Utopistlik sotsialism

Utopistlik sotsialism on varaste sotsialistlike majandusteooriate koondnimetus.
Utopistlik sotsialism on koondnimetus varastele sotsialistlikele õpetustele. Termini utopistlik sotsialism võttis kasutusele Karl Marx, seda on kasutanud ka temale järgnenud sotsialistlikud mõtlejad.
Varajased sotsialistlikud või sotsialismile lähedased mõtlejad püüdsid luua ühiskonna ümberkujundamise plaani, mis oleks põhinenud egalitaarsusel, kõigi inimeste kohustuslikul tööl, varaühisusel ning hüvede võrdsel jaotamisel.
Utopistliku sotsialismi elemente sisaldus juba antiikfilosoofide töödes. Keskajal väljendus utoopilise sotsialismi võrdsustavaid ideid mitmetes ketserlikes religioossetes õpetustes, hiljem usureformaatorite (Jan Hus, Thomas Müntzer) teostes.
Termini utoopia võttis sellise ühiskonna tähistamiseks esimesena kasutusele Thomas More, nimetades oma teoses "Utopia" (1515/16) nii kujuteldavat saart, millel on loodud ideaalne sotsialistlik ühiskond. Utopistlikku sotsialistlikku ühiskonda kirjeldas oma teoses "Päikeseriik" (1623) ka Tommaso Campanella. Valgustusajastul viljelesid õpetust utoopilisest sotsialismist mitmed prantsuse filosoofid (de Mably, Melet, Morelly).
Oma kõrgeima taseme saavutasid utopistlikud sotsialistlikud teooriad 19. sajandi filosoofide Saint-Simoni, Charles Fourier' ja Robert Oweni töödes. Utopistlik sotsialism on oluline mitmete kaasaegsete sotsialistlike mõttevoolude tekkimisel.

Protektsionism

Protektsionism on üks majanduspoliitika suund. Protektsionism (lad. k protectio – kaitse) on majanduspoliitika, mis kaitseb siseturgu (kodumaist ettevõtlust) välisfirmade eest importkaupadele kõrge tollimaksu, piiravate kvootide ja limiitide kehtestamisega ning kodumaiste kaupade väljaveo soodustamisega. Kodumaiseid ettevõtteid võidakse toetada ka valitsuse toetustega. Protektsionism oli eriti omane kapitali esialgse akumulatsiooni etapile. Protektsionism on tihedalt seotud opositsiooniga globaliseerumisele.

Protektsionismi vastandiks on vabakaubandus, mis püüab hoida valitsusepoolset väliskaubanduse regulatsiooni võimalikult minimaalsena. Vabakaubanduse pooldajad on tüüpiliselt need riigid, kes on alla kirjutanud tolli- ja kaubandusleppele GATT ning on Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmed.

Protektsionismi olemus

Protektsionismi loogika peitub selles, et kodumaised tööstused/ettevõtted võivad kannatada konkureerides välismaiste importkaupadega, sest välismaiseid kaupu on võimalik müüa madalamate hindadega, kuna kulud tööjõule on väiksemad, loodusressursid on kergemini kättesaadavad ning importkaupadele võivad olla kehtestatud toetused riigi valitsuste poolt, mis aitavad tootjatel hoida hindu madalamana. Kehtestades jäiku imporditariife, saab valitsus suurendada turgu kodumaistele toodetele, sulgedes turu välismaistele toodetele.
Kuigi üldiselt impordipiirangutega ning valitsuse toetustega ergutarakse kodumaiste toodete eksporti, mis on ka protektsionismi eesmärk, siis konkurentsi puudumine võib ka tekitada olukorra, kus ettevõtetel puudub huvi arendada uusi innovaatilisi tooteid ning jäädakse vanade tehnoloogiate juurde. Samas võivad tekkida ka raskused ekspordiga, sest paljud välisriigid vastavad protektsionismile omapoolse protektsionismipoliitikaga.
Protektsionismi tõttu võivad kannatada ka eraisikud, sest kaupade ja teenuste hinnad võivad kunstlikult kõrgeks muutuda. Ilma odava välismaise kauba konkurentsita saavad ettevõtted kehtestada kaupadele ja teenustele ükskõik milliseid hindu, see tähendab, et inimesed võivad maksta palju kõrgemaid hindu kui inimesed teistes maailma regioonides.
Protektsionismi pooldajad väidavad, et see aitab tärkavaid ettevõtteid, isoleerides neid avatud turult, kuni nad on piisavalt tugevad, et iseseisvalt toimida. Protektsionism teoreetiliselt kaitseb ka kodumaist tööturgu, julgustades ettevõtteid palkama kodumaist tööjõudu ning tagama paremat palka ja tingimusi töölistele. Pooldajad rõhutavad, et protektsionismi abil saab avaldada survet välisriikidele, et need parandaksid oma töötajate tingimusi.

Protektsionistlikud poliitikad

Kasutatakse erinevaid poliitikaid, et saavutada protektsionistlikke eesmärke. Näiteks:

1. Tariifid – tavaliselt kehtestatakse tariifid (või maksud) imporditavale kaubale. Tariifimäärad varieeruvad vastavalt imporditava kauba tüübile. Imporditariifid suurendavad kulusid importijatele ja tõstavad importkaupade hinda kohalikul turul ning vähendavad seega imporditava kauba hulka, et eelistada kohalikke tootjaid. Kui eksporditariife peetakse kohalikku tööstust kahjustavaks, siis imporditariife peetakse kohalikku tööstust aitavaks. Seetõttu rakendatakse eksporditariife harva.
2. Impordikvoodid – kasutatakse selleks, et vähendada kaupade hulka ning seeläbi tõsta imporditud kaupade turuhinda. Impordikvootide majanduslik mõju sarnaneb tariifide omaga, välja arvatud see, et maksutulu kasu asemel jagatakse see neile, kes saavad impordilitsentsi. Majandusteadlased viitavad sageli sellele, et impordilitsentse peaks andma oksjonil kõrgema pakkumise tegijale või et imporditariifid tuleks asendada samaväärse tariifiga.
3. Administratiivsed barjäärid – riike süüdistatakse mõnikord erinevate administratiivsete eeskirjade (nt toidu turvalisuse tagamine, keskkonnastandardid jne) kasutamise pärast kui viisina seada takistusi impordile.
4. Dumpigu-vastane seadustik (dumping on kauba või teenuste ajutiselt madalate hindadega müümine, et tõrjuda välja konkurente ja vallutada turgu) – sellise seadustiku toetajad väidavad, et tuleb ennetada odavamate välismaiste kaupade dumpingut, sest see võib põhjustada kohalike ettevõtete väljasuremise. Praktikas on dumpingu-vastaseid seadusi kasutatud rakendamaks kaubandustariife välisriikide eksportijatele.
5. Otsesed toetused – valitsuse subsiidiume (ühekordsete maksete või odavlaenude näol) antakse mõnikord kohalikele ettevõtetele, kes ei suuda hakkama saada impordi tagajärjel suurenenud konkurentsiga. Nende toetuste eesmärk on "kaitsta" kohalikke töökohti ja aidata kohalikel ettevõtetel kohaneda maailma turgudel.
6. Eksporditoetused – eksporditoetusi kasutatakse valitsuste poolt selleks, et suurendada eksporti. Eksporditoetustel on vastupidine mõju eksporditariifidele, sest eksportijad saavad makseid, mis on protsent või osa eksporditud väärtusest. Eksporditoetused suurendavad kaubanduse hulka ning paindliku vahetusmääraga riigid omavad sarnast efekti nagu imporditoetuste puhul.
7. Valuutakursiga manipuleerimine – valitsus võib sekkuda valuutaturule, et müüa seal oma valuutat, alandades selle väärtust. Seejuures tõusevad impordikulud ning langevad ekspordikulud, mis soodustab riigi majanduslikku arengut. Siiski on selline poliitika edukas vaid lühiajaliselt ning põhjustab inflatsiooni, mis omakorda tõstab ekspordikulusid ning vähendab suhtelist impordihinda.
8. Rahvusvaheline patendisüsteem – väidetakse, et patendisüsteem on varjatud protektsionism riiklikul tasandil.
9. Poliitilised kampaaniad, mis propageerivad sisetarbimist.

Samas vabakaubanduslepingud, milles on protektsionistlikud sätted, nagu intellektuaalne vara, autoriõigus ja patendipiirangud, toovad kasu suurettevõtetele. Sellised sätted piiravad näiteks muusika, ravimite, filmide, tarkvaraga jms kauplemist.
Enamik peavoolu majandusteadlasi nõustub sellega, et protektsionism on kahjulik ja sellise majanduspoliitika kulud on suuremad kui tulud ning seetõttu takistatakse majanduskasvu.

Majandusteaduse ajalugu

Majandusteaduse ajalugu ehk majandusmõtte ajalugu on majandusalaste vaadete areng, kaasa arvatud kitsamas mõttes majandusteaduse ajalugu.
Mitmed antiikfilosoofid on teinud mitmesuguseid majandusalaseid tähelepanekuid. Kõige tähtsam neist on Aristoteles.
Keskaja araabia mõtlejatest, kes on majanduse mõistmisse oma panuse andnud, on üks tähtsamaid Ibn Khaldun Tunisest (1332–1406), kes näiteks näitas, kuidas rahvastiku tihedus on seotud tööjaotusega, mis viib majanduskasvule, mis omakorda suurendab rahvastiku tihedust.
Keskaegses Lääne-Euroopas arutati näiteks seda, kuidas määrata kauba õiglast hinda.
16. sajandi ususõdade aegu tekkisid vabakaubanduse ideed. Need sõnastas hiljem juriidilises vormis Hugo Grotius.
Merkantilistid jõudsid lähemale majandusteooriale. Nad rõhutasid maksete positiivse bilansi säilitamise tähtsust.
Füsiokraadid olid esimeste seas, kelle huvi majanduse vastu oli puhtteoreetiline. Tähtsaim neist oli François Quesnay.

Majandusteooriad:

Kronoloogia

15.–18. sajand

• Merkantilistid. Riigi aktiivne sekkumine majandusse. Väliskaubandusele kaasa aitamine kaitsetollidega. Esindati kodanluse huvisid.
  • Varajased merkantilistid: John Hales
  • Hilismerkantelistid: Thomas Mun (1571–1641), Antoine de Montchretien (1575–1622), Jean Baptiste Colbert (1616–1683). David Hume (1711–1776)
• Utopistlik sotsialism. Esimesed kapitalismi kriitikud, ei tunnista tootmisvahendite ega isiklike tarbeesemete eraomandust, on kaotatud vastuolud maa ja linna, füüsilise ja vaimse töö vahel. Thomas Morus (1480–1535), Tommaso Campanella (1568–1639)

Klassikalise majandusteaduse tekkimine
William Petty (1623–1687). Püüdis kokku seada riigi tulude ja kulude bilanssi (1664). Pierre Boisguillebert (1646–1714). Põllumajanduse kaitsja ja merkatelismi kriitik. Kaubandus ilma rahata.

• Füsiokraadid. Pooldasid moderniseeritud monarhiat. Majandusteaduse uurimisobjektiks sai ringluse asemel tootmine, eelkõige põllumajandus. Pooldasid omanike-feodaalide maksustamist ja tööstuse ja kaubanduse toetamist. François Quesnay (1694–1774), Anne-Robert-Jacques Turgot (1727–1781), Vincent de Gournay (1712–1759) "Laissez faire, laissez passer" ("Laske toota, laske juhtuda")
• Liberaalne turumajandus (riik on kui öövaht, kes ainult valvab turgu). Adam Smith (1723–1790), rahandusteaduse rajaja.

19. sajand

• Klassikaline poliitökonoomia. David Ricardo (1772–1823) Uuris tootmissfääri ja pidas tööd rikkuse allikaks ja kaitses majandustegevuse vabadust. Ühiskonnas on kolm vastuolulist põhiklassi: tööstuskodanlus, maaomanikud ja töölised. Kaitses tööstuskodanluse huve. Ettevõtjad hoolitsevad kapitali akumulatsiooni eest. Valitsuse sekkumine majandusse pigem vähendab kui suurendab majanduslikku aktiivsust. Ühiskondliku tootmise eesmärk on kõrge kasum. Kasum tähendab progressi ja selle vaenlased on aga maaomanikud.

Jeremy Bentham (1748–1832) Jean-Baptiste Say (1767–1832) Thomas Malthus (1766–1834). Esindas kodanlustunud maa-aristokraatiat. Rahvastik suureneb seal, kus kasvab elatusvahendite hulk. John Stuart Mill (1806–1873). Tööstuskodanluse huvide kaitsja. Maa natsionaliseerimise toetaja.

• Marksism. Karl Marx (1818–1883). Omistas masside, eriti proletariaadi osatähtsust ajaloos. Tööline ei müü tööd, vaid tööjõudu. Tööjõu kui kauba väärtuse määrab tööaeg, mis on ühiskondlikult vajalik tööjõu tootmiseks ja taastootmiseks. Jaotab kapitali põhikapitaliks ja käibekapitaliks. Analüüsib ühiskondliku kapitali taastootmist ja ringlemist.

Karl Kautsky (1854–1938), Robert Owen (1771–1858).

20. sajand

• Neoklassikaline koolkond. Ratsionaalse valiku teooria. Paul Samuelson (1915), Thorstein Veblen (1857–1929)
• Austria koolkond. Ludwig von Mises (1881–1973), Friedrich von Hayek (1899–1992)
  • Marginalistid. Valitses majandusteaduses kuni 1930 aastani, tänaseni oluline mikroökonoomikas. Carl Menger (1840–1921), H. Gossen, Léon Walras (1834–1910), William Stanley Jevons (1835–1882), Alfred Marshall (1842–1924)
• Uusmarksism. Louis Althusser (1918–1990)
• Keinsism. Lähtub eeldusest, et kapitalistlik majandus ei ole oma olemuselt stabiilne ning seda peab riiklikult juhtima. Majandusprobleemid on seotud eelkõige ebapiisava nõudlusega. John Maynard Keynes (1883–1946),
  • Uuskeinsism 1980 – ...
• Chicago koolkond. Milton Friedman (1912–2006)
• Institutsionalism. Ronald Coase (1910)

Risosfäär

Risosfäär on taimejuurte pinda ja juurte lähisruumi ümbritsev muld, muda või vesi, milles mikroobide kooslust mõjutavad otseselt juured ja nende eritised. Peale mikroorganismide leidub risosfääris ka seeni ja loomi. Risosfääri koostis on taimede jaoks oluline selle pärast, et see on keskkond, kust taim saab oma elutegevuseks vajalikke aineid ja mikroelemente. Taimejuurte lähiümbruse mullakiht on tavaliselt mõne millimeetri paksune ja võib sisaldada 10¹⁰ – 10¹² bakterirakku. Risosfääri struktuur ja koostis sõltuvad oluliselt mulla tüübist ja taime liigist, kuna erinevad taimeliigid eelistavad spetsiifilisi mikroobiliikide esinemist ja püüavad neid meelitada. Selle põhjuseks on see, et eriomased mikroobiliigid võivad erinevat moodi mõjutada selle keskkonna keemilist koostist ning potentsiaalselt mõjutada taime arengut ja kasvu. Tihti võib risosfäärist leida Rhizobia seltsi liike, kes on tavaliselt sümbiootilised lämmastiku fikseerijad. Sümbioos on suhe kahe liigi vahel, kus kumbki pool saab kasu. Rhizobia seltsi bakterid moodustavad õhu lämmastikust (N₂) ammoniaagi (NH₃), mis on taimede jaoks tähtis lämmastiku allikas. Taim, omakorda, tagab bakteritele hapnikuvaba keskkonna, et nende ensüümid töötaksid korralikult. Olulised on ka Pseudomonas perekonna liigid, kes moodustavad taimejuurte peal biokilet, kaitstes neid haigustekitajate eest. Risosfääris leidub ka Bacillus, Streptomyces, Trichoderma ja Fusarium liike.

Risosfäärsed interaktsioonid

Interaktsioone jaotatakse mõju järgi kaheks: positiivsed ehk vähemalt ühele poole kasulikud interaktsioonid (sümbioos või soodustamine) ja negatiivsed ehk vähemalt ühele poole negatiivsed interaktsioonid (konkurents, kisklus, parasitism).
Positiivse taimedevahelise interaktsiooni illustreerimiseks võib tuua Vicia faba (e. põlduba) fütotoksiinid, mis kaitsevad naabertaimi taimetoiduliste loomade eest. Taimetoiduliste loomade tekitatud vigastused kutsuvad Vicia fabas esile fütotoksiinide sünteesi, mis levivad risosfäärsete taimedevaheliste interaktsioonide (ühenduste) kaudu naabertaimedesse. Need fütotoksiinid kutsuvad esile mittevigastatud naabertaimedes lenduvate ühendite sünteesi, mis meelitavad taimetoiduliste loomade parasiite. Tänu selle mehhanismile Vicia faba organismid võivad kaudselt reguleerida taimetoiduliste populatsiooni.
Negatiivse taim-bakter interaktsiooni näiteks võib tuua paljude taimede poolt eritatavaid mikroobidevastaseid aineid, mis takistavad risosfääris taimepatogeenide levikut.

Anorgaanilised ained

Üks olulisemaid makroelemente taimede jaoks on fosfor, mis kuulub nukleiinhapete, ATP (adenosiintrifosfaat), signaalmolekulide ja paljude teiste taime elutegevuse jaoks oluliste ainete koosseisu. Taimedele kättesaadava fosfori kontsentratsioon risosfääris ei ole stabiilne, mistõttu sõltub ta oluliselt reaktsioonidest, kus lahustuv fosfor eraldub mineraalidest. Taimedel on mitmeid mehhanisme omastamaks pinnasest fosforit. Osa taimi (näiteks Lupinus albus e. valge lupiin) eritavad risosfääri anorgaanilisi ioone selleks, et vabastada fosforit, näiteks, Ca-P mineraalidest, kuna anorgaanilised anioonid moodustavad Ca²⁺ tugevamaid komplekse, kui fosfor. Lisaks sellele, anorgaanilised anioonid alandavad mulla pH, mis soodustab oluliste mikroelementide (Zn, Ca, Mg) vabanemist mineraalidest risosfääri. Tuvihernes (Cajanus cajan) eritab mulda 2,3-Dihüdroksü-2-[(4-hüdroksüfenüül)methüül]butaandiool hapet, mis kelaatub rauda FePO₄st, vabastades PO₄. Mõni taim (näiteks Brassica campestris) loob enda lähedal sobiliku keskkonna spetsiifiliste bakterite jaoks (näiteks Pseudomonas aeruginosa). Need bakterid võivad toota siderofoore – aineid, mis moodustavad kelaate lahustumatu anorgaaniliste ainetega, suurendades nende kättesaadavust taimedele.
Uuringud on näidanud, et orgaaniliste anioonide kontsentratsiooni tõusmine risosfääris põhjustab raskmetallide (Cr³⁺, Cd²⁺, U^-) kogunemist taimelehtedesse. See viitab sellele, et taimed võivad kasutada seda mehhanismi ka teiste elementide kättesaamiseks.

Juureeritised

Taimed eritavad risosfääri mitmeid erinevaid aineid, igal neist on oma kindel funktsioon. Taimed võivad eritada orgaanilisi anioone (tsitraat, malaat, oxalaat, fumaraat, atsetaat jt.), mis on olulisteks substraatideks mõnede mikroorganismide jaoks ning soodustavad mikro- ja makroelementide kättesaadavust taimedele. Eritatakse ka vett ja hapnikku, ensüüme ja süsiniku-sisaldavaid primaarseid ja sekundaarseid metaboliite. On näidatud, et 10% – 44% kogu taimes fikseeritud süsinikust eritatakse juurte kaudu. Juureeritised on ka oluliseks kaitsemehhanismiks taimepatogeenide eest. Taimed on võimelised eritama mulda flavonoide, mis on keemilised atraktandid mikroorganismidele ja on vajalikud taime ja mikroobide vaheliste interaktsioonide tekkimiseks. Mõned mikroorganismid, mida taimed meelitavad flavonoididega, võivad toota antibiootilisi aineid ja hävitada taimepatogeene. Juureeritised on ka olulised taimedevahelistes interaktsioonides. Näiteks, allelopaatia puhul mõjutavad taimed neid ümbritsevaid taimi, kasutades selleks spetsiifilisi fütotoksiine. Need fütotoksiinid võivad põhjustada naabertaimedes kasvuhäireid või elujõulisuse vähenemist. Acroptilon repens (e. roomav akroptilon) toodab ainet nimega 2-fenüülbenso[h]kromen-4-oon, mis piisava kontsentratsiooni juures võib mõjutada naabertaimede füsioloogiat, pärssida kasvu ja arengut.

Mikroorganismid risosfääris

Bakteriaalne kooslus risosfääris on äärmiselt oluline taimede jaoks ning erinevate bakteriliikide esinemine risosfääris võib mõjutada taimede elujõulisust. Taimed kasutavad mikroorganisme erinevatel eesmärkidel, mille hulgas on toitainete saamine ja kaitse haigustekitajate eest. Näiteks lämmastiku nälja tingimustes kaunviljalised eritavad mulda spetsiifilisi flavonoide. Need flavonoidid põhjustavad Rhizobium perekonna bakterites nod-geenide aktivatsiooni, mis omakorda viib mikroorganismid nod-faktorite sünteesile. Nod-faktorid on keemilised signaalained (lipokitooligosahhariidid), mis suunavad taimi moodustama nooduleid – sfäärilisi moodustisi juurte peal, mille sees on lämmastiku fikseerivad bakterid. Selle tagajärjel kujuneb sümbiootiline suhe taime ja bakteri vahel. Tänu sellele taim saab endale lämmastiku (NH₃ kujul) ja omakorda toodab leghemoglobiini, ensüümi, mis eemaldab noodulitest hapniku, et nitrogenaas (ensüüm lämmastiku fikseerimiseks) oleks võimeline töötama.
Hordeum vulgare (e. oder) ja lisaks mõned teised põllumajanduslikult olulised taimed (mais, nisu, maasikas) kasutavad Pseudomonas perekonna esindajaid selleks, et kaitsta ennast haigustekitajatest. Pseudomonas perekonna bakterid on äärmiselt võimekad risosfääri koloniseerijad ja omandavad suhteliselt suurt kohanemisvõimet. Selle tõttu nad on võimelised kasutama palju erinevaid süsinikuallikaid. Taim eritab risosfääri orgaanilisi happeid ja suhkruid, mis on mulla tingimustes oluliseks toiduallikaks bakteritele. Tänu juurte poolt eritatud süsinikuühenditele hakkavad Pseudomonas perekonna esindajad aktiivselt koloniseerima juuri, esiteks moodustades mikrokolooniaid. Hiljem kolooniate rakud hakkavad produtseerima eksopolüsahhariide ja moodustama biokilet, mis ei lase patogeensetele bakteritele tekitada taimedele mingit kahju. Oluline tegur juurte koloniseerimisel on bakterite liikumisvõime. Juured pidevalt kasvavad, mis tähendab, et koloniseerida tuleb rohkem pinda. Kui bakterite liikumisvõime on piiratud (näiteks viburite valkude kodeerivad geenid on kahjustatud) – kaotab bakter kohe oma konkurentsivõimet juurte koloniseerimisel.
Obligatoorne taimeparasiit Plasmodiophora brassicae on eukarüoot ja nakatab ristõielisi. Nakatamine algab spoori sisenemisega juure rakku ning seda etappi nimetatakse juurekarva infektsiooni staadiumiks. Pärast seda moodustub spoorist primaarne plasmoodium, mis edasi lõigustub zoosporangiumiteks. Kui kaks zoospoori liituvad – moodustub sekundaarne zoospoor. Sekundaarne zoospoor on võimeline minema kortikaalsete rakkude sisse (juurekarvast läheb juure sisse), kutsudes esile sekundaarset infektsiooni. Sekundaarsest zoospoorist moodustub kortikaalrakus sekundaarne plasmoodium, mis põhjustab juurtes pahu kujunemist. Sekundaarsest plasmoodiumist moodustuvad küpsed spoorid, mis väljuvad taimerakku ja nakatavad uut organismi.

Kuidas hoida fookust ehk tähelepanu ja tähelepanu tähendus

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Tähelepanu hoidmine:

8 praktikat, mis aitavad hoida fookust tegemaks eesmärgipäraseid tegevusi kiiremini ja efektiivsemalt

Kuidas hoida fookust pärast seda, kui ülesanne muutub igavaks? Kuidas suurendada fookust ja produktiivsust igapäevaselt? Kuidas saada asjad tehtud, et edasiminek oleks silmaga näha?

Fookus, nii nagu kõik meie vaimsed võimed, on nagu füüsilised lihased. Meil on võimalik neid treenida. Küsimus on: kuidas fookust treenida? Tom Bilyeu räägib, et on uurinud seda teemat viimased kakskümmend aastat ja jõudnud järeldusteni, millest on juttu käesolevas blogis.

Tom on filmitegija ja ettevõtja, kes ajas peaaegu kümme aastat raskel viisil taga suurt raha, mis viis ta emotsionaalsesse madalseisu. Ta jõudis järeldusele, et väljakutsed ja pingutus on garanteeritud, kuid edu mitte, nii et ainus viis elada täisväärtuslikku elu, on õppida armastama väljakutseid ja pingutust. Ta on üles ehitanud miljardidollarise äri Quest Nutrition ning tegeleb praegu veelgi suurema ettevõtmisega Impact Theory.

Mina olen jälginud Tomi tegemisi viimased poolteist aastat. Ta on üks tegelasi enesearengu maastikul, kellega mul on tõeliselt hea klapp. Mulle meeldib tema avatus, otsekohesus ja viis, kuidas ta annab kuulajale mõista, et tal ei ole kõiki vastuseid. Kui sa pole veel tema impacttheory podcasti ega küsimuste-vastuste seeria kuulaja, siis mine ja tutvu nende intervjuudega kindlasti. Lisaks on ta atraktiivsete videode tegija ka teistes valdkondades nagu suhted ja toitumine.

Fookus on teema, milles Tomil on palju kogemusi, mistõttu ideed, mida ta jagab, on järele proovitud ja väärtuslikud, aga otsusta ise.

Niisiis 8 praktikat, et suurendada fookust.

1. Alusta kirega

Mitte tahtejõud ei muuda sinu elu kurssi, seda teeb motivatsioon. Ehk kui sul on tunne, et tahtejõudu napib, on sul üsna suure tõenäosusega puudu hoopis motivatsioonist. Motivatsioonipuudus tähendab, et oma mõtetes ei püüdle sa millegi sellise poole, mis tähendaks sulle piisavalt palju. Kuna sinu mõtetes pole sellel tegevusel suurt väärtust, ei suuda sa luua iseendas energiat selle ülesande tegemiseks. Ideaalis peaksime me liikuma suunas, mis annab meile rohkem energiat, kui võtab.

Tom ei usu, et me sünnime sisemise kirega (mina ka mitte), vaid ta usub, et kirg, ihaldus on midagi sellist, mille me iseendasse loome. Me kasvatame endas kirge aja jooksul.

Samuti ei usu Tom, et kirg on midagi sellist, mida me leiame. Fakt on pigem see, et me leiame midagi, millest me oleme huvitatud. Siis me suuname sellest huvist tekkinud energia tegevusse muutes selle tegevuse enda jaoks kütkestavaks. Meile hakkab see meeldima. Ja pärast seda, kui me oleme saavutanud selles valdkonnas meisterlikkuse, muudame me selle kütkestavuse või meeldivuse tõeliseks kireks. (Kui sa soovid rohkem teada kuidas kirge luua, loe Angela Lee Duckworth’i raamatut “Südikus. Kirglikkuse ja visaduse jõud“.)

Tegelikult on selle protsessi taga sinu pidev püüdlus tuua oma ellu midagi sellist, mis annaks sulle rohkem energiat kui sinult võtab. Kui see õnnestub, leiad sa endast lisaressursse, mis aitavad keskenduda. Aegadel, mil on raske või igav või fookus kaob, on sinus olemas see ressurss, mida sa vajad, et tulla tagasi selle tegevuse juurde, mis viib sind edasi. Siis tuled sa sellega toime.

Niisiis tea, et sinu fookuse hoidmise eest ei vastuta sinu tahtejõud. Hoopis sinu ülesanne on kindlustada, et asi mille kallal sa töötad on sinu jaoks põnev ning fookus on selle tulemus. Siis saad sa hakkama.

2. Kasuta meditatsiooni, et praktiseerida südikust

Viis kuidas sa südikust õpid, eeldab, et sa õpid mediteerima. Võibolla ei tundu see soovitus just kõige loogilisem tee südikuse õppimiseks, kuid tegelikkuses tähendab mediteerimine pidevalt oma fookuse tagasi toomist hingamisele. Iga kord, kui su mõtted lähevad jalutama, tood sa oma fookuse hingamise juurde tagasi. See on praktika, mis nõuab sinult üha uuesti ja uuesti fookuse tagasitoomist hingamisele. Praktika, mis nõuab sinult tähelepanu kõrvalejuhtijate kõrvale heitmist ja üha uuesti ja uuesti tagasi tulemist ülesande juurde, mis sul on parajasti käsil, antud juhul hingamine. Ning seda tehes, kasvatad sa fookuse lihast.

Mediteerimisel on loomulikult veel teisi massiivset muutust toovaid kasutegureid nagu teadvusse selguse loomine, kuid selline tegevus, mis nõuab pidevalt õige ülesande juurde tagasi naasmist, ehitab lihast, mida sa fookuse hoidmiseks vajad. Sest just see ongi fookus. Millele ma peaksin mõtlema? Mida ma peaksin tegema just praegu? Ja iga kord, kui sinu teadvus läheb jalutama, ja usu mind, see juhtub kindlasti, soovid sa, et sul oleks suurepärane oskus juhtida oma teadvus käsiloleva ülesande juurde tagasi.

Meditatsiooni teine kasutegur – teadvusse selguse loomine, toob meid järgmise punkti juurde, mis on…

3. Tunnete optimeerimine (Cognitive Optimization)

Veel üks mediteerimise kõrvalmõjusid on “keskkonna radiaktsiooni” (termin on pärit Tomilt) vähendamine. Mis tähendab, et praktiseerides meditatsiooni vähendad sa stressi ja ärevust. Sisemine ärevus kaob, kui praktiseerida mediteerimist. Kusjuures stressi ja ärevuse taseme vähendamine on väga kriitilise tähtsusega. Kui sa tahad olla efektiivne, tuleb sul optimeerida oma tundeid (nt vajadusel elimineerida oma tunnetest stress ja ärevus).

Tunnete optimeerimiseks on kolm viisi:

1. Maga nii palju, kui sul tegelikult vaja on. Ükskõik kui palju seda on. Maga. Tom ütleb enda kohta, et tema ei kasuta äratuskella. Ta ehitas üles miljardidollari äri ilma, et oleks äratuskella kasutanud. Uni on tal alati esikohal.

2. Mine trenni. Tom annab selle soovituse öeldes et ta ise soovib, et see nii ei oleks, sest talle trenn ei meeldi (mulle on see lohutav teadmine). Miks siis trenn? Sest (üks oluline aspekt) trenni tegemine sunnib sind hoidma rutiini ja õpetab sooritama raskeid ülesandeid. Kuid mis kõige olulisem – uuringud näitavad, et see on parim viis kuidas oma tundeid optimeerida. Sul tuleb pingutada oma keha, sest see aitab sul reguleerida mõtteid.

3. Toitumine. Sinu toitumine peab sind toetama. Tom soovib jälle, et sellest võiks kõrvale hiilida, kuna ta ise armastab väga rämpstoitu, kuid oma eesmärkide nimel, tuleb tal toidulaua eest hoolt kanda. Sest kui sa tahad, et tegevused, mida sa pead tegema, saaksid tehtud ja eesmärgid, mida sa soovid saavutada, muutuksid reaalsuseks, ja sa tõepoolest soovid keskenduda, siis tuleb sul oma toidulaud korda teha. Muutes oma toitumist tervislikumaks, elimineerid sa sellega oma elust vaimse väsimuse ja udus olemise tunde (oled kogenud?). Toitumine võimaldab sul anda endast parim ja mõelda selgelt (Tänu oma nooremale tütrele võin kinnitada, et loomse toidu asendamine taimsega on muutnud minu enesetunnet kordades paremaks ja elimineerinud udus elamise, mille põhjuseks on vähene ööuni. Kuigi ööune pikkus pole hetkel veel täielikult taastunud, on enesetunne paranenud, sest toitumine on muutunud).

4. Kasuta südikust oma töös

Termin südikus, ingl.keeles grit, on pärit Angela Lee Duckworth’i raamatust “Südikus. Kirglikkuse ja visaduse jõud“. Raamatust saad selle sõna sisu kohta rohkem teada.

Kasuta oma uusi kogemuspõhiseid teadmisi, mida sa oled saanud mediteerides ja trenni tehes, oma töös. See toimib samamoodi nagu trennis ja mediteerides. Sa sunnid end minema trenni, kui sa eriti ei taha, või sa sunnid end istuma ja mediteerima ja tooma oma mõtted oma hingamise juurde isegi juhul, kui sul on soov teha midagi muud.

See ongi see tegevus, mida sa teed, et liikuda oma eesmärkidele lähemale vs reageerimine ükskõik millisele suvalisele ideel, mida teadvus sulle ette viskab. Selle tegevuse praktiseerimine loob sinus distsipliini, et viia asi lõpuni. See arendab sinus võimet tulla üha uuesti ja uuesti oma olulise tegevuse juurde tagasi. Kui sa hakkad kasutama seda teadmist oma ülesannete elluviimiseks, märkad sa, kuidas sinu tegevuste nimekiri saab tehtud ja sa oled loonud endale tõelise edasimineku.

5. Muuda oma identiteeti

Sul tuleb muuta oma identiteeti – arusaamist iseendast. Mitte miski, millest juttu on olnud, ei tule kergelt. Hoida oma tagumik toolil ja teha ettevõetud ülesanne ära, ei ole kerge. Ja paljudel juhtudel on see väga igav. See ei ole grammigi lõbus ja sind kutsub vastupandamatu jõuga tegema midagi muud, mis sind sellest ülesandest vabastaks. Just nendel hetkedel on sinu identiteet see, mis sind päästab. Sest need on hetked, mil sa võtad aega ja kordad ennast. Kordad tegevust, mis kinnitab, et sa oled just selline inimene, kes viib asja lõpuni. Ja see lugu, mida sa räägid iseendale iseendast, määrab selle, mida sa oma elus saavutad.

On kaks määrava tähtususega aspekti. 1. Lugu mida sa räägid endale iseendast. 2. Mida sa ütled teistele inimestele. Mida sa kõva häälega välja ütled. Sest kui sa ütled inimestele, milline inimene sa oled, mida sa teed, mida sa üritad saavutada, lood sa vajaduse olla tõepärane ja käituda oma sõnade järgi. Ja sa räägid inimestele, milline sa oled, mida sa mõtled, seda et sa treenid end olemaks … fokusseeritud, omad missiooni, töötad oma eesmärgi suunas, tegeled ainult sellega, mis viib sind eesmärgile lähemale …. mis iganes see on, mida sa iseendale ja teistele räägid, sellega lood sa vajaduse olla tõepärane. Sinu tegevus järgneb sõnadele. Ja see on tohutu eelis. Kasuta seda kindlasti.

6. Aseta latt kõrgele

Elus on vaid üks tee eduni. See on – Tomi sõnad, aseta latt naeruväärselt kõrgele ja ületa kõik ootused (siin ma arvan, on üsna oluline enda tundmine. Minu kogemus näitab, et liigselt kõrge eesmärk koos vale mõtteviisiga võib mõjuda hoopis vastupidiselt). Aga tõde on, et sa ei taha mängida, et sa saavutad oma eesmärke, sa ei taha vaid rääkida eesmärkide saavutamisest. Sa tahad seda tegelikult teha. Ja selleks on sul vaja nõuda endalt progressiivset edasiliikumist, asjade ära tegemist ja eesmärgi kursil olemist. Kui sa nõuad endalt asjade ära tegemist, kui sa sead endale kõrgeid ootusi, kui sinu identiteet on selle kõigega seotud, siis ootamatult hakkad sa otsima tõelisi mõõdikuid, mille alusel saad sa oma edasiminekut mõõta. Sa ei karda ka vajadusel kurssi muuta, kui sa tegelikult ei liigu vajalikus suunas, sest see, kes sa oled ja see, milliseid tundeid sa enda vastu tunned, on edasi liikumisega tihedalt seotud.

7. Ole efektiivne

Ole, nagu Tom ütleb, surmavalt efektiivne oma ajakasutuses. Eesmärk on olla pro-aktiivne, mitte re-aktiivne. Enamik inimesi tegeleb ainult reageerimisega. Nad veedavad suure osa ajast oma e-maili vaadates või vastates telefonile või osaledes koosolekutel või lihtsalt lobisedes ettetulevate inimestega, selle asemel et öelda, see on minu eesmärk, see on mu plaan selle eesmärgi elluviimiseks. Tom ütleb, et “Iga kord kui ma vaatan oma e-maile tunnen ma sügavat häbi”, sest e-maile lugedes me reageerime ja saadame endale sõnumi, et keegi teine teab paremini, kuidas ma peaksin oma aega kasutama. Seega peaks e-mailide vaatamine olema ajaliselt limiteeritud tegevus. Tom ütleb, et tema tõnäoliselt vastab vaid viiele e-mailile nädalas ja seda seetõttu, et tal on nimekiri olulistest tegevustest, mille kallal tuleb tal töötada. Ja ta on sellest väga teadlik. Ja ta ei vaja, et teised inimesed ütleksid talle, mida ta tegema peab.

Tomi soovitus on luua väga tähtsate tegevuste nimekiri, mida sa saaksid teha ükskõik millisel ajal, et saavutada oma eesmärke. Tom ütleb, et ta elab ja ka sureb vastavalt oma väga oluliste tegevuste nimekirja järgi.

8. Tea mida MITTE teha

80% ärist on teadmine, mida mitte teha. Enamik inimesi upub võimalustesse. Inimesed arvavad, et kõige raskem on leida võimalusi, midagi sellist, mis tuleb nende ellu ja aitab luua momentumit.

Tegelikkus on aga hoopis see, et me kõik oleme toas, kus on 1000 ust ja meie töö on sulgeda neist 999. Sinu probleem ei saa kunagi olema võimaluse puudus. Tegelikult, ütleb Tom, ma usun, et võimalusi tuleb kogu aeg. Probleem seisneb valikutes. Teadmises, mida valida, ja millele öelda ei. Ja just seetõttu on vaja seda väga tähtsate tegevuste nimekirja, mille juured on sinu eesmärkides. Sul on vaja ülimat selgust, mis sinu eesmärk on ja mida sa pead selle saavutamiseks tegema. Nõnda saad sa otsustada millisest uksest nende 1000 hulgas sa sisse astud.

Kui sa teed neid kaheksat asja, liigud sa edasi, et saada meistriks mängus, mille nimi on fookus ja produktiivsus.

Mõtted on pärit Tom Bilyeu’t, allikas: http://bit.ly/2KAvzwi

(https://www.mottetreening.ee/helinablogi/8-praktikat-mis-aitavad-hoida-fookust-tegemaks-eesmargiparaseid-tegevusi-kiiremini-ja-efektiivsemalt/) 

Tähelepanu tähendus:

Mis see tähelepanu siis on?  See on meie teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt (antud loos kadunud sõber) mitme korraga silmapiiril olevate objektide hulgast. Sa ei mõtle purunenud klaasile, nendele erinevate häälte omanikele ja muule, mida kõike võiks märgata inimsummas. Meie aju ja meel on kogu elu – tegelikult iga päev, iga tund, iga minut üle koormatud suurest hulgas infoga, mida aju peab töötlema. Osa sellest infost teadvustatakse, osa mitte. Isegi siis, kui me näiliselt justkui midagi ei tee, toimuvad meie ajus sajad protsessid. See eelnev näide on ainul väike hetk meie päevast. Palju infot jääb meil märkamata ja nii võib meie tähelepanu lasta sisse ka eksimusi ehk teha vigu. See tähendab, et me ei saa olla kogu aeg kõige suhtes tähelepanelikud. Meie võimetel on piirid.

Nii tegid kaks teadlast Simons & Levin juba 1998. a katse, mille käigus küsis katse läbiviija ülikooli linnakus jalutajatelt teed. Nende vahelt möödusid ust vedades kaks inimest. Üks neist vahetas teed küsijaga koha ja kui jalakäijalt küsiti,  ta pani tähele, et tegelikult küsis teed teine inimene, siis selgus, et ainult pooled küsitetutest olid seda märganud. Uskumatu, aga võimalik. Samal printsiibil jäävad märkamata ka paljud vead filmidest, näiteks vahetub stseeni jooksul näitleja toit – alguses sööb ta pannkooki ja stseeni lõpus croissanti (filmist “Pretty  Woman”) ilma, et publik seda märkaks ja teadvustaks. Sellised vead on vajalikud, et meie aju liigse info eest kaitsta.

(https://peaasi.ee/mis-on-tahelepanu/)

Kliimasoojenemine

Sissejuhatus:

Maa kliima soojeneb. Kuigi maa ajaloos on olnud veel soojemaid perioode kui praegu, siis praegune kliimasoojenemine on otseselt seotud sellega, et inimesed põletab taastumatuid loodusvarasid. 

Paar kraadi soojem ilm ja mõni päev rohkem vihma ei pruugi esmapilgult kuigi suure kahjuna näida, kuid tegelikult põhjustavad need üsna ulatuslikke probleeme. Õhutemperatuuri tõusu tõttu väheneb lumikate ning merejää paksus ja kestvus. Kui meri ei ole külmunud, lõhuvad talvised tormid randu ja ohustavad sealseid ökosüsteeme. Seevastu soojad suved panevad vohama mürgised vetikad. Kliimamuutuste tõttu on lõunapoolsematelt aladelt Eestisse levinud mitmeid uusi liike, peamiselt küll taimede ja kõigusoojaste hulgast, sest imetajate seas toimuvad need muutused reeglina aeglasemalt.

Pilt1 (globaalne temperatuuri tõus maailmas)

Kliimasoojenemine

Kliimasoojenemist arvestatakse alates tööstusrevolutsioonist.  Kliimasoojenemisel võib olla erinevaid põhjuseid. Kliimat soojendavad kasvuhoonegaasid (põhiliselt süsihappegaas, aga ka vingugaas, metaan, jne...), mis väikesel määral on kasulikud. Kasvuhoonegaasid ja süsinikuringe hoiavad maa kliima ühtlasena. Kuid inimesed on hakanud kaevandama ja põletama taastumatuid loodusvarasid. See on suurendanud kasvuhoonegaaside hulka atmosfääris, mis omakorda soojendab kliimat. Üle 100 aasta teatakse kasvuhoonegaaside soojendavast mõjust. 1950. aastate keskel suudeti tõestada kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni suurenemine atmosfääris. 1970. aastatel võeti kasutusele satelliidid, millega sai piisavalt täpselt mõõta muudatusi/kõikumisi päikese aktiivsuses, seega polnud kuni 1980. aastateni võimalik ilma kahtlusteta väita, et globaalse temperatuuri tõusu põhjuseks on kasvuhoonegaaside suurenenud kontsentratsioon. Kuni 1980. aastateni kirjeldati klimatoloogiaõpikutes seega inimesest tingitud globaalset soojenemist kui hüpoteesi. 

Alates 1970. aastatest on kindlaks tehtud süvenev ja katkematu kliima soojenemine. Sellest ajast saati on mõõteinstrumendid järjest täpsemaks muutunud ning ollakse kindlad, et peamiseks soojenemise põhjuseks ei saa olla päike või muud looduslikud põhjused, kuna nendega toimunud muutused on minimaalsed. Kui kolmandas IPCC aruandes peeti "tõenäoliseks", et täheldatud soojenemine on inimeste põhjustatud, siis neljandas aruandes aastast 2007 on sõna "tõenäoline" parandatud "väga tõenäoliseks". IPCC hindab teaduslikku arusaama astet kasvuhoonegaaside mõjust "kõrgeks"

Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, aga ka metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. Arvatakse, et see ongi põhjustanud kliima soojenemise.

Kogu maakera keskmine temperatuur päris pinnalähedases õhukihis on +15°C. Kui kasvuhooneefekt ei toimiks, siis oleks see vaid -18°C.

Lühiajaline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb.

Kliima soojenemise toimemehhanismid

Kliima soojenemine toimib nii: 

Fossiilkütuste põletamine on kõige suurem CO2 heite tekitaja ning seega olulisim kliimamuutuse põhjustaja. Fossiilkütused on taastumatud maavarad, nagu näiteks nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas.  Energia saamiseks fossiilkütuseid põletatakse, mistõttu eraldub atmosfääri miljoneid aastaid ringlusest väljas olnud süsinikku. Süsinik seob ennast hapnikuga ning saadav ühend (CO või CO2) ei lase soojusel nii kiiresti atmosfäärist lahkuda. Kliimat soojendab ka kasvuhooneefekt, mida inimesed on suurendanud.

Kasvuhooneefekt

Kasvuhooneefekt on looduslik ilming, mis on hädavajalik maakera elustikule. Kui soojus kiirguks maapinnalt takistuseta tagasi, siis maakera keskmine temperatuur oleks –18 kraadi Celsiuse järgi praeguse +15 kraadi asemel. Kogu maakera oleks siis kaetud jääga ja eluks kõlbmatu.

Suurem osa lühilainelisest päikesekiirgusest jõuab läbi atmosfääri maapinnale, osa sellest neeldub, ülejäänu peegeldub tagasi. Neeldumise tagajärjel maapind soojeneb ning hakkab omakorda kiirgama energiat, kuid juba pikalainelise soojuskiirgusena (infrapunakiirgusena). Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri kergesti, kuid suur osa maapinnalt kiirguvast pikalainelisest soojuskiirgusest neeldub nn kasvuhoonegaasides. Need soojuskiirgust neelavad gaasid töötavad nagu kasvuhoone klaaskatus – lasevad läbi Päikeselt Maale tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist Maalt maailmaruumi. Umbes pool Maalt soojuskiirgusega lahkuvast energiast kiiratakse kasvuhooneefekti tõttu tagasi maapinnale.

Looduslik kasvuhooneefekt on Maa kui elukeskkonna jaoks ülioluline. Probleem tekib siis, kui inimtegevuse mõjul suureneb kasvuhoonegaaside hulk oluliselt ja väga kiiresti. Maa keskmine temperatuur tõuseb ning kaasnevad kliimamuutused toimuvad kiiremini ja ulatuslikumalt, kui inimkond ja kõik ülejäänud elusorganismid sellega kohaneda suudavad.

 Kliima soojenemise tagajärjed ehk

Globaalse õhutemperatuuri kasvu tagajärjed:

Mõju põllumajandusele:

põudade (väheneb saagikus), samas, kasvuperioodi pikenemine Põhja-Kanadas ja Euroopas võib saake aga suurendada. Vihmasadude sagenemine teistes piirkondades põhjustab endisest enam üleujutusi ja põllukultuuride hävimist. Lõunapoolsete kahjurite levik suurematele laiuskraadidele. Joogivee puudus võib tabada just arengumaid, see muutub XXI. sajandil veelgi suuremaks probleemiks.

Mõju inimeste tervisele:

Soojemas kliimas hakkavad oma elupaiku laiendama moskiitod, puugid ning närilised, kes kõik levitavad mitmesuguseid haigusi. Põuast tingitud puhta joogivee nappus suurendab nakkuste levikut. Kuumalainete sagenemine põhjustab suurlinnades õhukvaliteedi halvenemist, mis omakorda suurendab südame-, kopsu- ning teiste krooniliste haiguste sagenemist.

Liustike sulamine:

Mägedes asuvad liustikud lihtsalt sulavad, nende arv võib väheneda järgneva saja aasta jooksul veerand kuni pool korda. See omakorda mõjutab lähedalasuvaid ökosüsteeme ning aastaajalisi veevarusid jõgedes (sh ka joogivesi).

Rannikualade üleujutused:

Eelmise sajandi jooksul on üldine maailma merepind tõusnud umbes 15 cm. Arvatakse, et globaalse soojenemise tagajärjel tõuseb see aastaks 2030 veelgi 18 cm. Tulemuseks on üleujutatud madalamad saared ning rannikualad.

Looduse mitmekesisuse vähenemine:

Järsk kliima muutus ohustab liigilist mitmekesisust ning ökosüsteemide stabiilsust. Paljude liikide elukohad hävivad kliima soojenemise, metsade mahavõtmise ja teiste keskkonnaprobleemide koosmõjul. Kui taimed ja loomad ei suuda uute tingimustega kiiresti kohaneda, siis surevad nad lihtsalt välja. Mäestike ökosüsteemid on hävimisohus. Väärtuslikud rannikupiirkondades asuvad ökosüsteemid satuvad tõsise ohu alla. Neis piirkondades asuvad ainulaadsed ning hinnalised ökosüsteemid nagu mangroov- metsad, korallriffid ning mitmed vetikate kooslused. Jõgede deltad, atollid ja korallrahud on kõik mõjutatud tormidest ning sademetest. Soojemad merevee temperatuurid võivad hävitada igasugustele muutustele tundlikud korallid.

Muutused loodusvööndite piirides:

Metsad kohanevad aeglaselt muutuvate tingimustega. Mitmed puuliigid võivad kaduda. Ilmselt kannatavad põhjapoolsemad metsad rohkem. Tõenäoliselt muutuvad paljud kõrbealad veelgi kuumemaks ja kuivemaks. Suureneb kõrbestumine, kõrbes laienevad järjest põhja poole, mereveetase tõuseb. Kõrgem õhutemperatuur võib ohustada mitmeid taimi ja loomi.

Happesademete tekkepõhjused:

Inimtegevus:

- fossiilsete kütuste (nafta, kivisüsi, põlevkivi jt) põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikuühendid SO2, NOx (peamine happevihmade põhjustaja),

- metallisulatamine;

- metsatulekahjud CO

Looduslikud protsessid:

- vulkaaniline tegevus SO2, äike.

Happesademete tagajärjed:

Kahjustuvad eelkõige okaspuud (metsad): hävib okkaid kattev vahakiht, suureneb auramine ja puud kuivavad. Vähenevad puudel kasvavad samblikuliigid.

"Must Kolmnurk" Tšehhi, Poola, Saksamaa piiril palju metsa hävinud, ka Kagu-Soomes ja Ida-Lapimaal. SO2 lagundab taimerakkude kattekoed ja lagundab kloroplaste.

Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini. Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid (kalad) hukkuvad, vaesub liigiline koosseis (Lõuna-Rootsi, Lõuna-Norra, Kanada, USA).

Mullad muutuvad happelisemaks. Happelisemas keskkonnas tõrjutakse taime toitained välja, kiireneb leostumine, taimed ei saa neid kätte. (Soomes suurem probleem kui näiteks Põhja-Eestis).

Mõju inimese tervisele. Sagenevad hingamisteede haigused (bronhiit, astma, kopsuvähk).

Happesademed võivad kahju tekitada kaugel nende tekkekohast.

Sudu tekib kui õhku sattunud mürgised põlemisproduktid (tahm, suits) segunevad  uduga (õhuniiskusega).

Osoonikihi hõrenemine - osoon tekib atmosfääri ülemistes kihtides kaheaatomilisest hapnikust ultraviolettkiirguse toimel. Inimtegevus viib osoonikihi osalisele lagunemisele, tekivad nii-nimetatud osooniaugud. Peamised osoonikihti lõhkuvad ained on freoonid ja lämmastikoksiidid. Lämmastikoksiidide peamiseks tehislikuks allikaks on põlemine küttekolletes ja sisepõlemismootorites. Freoone toodetakse külmutusseadmetes kasutamiseks. [Varem toodeti, praegu minu arvates (vähemalt Euroopa Liidus) ei toodeta].

Kriitika ja skeptisism

Mõned inimesed arvavad, et kliimamuutused ei ole inimtekkelised. Osaliselt on see ka tõsi.

 Kliimat kujundavateks teguriteks on:

- Geograafiline laius. [mida lähemal ekvaatorile, seda soojem on kliima]

- Kaugus ookeanidest ja meredest. [Mere ääres on talvel soojem ja suvel külmem kui keset maad, sest maapind soojeneb aeglasemalt kui vesi]

- Soojade, külmade hoovuste mõju. 

- Pinnamood (kõrgus merepinnast; paiknemine mäestiku, tasandike suhtes).

- Valitsevad õhumassid, tuuled.

- Inimese tegevus.

 

Kokkuvõte

Inimtekkeline kliimasoojenemine on olemas. Kuigi on olemas ka teisi kliima soojenemise põhjuseid, siis inimmõju on nendest üks olulisemaid.

(Pilt 2: Maa temperatuur ja päikese aktiivsus)

See pilt on tõestuseks, et kliimat ei muuda päikese aktiivsus ning see on ühtlasi tõestuseks inimtekkelisest kliimamuutustest.

Temperatuuritõusu põhjused

Hinnanguliselt on viimasel sajandil toimunud temperatuuritõusu põhjuseks 90% tõenäosusega inimtegevus.

Kasvuhoonegaaside kogunemine

CO₂ kontsentratsioon atmosfääris viimase 400 000 aasta jooksul

Üks võimalik põhjus on kasvuhoonegaaside üha suurenev kogus atmosfääris, mis tingib kasvuhooneefekti.
Viimase 200 aasta jooksul on süsihappegaasi kontsentratsioon atmosfääris tõusnud varasemalt 280 ppm (0,028%) väärtuseni 385 ppm. Seda on põhjustanud

• fossiilkütuste põletamise kaudu süsiniku lisandumine aineringesse,
• soiste alade kuivendamine, mis on tinginud sooturba ulatusliku lagunemise ja süsiniku lisandumise aktiivsesse ringesse,
• intensiivpõllundusega seotud sügavkünni ulatuslik kasutamine, mis on tinginud mullahuumuse vähenemise ja mineraliseerumise,
• inimtegevuse tulemusel intensiivistunud kõrbestumine, mis on vähendanud taimestikuga kaetud alade üldist pindala ja seega süsihappegaasi sidumise võimet biosfääri poolt.

Tõusnud on ka teiste kasvuhoonegaaside, nagu metaani, lämmastikoksiidide ja freoonide kontsentratsioon.

Otsene soojusproduktsioon

Inimeste suurenenud energiatarbimine toob kaasa soojusproduktsiooni suurenemise. Näiteks on selle tõttu suurlinnades keskmine temperatuur kõrgem kui maal. Otsese soojusproduktsiooni osakaal globaalses soojenemises pole seniajani arvatavasti oluliselt suurem kui 10%. Otsene soojusproduktsioon muudab Maa energiabilanssi eelkõige siis, kui kasutatakse taastumatuid energiaallikaid ja tuumaenergiat.

Päikesekiirguse tugevnemine

Maavälise soojenemispõhjusena on oletatud Päikese aktiivsuse nüüdisaegset tõusu ja selle määravat osa praegu tõdetavas temperatuuri tõusus nii Maal kui ka mõnedel muudel Päikesesüsteemi planeetidel (sealhulgas ka Neptuuni kuul Tritonil).

Pikaajalise kliimatsükli pessimumi järgne aeg

Soojenemist on peetud ka osaks holotseenile omasest keskmiselt 1500-aastasest kliimatsüklist, mille tekkepõhjused on ebaselged. Kõige enam peetakse selle tsükli võimalikuks põhjuseks Päikese aktiivsuse kõikumisi. Ometigi ei ammenda peamiselt Põhja Atlandi kliima mõjupiirkonnas täheldatav keskmiselt 1500-aastane rütmika kogu kliimale omast suurt piirkonnitist varieerivust ja dünaamikat.

Ebaharilikult aktiivse vulkaanilise tegevuse järgne aeg

Väikese jääajana tuntud eelnenud kliimapessimumi ajal oli alanenud Päikese aktiivsusele lisandunud ebaharilikult aktiivne vulkaaniline tegevus. Arvatavasti oli ka see üks tegur, miks selle tegevuse lakkamisele järgnev temperatuuri tõus oli tavalisest kiirem ja seekordne tsükli miinimumaeg kogu holotseeni aegseist külmim.

Tagajärjed:

Kliimamuutuste tagajärjed

Esimesi kliimamuutuste tagajärgi võib Euroopas ja mujal maailmas juba märgata. Prognooside kohaselt suureneb see mõju järgmistel aastakümnetel veelgi. Temperatuur tõuseb, sademete režiim muutub, liustikud sulavad, merevee tase tõuseb ning äärmuslikud ilmastikutingimused muutuvad üha tavalisemaks, tuues endaga kaasa üleujutuse- ja põuaohud.
Sellised muutused seavad ohtu inimeste elud, majanduse arengu ja looduse, kust suur osa meie jõukusest pärineb.
Meie planeedi kliima on pidevas muutumises, kuid tavaliselt on see tingitud looduslikest teguritest, nagu väikesed muutused Maa orbiidis (ümber Päikese), vulkaaniline tegevus ning kliimasüsteemi kõikumised. Kuid inimeste mõju kliimale on üha suurem, sest nad põletavad fossiilkütuseid, langetavad vihmametsi ning tegelevad loomakasvatusega.
Päikeseenergia soojendab Maad ning osa sellest soojusest kiirgab meie planeet tagasi maailmaruumi. Kuid teatavad atmosfääris olevad gaasidtoimivad kui kasvuhooneklaas – nad võimaldavad energial atmosfääri siseneda, kuid takistavad selle väljumist.
Mõned kasvuhoonegaasid (nt veeaur) esinevad atmosfääris looduslikul kujul. Ilma nendeta oleks Maa keskmine temperatuur talumatult külm ehk -18ºC praeguse +15ºC asemel.
Minevikus on kliimamuutused olnud aeglased, kuid nüüd on kätte jõudnud kiire soojenemise ajastu. Inimtegevuse tulemusena paiskub atmosfääri väga suur kogus kasvuhoonegaase. See võimendab kasvuhooneefekti ning soojendab kliimat.
Euroopa reageerib kliimamuutustele kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisega ning julgustab ka teisi riike sedasama tegema. Kuid isegi edu korral ei ole võimalik kliima muutumist täielikult vältida. Seda sellepärast, et paljud kasvuhoonegaasid jäävad atmosfääri pikaks ajaks ning ookeanid toimivad ülisuurte soojusmahutitena. Seega peame õppima kliima teatava muutumisega ka kohanema.
2018. aastal oli suurem osa loodusõnnetustest, mis mõjutasid ligi 62 miljonit inimest, seotud ekstreemsete ilma- ja kliimaoludega.
Kuumus, õhukvaliteet ja tervis: kliima ja õhukvaliteedi vahel on mitmeid vastastikuseid seoseid, mida kliimamuutused võimendavad. Perioodil 2000-2016 kannatas ligikaudu 125 miljonit inimest kuumalainete tõttu. Kuumalained olid keskmiselt 0,37 päeva pikemad võrreldes perioodiga 1986-2008. See trend on muret tekitav kuna ekstreemsete temperetuuride esinemise intensiivsuse, sageduse ja kestuse kasvu on oodata ka tulevikus.
Mõju keskkonnale: kliimamuutused on ohuks märgalade ökosüsteemidele, suurendades nende kuivamise ja sellest tulenevalt ka põlengute riski. Märgalad mängivad olulist rolli süsiniku eraldamisel ja salvestamisel bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel ning veerežiimi ja -kvaliteedi reguleerimisel.
Kliimasoojenemise mõju elusloodusele ja  maale:
Selge on see, et loodus elab inimtekkelise kliimamuutuse üle, iseasi on see, kas inimesed selle üle elavad.
Kui luua katastroofitsenaarium, siis see oleks selline:
Katastroofitsenaarium:
Globaalse õhuemperatuuri tõusu puhul:

Kliima soojenemise ohud

Mis juhtub Maal, kui keskmine temperatuur tõuseb 2–5 kraadi

1 kraad – korallrihvid võivad kaduda

• Ameerika keskläänes esineb rohkem liivatorme.
• Aafrika kõrgeimalt mäelt kaovad pooled liustikud – vee juurdevoolu vähenemisel saavad kannatada mäe jalamil elav loomastik ning samuti piirkonna põllumajandus.
• Arktika kliima jõuab punkti, kust endist olukorda ei ole enam võimalik taastada.
• Igijää sulamise tõttu hakkavad Alpides mägedest kaljurahnud eralduma, mis tekitab suuri raskusi seal elavatele inimestele.
• Korallrihvid satuvad ohtu – juba praegu on 70% kõigist korallrihvidest surnud või suremas.
• Soe meri põhjustab enam orkaane:
  • – esimene, 2004. a lõunapoolkeral Brasiilias aset leidnud orkaan on märk sellest, et kliima on juba muutunud;
  • – esimene troopiline tsüklon tabas Euroopat 2005. a, kui orkaan Vince tabas Hispaanias paiknevat Huelvat.
• Pool miljonit inimest peab elupaika muutma, kui Tuvalu, Kiribati, Marshalli-saared, Tokelau ja Maldiivid ning teiste piirkondade rannikualad vajuvad vee alla.

2 kraadi – jääkarud surevad tõenäoliselt välja

• Kasvuhoonegaaside heide muudab maailmamere elutingimusi. Mere teatud osad muutuvad nii happeliseks, et elu nurgakivi – plankton – satub ohtu.
• Rohkem kuumaperioode Euroopas. 2003. a suvel suri kuuma tõttu 35 000 inimest, kui Euroopa suurlinnades oli üle 40 kraadi sooja. Kui keskmine temperatuur tõuseb üle kahe kraadi, on Euroopas sellised suved üle aasta.
• Liustike sulamiskiirus kasvab. Jääkarud surevad sobivate elamistingimuste kadumise tõttu arvatavasti välja.
• Vahemere ääres paiknevad riigid muutuvad soojemaks ja kuivemaks ning neid piirkondi tabab veepuudus.
• Merevee kõrgem tase mõjutab enamikku madalal asuvaid rannikulinnu.
• Rohkem mussooni Indias ja Bangladeshis, mis toob kaasa inimeste massilise väljarände/põgenemise.
• Põhjapoolkeral kasvavad paljud taimed paremini ja saak muutub suuremakas, samal ajal kui Aafrika ja Austraalia saagid muutuvad viletsamaks.
• Rohkem kui 1/3 loomaliikidest satub väljasuremisohtu.

3 kraadi – tulekahjude suits varjutab Päikest

• El Niño – nähtus, mis lööb segamini Vaikse ookeani tavapärase ilmamustri ning tekitab doominoefekti tervel planeedil – muutub tavalisemaks.
• Põhja-Aafrikas sajab rohkem vihma, samal ajal kui Lõuna-Aafrika muutub kuivemaks – suur osa mandrist muutub elamiskõlbmatuks.
• Suurbritannias muutuvad talved kuivemaks.
• India mussoon – nähtus, mis on selle piirkonna põllumajanduse jaoks äärmiselt vajalik – muutub etteaimamatuks: jääb kas üldse ära või toob kaasa suuri kahjusid tekitavaid üleujutusi.
• Himaalaja liustikud hakkavad kiiremini sulama, mis hiljem küll väheneb. Kuna liustikest saavad vee Induse, Gangese, Mekongi ja Yangtze jõed, väheneb jõgede veetase, mis omakorda mõjutab oluliselt Pakistani, kuid samuti Hiina hüdroelektrijaamu.
• Amazonase vihmamets kuivab, tuues kaasa katastroofilise olukorra sealsele taimestikule ja loomastikule.
• Brasiilias, Venezuelas, Kolumbias, Peruus ja Boliivias muutuvad õhusaastet ning kuumust tekitavad metsatulekahjud aina tihedamaks, tulekahjude suits varjutab Päikest.
• Pidev põud Kesk Ameerikas.
• Austraalia muutub maailma kõige kuivemaks paigaks – aastane üle 40-kraadise temperatuuriga päevade arv kuuekordistub ning sademete kogus väheneb 25%.
• USA lääneosa tabavad järjest tihedamini põud ja metsapõlengud.

3 kraadi – tekib nõiaring

• Ekstreemsed tsüklonid tabavad Suurbritanniat, Prantsusmaad ja Saksamaad. Holland on tormide poolt eriti haavatav.
• Põhja-Euroopas suureneb sademete hulk 20%, samas kui Lõuna-Euroopa muutub kõrbeks.
• Ida-Aafrika muutub niiskemaks, mis toob kaasa haiguste nagu malaaria ja dengue-palaviku leviku.
• Arktikas sulab 80% merejääst.
• Mõnedes piirkondades – k.a Rootsis, Norras, Soomes ja Eestis muutub põllumajanduslik kasvuperiood pikemaks, kuid sellest ei piisa teistes piirkondades tekkinud toodangu languse korvamiseks.
• Mitmed taimeliigid surevad välja. Enamik Euroopa taimeliike kantakse “punasesse nimekirja”.
• Migratsioon kasvab rohkem kui kunagi varem inimkonna ajaloos, mis toob paratamatult kaasa konflikte ja sõdu.
• Tekib nõiaring: Amazonase vihmametsad surevad välja – metsatulekahjud lõõmavad – tulekahjude käigus eraldub tohutu kogus CO2 – mis viib omakorda veel suurema globaalse soojenemiseni – taimestik ja pinnas hakkavad samuti süsinikdioksiidi eraldama, selle asemel et seda absorbeerida – kõige halvemal juhul võib seetõttu 3-kraadiline temperatuuri tõus asenduda kiiresti 4- või isegi 5,5-kraadise temperatuuri tõusuga.

4 kraadi – Suurbritannias 45-kraadised suved

• Merevee tase tõuseb, nii et ainuüksi Egiptuses jääb koduta 1,5 miljonit inimest.
• Bangladeshi maismaa pindala väheneb 30% võrra – kümned miljonid inimesed peavad otsima endale uut kodu.
• Antarktika jää sulab ruttu, mille tulemusena tõuseb merevee keskmine tase 5 meetri võrra.
• Vähenevate sademete ning kõrbete pealetungi tõttu väheneb põllumajanduslik tootmine kogu maailmas.
• Põllumajandus Austraalias peaaegu lõpeb.
• Suurem osa Indiast kuivab.
• Põud tabab eriti valusalt Põhja-Ameerika edelaosa, Kesk-Ameerikat, Vahemeremaid ja Lõuna-Aafrikat.
• Lõuna-Euroopa jääb ilma 70% suvel sadavast vihmast. Kuumaperioodid kestavad keskmiselt 65 päeva kauem kui praegu, metsatulekahjud jõuavad Alpideni.
• Euroopas väheneb alla sadav lumekogus 80% võrra, mis tekitab veepuuduse.
• Suurbritannias võivad suvised temperatuurid tõusta 45 kraadini.
• Kaspia mere veetase langeb 10 meetrit.
• Veidi paremad saagid Kanadas ja Venemaal.
• Inimtsivilisatsioon hakkab kokku varisema – tervel maakeral puhkevad konfliktid ja sõjad.
• Gröönimaa ja Antarktika jää sulab ruttu. See võib tekitada „Atlandi tsirkulatsiooni“, mis ajutiselt jahutab Lääne-Euroopat ning tekitab tugevaid torme.

4 kraadi – kogu jää ja vihmametsad kaovad

• Inimtsivilisatsiooni täielik kollaps, mis nõuab uusi juhtimisviise, arvatavasti ebademokraatlikke.
• Ilmselt surevad miljardid inimesed, kuna planeet ei suuda enam neid toita.
• Maal on kogu jääkate kadunud.
• Vihmametsad on kadunud.
• Meri on üle ujutanud suured osad maismaast ning muutnud Maa geograafiat.
• Inimesed liiguvad kokku kuivavatele elamiskõlblikele aladele kuni lõuna- ja põhjapooluseni välja.
• Sahara, Lääne-Saheli, Etioopia, Kalahari, Patagoonia, Austraalia ja Gobi kõrb laienevad.
• Pakistanis, Kagu-Aasias, Korea poolsaarel, Jaapanis, Vaikse ookeani saartel, Lõuna-Euroopas, Ida-Aafrikas, Madagaskaril ja Tšiilis tekivad uued kõrbed.
• Venemaal ja Kanadas muutub kasvuperiood pikemaks, kuid nendest piirkondadest saadav saak ei kompenseeri muu maailma vähenenud saake.
• Tekib risk, et merepõhjast vabaneb metaanhüdraat, tuues kaasa veealuseid maalihkeid, mis põhjustavad tervel planeedil tsunamisid.

5 kraadi – kogu elu ähvardab väljasuremine

• Sisemaa temperatuur on 10 kraadi kõrgem kui praegu.
• Inimrass võib 6-kraadise temperatuuritõusu üle elada, kuid see ei ole päris kindel.

(http://www.klab.ee/f-gaasid/kasvuhooneefekt/kliima-soojenemine/)

Lahendused:

Häid lahendusi ei ole.

Selle probleemi lahendamiseks tuleks suhtuda majandusse kui ühte  populatsiooni, mis vahepeal tõuseb ja langeb. Üle tuleks minna taastuvatele energiaallikatele (tuul, vesi, elekter, biomass, tuuma jne...), luua looduskaitsealasid, reservaate, raiuda vähem puid,  loobuda kahjulike gaaside kasutamisest ja tekitamisest. 

Istutada taimi, luua tõhusamad filtrid kasvuhoonegaaside kinnipidamiseks (tehastes, et need ei jõuaks atmosfääri), suunata kasvuhoonegaasid suletud torude süsteemi.