Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Inbank

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Inbanki (varasema nimega Cofi) asutasid 2010. aastal endised pangajuhid Priit Põldoja ja Jan Andresoo.

Inbank AS
Tüüp	börsiettevõte
Asutatud	2010
Asutajad	Jan Andresoo, Priit Põldoja
Peakorter	Niine 11, 10414 Tallinn
Valdkonnad	finantsteenused
Tooted	väikelaen, järelmaks, hoius
Tegevuskasum	7,5 miljonit (2017)
Töötajaid	54
Tütarfirmad	Inbank Lizings, UAB Mokilizingas, Inbank Polska
Koduleht	http://inbank.ee

Inbank AS on Eestis litsentseeritud krediidiasutus, mis keskendub peamiselt järelmaksudele, auto- ja väikelaenudele ning tähtajalise hoiuse pakkumisele. Panga võlakirjad on noteeritud Nasdaq Tallinna Börsil Balti võlakirjade nimekirjas ning on avalikult kaubeldavad.

Pangal on esindus Lätis (Inbank Lizings), tütarettevõte Leedus (UAB Mokilizingas) ning filiaal Poolas (Inbank Polska). Inbanki peakontor asub Tallinnas.

Inbanki asutajad Jan Andresoo ja Priit Põldoja

Asutaja Jan Andresoo Inbanki kontoris lauatennist mängimas

Ajalugu

Inbank on välja kasvanud finantstehnoloogiaettevõttest Cofi AS, mis loodi 2010. aasta 5. oktoobril. Cofi kui ettevõtte ärimudel seisnes selles, et pakuti tol ajal olemasolevatest järelmaksu partneritest erinevalt järelmaksu koostööpartnerite nime all. Ettevõtte enda jaoks tähendas see sageli, et tarbija jaoks jäädi pigem märkamatuks. Ettevõtte nimi tuleneb ingliskeelsest väljendist "Consumer Finance" ('tarbijate finantseerimine'). Uus lähenemine saavutas kiiresti edu ning aastaks 2015 oli pisikesest iduettevõttest saanud järelmaksu valdkonnas turuliider, omades veerandikku turuosast. 

2014. aastal alustasid Cofi ja Krediidipank koostööd, et turule tuua lisaks järelmaksule ka sihtlaen.

2014. aasta augustis loodi lisaks Eesti ettevõttele ka Läti tütarettevõte Cofi Lizings (praegune Inbank Lizings), mille sisuliseks eesmärgiks sai finantseerimistegevus Lätis. Ettevõtte ühe asutaja, Priit Põldoja, sõnul sai Cofi Lizingsist strateegiline murdepunkt, millest algas Cofi rahvusvahelistumine. "Lätist sai esimene sihtriik, kust saime kogemusi ja õppetunde rahvusvahelistumiseks. Õppisime väga selgelt seda, kuidas teha asju paremini ning milliseid vigu edaspidi vältida." ütleb Põldoja

14. detsembril 2016 alustas Inbank hoiuste kaasamist Saksamaa ja Austria turgudelt. Seda tehti läbi Raisini platvormi. Inbankist sai esimene Baltikumi pank, mis Raisiniga liitus.

10. aprillil 2015 väljastas Finantsinspektsioon Cofi AS-ile krediidiasutuse litsentsi, mis tähendas, et juriidiliselt võidi end edaspidi kutsuma hakata pangaks. Litsentsi saamisega seoses otsustati muuta ka senine ettevõtte nimi. Uueks nimeks sai Inbank AS.^[4] Inbanki tulekuga toodi turule ka hoiuste pakkumine. Turule tulles pakuti tähtajalisele hoiusele 3,25% aastast intressi, mis oli turu keskmisest oluliselt kõrgemal. Tänu sellele oli Inbanki lansseerimiskampaania oodatust mitu korda edukam. Juba kahe esimese päeva jooksul kaasati 11 miljoni euro eest hoiuseid, ning kuna tekkis oht, et hoiuste haldamine hakkab ülejõu käima, siis tuli ettevõttel lõpetada reklaamikampaaniad tänavatel.

Alates 3. oktoobrist 2016 on Inbanki AS võlakirjad noteeritud ka Nasdaq Balti börsil. Inbanki võlakirjade emissiooni eesmärgiks oli ettevõtte kapitalistruktuuri tugevdamine. Seeläbi soovis pank suurendada müügimahte ja turupositsiooni, toetada edasist kasvu ning laienemist uutele sihtturgudele ning kindlustada turvaline kapitalipuhver grupi ettevõtetele. Noteerimisel märgiti võlakirju kokku 11 089 miljoni euro väärtuses ning lõplikult noteeriti 6,5 miljoni euro väärtuses. 

2016. aastal toodi turule autolaen. Siinkohal kaasati spetsiaalselt autolaenu jaoks toodetud automatiseeritud algoritmi. See tähendab, et Inbank arendas välja automaatsete krediidiotsuste süsteemi, viies nii keskmise laenuotsuse tegemise aja keskmiselt viie sekundini. Selle saavutamiseks loodi programm, mille otsustusalgoritm teeb krediidiotsuseid lähtudes nii kliendilt saadud kui ka tema loal erinevatest registritest päritud andmetest, näiteks saadi vajalikke andmeid krediidiinfost ja pensioniregistrist.

Olles Läti turult oma kogemused saanud, laienes Inbank edasi uutele turgutele: 2017. aasta jaanuaris asutati tütarettevõte Poolas, mille nimeks sai AS Inbank Spółka Akcyjna Oddział w Polsce. Poola turul võeti eesmärgiks keskenduda väikelaenudele ning hoiuste pakkumisele.

2018. aasta 22. mail sõlmis Inbank AS kokkuleppe, millega omandas 100% osaluse Leedu järelmaksuettevõttes UAB Mokilizingas. Tegemist oli strateegiliselt olulise tehinguga, sest Mokilizingas oli Leedu järelmaksuturul üks juhtivatest järelmaksu pakkujatest. Selle tehinguga, suutis Inbank ennast tugevalt näidata ka Leedu turul, mis tähendas ettevõtte strateegiline plaan liigutada järjest suurem osa sissetulekutest võimalikult laiale geograafilisele territooriumile, töötas väga edukalt.

Kronoloogia

• 2010 – 5. oktoobril lõid Priit Põldoja ja Jan Andresoo järelmaksu pakkuva ettevõtte Cofi AS
• 2014 – Cofi ja Krediidipanga ühistöö tulemusena hakati pakkuma sihtlaene
• 2014 – augustis loodi Lätis tütarettevõte SIA Cofi Lizings
• 2015 – 10. aprillil sai Cofi AS krediidiasutuse litsentsi

Inbanki peakontor

• 2015 – Cofi AS muutis oma nime Inbank AS-iks
• 2015 – Inbank alustas hoiuste pakkumist, mis osutus oodatust kordades edukamaks
• 2016 – 3. oktoobrist noteeris Inbank oma võlakirjad Nasdaq Tallinna börsil, Balti võlakirjade nimekirjas
• 2017 – jaanuaris asutati Poolas tütarettevõte AS Inbank Spółka Akcyjna Oddział w Polsce
• 2018 – 22. mail osteti 100% osalus Leedu järelmaksuettevõttest UAB Mokilizingas

Inbanki nimi ja logo

Inbanki nime sellisel kujul loomise taga on asutajate sõnul kaks erinevat põhjust: Esiteks on nimi rahvusvaheline, mistõttu on seda võimalik erinevate riikide kontekstides lihtsasti kasutada ning samuti on nimi erinevates riikides peaaegu kõigile inimestele arusaadav. Teine põhjus tuleneb aga erinevatest omadussõnadest, mida „In“ lühend tähendada võiks ning millega Inbank end samastada püüab. Näiteks võib Inbanki nimi tähendada:

• Innovaatiline
• Initsiatiivikas

Inbanki logo

• Inimestele pühendunud
• Individuaalne
• Intellektuaalne

Inbanki logo on formuleeritud sümbolist ja tekstist. Logo sümboliks on ring, mille keskele on paigutatud sõna „in“. Inbanki logo on sümbol on huvitav, sest seda on võimalik lugeda mitut pidi. Inbanki logo värvid on enamasti lillakates toonides. Küll aga võib erinevate taustade puhul näha olla erinevaid värvilahendusi. Näiteks kasutatakse Inbanki põhivärvidena lisaks tume lillale ja roosale ka rohelist, kollast, sinist ja musta värvi, et rõhutada mingeid elemente.

Teenused

Inbank on võtnud suuna, et keskendutakse vaid teatud liiki pangatoodetele. Sellest tulenevalt ei pakuta Inbankis näiteks ülekande- või pangakaarditeenuseid. Sellise tegevuse eesmärgiks on fookuse hoidmine kindlatel toodetel samal ajal teenustega mitte liiga laiaks minnes.

Inbank pakub eraisikule 4 liiki tooteid: hoiuseid, järelmaksu, väikelaenu ja autolaenu. Lisaks pakutakse koostöös partneritega järgmisi teenuseid: auto24 laen, auto24 liising, Bauhofi remondilaen ja Hansaposti väikelaen.

Danske pank

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Danske Bank

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Danske Bank A/S
Tüüp	Börsiettevõte (OMX: DANSKE)
Asutatud	1871
Peakorter	Kopenhaagen, Taani
Võtmeisikud	Ole Andersen (Direktorite nõukogu esimees), Thomas F. Borgen (peadirektor)
Valdkonnad	finantsteenused
Käive	43,9 mld DKK (2016)
Puhaskasum	19,9 mld DKK (2016)
Omakapital	Omakapitali tootlus 13,1% (2016)
Töötajaid	> 19 000 (2016)

Danske Bank on Taani päritolu panganduskontsern, mille üks haru lõpetab, 2019. aasta seisuga, tegevust Eestis.

2011. aastal oli Danske Bank 454. kohal Fortune Global 500 nimekirjas, mis loetleb maailma suurimaid ettevõtteid aastatulu alusel.

Danske Bank Baltikumis

Eestis oli Danske Bankil 2012. aasta novembris üle 500 töötaja, enam kui 110 000 era- ja 20 000 äriklienti.^[4]15. novembrini 2012 kandis Danske Banki Eesti haru nime Sampo Pank, sest 1. veebruaril 2007 ostis Danske Bank Group Sampo kontserni üksused Soomes ja Baltimaades.^[4] Varem kandis pank nimesid Eesti Forekspank (30.06.1992–20.01.1999) ja Optiva Pank (21.09.1999–28.12.2000).^[5]

2016. aastal müüs pank oma jaepanganduse ärid Leedus ja Lätis Swedbankile ning pani müüki Eesti jaepanganduse äri.^[6] Samal aastal läksid müügiks ka Danske Banki pensionifondid. Danske Banki varahaldusettevõtte Danske Capital AS-i aktsiad omandas LHV Pangale kuuluv AS LHV Varahaldus.^[6]

2015–2018 oli Danske Banki Eesti haru tegevjuht ja Balti panganduse juht on Ivar Pae.^[7]

Rahapesu skandaal[muuda | muuda lähteteksti]

Finantsinspektsioon viis 2014. aastal Danske panga Eesti filiaalis läbi ulatusliku kohapealse kontrolli. Selle tulemusena tehti Danske Bank A/S Eesti filiaalile 15. juulil 2015 ettekirjutus, millega nõuti tuvastatud rikkumiste lõpetamist ning kohustati panka viima oma tegevus kooskõlla krediidiasutuste seaduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusega. Lisaks kohustas Finantsinspektsioon krediidiasutust muutma oma protseduurireegleid, tuvastama nõuetekohaselt kliendiga sõlmitud ärisuhte eesmärk ja olemus, rakendama piisavaid meetmeid klientide tegevuse jälgimisel ning tagama muude rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohustuste kohane täitmine. Danske Bank A/S Eesti filiaal võttis tarvitusele meetmed tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks.

2017. aasta märtsis avaldas rahvusvaheline ajakirjanike rühm koostöös Venemaa ajalehega Novaja Gazeta oma kolm aastat kestnud uurimistöö tulemused selle kohta, kuidas rahvusvahelised pangad osalesid 20,8 miljardi USA dollari väärtuses Venemaa päritolu raha pesemises. Eesti pankade kaudu pesti ajavahemikul 2011–2014 1,6 miljardit dollarit, millest suurem osa liikus läbi Danske panga Eesti filiaali.

Danske Banki nõukogu liige teatas 2017. aastal, et kuna Venemaa musta raha pesti ka nende panga kaudu, on Eestis kasutusele võetud kontrollsüsteemid ning määratud kohapeal tööle uus juhtkond. 2015. aastal lahkus Danske Banki Eesti filiaali juhi kohalt ootamatult Aivar Rehe, kes oli panga Eesti haru juhtinud alates 2006. aasta algusest (2006–2012 Sampo panga tegevjuhina kuni ülevõtmiseni Danske poolt).

2018. aasta 19. septembril avaldatud panga sisejuurdluse aruande järgi liigutasid aastatel 2007–2015 15 000 mitteresidenti läbi panga Eesti haru 9,5 miljoni tehinguga 200 miljardit eurot. Sisejuurdlus ei suutnud kindlaks teha, kui suur osa sellest võis rahapesu olla. Samal päeval teatas panga tegevjuht Thomas Borgen tagasiastumisest. Borgen vastutas aastatel 2009–2012 Danske panga rahvusvahelise panganduse ja sealhulgas Eesti filiaali tegevuse eest. Aruande järgi ei olnud panga Eesti filiaali kontrollisüsteemid piisavad, kahtlastest tehingutest teavitamine oli puudulik ja Eesti haru juhtkond tegeles rahapesu tõkestamisega liiga loiult. Pangagrupi tasandil leiti, et Danske kontrollsüsteemid ei olnud piisavalt põhjalikud ning kahtlustele reageeriti liiga aeglaselt.

Eestist lahkunud 2019. aasta lõpus. Seega ei kuulu enam Eesti panga alla.

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

LHV Pank

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Ettevõtte omanikeks on kaks endist Hansapanga asutajat Rain Lõhmus ja Andres Viisemann ning hulk Eesti investoreid. Nõukogusse kuuluvad 2012. aastal Rain Lõhmus, Andres Viisemann, Tiina Mõis, Hannes Tamjärv, Heldur Meerits ja Raivo Hein.

LHV logo

LHV Panga sularahaautomaat, mis paigaldati Kristiine keskusse 2015 augustis.

LHV Pank (algselt loodud investeerimisühinguna LHV Direct; hiljem tegutsenud ka nimega AS Lõhmus, Haavel & Viisemann) on 1999. aastal loodud Eesti kapitalil põhinev pank.

AS LHV Pank pakub hoiuseid, ärilaene, arveldusteenust, väärtpaberivahendust, pensionifonde, liisingut ja varahaldusteenust nii eraisikutele kui ettevõtetele. Institutsionaalsetele investoritele pakub LHV Pank Balti turgude maaklerteenust. LHV toimetab finantsuudiste portaali www.lhv.ee ja investeerimisfoorumit^[1]. LHV Pank on võrreldes teiste pankadega rohkem keskendunud klientide varade kasvatamisele ja investeeringute haldamisele. LHV Pank on üks suurimaid maaklereid NASDAQ OMX Balti börsidel [1].

AS LHV Varahaldus juhib kahte aktsiafondi ja viit II samba pensionifondi, omades suuruselt kolmandat turuosa Eestis.

Sisukord

• 1Ajalugu
• 2LHV Fondid
• 3Finantsportaal
• 4Kauplemine
• 5LHV Pensionifondid
• 6Omanikud
• 7Skandaalid
  • 7.1Peegi ja Lepiku juhtum
  • 7.2Koppeli juhtum
• 8Viited
• 9Välislingid

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Pank asutati 1999. aastal investeerimisühinguna nime all LHV Direct. Järgmisel aastal käivitati finantsportaali lhvdirect.com (uus aadress www.lhv.ee) ja avati esimene investeerimiskonto. Alustati ka aktsiamängu, mida tänapäeval tuntakse "Börsihai" nime all.

2001 hakati pakkuma investeerimistoodet "Kasvukonto" ning peeti esimesed investeerimisseminarid. Aasta hiljem tuldi turule pensionifondidega. 2003 avati kauplemiskeskkond "LHV Trader".

2004 koliti peakontor City Plaza büroohoonesse Tallinnas ning ärinimi muudeti AS Lõhmus, Haavel & Viisemanniks.

2005. aastal võeti üle Seesami pensionifondid. Samal aastal laiendati "Börsihai" mängu ka Lätti ja Leetu. Hakati pakkuma investeerimistoodet "Lapsekonto".

LHV ja GILD Bankers jagunesid 2006. aastal kaheks eraldi äriühinguks.

2007. aastasse jääb personaalse nõustamise teenuse ja Balti Pro algus. Investeerimisfondide LHV Maailma Aktsiad Fond ja LHV Tõusva Euroopa Alfa Fond loomine. Logo muutmine: AS-ist Lõhmus, Haavel & Viisemann saab LHV. Aasta pärast loodi eelmistele fondidele lisaks ka LHV Pärsia Lahe Fond.

Aktsiakapital tõstetakse 2009. aastal 100 miljoni kroonini. Nõukogu liikmeks saavad Hannes Tamjärv ja Heldur Meerits. LHV saab pangalitsentsi. Ärinime muutmine: AS-ist Lõhmus, Haavel & Viisemann saab AS LHV Pank.

Alates 6. maist 2009 omab LHV Pank krediidiasutuse tegevusluba^[2].

2010. aastast hakati pakkuma arveldusteenuseid. Finantsajakiri Euromoney valis LHV Panga parimaks portfellihalduse teenuse pakkujaks Eestis. Nõukogu liikmeks sai Raivo Hein. LHV Pank võtab üle Luottotalo Fenno OY ja laiendab tegevust Soome.

2011. aasta sügisest hakkas LHV Pank väljastama deebet- ja krediitkaarte^[3], kuid ATMidest sularaha väljavõtmiseks pidid kliendid kasutama teiste pankade rahaautomaate ristkasutussüsteemi alusel^[4]. Ühtlasi hakati pakkuma internetipanga teenuseid igapäevasteks pangatoiminguteks.

2012. aastal alustati koostöös Tallinna Kaubamajaga LHV Partner Krediitkaardi väljaandmist. Septembris toodi turule LHV liising.

2016. aasta mais plaanis ettevõte minna börsile. Aktsiad noteeriti Tallinna börsil.^[5]

LHV Fondid[muuda | muuda lähteteksti]

AS LHV Varahaldus haldab kahte aktsiafondi:

• LHV Maailma Aktsiad Fond, mis investeerib hajutatult aktsiaturgudele üle maailma
• LHV Pärsia Lahe Fond, mis investeerib Araabia poolsaarel asuvatesse riikidesse

Finantsportaal[muuda | muuda lähteteksti]

LHV Finantsportaal on investeerimisalane internetikeskkond, mis pakub ülevaateid finantsturgudest ning jagab reaalajas turukommentaare. Finantsportaalis on foorumid, värsked majandus- ja börsiuudised ning muu investeerimisinfo.

Kauplemine[muuda | muuda lähteteksti]

LHV Trader kauplemissüsteem on mõeldud eelkõige kogenud kauplejale. Peamine rõhk on USA väärtpaberitel, kuid kaubelda on võimalik enam kui 70 turukeskuses üle maailma nii aktsiate, optsioonide, valuutade kui ka futuuridega.

• Aktsiaid on võimalik kaubelda 13 riigis: USA, Kanada, Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia, Holland, Rootsi, Šveits, Suurbritannia, Hongkong, Jaapan, Austraalia, Lõuna-Korea.
• Optsioone on võimalik kaubelda 12 riigis: USA, Kanada, Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia, Holland, Šveits, Suurbritannia, Hongkong, Jaapan, Lõuna-Korea, Rootsi.
• Futuure on võimalik kaubelda 16 riigis: USA, Kanada, Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia, Holland, Itaalia, Hispaania, Šveits, Suurbritannia, Hongkong, Jaapan, Lõuna-Korea, Austraalia, Singapur, Rootsi.
• Valuutadest on võimalik kaubelda 10 valuutat: AUD, CAD, CHF, EUR, GBP, HKD, JPY, MXN, SEK, USD.

LHV Pensionifondid[muuda | muuda lähteteksti]

LHV-l on viis eri iseloomuga II samba pensionifondi:

• LHV XL – agressiivse strateegiaga fond;
• LHV L – progressiivse strateegiaga fond;
• LHV M – tasakaalustatud strateegiaga fond;
• LHV S – konservatiivse strateegiaga fond;
• LHV XS – pikaajalise stabiilse kasvatamisstrateegiaga fond.

LHV-s on ka III samba vabatahtlik pensionifond: LHV Täiendav Pensionifond.

Omanikud[muuda | muuda lähteteksti]

LHV Pank on AS LHV Group tütarettevõte. Samasse gruppi kuulub 100% ulatuses AS LHV Varahaldus, mis haldab aktsiafonde ja pensionifonde.

AS LHV Group omanikud on Rain Lõhmus, Andres Viisemann, Heldur Meerits, Mai Kaarepere, Tõnis Sildmäe, Raivo Hein, Hannes Tamjärv jt investorid, sh 3% ulatuses töötajad.

Skandaalid[muuda | muuda lähteteksti]

Peegi ja Lepiku juhtum[muuda | muuda lähteteksti]

Novembris 2005 külmutas USA väärtpaberijärelevalve LHV klientide kauplemiskontod, sest selgus, et vähemalt viie kontoga seotud isikud olid kasutanud tehingute tegemiseks ebaseaduslikult hangitud infot.^[6] Ebaseadusliku info hankimise ja ülikasumlike aktsiatehingute taga olid LHV turustrateeg Oliver Peek ja partner Kristjan Lepik.

Järgnenud uurimise tulemusel sõlmis SEC Lepiku ja Peegiga kohtuvälise kokkuleppe, millega uurimine nende suhtes lõpetati.

Koppeli juhtum[muuda | muuda lähteteksti]

Septembris 2007 LHVsse tööle asunud maakleri assistent Hendrik Koppel investeeris miljoneid kroone kolme kliendi raha omal käel börsimaakleri teenust pakkudes. 22. veebruaril 2008 ta vallandati eeskirjade rikkumise tõttu. Kliendid jäid oma rahast ilma, kui Hendrik Koppeli kui eraisiku vastu algatati pankrotimenetlus ja ta kuulutati pankrotis olevaks.^[7][8]

2009. aastal kajastas Eesti Televisiooni saade "Pealtnägija" LHVst vallandatud endise maakleri assistendi Hendrik Koppeli lugu, kes osutas peale töösuhte lõppu eraviisiliselt kolmele erakliendile nende soovil maaklerteenust. Kliendid jäid oma rahast ilma. Hendrik Koppeli kui eraisiku vastu algatati pankrotimenetlus ja ta kuulutati pankrotis olevaks. LHV Foorumis leiti, et saatelõik oli tugevalt kallutatud ning paljastati, et saate autor Mihkel Kärmas on ühe kahju kannatanud kliendi kursusevend ^[9].

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Citadele banka

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Citadele banka on Läti pank; üks suurimaid hoiupankasid Lätis. Pangal on filiaalid ka Eestis ja Leedus.

Pangal on ka eestikeelne koduleht. See asub siin.

Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest

Manifest kõigile Eestimaa rahvastele on Eesti Maapäeva Vanematenõukogu koostatud ja 21. veebruaril 1918 vastu võetud Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest.

Manifest Eestimaa rahvastele algses sõnastuses, kuupäevaga 21. veebruar 1918, nagu seda levitati enne 24. veebruari 1918

Manifest kõigile Eestimaa rahvastele avaldatuna ajalehes Teataja 25. veebruaril 1918

Eesti Vabariigi väljakuulutamise tähistamine Pärnus, 24. veebruaril 1918

Dokument trükiti esimest korda Eesti Maarahva Liidu Pärnu Maakonna-Komitee esimehe August Jürmanni tellimisel. Aleksander Jürvetsoni trükikojas korraldas manifesti ladumist ja trükkimist Aleksander Jürvetsoni naine Maria Jürvetson. Manifest kleebiti Pärnus kiires korras üles.

Manifesti esimene avalik ettelugemine toimus 23. veebruaril 1918 kell kaheksa õhtul Pärnus Endla teatri rõdult. Manifesti luges linnakodanikele ja Eesti pataljoni sõduritele ette Maapäeva pärnakast saadik Hugo Kuusner. Selle kohta koostati ka vastav akt, mille järgi nagu oleks Eesti kuulutatud iseseisvaks demokraatliseks vabariigiks juba 21. veebruaril 1918. 24. veebruaril loeti manifest ette Toris ja Viljandis ja 25. veebruari Tallinnas ning Paides.

Selle sündmuse põhjal taotles Hugo Kuusner 23. veebruaril 1937 Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamist 21. või 23., aga mitte 24. veebruaril. Riigiarhiivi direktor Gottlieb Ney leidis, et "...peab jõudma otsusele, et Eesti vabariigi algpäevaks tuleb pidada 24 veebruari 1918, s. o. päeva mil pealinnas kuulutati välja iseseisvus ja mil ka tegelikult läks kõrgeim võim selleks valitud organite (esialgu Päästekomitee, siis ajutise valitsuse) kätte."

27. novembril 1918 ilmunud Riigi Teatajas nr 1 avaldati manifesti 24. veebruari versioon.

Tekst

Manifest kõigile Eestimaa rahvastele avaldatuna Riigi Teataja esimeses numbris 27. novembril 1918

Mälestustahvel Paides

Manifest kõigile Eestimaa rahvastele.

Eesti rahvas ei ole aastasadade jooksul kaotanud tungi iseseisvuse järele. Põlvest põlve on temas kestnud salajane lootus, et hoolimata pimedast orjaööst ja võõraste rahvaste vägivallavalitsusest veel kord Eestis aeg tuleb, mil "kõik piirud kahel otsal lausa löövad lõkendama" ja et "kord Kalev koju jõuab oma lastel õnne tooma".
Nüüd on see aeg käes.
Ennekuulmata rahvaste heitlus on Vene tsaaririigi pehastanud alustoed põhjani purustanud. Üle Sarmatia lagendiku laiutab end hävitav korralagedus, ähvardades oma alla matta kõiki rahvaid, kes endise Vene riigi piirides asuvad. Lääne poolt lähenevad Saksamaa võidukad väed, et Venemaa pärandusest omale osa nõuda ja kõigepealt just Balti mere rannamaid oma alla võtta.
Sel saatuslikul tunnil on Eesti Maapäev kui maa ja rahva seaduslik esitaja, ühemeelsele otsusele jõudes rahvavalitsuse alusel seisvate Eesti politiliste parteidega ja organisatsionidega, toetades rahvaste enesemääramise õiguse peale, tarvilikuks tunnistanud, Eesti maa ja rahva saatuse määramiseks järgmisi otsustavaid samme astuda:
Eestimaa tema ajaloolistes ja etnografilistes piirides, kuulutatakse tänasest peale iseseisvaks demokratliseks vabariigiks.
Iseseisva Eesti vabariigi piiridesse kuuluvad: Harjumaa, Läänemaa, Järvamaa, Virumaa ühes Narva linna ja tema ümbruskonnaga, Tartumaa, Võrumaa, Viljandimaa ja Pärnumaa ühes Läänemere saartega — Saare-, Hiiu- ja Muhumaaga ja teistega, kus Eesti rahvas suures enamikus põliselt asumas. Vabariigi piiride lõpulik kindlaksmääramine Lätimaa ja Vene riigi piiriäärsetes maakohtades sünnib rahvahääletamise teel, kui praegune ilmasõda lõppenud.
Eeltähendatud maakohtades on ainsamaks kõrgemaks ja korraldavaks võimuks Eesti Maapäeva poolt loodud rahvavõim Eestimaa Päästmise Komitee näol.
Kõigi naabririikide ja rahvaste vastu tahab Eesti vabariik täielikku politilist erapooletust pidada, ja loodab ühtlasi kindlasti, et tema erapooletus nende poolt niisama ka täieliku erapooletusega vastatakse.
Eesti sõjavägi vähendatakse selle määrani, mis sisemise korra alalhoidmiseks tarvilik. Eesti sõjamehed, kes Vene vägedes teenivad, kutsutakse koju ja demobiliseritakse.
Kuni Eesti Asutav Kogu , kes üleüldise, otsekohese, salajase ja proportsionalse hääletamise põhjal kokku astub, maa valitsemise korra lõpulikult kindlaks määrab, jääb kõik valitsemise ja seaduseandmise võim Eesti Maapäeva ja selle poolt loodud Eesti Ajutise Valitsuse kätte, kes oma tegevuses järgmiste juhtmõtete järele peab käima:
1. Kõik Eesti vabariigi kodanikud, usu, rahvuse ja politilise ilmavaate peale vaatamata, leiavad ühtlast kaitset vabariigi seaduste ja kohtute ees.
2. Vabariigi piirides elavatele rahvuslistele vähemustele, venelastele, sakslastele, rootslastele, juutidele ja teistele kindlustatakse nende rahvuskulturilised autonomia õigused.
3. Kõik kodanikuvabadused, sõna-, trüki-, usu-, koosolekute-, ühisuste-, liitude- ja streikidevabadused, niisama isiku ja kodukolde puutumatus peavad kogu Eesti riigi piirides vääramata maksma seaduste alusel, mida valitsus viibimata peab välja töötama.
4. Ajutisele valitsusele tehtakse ülesandeks viibimata kohtuasutusi sisse seada kodanikkude julgeoleku kaitseks. Kõik politilised vangid tulevad otsekohe vabastada.
5. Linna- ja maakonna- ja vallaomavalitsuse asutused kutsutakse viibimata oma vägivaldselt katkestatud tööd jatkama.
6. Omavalitsuse all seisev rahvamiilits tuleb avaliku korra alalhoidmiseks otsekohe elusse kutsuda, niisama ka kodanikkude enesekaitse organisatsionid linnades ja maal.
7. Ajutisele Valitsusele tehtakse ülesandeks viibimata seaduse-eelnõu välja töötada maaküsimuse, töölisteküsimuse, toitlusasjanduse ja rahaasjanduse küsimuste lahendamiseks laialistel demokratlistel alustel.
Eesti! Sa seisad lootusrikka tuleviku lävel, kus sa vabalt ja iseseisvalt oma saatust võid määrata ja juhtida! Asu ehitama oma kodu, kus kord ja õigus valitseks, et olla vääriliseks liikmeks kulturarahvaste peres! Kõik kodumaa pojad ja tütred, ühinegem kui üks mees kodumaa ehitamise pühas töös! Meie esivanemate higi ja veri, mis selle maa eest valatud, nõuab seda, meie järeltulevad põlved kohustavad meid selleks.
Su üle Jumal valvaku
Ja võtku rohkest õnnista
Mis iial ette võtad sa,
Mu kallis isamaa!
Elagu iseseisev demokratlik Eesti vabariik.
Elagu rahvaste rahu!
Tallinnas, 24. veebr. 1918.
Eesti Maapäeva Vanemate Nõukogu.

Trükikoja mälestustahvel

23. veebruaril 2011 avati Pärnus Hospidali 14 asuva hoone seinal iseseisvusmanifesti valmistanud trükikoja mälestustahvel. Mälestustahvlil on eesti ja inglise keeles tekst: "Selles majas asunud Aleksander Jürvetsoni trükikojas trükiti 23. veebruaril 1918. aastal Manifest Eestimaa rahvastele. 21. veebruaril Eesti Maapäeva Vanemate Nõukogu koostatud dokument trükiti Eesti Maarahva Liidu Pärnu Maakonna-Komitee esimehe August Jürmanni tellimisel. Seda levitades ja avalikult 23. veebruaril Pärnus ja 24. veebruaril Toris ning Viljandis ette lugedes kuulutati välja Eesti Vabariik."

Mälestustahvli idee autor on kapten Priit Rööp ja teksti toimetas Pärnu muuseumi direktor Aldur Vunk. Mälestustahvli valmistamist rahastas MTÜ Pärnu Pataljoni Kogu ning selle teostas kiviraidur Ülo Kirt Lova Talust.

Mälestustahvli avamisel pidasid kõne Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam ja Pärnu abilinnapea Annely Akkermann. Mälestustahvli pühitses Pärnu Eliisabeti koguduse õpetaja, Pärnumaa praost Enn Auksmann. Mälestustahvli avamise tseremoonial osalesid Lääne kaitseringkonna ja Kaitseliidu Pärnumaa maleva esindajad.

Järeldused:

Eesti Vabariik on loodud kõigile Eestimaa rahvastele. Seetõttu ei tohi ühte Eestimaa rahvust teisele eelistada. Ükskõik, millal nad on Eestimaale saabunud. Seda kinnitab ka Eesti Vabariigi põhiseaduse  § 12., mis ütleb, et:

  § 12.   Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.

  Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel. 

Seetõttu ei saa Eesti riik keelata sisserännet ning selle järgi ei saa nõuda ka Eesti keele tundmist. Eesti riik saaks selle järgi nõuda ainult seda, et tulevane kodanik tõestaks enda vähemalt ühe Eestimaa rahva hulka kuulumist. Samas tegelikult võiks kodanikuks saajalt ikkagi nõuda ka eesti keele tundmist (välja arvatud setu ja võru keel ning kohalikud murdekeeled).

Kuna Eesti Vabariik kuulutati esmakordselt välja 23. veebruaril Pärnus Endla teatri rõdult tehtud kõnes, siis oleks tegelikult õigem pidada Vabariigi sünnipäevaks 23. veebruari (24. veebruaril kuulutati sama Tartus ja Tallinnas).

Tagasi tuleks saada kaotatud alad: Petserimaa ning Narva jõe tagune ala.