. Sisekujunduses seinamaalid ja mosaiigid. Kasutati palju sümboolikat. Mosaiikides hakati kasutama klaasi, eelistati kollast, helesinist ja rohelist. Figuurid olid lihtsustatud ja kindlasti riietega. (http://miksike.ee/docs/referaadid2006/kunstiajaloo_konspekt_elissaar.htm)
- Vabalt seisvaid figuure ei tehtud alguses üldse. Nii loodeti vältida paganatega ühtse kunsti viljelemist. Rohkem harrastati reljeefikunsti, millega ehiti sarkofaage. Temaatika võeti eranditult alati Piiblist. (http://miksike.ee/docs/referaadid2006/kunstiajaloo_konspekt_elissaar.htm)
Sarkofaag |
ARHITEKTUUR:
- Peale seda, kui ristiusk sai riigiusuks, tekkis kohe vajadus jumalateenistuseks sobivate ruumide järele. Antiiktempli kasutamine ei tulnud kõne allagi, seda juba usulistel põhjustel, kuid ka praktiliselt polnud see sobiv. Nii võetigi esimeste kirikute ehitamisel eeskujuks Rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp, nn basiilika.(http://miksike.ee/docs/referaadid2006/kunstiajaloo_konspekt_elissaar.htm)
- Varakristlik kirik oli lihtne pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagasid kolmeks lööviks. Kirik oli alati lääne-ida suunaline. Uks asus alati läänepoolses osas. Idaosas asetses transept - see oli kiriku pikiteljega risti asetsev ruum. Transeptist tahapoole asetses poolringikujuline võlvitud ruum e apsiid. Nõnda meenutas kiriku põhiplaan risti. Sambaile toetuv talastik võis olla sirge või olid sambad ühendatud kaartega. Keskmine lööv oli laiem ja kõrgem kui külgmised. Kesklöövi seinas oli kaarestik e arkaad, kust langes valgus kirikusse. Seda nimetatakse valgmikuks. Valgmikud ongi basiilika põhiline tunnus. Aknad olid külglöövide välisseintes. (http://miksike.ee/docs/referaadid2006/kunstiajaloo_konspekt_elissaar.htm)
- Kiriku välisilme oli väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval eraldi kellatorn e kampaniil. Tihti võib näha ka kirikute ees sammastega piiratud siseõue, mida kutsutakse aatriumiks. Suuremates kirikutes võib kolme löövi asemel olla ka viis löövi.(http://miksike.ee/docs/referaadid2006/kunstiajaloo_konspekt_elissaar.htm)
- Kolmelööviliste kirikute parimateks näideteks on Santa Maria Maggiore ja Santa Sabina kirikud Roomas. Peetri kirik oli esimene viielööviline basiilika. Basiilikate sisekujunduses kasutati sambaid, mis olid laenatud antiigist. Lagi oli lame (kassettidega) või puudus üldse. Sel juhul olid kirikus olijatele näha katusesarikad. (http://miksike.ee/docs/referaadid2006/kunstiajaloo_konspekt_elissaar.htm)
- Apsiidi süvendis asus altar. Seinu elustasid suuremalt jaolt mosaiigid, mida leidub hulgaliselt igas basiilikas. Mosaiigis kasutasid roomlased erinevat värvi siledaid marmori tükikesi. Need polnud küll väga kirkad, kuid võimaldasid edasi anda erinevaid värvivarjundeid. Kasutati ka värvilise klaasi tükikesi. Valitsevad värvid olid heleroheline ja kuld, samuti ka lilla ja ooker. Mosaiikidel kujutati sümboleid ja igasuguseid piiblilugusid. Kõik figuurid on rikkalikult rõivastatud, mis on ka üheks erinevuseks antiikkunsti ja keskaja kunsti vahel. (http://miksike.ee/docs/referaadid2006/kunstiajaloo_konspekt_elissaar.htm)
Saint`Apollinaire kirik Ravennas, 6.saj. |
Santa Vitale kirik Ravennas, 6.saj |
Santa Maria Maggiore Roomas, 5. saj. |
Santa Sabina kirik Roomas, 5.saj.algus |
MAALIKUNST:
- Varakristliku kiriku lihtne sisemus oli kaunistatud seinamaalide ja mosaiikidega, mis kujutasid piiblisündmusi. Inimesi on kujutatud väga tõsistena oma pikkades kogu keha varjavates riietes. Nende figuurid ja näod on edasi antud üldistatult. Stiliseerimise põhjus ja ka skulptuuri mittekasutamine tuli püüdest pildi- või kujukummardamist vältida. Pilt pidi olema vahend jumala austamiseks. (http://kunstiabi.weebly.com/varakristlik-ja-buumltsantsi-kunst.html)
- Käsitööline teostas maalid kiriku tellimusel ja kindlatele reeglitele toetudes, mis nägid ette, kuidas Vana ja Uue testamendi tegelasi pidi kujutama. Kasutati tähendusperspektiivi, mis seisneb selles, et tähtsamad tegelased kujutati suurelt ja vähemtähtsaid väiksemalt. (Millises varasema aja kultuuris kasutati samuti tähendusperspektiivi ?) Taust tegelaskujude ümber maaliti kuldseks. Pühakute pea ümber maaliti ümmargune nimbus ehk aupaiste.
- 2000 aasta jooksul on ristiusk levinud üle kogu maailma ja avaldanud suurt mõju kunstile.(http://kunstiabi.weebly.com/varakristlik-ja-buumltsantsi-kunst.html)
- Santa Sabina kiriku põrandamosaiik ja seinamaal
- Varakristliku kiriku mosaiigid Santa Maria Maggiore kirikus
- Varakristlik aeg oli üldiselt kultuurivaene ajastu. Antiikaja kunsti ei osatud hinnata ja sellest hävis suur osa. Kui Frangi riigi etteotsa sai kuningas Karl Suur (768-814), hakati kultuurile ja kunstile rohkem tähelepanu pöörama.
- Arenes raamatumaal e. miniatuur. Miniatuurid olid munkade poolt käsitsi usuraamatutesse maalitud pildid. Eriliselt kaunistati ka suuri algustähti e. initsiaale. (http://kunstiabi.weebly.com/varakristlik-ja-buumltsantsi-kunst.html)
Parempoolne pilt on detail Itaalia kõrgrenessasi kunstniku Raffaeli 1518 a. maalitud Paavst Leo X portreest, kus on näha tolleaegne raamat käsitsimaalitud piltidega. Marmottani galerii, Pariis |
Uffizzi galerii, Firenze (http://kunstiabi.weebly.com/varakristlik-ja-buumltsant |