Otsing sellest blogist

UUS!!!

Raku jagunemine: Mitoos

Rakutsükkel Mõned rakud meie kehas ei ole jagunemisvõimelised nagu näiteks mõned närvirakud ja punased vererakud. Enamus rakkudest aga kasva...

teisipäev, 16. jaanuar 2024

Märgalad

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Märgala

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti
Rudava märgala Poolas

Märgala on ala, mille pinnas on kas alaliselt või ajutiselt liigniiskusega küllastunud.

Märgalad on tavaliselt osaliselt veega kaetud. Märgalade hulka kuuluvad nii alaliselt liigniisked alad (sood ja madalad veekogud) kui ajutiselt liigniisked alad (üleujutatavad jõeluhad, lauged mereranniku alad ja muud üleujutusalad). Tavaliselt on märgala pinnas küllastunud mageveega, kuid see võib olla ka soolane või riimveeline.

Sademehulk märgalal sõltub suuresti geograafilisest asukohast. Lõuna-Aasia märgaladel on tüüpiline sademehulk üle 5000 mm aastas, Eestis umbes 500 mm aastas. Põhja-Ameerika põhjaosas leidub märgalasid, mille aastane sademehulk on 150 mm. Sama erinevad on märgala temperatuurid: ekvatoriaalses kliimas on aasta ringi soe, lähisarktilises kliimas võib talvel esineda kuni –50 °C külma.

Eesti territooriumist moodustavad erinevad märgalad (rannikualad, sood, soostunud alad, luhad, jõed ja järved) kokku umbes veerandi.

Viimasel ajal on säilinud märgalasid hakatud kaitse alla võtma. 1971. aastal Iraanis sõlmitud Ramsari konventsioon reguleerib rahvusvahelist märgalade kaitset. Sellega anti 1976 Matsalule rahvusvahelise tähtsusega märgala staatus. 1997. aastal lisandus Eestis 9, 2003. aastal 1, 2006. aastal 1, 2010. aastal 4 ja 2011. aastal 1 Ramsari märgala. 2014. aasta seisuga on Eestis 17 Ramsari rahvusvahelise tähtsusega märgala.

2. veebruaril tähistatakse rahvusvahelist märgalapäeva.

Märgalade olulisus

Märgaladel on looduses väga tähtis roll. Nad on väga liigirikkad, olles elupaigaks mitmetele olulistele taime- ja loomaliikidele, sealhulgas veelindudele, kelle elutsemine sõltubki suuresti märgaladest. Nad pakuvad kudemispaiku kaladele, olles samas ka heaks kalapüügikohaks. Märgalades sisaldub puhas vesi, mida saab kasutada nii joomiseks kui niisutamiseks. Nad kaitsevad maapinda üleujutuste ja tormide eest. Kindlasti on oluline märgalade, eriti turbaalade roll maapealse süsiniku neelajana ja energiaallikana .

Märgalade hävimine

Hoolimata märgalade tähtsusest ja olulisusest, ei ole tänapäeval nende olukord kiiduväärt. Läbi kogu ajaloo on loodetava materiaalse kasu nimel märgalasid hävitatud, peamiselt kuivendamise ja maaparanduse abil, et saada põllumaad või parandada kinnisvara väärtust. Näiteks Uus-Meremaa märgaladest on pärast eurooplaste saabumist kuivendatud üle 90%, peamiselt karja- ja põllumaa saamiseks. Märgalasid on ka üle ujutatud, muutes need järvedeks ja veehoidlateks.

Märgalasid hävitab ka maavarade kaevandamine. Oluline roll märgalade osakaalu vähendamisel on ka metsade mahavõtmisel.

Märgalade määratlus Ramsari konventsiooni järgi

Ramsari konventsiooni punkti 1.1 kohaselt on märgalad soodrabadturbaalad ja veekogud, niihästi looduslikud kui ka kunstlikud, niihästi alalised kui ka ajutised, niihästi seisva kui ka vooluveega, niihästi magevee, riimvee kui ka soolase veega, kaasa arvatud meri nendel aladel, kus mere sügavus mõõna ajal on alla 6 meetri. Punkti 2.1 kohaselt võivad märgalad hõlmata saari ja merealasid, mille sügavus mõõna ajal on üle 6 meetri, kui need on igast küljest eelmisele punktile vastavate aladega ümbritsetud, samuti kalda- ja rannikuäärseid alasid 

esmaspäev, 15. jaanuar 2024

Laialehelised metsad

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Laialehiste metsade vöönd

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti
Pöögimets Belgias

Laialehiste metsade vöönd on põhja- ja lõunapoolkera parasvöötmes eristatav loodusvöönd, mis paikneb segametsavöötmest ekvaatorile lähemal.

Lõuna-Ameerikas esineb laialehiste metsade vöönd väikeste lõunapöögisaludena.

Mõnikord käsitletakse laialehiste metsade vööndit laialehiste ja segametsade vöötme või lehtmetsavöötme osana.

Sellele loodusvöötmele on iseloomulik ookeaniline paraskliima jaheda talve ja kauakestva sooja suvega. Aastane sademete hulk on 600–1500 mm ja on aurumisega võrdne.

Jõed on veerikkad ja jõestik tihe.

Taimestikus on ülekaalus tammepöögivahtra ja teiste laialehiste puude liigid. Iseloomulikud on metsa-hallmullad.

Laialehised metsad

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti
Pöögimets Belgias

Laialehised metsad on metsad, kus puurindes valitsevad suhteliselt suurte lehtedega puud. Laialehisteks puudeks võib lugeda näiteks pärnavahtratsaarttammejalakat jmt.

Sõltuvalt loodusvööndite klassifikatsioonist eristatakse parasvöötmes mõnikord laialehiste metsade vööndit, teinekord moodustatakse aga vöönd laialehiste ja segametsade kokkuarvestamisel (laialehiste ja segametsade vöönd).

Laialehiste metsade "vastandiks" on okasmetsad, ning kindla puuenamuseta metsi nimetatakse segametsadeks.


Reljeef
Enamasti tasased madalad,künklikud või madaladlaugete nõlvadega mäestikualad
 
Kliima
Parasvöötme kliima
Temperatuuri aastased erinevused pole väga suured
Sademeid piisavalt (400-1000 mm)
Läänetuuled
4 aastaaega
 
Taimestik
Segametsad on ülemineku ala leht- ja okasmetsade vahel. Peamisedpuuliigid on kask, haab ning kuusk jamänd.Lehtmetsavööndi metsades onpuurindes ülekaalus tamm, pöök,vaher, pärn, kastan, pähklipuu.
 
Loomastik
Liigirikas loomastik
Loomi on suure jahipidamisetõttu väheks jäänud
Peamised loomad: metskits,põder, metssiga, rebane, jänes,orav
 
Inimtegevus
Inimeste põhitegevuseks on:
Töötlev tööstus
Kõrgtehnoloogia
Põllumajandus
Metsa- ja puidutööstus
Teenindus
Maavarade kaevandamine
 
Probleemid
Veekogude reostumine
Tööstusjäätmed
Õhusaastus tööstuspiirkonnas
Veeressursside ammendumine









reede, 12. jaanuar 2024

Lehtmetsavöönd

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Lehtmets on metsatüüp, kus kasvavad lehtpuud ja ei kasva okaspuud.

Lehtmetsad jaotatakse laialehisteks ja kitsalehisteks metsadeks.

Lehtmetsavöönd

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Lehtmetsavöönd on loodusvöönd, mis on levinud peamiselt põhjapoolkeralPõhja-Ameerikas ja Euroopas parasvöötme lääneosas üsna katkendlikult okas- ja segametsavööndist lõuna pool. Nende katkendliku leviku on tinginud paljuski inimtegevus. Kuna lehtmetsavööndis on väga viljakad mullad, on metsad suuresti maha võetud ning üles haritud.

Lehtmetsavööndis kasvavad lehtmetsad, mille hulka kuuluvad nii kitsalehised kui ka laialehised metsad. Selletõttu sõltuvalt loodusvööndite klassifikatsioonist eristatakse parasvöötmes mõnikord laialehiste metsade vööndit, teinekord moodustatakse aga vöönd laialehiste ja segametsade kokkuarvestamisel (laialehiste ja segametsade vöönd).

PARASVÖÖTME SEGA- JA   LEHTMETS

 

 

ASEND

Parasvöötme metsade levikuala on põhjapoolkeral õige ulatuslik. Lõunapoolkeral pole aga sobivatel laiuskraadidel piisavalt maismaad, mistõttu parasvöötme metsi leidub seal väga piiratud alal.

 

TAIMESTIK

Leht- ja segametsavööndi metsad on tuntud oma sügisese värvikirevuse poolest. Eriti värvikad on Põhja-Ameerika vahtrametsad. Segametsa aladel kasvab ka okasmetsi. Seega on tegemist siirdealaga leht- ja okasmetsade vahel. Lehtmetsavööndi metsades on puurindes ülekaalus tamm, pöök, vaher, pärn, saar, jalakas, kastan, pähklipuu, Ameerikas ka hikkoripuu. Lääne-Euroopas, kus on niiskem kliima, on ülekaalus pöögi- ja kastanimetsad. Kesk- ja Ida-Euroopas, kus on kuivem kliima, on aga ülekaalus tammikud. Lehtmetsade kõige kõrgema rinde moodustavad eespool nimetatud puud. Madalama puurinde moodustavad peamiselt kased, haavad, pajud. Paremates kasvukohtades on rohkesti põõsaid - sarapuu, kuslapuu, rododendron jt. Rohu- ja samblarinne on rikkalik. Selles vööndis on rohkesti inimeste poolt kujundatud või tekitatud taimekooslusi, kuna leht- ja segametsade kliima on inimesele soodne ja mullad sobivad maaharimiseks. Ka Eesti asub leht- ja segametsade levikualal.                  

                                                                        

Tammik

MULLASTIK

Leht- ja segametsavööndi peamisteks muldadeks on toitainerohked pruunmullad. Sügisel maapinnale ladestunud orgaaniline aine laguneb intensiivselt järgmisel kevadel. Mida soojem ja niiskem on kliima, seda enam mikroorganismid orgaanilist ainet lagundavad. Pruunmullas on huumust mõõdukalt ning raua- ja alumiiniumiühendid on püsivad.

 

LOOMASTIK

Loomadest on tüüpilisemad imetajad, kes toituvad seemnetest, pähklitest, tammetõrudest. Enamik neist on kohastunud aktiivseks eluks aasta läbi, vaid mõned jäävad talveunne. Kiskjaid ja muid ulukeid on ohtra küttimise ja tiheda asustuse tõttu väheks jäänud (metskass, metssiga, metsnugis,punahirv). Linnustikus domineerivad mitmesugused seemnetest ja pähklitest toituvad liigid. Rändlinnud on siin enamasti putuktoidulised. Vähe on siinses jahedas kliimas kõigusoojaseid loomi kahepaikseid ja roomajaid.                                                                                                                                              

INIMESE TEGEVUS

Parasvöötme metsavööndi merelisema kliimaga osas on maailma soodsaimad tingimused inimeste eluks. Tiheda asustuse peamiseks eeltingimuseks on soe ja niiske suvi, pehme talv, produktiivsed mullad ja metsade rohkus. Tiheda inimasustusega käib kaasas linnade ja maa- asulate rohkus, mida ühendab tihe teedevõrk. Maastikke mitmekesistavad arvukad jõed ja järved, tasandikud vahelduvad laugnõlvaliste mäestikega, mis on rikkad maavarade poolest. Sellel kõigel on tähtsus inimasustuse kujunemisele. Metsavööndis tegeldakse karjakasvatuse, maaviljeluse, metsanduse, maavarade väljakaevamisega. Siin elavate inimeste majandustegevuse kõige iseloomulikumaks tunnuseks on töötlev tööstus ja kõrgtehnoloogiline tootmine. Olulisemateks maavaradeks on Põhjamere nõos leiduv nafta ja gaas. Siinne kõrgesti arenenud tööstus sõltub üha vähem kohalikest ressurssidest ning on enam orienteeritud mujalt juurdeveetavale toorainele. Traditsiooniliseks ja tähtsaks tegevusalaks rannikuil on kalandus.

 

Maapiirkondades tegeldakse veise-ja lambakasvatusega. Peamisteks põllukultuurideks on leht- ja segametsavööndis nisu, rukis, oder, kartul ja mitmed söödakultuurid. Vööndi lõunaosas kasvatatakse viinamarja ja toodetakse veini. Niitmise vajadus on metsade kõrvale kujundanud niidud. Euroopa leht- ja segametsavööndis on vähe säilinud traditsioonilisi elamis- ja majandamisviise. Neid püütakse alles hoida peamiselt ajaloo- ja etnograafiamuuseumide abil ning muuseum-asulates.

Lehtmetsad

Lehtmetsad kasvavad okasmetsadega võrreldes pehmema kliimaga aladel. Nad paiknevad üsna katkendlikult taigavööndist lõuna pool. Lehtmetsade katkendliku leviku on tinginud paljuski inimese tegevus.

83lehtemets1.jpg (43290 bytes)Lehtmetsadeks nimetatakse selliseid metsi, kus enamiku puudest moodustavad laialehelised lehtpuud. Lehtpuud kasvavad okaspuudest üldjuhul kiiremini. Lehtmetsade vööndis on jaanuari keskmine temperatuur -5°C kuni +5°C, juuli keskmine aga juba +15°C kuni +25°C. Sademeid langeb keskmiselt 1000 mm/a.


Lehtmets


Lehtmetsavööndi taimed on kohastunud nelja aastaaja vaheldumisega. Talve tulekul langetavad puud maha oma lehed, kaitstes nii end lume ja külma eest.
Talvel on puud puhkeseisundis.

83SINILILL1.jpg (21877 bytes)                                                        

  Sinilill

Kevadel, enne kui puudele kasvab uus lehestik, mis varjutab metsaaluse, arenevad ja õitsevad siin kiiresti mitmesugused õistaimed nagu sinilill  ja võsaülane. Hiljem asendavad neid varjulembesed rohttaimed, näiteks kõrrelised ja sõnajalad. Lehtede aeglase kõdunemise tõttu maapinnal on sambla ja samblike levik kesine. Lehtmetsad kasvavad peamiselt  leet- ja pruunmuldadel. Pruunmuldade omapäraks on võrdlemisi paks huumushorisont, mis on tingitud sellest, et igal aastal langeb puudelt suurel hulgal lehti. Kõdunevate lehtede sees elab hulganisti mikroorganisme ning mulla ja taimede vaheline aineringe on kiire. Kõik need on tingimused tagavad pruunmuldade suure viljakuse.