Otsing sellest blogist

UUS!!!

Raku jagunemine: Mitoos

Rakutsükkel Mõned rakud meie kehas ei ole jagunemisvõimelised nagu näiteks mõned närvirakud ja punased vererakud. Enamus rakkudest aga kasva...

reede, 8. märts 2019

Laulupidu, Tantsupidu ja Pillipidu

Laulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, millel esinevad laulukoorid ja orkestrid. Eesti tänini kestev laulupidude traditsioon sai alguse 19. sajandi teise poole alguses. Laulupidudest on kujunenud rahva ühtekuuluvuse väljendaja. Ligi poolteise sajandi vältel toimunud ühislaulmised on muusikakultuuri arengut oluliselt mõjutanud.


Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidudetraditsioon kanti 2003. aastal UNESCOeestvõttel koostatavasse inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja.

Eellugu

Vaimulikud laulud ja laulukoorid

18. sajandi lõpul Eestisse jõudnud vennastekoguduste liikumise tegevuses oli olulisel kohal ühislaulmine. Lauldi vaimulikke laule, millest suurem jagu oli Saksamaalkirjutatud. See tõi kaasa varasemast erineva laulutava. Koos vaimuliku äratustegevusega kaasnes vennastekoguduste liikumisega põlgus ja vaen vanade regivärsilisterahvalaulude ning

 tavapäraste kommete vastu. Samal ajal õpetasid ametlik luteri kirik ja külakoolid omakorda põhiliselt saksa eeskuju järgivat mitmehäälset koorilaulu. Juba 17. sajandi lõpuks oli ilmunud vähemalt viis eestikeelset koraaliraamatut, mida kasutati köstrikoolides.

Esimene teade neljahäälsest koorilaulust eestlaste hulgas pärineb 1818. aastast Kanepi kihelkonnakoolist. 1822. aastal asutati Laiusel omaaegselt väga edumeelne kihelkonnakool, kuhu võeti ka tütarlapsi. Selles koolis peeti laulutunde iga päev ja 1828. aastast pärineb teade seal tegutsenud suuremast meeskoorist. Koorilaulu laiemale levikule talurahva seas pandi alus koolis ja kirikus.

Baltisaksa mõju

Koorilaulu kui seltsitegevuse eeskuju võeti baltisakslastelt, kelle hulgas levis mitmehäälset meestelaulu või ka segakoorilaulu kultiveeriv lauluseltside liikumine. Baltisaksa lauluseltsid (Liedertafel) olid väga populaarsed ja aktiivsed. Üks esimesi saksa lauluseltse Eestis oli 1849. a Tallinnas asutatud Revaler Verein für Männergesang. Esimene saksa laulupidu Baltimaades toimus juba 1836. aastal Riias. 1857. aastal toimus samasugune üritus TallinnasJohann Voldemar Jannsen kirjutas oma ajalehes Perno Postimees, et Saksamaalon igas külas lauluseltsid ning õhutas eesti rahvast samasuguseid seltse looma. 1858. aastal toob Jannsen eeskujuks Šveitsi: "Zürichi linnas laulsid nad nii, et müürid värisesid. Mu meele teeb haigeks, kui selle peale mõtlen, kui vaesed meie laulu poolest oleme!" [3]

Rahvusromantism

Lauluseltside liikumine Saksamaal ja Baltimaades kandis endas ühtlasi ka Euroopathaaranud rahvusromantismi ideid. Rahvuslik ärkamine toimus kõikjal. Enam hakati tähelepanu pöörama rahvuslikule ühtekuuluvusele ja isamaa-armastusele. Sakslaste rahvusteadvuse tõus tõi Baltimaades omakorda kaasa suurema vahetegemise maarahvaga (Undeutsch) ja selle põlastamise. Vastukaaluks võeti kasutusele mõiste eesti rahvas ning Jannseni ja teised ärksamad tegelaste hakkasid samasuguseid lauluseltse looma. Peagi hakati eesti laulupidusid korraldama. Esimesed eesti lauluseltsid olid 1863. aastal asutatud Revalia ja 1865. aastal asutatud Estonia ning Vanemuine.

XXV üldlaulupeo pealtvaatajad.

Üldlaulupeod


 Pikemalt artiklis Üldlaulupidu.

Esimene üle-eestiline laulupidu toimus 1869. aastal Tartus. Alates kuuendast üldlaulupeost on üritus alati Tallinnas toimunud. Esimesed seitse pidu toimusid Tsaari-Venemaakoosseisus. Ilmasõdade vahelisel ajal toimus 4 üldlaulupidu ning Nõukogude okupatsioonitingimustes 10 pidu. Üldlaulupeod toimuvad iga 5 aasta tagant.

Kohalikud laulupeod

Kohalike kooride ühislaulmisied leidsid aset juba enne I üldlaulupidu. Esimesed mitme eestlaste koori kooslaulmised toimusid 1855. ja 1857. aastal Põlvas. Esimene laiema kõlapinnaga laulupüha peeti 1863. aastal Ansekülas, kus osales 500 lauljat.[4] Enne üldlaulupidu toimusid laulupäevad teadaolevalt veel JõhvisSimunasVirumaalLaiuselHiiumaalPärnu kihelkonnas ja Uulu mõisas.


Laulupidude tava juurdudes muutusid maakondlikud ja kohalikud laulupeod aina sagedasemaks. Nii toimus VI ja VII üldlaulupeo vahel teadaolevalt 23 laulupäeva Eestimaa eri paigus ning X ja XI peo vahel juba 104 laulupäeva.

ErilaulupeodRedigeeri

1956. aastal peeti esmakordselt Baltimaadeüliõpilaslaulupidu

 Gaudeamus. 1962. aastast peetakse iga viie aasta tagant noorte laulupidusidTaasiseseisvumise eel toimusid öölaulupeod. 2000. aastal toimus Eesti-Soome ühislaulupidu. 2008. aastal toimus punklaulupidu ning seoses Eesti 90. juubeliaasta pidustusega öölaulupidu "Märkamisaeg". 

Eesti 100. juubeliaasta kontsert (Sajandi sumin) ja laulupidu (Laulu võim) Tallinna lauluväljakul 2018. aasta augustis.

Lisaks sellele toimuvad erilaulupeod mujal Eestis, peaaegu iga aasta.

Väliseesti laulupeodRedigeeri

Esimesed suuremad maapakku läinud eestlaste laulupeod toimusid 1946. aastal Saksamaal Altenstadtis ja 1947. aastal Augsburgis. Veel on neid peetud RootsisAmeerika ÜhendriikidesKanadasAustraaliasInglismaalUus-Meremaal ning ESTO päevaderaames.

Rahvatantsupidu on lavastus, millel põhiesinejad on rahvatantsurühmad, keda saadavad rahvamuusika- ja puhkpilliorkestrid. Rahvatantsupeo kavas on suurte koosseisude esitatavad rahvatantsud ja nende töötlused.

Üldtantsupidu

 Pikemalt artiklis Üldtantsupidu.

Eesti kõige suurem rahvatantsupidu on iga viie aasta tagant korraldatav üldtantsupidu. Üldtantsupidusid korraldatakse 1934. aastast. Otseselt kandsid rahvatantsupeo nimetust VIIXIX ja XII üldtantsupidu. 2014. aastal peetud tantsupidu oli järjekorras XIX üldtantsupidu. Tantsupidude numeratsioonis võib esineda aga segadus, sest I ülemaaline rahvatantsupidu (tänapäeval nimetatakse seda VII üldtantsupeoks) peeti aastal 1963 ja varasemad tantsupeod kandsid nime 'rahvakunstiõhtu'.

Eripeod

Peale üldtantsupidude peetakse 1962. aastast koos noorte laulupidudega noorte tantsupidusid.[1] Kolmel korral on peetud Eesti-Soome ühistantsupidu: 2000. aastal Helsingis, 2005. aastal Tartus ja 2012. aastal Tamperes.[2] 2006. aastal toimus Rakveresesimene meeste tantsupidu (MTP1). Teine pidu (MTP2 "Elementaalne") toimus juunis 2010 ja seal osales juba üle 3000 igas vanuses mehe (A, B, C, D ja E rühmad). MTP3 on kavandatud korraldada aastal 2015.[3]Korraldatakse ka maakondade tantsupidusid.

Laulupeomuuseum on Tartu Linnamuuseumifiliaal, mis asub Tartus"Vanemuise" seltsivanas majas Jaama 14. Muuseum avati 19. oktoobril 2007.

PüsiekspositsioonRedigeeri

Laulupeomuuseumis asub kesksel positsioonil näitus eesti laulupidudest, mis kannab nime "Laulu võim". Väljapanek kätkeb endas sõnumit laulupeost kui esimesest suurest rahvuslikust meeleavaldusest: maarahvast oli saanud eesti rahvas. "Laulu võim" on näitus rahvuse püsimajäämisest läbi okupatsioonide ja võõrvõimust vabanemise, erilist tähelepanu pälvib laulev revolutsioon.

Ekspositsioon keskendub I ja II üldlaulupeolelaulupidude 100-aastasele juubelile 1969 ning üliõpilaslaulupidude (1956) ja poistekooride laulupidude (1976) traditsiooni sünnile Tartus. Laulupidude mõtte algataja, literaat Johann Voldemar Jannseni pilgu läbi tulevad esitlusele laulupidude sünd, I ja II üldlaulupidu (II laulupeo ettevalmistamist ja toimumist juhiti Vanemuise vanast majast) ning selle mõtte edasiarendused 20. sajandil. Ka on näituse juhtmõtteks Jannseni sõnad: "Eestimees! Jä iggas rides ja igga nime al Eestimeheks, siis oled aus mees omma rahwa ees."

HoonestRedigeeri

1865. aastal sündinud esimene eesti selts, lauluselts "Vanemuine" asus aastail 1870–1903 aadressil Jaama 14. Maja oli kooskäimiskohana peibutav: seltsi majas oli avar saal, maja ümbritses kaunis aed. 6. juulil (vkj 24. juunil) 1870 etendus "Vanemuise" seltsis Lydia Koidula "Saaremaa onupoeg", mida võib lugeda eesti teatri sünnihetkeks.

"Vanemuise" seltsi majas on läbi aegade pesapaiga leidnud Tartu Eesti Põllumeeste SeltsEesti Kirjameeste SeltsEesti Üliõpilaste SeltsAleksandri kooli peakomitee, lasteaed, Tartu lasteteater. Majas saab kodu ka Emajõe Suveteater, kes on alates 2003. aastast aeda kasutanud oma etenduste paigana.

Laulupeomuuseum on Tartu Linnamuuseumifiliaal, mis asub Tartus"Vanemuise" seltsivanas majas Jaama 14. Muuseum avati 19. oktoobril 2007.

Tantsimine on eestlastele omane olnud ammustest aegadest alates. 19. sajandil ei pööratud tantsule siiski nii palju tähelepanu kui laulule ja pillimängule. Selleks, et tantsu kunstinähtuseks pidada, kulus rohkem aega. Huvi tantsukunsti vastu kasvas oluliselt 20. sajandi alguses. Seejuures oli suur mõju traditsiooniks kasvanud üldlaulupidudel. Toimusid tantsulised ühisesinemised. IX üldlaulupeo “Ilopüha” etenduses 1928. aastal ja X üldlaulupeo “Jaaniõhtu” lavastuses 1933. aastal tegid kaasa rahvatantsurühmad. Nii loodi side laulupidude ning tantsu vahel. Üldtantsupeo alusepanijaks võib pidada 1934. aastal aset leidnud I Eesti Mängude tantsu- ja võimlemispidu. Üritusel esines 1500 rahvatantsijat. II üldtantsupidu (II Eesti Mängud) toimus 1939. aastal, esinejaid oli seal juba 1800. II maailmasõja ajal katkes ka nooruke tantsupidude traditsioon. III üldtantsupidu toimus 1947. aastal. Esinejaid oli 840. 1950. aastal korraldati järgmine pidu – seekord Lauluväljakul. Teisel sõjajärgsel tantsupeol oli juba 1500 esinejat. Kõik järgnevad üldtantsupeod on korraldatud Kalevi keskstaadionil. 1955. aastal toimunud V üldtantsupeol ületas tantsijate hulk juba 3000 piiri ning kasvas järgnevate pidudega pidevalt. Aegade suurim üldtantsupidu (IX) toimus 1970. aastal. Sellel astus ette 10 000 esinejat. Oli välja kujunenud kõiki vanuseastmeid hõlmav rühmaliikide struktuur – osalesid tantsurühmad alates mudilastest (lasteaialapsed) kuni tantsuveteranideni. Noorim tantsija sellel peol oli 4-aastane, vanim 76 aastane! Peol osalesid ka puhkpilliorkestrid, rahvamuusikaorkestrid jm. Huvi peo vastu oli väga suur – viiest etendusest said vahetult osa 75 000 pealtvaatajat. Kõigil järgnevatel üldtantsupidudel on esinejate arv olnud optimaalne – 8000 ümber. Üldtantsupidu on terviklik, kindla süzheega etendus. Tuhanded rahvarõivais tantsijad moodustavad tantsides üle väljaku värvikaid mustreid. Üldtantsupidu toimub enamasti samal nädalavahetusel üldlaulupeoga. Neid ühendab mõlema peo osavõtjate ühine pidulik rongkäik Tallinna kesklinnast lauluväljakule. Mõned üldtantsupeod on toimunud ka omaette – VII üldtantsupidu 1963. aastal, IX üldtantsupidu 1970. aastal (üldlaulupidu korraldati erandina 1969. aastal, tähistamaks 100 aasta möödumist esimesest üldlaulupeost), X üldtantsupidu 1973. aastal ning XII üldtantsupidu 1981. aastal (1980. aastal toimus Tallinnas Moskva olümpiamängude purjeregatt ja sellega seoses ka üldlaulupidu. Üldtantsupidu lükati aasta võrra edasi). Viimane üldtantsupidu toimus 4.-6. juulil 2014. aastal. Enamik üldtantsupidudest on toimunud nõukogude võimu perioodil. Ideoloogiline surve oli tantsupidude puhul võrreldes laulupidudega oluliselt nõrgem. Kuna üldtantsupidu on terviklik lavastus ning staadioni väikese mahutavuse tõttu anti publikule 3-5 etendust oli võimalik loobuda avakõnest. Kõne asendati selleks puhuks loodud luuletekstiga. Eredaimaks näiteks on Vladimir Beekmani tekst: “Eesti, mu südame kodu, visade isade maa. Teist nii armast ei ole ja iialgi olla ei saa.”. Kohustuslikus korras pidid kavas olema nn vennasrahvaste tantsud. Tantsiti läti, leedu, vene, valgevene, moldaavia, aga ka ungari, saksa jt rahvatantse, küll süitidena, küll eraldi. Nende esitamine oli pigem kasuks kui kahjuks. Tantsupeod on ammutanud oma sisu rahvakunstist ning läbi aegade toitnud rahvustunnet. Alates 1962. aastast korraldatakse üldlaulupidude vahelistel aastatel noorte laulu- ja tantsupidusid.
Lisaks sellele toimub ka pillipidu. Mitmendat korda see toimub, seda ma ei suutnud välja uurida, aga pillipidu on olemas olnud vähemalt 2009. aastast.

Rahvamuusika

Muusika on kunstidest kõige elulähedasem, sest ta saadab meid hällist hauani (August Pulst). Rahva muusika ehk rahvamuusika on rahva muusikaline emakeel, mis on aegade tagant säilinud meie alateadvuses ning mõjutanud nii meie muusikaeelistusi kui muusika arengut. Muusika loomine – laulmine või pilli mängimine – on paljude inimeste sügavaim ja ehedaim eneseväljendusviis ning mis aitab väljendada tundeid, mida sõnadesse panna ei saa. Muusika toob rahva kokku. Toob muusikud kokku. On ühiseks keeleks ja armastuseks.

Rahvamuusikapidu on saanud laulu- ja tantsupeo armastatud osaks ning toob suurele juubelipeole rahvamuusikud üle maa. Meie ühiseks keeleks on eesti rahvamuusika, päritud lood, mida siin juba mitmed põlvkonnad kümneid ja sadu aastaid mänginud ja laulnud on.

Peol osalevad rahvamuusikud jagunevad vastavalt ansamblite koosseisule pilliliikidesse. Sel korral on pilliliikideks kandled, viiulid, lõõtspillid, näppepillid, akordionid, koondorkester ja uue pilliliigina torupillid. Kandled jagunevad omakorda kolmeks liigiks – väikekandled, rahvakandled, kromaatilised kandled – ning annavad omaette kontserdi “Kannelde Öö”.

Head rahvamuusikapeolised! Nautige lugusid, mis liigijuhid teie jaoks on välja valinud. Nautige nende õppimist ja mängimist! Iga pilliliik on oma nägu ja see teebki rahvamuusikapeo vägevaks!

Kuna noot on rahvamuusika puhul mõeldud vaid abivahendiks lugude õppimisel, panen kõigile südamele, et rahvamuusikapeo kontserdil mängitaks lugusid peast! Seda enam, et vaid nii saate suurt koosmängu tõeliselt nautida.

Head teed peole!

Juhan Uppin
rahvamuusikapeo loominguline juht

Rahvamuusikapeo loominguline toimkond:

  • Juhan Uppin – loominguline juht, koondorkestri ja lõõtspillide liigijuht
  • Pille Karras – väikekannelde ja rahvakannelde liigijuht
  • Ella Maidre – kromaatiliste kannelde liigijuht
  • Katariin Raska – torupillide liigijuht
  • Kristi Alas – viiulite liigijuht
  • Joosep Sang – näppepillide liigijuht
  • Kristel Laas – akordionite liigijuht

Rohkem informatsiooni rahvamuusikapeo kohta saab soovi korral küsida peo loominguliselt juhilt Juhan Uppinilt (muusika@errs.ee).

Rahvamuusikapeo eelproovid

27.01 Ülenurme Muusikakool (Tartu mnt 5, Ülenurme, Tartumaa)

10.30-13.00  Koondorkester

13.30-17.00  Kandled

Lõõtspillide liigi eelproovid toimuvad 17.02 kell 11.00-15.00 ja 27.04 kell 11.00-16.00 Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses (Kesk 15, Põlva)

Koondorkester

Koondorkestri lood pärinevad erinevatelt Eesti rahvapillidelt. Hans Dreimani poolt kandlel mängitud Torupillivalts ja Tori kõrtsi tondilugu esindavad meie rahvamuusika vanemat aega ning sarnanevad oma liikumatu harmoonia tõttu vanade torupillilugudega. Torupillimees Jaan Piht on mänginud aga polkat, mis sarnaneb juba paljuski uuema aja rahvamuusikaga, mida iseloomustab lihtne harmoonia vaheldumine.

Eesti rahvapärast viiulirepertuaari esindab 1910. aastal ilmunud noodiraamatust pärinev “Valss Likmani järele”, mis uues seades aga veidi teistsuguse ilme saab. “Kallike kaugel” on umbes sajandi eest sündinud lauluke, millest leidub lugematul hulgal erinevaid variante. Eriti armsaks sai laul Eestis II maailmasõja ajal. Käesolev variant pärineb suurepäraselt lõõtspillimängijalt Richard Reinolt, kes ise samuti selles sõjas käis. “Ühel ilusal suveõhtul” on mõnus ja tantsuline reinlender, milles kohtuvad Kukerpillide poolt tuntuks lauldud Kuusalu kandi laul ja “Tantsulugu” lõõtspillikuningas Aivar Teppo järgi.

Koondorkestri lugude seaded on oma olemuselt lihtsad ja neid saavad mängida igasuguses koosseisus ansamblid. Eraldi partiidena on välja toodud loo põhimeloodia, teine hääl, bass ja harmoonia (akordimärgid). Mitmes loos on eraldi partiid saatepillidele ja akordionile.

Partiid tuleks ansamblis jaotada vastavalt pillide võimalustele ja mängijate võimekusele. Viisi võib mängida ka lihtsustatult (eeldusel, et see looga kokku kõlab) või erinevast oktavist. Samas on lubatud ja isegi soovitav mängida noodis olevat materjali omapoolsete kaunistuste ja variatsioonidega (jällegi eeldusel, et see kokku kõlab). Ainsad partiid, kus (rahvamuusikapeo orkestris) varieerimine pole lubatud, on bass ja harmoonia. Lugudes, kus on eraldi saatepartii, tuleks saatepillidel, eriti kitarridel, mandoliinidel, aga ka kromaatilistel kanneldel mängida saatepartiid, mitte harjumuspärase rütmiga akordisaadet. Ka saatepartiid võib vajadusel pillidele kohandada. Toodud on ka tempod, milles lood kõlama peaks!

Käesoleva noodimaterjali põhjal valmivad seaded ühistes eelproovides suure orkestrina kokku mängides. Kui lugude “Torupillivalts / Tori kõrtsi tondilugu” ja “Valss Likmani järele” seaded on noodistatud täies pikkuses, siis ülejäänud lugudes on toodud vaid elemendid, mille põhjal lõplik seade alles ehitatakse. Kavas on ka kaks laululugu, kus kõik mängijad võiksid võimalusel laulda vähemalt refrääni.

Mängime rõõmu ja südamega! Kuulame üksteist!

Juhan Uppin
liigijuht

 

  1. Torupillivalts / Tori kõrtsi tondilugu   KUULA!

– partituur

– viis

– akordion

– saade

– bass

  1. Jaan Pihti polka   KUULA!

– partituur

– viis

– II hääl

– saade

– bass

  1. Valss Likmani järele   KUULA!

– partituur

– viis

– II hääl

– akordion

– bass

  1. Ühel ilusal suveõhtul   KUULA!

– partituur

– viis

– II hääl

– bass

  1. Kallike kaugel   KUULA!

– partituur

– viis

– II hääl

– bass

 

Kandled

Hea kandlemängija!

Pill häälele, pill häälele…

Sätime oma pillid häälde ja koguneme jälle suureks mängukooriks, et kõik üheskoos teha suur kummardus nendele inimestele, kes on meie rahvuspilli arengu ja kujunemise eest hea seisnud – pillimeistrid, õpetajad, mängijad.

Peened sõrmed lõid pilli, kaval käsi lõi kannelt…

Kaval peab selle kandlemängija- ja meistri käsi olema, kes on kaasas käinud pilli muutustega ajas ja kes on suutnud tänapäeva kaasa tuua erinevaid kandlemängu stiile.

Nüüd algavad noodilood…

Traditsiooniliselt on pilli õpitud kuulmise ja matkimise teel, mõne hea mängija eeskujul. Seetõttu on meil igast rahvamuusika palast mitmeid väikeste erinevustega variante. Kasuta sinagi lugude õppimisel oma teravaid kõrvu ja matkimist ning proovi julgelt varieerida.

Minu arm…

Nii kõlab saabuva peo juhtmõte. See mõte on olnud läbiv ka kandlerepertuaari valimisel. Seekordsel kandlepeol saame näha ja kuulda väikekannelt, päkarauakannelt, külakannelt, rahvakannelt ja kromaatilist kannelt. Mängimiseks valitud lugudes seast leiab ammu tuntud kandleklassikat, rahvalaulu seadeid ja ka uudisloomingut.

Minu eeskuju ja suunanäitaja…

Pöörame tänulikud pilgud vanade meistrite poole ja saame innustust uue põlvkonna mängijatest. On suur õnn, et meil on siiani võimalus osa saada rahvaliku kandlemängu traditsiooni kandjate mängust.  Elame suure huviga kaasa Eesti esimesele kromaatilise kandle doktorandile ja rõõmustame südamest aina kasvava kandlekogukonna üle.

Täname sind, hea pillimeister, õpetaja, mängija!

Pille Karras – väike- ja rahvakannelde liigijuht
Ella Maidre – kromaatiliste kannelde liigijuht

VÄIKEKANDLED

  1. Sokusarve labajalavalss

– partituur

– D väikekandled

– G väikekandled

– trio

  1. *** Kolmetärnilugu

– partituur

– D väikekandled

– G väikekandled

– 12-keelne väikekannel

– akordivõtete tabel

  1. Kasatskid
  2. Sarvelugu

RAHVAKANDLED 

  1. Valss Tähnase järgi
  2. Looga ja Aarna reilender
  3. Samrootsiuse jõululugu
  4. Koidula valss

KROMAATILISED KANDLED

  1. Setu süit rahvapilliorkestrile

1) Setu kasatsk

– partituur

– kannel I

– kannel II

– kannel III

2) Kamarinskaja

– partituur

– kannel I

– kannel II

– kannel III

 

  1. Ei saa mitte vaiki olla

– partituur

– kannel I

– kannel II

– kannel III

– bass

  1. Villakombalii

– partituur

– kannel I

– kannel II

– kannel III

– basskannel

– kontrabass

– laul

 

  1. Juubeldagem!

– partituur

– kromaatiline kannel

– G väikekannel

– basskannel

ÜHENDKOOSSEIS

  1. Pastime

– partituur

– tamburiin, trumm

– koor

– G väikekannel

– D väikekannel

– kannel I

– kannel II / rahvakannel

– basskannel

 

  1. Tarantella

– partituur

– G väikekannel

– D väikekannel

– kannel I

– kannel II

– kannel III / rahvakannel

– kannel IV / basskannel

 

  1. Valss filmist “Kevade”
  2. Polkad suurtelt meistritelt

– partituur

– kannel I

– kannel II

– G väikekannel

– D väikekannel

 

  1. Esä taivan

– partituur

– elektrikitarr

– koor

– D väikekannel I

– D väikekannel II

– kannel I

– kannel II

– kannel III

– rahvakannel

– basskannel I

– basskannel II

 

  1. Labajalad

– partituur

– G/D väikekannel

– kromaatiline / rahvakannel

 

Torupillid

Saabuv rahvamuusikapidu on väga eriline, sest esmakordselt Eesti ajaloos saavad ühel laval kokku pea kolmkümmend torupillimängijat. Mul on hea meel tervitada Sind, hea torupillimängija, selles vahvas ning vägevas koosluses. See ühismängu kogemus saab olema väga eriline.

Repertuaari valik sai tehtud puhtalt torupilli muusikat ning instrumenti ennast silmas pidades. Lisaks tänaste mängijate eeskujude, kunagiste vahvate torupillimängijate Jakob Kilströmi, Juhan Maakeri ning Jaan Pihti muusika kõrval, on esindatud ka Eesti torupilli elluärataja meister Ants Tauli looming, mida ta tuleb koos meiega rahvamuusikapeole ette kandma. Oma isiklikku kiindumust ning austust torupilli vastu kannan edasi meie kõigi kaudu enda loodud Torupilli marsi näol, mis on spetsiaalselt kirjutatud rahvamuusika peo tarvis torupillidele.

Kõik valitud lood ning seaded peegeldavad instrumendi ja selle muusika toredust, uhkust, mitmekesisust ning vägevust.

Lood on enamasti kirja pandud partituuri näol, et mängijal oleks võimalik loo terviklikkust õppeprotsessi käigus jälgida. Et materjali omandamine võib meetodite poolest mängijate vahel üsna erinev olla, oleme lisanud partituuri kõrvale ka loo vormi, mis loodetavasti on lugude õppimisel toeks. Märgin siinkohal ära, et vormi välja kirjutades oli tarvilik mõnes loos teha väikeseid mööndusi. Et vormi mitte väga kirjuks ajada, ei olnud võimalik täpselt välja tuua, milline partii millist häält mängib, vaid keskendusime pigem sellele, et välja tuua milline partii millises kohas üldse parasjagu kaasa teeb. Sel moel on lihtsam materjali pähe õppida.

Kivisse ei ole raiutud ka see, et mängija ainult ühte partiid loo jooksul mängima peab. Partiisid võib kombineerida. Arvatavasti alles ühisproovides paneme need detailid täpsemalt paika, sest seda õiget kõla kogeme ju alles siis kui kokku saame.

Oma raskuse astmelt ei pruugi väljavalitud lood olla just need kergeimate killast, kuid mingi siht, eesmärk, sellega ühes ka töö ja vaev, käib ju iga võimsa ettevõtmisega ometi kaasas :). Igas loos on partiid, mis peaks kõigile jõukohased olema ning kui just sel korral ei ole, siis juba järgmisel korral kindlasti. Saabuval peol on meie ressursid mängijate arvu näol hulga suuremad kui me arvatavasti varasemalt igaüks kogenud oleme. Liigijuhina olen võtnud eesmärgiks lugusid valides ning seadeid tehes selle, et muusika annaks torupillile väe ja et meile mängijatena kanduks see vägi edasi.

Loodan väga, et see eesmärk täitub. Et need lood Sind inspireeriks ning et meil kõigil saaks ees olema üks erakordne retk ühes meie vahva torupilliga.

Head peo ootust ning nauditavat harjutamist soovides,

Katariin Raska
liigijuht

  1. Kilströmi labajalad

– partituur

– torupill I

– torupill II

– torupill III

– torupill IV

  1. Veltsandi polka
  2. Vakatantsi lugu

– seade

– meloodiad

  1. Karksi
  2. Torupilli marss

Viiulid

Viiulite kaunis varjunditerohke kõla mõjub inimestele tavaliselt lummavalt ja mõnikord isegi veidi ebamaiselt. Koosmängust sünnib vägev energia, millest saavad rõõmu tunda igas eas ja erinevas pillivaldamise astmes olevad inimesed. Muusika tõepoolest ühendab ja puudutab nii mängija kui ka kuulaja hinge.

Enamik peole valitud viiulilugude seadetest on sündinud lastega koos pilli mängides. Pidulugude valiku tegemisel kuulasin noorte viiulimängijate arvamust.

Rõõmu ja lusti soovides!

Kristi Alas
liigijuht

  1. Harju valss
  2. Polka Pärnumaalt

– partituur

– I viiul

– II viiul

– III viiul

  1. Toropilli lugu

– partituur

– I viiul

– II viiul

– III viiul

– IV viiul

  1. Ringvalts

– partituur

– I viiul

– II viiul

– III viiul

– IV viiul

– V viiul

  1. Kesköine polka

– partituur

– I viiul

– II viiul

– III viiul

– IV viiul

 

Lõõtspillid

Lõõtspillide lood pärinevad viielt silmapaistvalt pillimehelt eesti lõõtspillitraditsioonis. August Teppo oli omaloodud pillil ka oma aja parimaid mängijaid. Tema salvestatud mängu kuulates võib leida tuttavaid mängustiili elemente, mida kasutavad kõik hilisemad teppo-tüüpi lõõtspilli mängijad. August Teppole järgnenud põlvkonna parimaks ja mõjukaimaks mängijaks võib pidada Karl Kikast, kes lihvis paljud vanemad mängustiili ja lugude iseärasused laiemale kuulajaskonnale arusaadavamaks ning laiendas lõõtspillil mängitavat repertuaari. Karl Kikase lood, mängustiili ja rolli võttis üle Aivar Teppo, kes samuti täiendas oluliselt nii teppo-tüüpi lõõtspilli repertuaari kui mängutehnikat.

Vanemasse, Kikase-eelsesse ehk August Teppo koolkonda võib tinglikult lugeda ka pillimeistri pojapoja Heino Teppo, kes päris oma vanaisa ja isa lood ning mängustiili. Tema eakaaslase ja sõbra Elmar Ruusamäe lihtne ja ehe mängustiil ning tema lugude iseloom sobituvad samuti pigem vanema koolkonnaga.

Nootides on toodud lisaks viisile ka parema käega mängitav saatehääl, mis on väga oluline pillimehe mängustiili tabamisel ning annab tegelikult ka ettekujutuse mängustiili muutumisest. Vasaku käe partiid pole noodistatud, see on ühtse, lõõtspillipärase faktuuriga kõikides lugudes. Harmoonia ja teatud kohtades ka lõõtsa liikumise suuna muutust tähistavad akordimärgid. Lugudes võib varieerida, mängida teist häält, mängida madalamas või kõrgemas oktavis, mängida lihtsalt saadet jne. Valmis tasub olla ka helistike vahetuseks!

Lõõtspillimängijad on harjunud noodi asemel õppima kuulmise järgi. Rahvamuusikapeo lood õpitakse selgeks pigem noodiga kaasnevate õppevideote ja originaalsalvestiste järgi ning ühistes proovides, kus lahatakse nii erinevate mängijate stiilielemente kui pannakse paika lugude seaded. Käesolevad noodid on aga suurepärane võimalus kogu rahvamuusikapeo seltskonnale tutvuda vahvate Eesti lõõtspillilugudega!

Juhan Uppin
liigijuht

  1. Loosu küla polka / Nooreea polka
  2. Võru valss
  3. Voorimehe troska / Kilu-Mari reinlender
  4. Polka
  5. Armukadedus

Näppepillid

Näppepillide repertuaari moodustavad viis lugu, igaüks oma karakteriga. Silmas on peetud vaheldusrikkust – on polkad, labajalad, valss ja tantsulugu Setomaalt. Lisaks traditsioonilisemale repertuaarile tahab näppepillide plokk pakkuda ka midagi uudset ja värsket. Selleks on tellimuslugu ansamblilt Etnosfäär, mis seob Siberi eestlastelt kogutud lõbulaulu kaasaegsete väljendusvahenditega.

Kõigi lugude noote tuleks võtta kui kaarti muusikalise materjali omandamise teekonnal. Tegelik muusikaline “maastik” kujuneb õppimise, suhtlemise ja proovide käigus ning avaldub oma täies ilus alles Rahvamuusikapeol lahvatavas ühise rõõmu ja energia laines.

Joosep Sang
liigijuht

  1. Labajalgade popurrii
  2. Ma kõndisin vainul
  3. Lõõtsalugu Setomaalt
  4. Tervo no küla

– partituur

– laul

– ukulele

– akustiline kitarr

– mandoliin

– bass

  1. Kaks polkat Victor Compe järgi

– partituur

– mandoliin I

– mandoliin II

– mandoliin III

Akordionid

Sel aastal koosneb Rahvamuusikapeo jaoks loodud akordioniliigi repertuaar eesti rahvamuusikast ja autoriloomingust. Autorid-seadjad tunnevad akordionit ja selle võimalusi suurepäraselt ning on lugudes välja toonud akordioni parimad omadused ja kasutamisvõimalused.

Palades on akordionit kasutatud nii viisi kui saatepillina: mängijatel on võimalus mängida suures akordioniorkestris, samas olla laulja ja saatja rollis üheaegselt või moodustada hoopis kaasaegne bändikoosseis ja astuda üles koos räppariga.

Lugudes on kasutatud nii traditsioonilisi kui kaasaegseid seadmisvõtteid, mille kaudu räägib iga pala oma loo.

Kristel Laas
liigijuht

  1. Kojusaabumine

– partituur

– akordion I

– akordion II

– akordion III

– akordion IV

– soolo akordion

  1. Kuu mängib kudrustega

– partituur

– akordion I

– akordion II

– akordion III

– akordion IV

  1. Uhti, uhti uhkesti

– partituur

– akordion I

– akordion II

– akordion III

– akordion IV

– bass, trummid

  1. Poolamäe räpp

– partituur

– akordion I

– akordion II

– akordion III

– akordion IV

– akordion IV räppariga

– räppar

– bass, trummid

  1. Paigalejäämise polka

– partituur

– akordion I

– akordion II

– akordion III

– akordion IV

– bass

(https://2019.laulupidu.ee/rahvamuusika/)