Otsing sellest blogist

UUS!!!

Paleogeen

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige. Paleogeen Ajastu Aj...

kolmapäev, 17. jaanuar 2024

Vahemereline mets ja põõsastik

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Vahemerelise igihalja metsa ja põõsastiku vöönd

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti
Medclim.png
Vahemerelised igihaljad metsad ja põõsastikud Iisraelis

Vahemerelise igihalja metsa ja põõsastiku vöönd on põhja- ja lõunapoolkera lähistroopikas paiknev loodusvöönd lähistroopilise vahemerelise kliimaga piirkondades. Esineb Euroopa lõunaosas PüreneeApenniini ja Balkani poolsaarelAafrika põhja- ja lõunarannikul, Põhja-Ameerika läänerannikul (California osariigis), Lõuna-Ameerika läänerannikul (Tšiili keskosas) ning Austraalia edela- ja kagurannikul.

Selles vöötmes on pehme kliima sademeterikka talve ja kuiva suvega. Suurvesi jõgedel esineb talvel. Taimkattes on ülekaalus kõvalehised igihaljad ja laialehised metsad ja põõsastikud pruunide ja metsa-pruunmuldadega.

teisipäev, 16. jaanuar 2024

Märgalad

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Märgala

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti
Rudava märgala Poolas

Märgala on ala, mille pinnas on kas alaliselt või ajutiselt liigniiskusega küllastunud.

Märgalad on tavaliselt osaliselt veega kaetud. Märgalade hulka kuuluvad nii alaliselt liigniisked alad (sood ja madalad veekogud) kui ajutiselt liigniisked alad (üleujutatavad jõeluhad, lauged mereranniku alad ja muud üleujutusalad). Tavaliselt on märgala pinnas küllastunud mageveega, kuid see võib olla ka soolane või riimveeline.

Sademehulk märgalal sõltub suuresti geograafilisest asukohast. Lõuna-Aasia märgaladel on tüüpiline sademehulk üle 5000 mm aastas, Eestis umbes 500 mm aastas. Põhja-Ameerika põhjaosas leidub märgalasid, mille aastane sademehulk on 150 mm. Sama erinevad on märgala temperatuurid: ekvatoriaalses kliimas on aasta ringi soe, lähisarktilises kliimas võib talvel esineda kuni –50 °C külma.

Eesti territooriumist moodustavad erinevad märgalad (rannikualad, sood, soostunud alad, luhad, jõed ja järved) kokku umbes veerandi.

Viimasel ajal on säilinud märgalasid hakatud kaitse alla võtma. 1971. aastal Iraanis sõlmitud Ramsari konventsioon reguleerib rahvusvahelist märgalade kaitset. Sellega anti 1976 Matsalule rahvusvahelise tähtsusega märgala staatus. 1997. aastal lisandus Eestis 9, 2003. aastal 1, 2006. aastal 1, 2010. aastal 4 ja 2011. aastal 1 Ramsari märgala. 2014. aasta seisuga on Eestis 17 Ramsari rahvusvahelise tähtsusega märgala.

2. veebruaril tähistatakse rahvusvahelist märgalapäeva.

Märgalade olulisus

Märgaladel on looduses väga tähtis roll. Nad on väga liigirikkad, olles elupaigaks mitmetele olulistele taime- ja loomaliikidele, sealhulgas veelindudele, kelle elutsemine sõltubki suuresti märgaladest. Nad pakuvad kudemispaiku kaladele, olles samas ka heaks kalapüügikohaks. Märgalades sisaldub puhas vesi, mida saab kasutada nii joomiseks kui niisutamiseks. Nad kaitsevad maapinda üleujutuste ja tormide eest. Kindlasti on oluline märgalade, eriti turbaalade roll maapealse süsiniku neelajana ja energiaallikana .

Märgalade hävimine

Hoolimata märgalade tähtsusest ja olulisusest, ei ole tänapäeval nende olukord kiiduväärt. Läbi kogu ajaloo on loodetava materiaalse kasu nimel märgalasid hävitatud, peamiselt kuivendamise ja maaparanduse abil, et saada põllumaad või parandada kinnisvara väärtust. Näiteks Uus-Meremaa märgaladest on pärast eurooplaste saabumist kuivendatud üle 90%, peamiselt karja- ja põllumaa saamiseks. Märgalasid on ka üle ujutatud, muutes need järvedeks ja veehoidlateks.

Märgalasid hävitab ka maavarade kaevandamine. Oluline roll märgalade osakaalu vähendamisel on ka metsade mahavõtmisel.

Märgalade määratlus Ramsari konventsiooni järgi

Ramsari konventsiooni punkti 1.1 kohaselt on märgalad soodrabadturbaalad ja veekogud, niihästi looduslikud kui ka kunstlikud, niihästi alalised kui ka ajutised, niihästi seisva kui ka vooluveega, niihästi magevee, riimvee kui ka soolase veega, kaasa arvatud meri nendel aladel, kus mere sügavus mõõna ajal on alla 6 meetri. Punkti 2.1 kohaselt võivad märgalad hõlmata saari ja merealasid, mille sügavus mõõna ajal on üle 6 meetri, kui need on igast küljest eelmisele punktile vastavate aladega ümbritsetud, samuti kalda- ja rannikuäärseid alasid 

esmaspäev, 15. jaanuar 2024

Laialehelised metsad

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Laialehiste metsade vöönd

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti
Pöögimets Belgias

Laialehiste metsade vöönd on põhja- ja lõunapoolkera parasvöötmes eristatav loodusvöönd, mis paikneb segametsavöötmest ekvaatorile lähemal.

Lõuna-Ameerikas esineb laialehiste metsade vöönd väikeste lõunapöögisaludena.

Mõnikord käsitletakse laialehiste metsade vööndit laialehiste ja segametsade vöötme või lehtmetsavöötme osana.

Sellele loodusvöötmele on iseloomulik ookeaniline paraskliima jaheda talve ja kauakestva sooja suvega. Aastane sademete hulk on 600–1500 mm ja on aurumisega võrdne.

Jõed on veerikkad ja jõestik tihe.

Taimestikus on ülekaalus tammepöögivahtra ja teiste laialehiste puude liigid. Iseloomulikud on metsa-hallmullad.

Laialehised metsad

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti
Pöögimets Belgias

Laialehised metsad on metsad, kus puurindes valitsevad suhteliselt suurte lehtedega puud. Laialehisteks puudeks võib lugeda näiteks pärnavahtratsaarttammejalakat jmt.

Sõltuvalt loodusvööndite klassifikatsioonist eristatakse parasvöötmes mõnikord laialehiste metsade vööndit, teinekord moodustatakse aga vöönd laialehiste ja segametsade kokkuarvestamisel (laialehiste ja segametsade vöönd).

Laialehiste metsade "vastandiks" on okasmetsad, ning kindla puuenamuseta metsi nimetatakse segametsadeks.


Reljeef
Enamasti tasased madalad,künklikud või madaladlaugete nõlvadega mäestikualad
 
Kliima
Parasvöötme kliima
Temperatuuri aastased erinevused pole väga suured
Sademeid piisavalt (400-1000 mm)
Läänetuuled
4 aastaaega
 
Taimestik
Segametsad on ülemineku ala leht- ja okasmetsade vahel. Peamisedpuuliigid on kask, haab ning kuusk jamänd.Lehtmetsavööndi metsades onpuurindes ülekaalus tamm, pöök,vaher, pärn, kastan, pähklipuu.
 
Loomastik
Liigirikas loomastik
Loomi on suure jahipidamisetõttu väheks jäänud
Peamised loomad: metskits,põder, metssiga, rebane, jänes,orav
 
Inimtegevus
Inimeste põhitegevuseks on:
Töötlev tööstus
Kõrgtehnoloogia
Põllumajandus
Metsa- ja puidutööstus
Teenindus
Maavarade kaevandamine
 
Probleemid
Veekogude reostumine
Tööstusjäätmed
Õhusaastus tööstuspiirkonnas
Veeressursside ammendumine