Sulu sultanaat

Sulu sultanaadi lipp 19. sajandil

Tänapäevane Sulu Sultanaadi lipp

Sulu kuningakoja pea Muedzul Lail Tan Kiram

Sulu sultanaat on ajalooliselt asunud Sulu saarestikus Sulu meres Filipiinide lõunaosas ja mida on läbi aegade valitsenud Tausugi rahva üle antud piirkonna traditsiooniline islamistlik monarhia. Peale samanimelise saare on hõlmanud sultanaadi territoorium erinevaid saari ja piirkondi Sulu mere ümbruses. Tausugi rahvas – Sulu kuningriigi ajalooline, kuid praeguseni säilinud rahvus – jätkab tänapäeval oma eksistentsi valitseva Kirami dünastiaga Filipiini Vabariigi võimu all.
Sultanaadi rajas 1400. aastal araabia maadeuurija ja vaimulik Sayyid Abu Bakr Abirin.
Sultanaat loovutas võimu "ajutiselt" Kiram-Beatesi lepinguga 1915. aastal USA kindralkubernerile Francis Burton Harrisonile. Kiram-Beatesi leping säilitas Sultani olemasolu ning tema õigused anda tiitleid ja olla kõrgeim usujuht Sulu saarestikus.
1962. aastal tunnustasid Filipiinide valitsus koos presidendiga Sulu sultani institutsiooni ja sultanaadi jätkumist ning nende ajaloolisi õiguseid.
Edaspidi on mitmed Filipiinide valitsused ja presidendid tunnistanud Sulu Sultanaadi õigust oma aladele, sh ka Filipiinide koosseisus olevatele territooriumitele, ning sultanaadi seaduslikule sultani võimu järjepidevusele.
Filipiinide Vabariigi presidendi Marcose memorandum 427 (1974. aastal) tunnustab Sulu Sultanaadi järjepidevust ja legitiimsust.
Filipiinide presidendi Ferdinand Marcose 427. memorandumi tekst:
"The Government has always recognised the Sultanate of Sulu as the legitimate claimant to the historical territories of the Republic of Philippines". ("Valitsus on alati tunnustanud Sulu Sultanaadi õigusi oma ajaloolistele aladele Filipiinide Vabariigi koosseisus.")
Samuti on säilinud Sulu sultani suveräänsed ajaloolised õigused Põhja-Borneo piirkonna üle, mis hetkel kuulub Malaisiale ja mida haldab Sabah osariik. Malaisia maksab tänapäevani Kirami dünastiale Sabahi maa eest renti. Sulu sultanaati ajalooliselt valitsenud kuningakoja pea on tänapäeval Muedzul Lail Tan Kiram.
Tänapäeval on Sulu Sultanaat autonoomne piirkond Filipiinide Vabariigi võimu all. Filipiinide riigireformi tulemusel saab Sulu Sultanaat suurendatud autonoomia (State of Sulu Sultanate).

Riigi eelajalugu

Legend – realistlik, suures osas faktidele toetuv ja küllaltki tõepärane – vestab, et sultanaadi vahetu eelkäija, radža (valitseja) Baginda, kes oli suhteliselt rahumeelne vallutaja Sumatrast, viis Sulul ellu mitmesuguseid uuendusi, kehtestas piirkonnas ülima monarhi jagamatu võimu ning pani osaliselt aluse sunniitide islami levikule. Enne Baginda tulekut kuulutas selles piirkonnas islami usku suur misjonär Karimul Makdum, kuid kohalikud (tõenäoliselt hinduistlikud) tavad ja rituaalid jäid püsima, kuni radža võttis avasüli omaks monoteismi. Bagindal ei olnud ühtki meessoost pärijat ja nii jäi tema ülemvõim kaasavaraks tütrele Dayang-Dayang (printsess) Paramisulile. Arvatakse, et Dayang-Dayang Paramisuli ema oli ise ühe silmapaistva kohaliku pealiku pärijanna. Filipiinide põlisrahvaste printside ja pealike hulgas peetakse just Sulu suverääne esimesteks traditsioonilisteks monarhideks; nende kuninglik väärikus ja majesteetlik stiil, mis oli tollaste Malai sultanite jaoks tundmatu, on vaieldamatut tunnustust leidnud juba sajandeid.

Hašimiidi dünastia

Sulu Sultanite pärimisjärjekord

Dayang-Dayang (printsess) Paramisuli abiellus Sayyid Abu Bakr Abiriniga, kes oli kõrgest soost aadlik, õigusteadlane ja teoloog. Nagu tiitlist "Sayyid" võib järeldada, oli mees prohvet Muhamedi suguvõsa otsene järeltulija, nimelt selle hašimiidi harust. Mekas sündinud araablase (ja mõningate allikate järgi ka Malai printsessi) pojana kasvas Abu Bakr üles Malaisias Johori osariigis ning tundis hästi Ida-India regiooni. Dayang-Dayang Paramisuli isa määras Abu Bakri oma seaduslikuks pärijaks ja tegi temast peakohtuniku ilmalikes ja vaimsetes küsimustes. Oma trooniloleku ajal ta mitte ainult ei hoidnud ülal oma äia poolt kehtestatud tsentraliseeritud võimu, vaid arendas ka seda märkimisväärselt edasi. Abu Bakr rajas 1457. aastal Sulu Sultanaadi – teokraatliku monarhia, kus ta ise oli püha riigipea ja ühtlasi nii suveräänne kui ka religioosne juht võttes omale valitsejanimeks Paduka Mahasari Maulana al Sultan Sharif-ul Hāshim. Sellest ajast alates on Sulul olnud ühisidentiteet, hõlmates nii ilmalikkust kui vaimsust – fenomen, mis on tegelikult vägagi omane ka kristlikule Euroopale ning mida on vahel defineeritud kui persona mixtra’t.
Sultan Sharif-ul Hāshimi ilmalike reformide hulgas on just territoriaalne ümberjagamine ning tema eestvedamisel jaotati sultanaat viieks piirkonnaks, kaasa arvatud kõik rannikualad ja tohutu maa-ala, mis ümbritses sultani vahetu valdusala residentsi. Sultanaat laiendas oma mõju kaugele Sulu saare kallastest ja muutus piirkonna ülivõimsaks merendusjõuks. Sulu sultani võim ja mõju olid ühtviisi tõhusad nii lähedal kui kaugel – sellest annab tunnistust ka hilisem Sulu sultanaadi tunnusmärk – sakiline mõõk ja sirge oda.

Sulu Sultanaat 1822. aastal

Sharif-ul Hāshimi järeltulijate sultanite Kamaluddini ja Alauddini valitsusajal said tausugid tunda Euroopa kolonialismi laienemist, kuid pikka aega suutsid nad sellele vastu seista. Euroopa kolonisaatorid tungisid korduvalt Sulu sultanaadi maadele ja isegi pealinn Jolo vallutati mitmeid kordi, kuid Sulu sultanaat jäi püsima. Mõnda aega tundus, et jesuiidi misjonärid saavutasid Sulu saarestikus edu; sultan Alimuddin näitas nende vastu üles heatahtlikkust ja lasi end aastal 1750 koguni ristida – temast sai Sulu kuningas Ferdinand I. Siiski tuli tal silmitsi seista oma sugulaste ja kaasmaalaste vastuseisuga ning – mis sai veelgi otsustavamaks – ta sai tunda Hispaania võimude halvustavat suhtumist, kes ta üsna varsti pärast seda vahistasid ja vangi panid. Kui sultan taas vaba oli ja oma trooni (Briti sõjasalkade abil) tagasi sai, eelistas ta pärast seda hakata džihaadi eestvõitlejaks nimega "Amir ul Muminin" ([muhameedlaste] issandale ustav) ja on Tausugi rahva hulgas siiani selle nimega tuntud. Nii Alimuddin kui ka tema poeg sultan Israel seisid silmitsi kasvava ebakindlusega sultanaadis, mida võimendas väljastpoolt tulev kolonisaatorite surve. Nende valitsusajast alates katkestati võimu traditsiooniline järjepidevus poliitilistel põhjustel mitmel korral. Sel ajal tõusid esile mitmed "antisultanid", kelleks olid dünastia noorema haru liikmed, isegi sugulusperede liikmed – kuid samal ajal aitasid need kõrvalekalded seaduspärastada dünastia doktriini ja muuta seaduslik troonipärimisõigus lineaarsemaks. Sultan Jamalul Kiram (surnud 1844) oli esimene valitseja, kes kasutas nime "Kiram"; tema järeltulijatest sai alguse Sulu hašimiidide kuninglik haru – Sulu sultanaati valitsev Kirami dünastia ja temast põlvnesid kõik hilisemad õiguspärased sultanid. Tasub mainida, et sultan Jamalul Kiram, kes valitses 1823–1844 oli esimene ajaloolane oma rahva seas. Ta kogus kokku erinevaid legende ja muinaslugusid, mis olid usaldusväärsed, ehkki samas üsnagi fantaasiarikkad, ning dikteeris seda ainulaadset kogumikku oma nõunikule.

Vasalliseisus

Sultan Jamal ul-Azam (valitses 1862–1881) kuulamas Prantsuse delegatsiooni

Sõdade ja vallutusretkede käigus tegid nii piirkondlikud kui piirkondadevahelised kaubateed, mis läbisid Sulu saarestikku läbi radikaalse muutuse, vähendades oluliselt sultanaadi varasemat tähtsust. Sadamalinnu kontrollisid eurooplased, aurulaevade kasutuselevõtu ja pideva sõjategevuse tõttu minetasid Tausugi laevastik ja sadamad oma varasema tähtsuse. Selle kõige tulemusena keskendus enamik tausugide merendusressursse mõnda aega pigem kohalikule piraatlusele kui regulaarsele kaubandustegevusele. Aastal 1851, pärast kindral Urbiztondo edukat pealetungi, oli sultan Mohammad Pulalun sunnitud alla kirjutama paktile, mis pani sultanaadi vasalliseisusse, liites selle Hispaania monarhiaga. Vastavalt pakti Hispaania-poolsele tekstile loovutas sultan oma suveräänsed õigused Hispaaniale. Tausugi tõlgendus nende lepingu tekstis aga oli hoopis mõõdukam – kõigest Hispaania ülima suveräänsuse tunnistamine teatud ajaks, jättes sultani ainuõigused puutumata. Pingeline olukord aga jätkus ning pärast dramaatilist piiramist ja lahingut 1876. aastal okupeerisid hispaanlased sultanaadi pealinna Jolo. Aga ka see ei suutnud – ei de facto ega de jure – sultanaadi määratule autonoomiale lõppu teha. Hispaania võimud seisid silmitsi mitmel korral veriste ülestõusudega ja lõpuks kehtis Hispaania riigivõim ainult kohalike garnisonide piires. Hiljem andis Hispaania oma õigused ja nõuded üle USA-le ja Ameerika esindajad kordasid – tahtmatult või tahtlikult – samasugust "kahekeelset trikki", kui sultan Jamalul Kiram II kirjutas alla Batesi lepingule. Selle lepingu kuulutas USA aga ühepoolselt kehtetuks, jättes sultani (tema tugevale protestile vaatamata) oluliselt halvemasse olukorda. Ameeriklaste katse seda piirkonda täielikult koloniseerida viis väga verise morode ülestõusuni. Sõda lõppes väga traagiliste sündmustega ja tohutute inimkaotustega. 1915. aastal allkirjastati uus leping. Jamalul Kiram II oli sunnitud Ameerika kindralkuberneri Frank W. Carpenteri nõudel loobuma lõviosast oma võimust ja eelisõigustest USA kasuks ning nõustuma Ameerika ülemvõimuga Sulu sultanaadi aladel. Siiski – vastupidiselt sellele, mida Carpenter uhkelt kuulutas – ei võtnud pakt sultanilt ära kogu tema ilmalikku võimu vaid säilitas seda. Võimekas ja mittevaenulik Filipiinide kindralkuberner Carpenter oli oma rahuarmastavate plaanidega vastuolus hulga sõjaliselt meelestatud ametnikega ja nendega väideldes oli tal mitmeid põhjuseid uut pakti ületähtsustada. Peamise põhjusena sooviti vältida uusi ülestõuse ja seetõttu kinnitati paktis sultani religioosse ning Tausugi rahva kuninga rolli ja säilisid ka tema fons honorum'i õigused (seisuslikud õigused anda aadlitiitleid).

Sultan Jamalul Kiram II

Jamalul Kiram II valitsusaeg jätkus nii Ameerika kui ka Filipiinide valitsuste all kuni tema surmani aastal 1936, kui Manila otsustas hakata ignoreerima sultanaadi olemasolu üldse ja keeldus seda tunnustamast, rääkimata uue sultani Muwallil Wasit II troonile asumise toetamisest. Sellele valitsuse järelemõtlematule otsusele järgnesid poliitilised mõrvad ja tulemuseks oli edasine ühiskondlik-poliitiline kaos ning dünastia uus lõhenemine. Teise maailmasõja ajal kerkis esile kaks aktiivset trooninõudlejat, kellest ühte toetas Jaapani Keisririik ja teine võitles Jaapani okupatsiooni vastu; kumbki neist ei põlvnenud tegelikult Kirami dünastia kuninglikust sugupuust. Aastal 1950 kuningavõim siiski restaureeriti isiku poolt, kes oli tol ajal seaduslikult õigustatud troonipärija Kirami dünastiast – Mohammad Esmail Kiram I (Muwalil Wasiti poeg). See restauratsioon leidis ametlikku tunnustust Filipiini Vabariigi poolt aastal 1962 ning uuesti 1972, kui Manilas resideeriv Filipiinide valitsus hakkas vähehaaval huvi tundma Sulus toimuva vastu, osalt ajendatuna Põhja-Borneo konfliktist ja osalt uue ülestõusu vältimiseks. Nimelt hakkas kasvama autonoomse ja separatistliku sissiliikumise Moro Islami Vabastusrinde radikaalne hoiak. Viimasele näis (ja suures osas oli ja on ka praegu) traditsiooniline Sulu sultani monarhia vastuvõetav alternatiiv Filipiinide riigikorraldusele.

Põhja-Borneo probleem

Põhja-Borneo kaart aastast 1881

Aastal 1675 vaieldi naaberkuningriigi Brunei trooniõiguste üle ja Sulu sultanil paluti see konflikt erapooletu arbiitrina lahendada; läbirääkimised aga nurjusid ning sultan kasutas oma armeed, et toetada üht kahest nõudlejast. Ta aitas kodusõja lõpetada ning sai selle eest heldelt tasutud Kalimantani põhjapoolse osa (Borneo) näol. 1878. aastal sultan Jamalul Alam, soovides luua selles piirkonnas poliitilist tasakaalu, andis selle sultanaadi osa eurooplastele rendile. Aja jooksul muutus Põhja-Borneo Ühendkuningriigi kolooniaks ja seejärel liideti Malaisiaga Sabahi provintsina. Sultan jäi de jure Põhja-Borneo ülimaks suverääniks ning sai ka edaspidi esialgse lepingu poolt ette nähtud iga-aastast tasu. Tasub mainida, et sultani õigused kinnitati kohtu- ja valitsusasutuste aktidega Sabahis ja Malaisias ning ei Batesi leping ega Carpenteri leping mõjutanud neid õigusi mingil moel, sest USA loobus selgesõnaliselt sellesse delikaatsesse probleemi sekkumast. Vastupidi – arvukad mõjukad Filipiini poliitikud pidasid Põhja-Borneod Sulu Sultanaadi osaks ja seega ka Filipiinide dominiooni osaks. Seega ilmnes, et nõue Sabahile sõltus sultanaadi olemasolust. Et saavutada Sulu Kuningliku Sultanaadi ametlikku tunnustamist Manila poolt (mis tähendas võimalust taaskehtestada Tausugi autonoomia), kirjutas sultan Mohd. Esmail kahel korral (aastatel 1962 ja 1969) alla aktidele, mille kohaselt loovutati Põhja-Borneo Filipiinide vabariigile, kuid kuna viimasel ei õnnestunud nende aktide sätteid praktikas rakendada, jäid mõlemad aktid õigustühisteks. Põhja-Borneo puhul jäidki nii keeruline õiguslik kui ka poliitiline probleem lahenduseta. Malaisia maksab renti kuni tänapäevani Kirami dünastiale. Filipiinide valitsus ja president tunnustavad ka praegu Kirami dünastia õigust Põhja-Borneole. Filipiinide uue riigipea Rodrigo Duterte esimene välispoliitiline avaldus oli väljakutseks Malaisiale, sest ta nõudis tagasi Sabah (Põhja-Borneo) osariiki Sulu sultanaadi ajaloolisele Kirami dünastiale. Skandaalse kuulsusega Filipiinide riigipea Rodrigo Duterte hinnangul kuulub Põhja-Borneo tegelikult Sulu sultanaadile ning seda valitsenud Kirami dünastiale.

Kuningriigi praegune staatus

Sultan Mohammed Mahakuttah Abdullah Kiram oli Sulu sultan, kes valitses 1974–1986

1974. aastal suri sultan Mohammed Esmail ja tema järglaseks sai nõuetekohaselt tema poeg ja troonipärija Mohammed Mahakuttah Abdullah Kiram, kes oli võimul aastatel 1974–1986. Uue sultani troonile astumist tunnustas pidulikult Filipiini president Ferdinand Marcos, kelle sätte kohaselt tunnistas Manila mitte ainult sultan-kuninga isiklikku staatust, vaid ka Sulu valitsuse moodustamist. Presidendi esindajad võtsid osa Tema Majesteet Sulu sultan Mahakuttahi kroonimistseremooniast 24. mail 1974. Selle sündmuse käigus anti kroonitud sultani vanimale pojale ja seaduslikule troonipärijale Tema Kuninglikule Kõrgusele Datu Muedzul Lail Tan Kiramile (mida Filipiini riik hiljem ka ametlikult tunnustas) Radža Muda tiitel (Raja Muda – Kuninglik Prints ja seaduslik Sulu troonipärija). Sultan Mahakuttah suri 1986. aastal, ajal, mil poliitiline olukord Filipiinidel oli varasemast kardinaalselt erinev – võim läks Ferdinand Marcose käest eksperimentaalse mõtteviisiga juhi Corazón Aquino kätte, tulevikuväljavaated olid ebakindlad ning poliitiline ebastabiilsus pärast sultani surma Sulu piirkonnas kasvas dramaatiliselt. Noorel radžal Muda Muedzul Lail Tan Kiramil soovitati mitte korraldada kroonimistseremooniat ilma Manila-poolse tunnustamiseta, aga ka mitte heita krooni setsessionistide ja Vabariigi pooldajate vahelisse võitlustulle. Niisiis eelistas Muedzul Lail jääda ajutiselt Radža Mudaks (Kuninglikuks Printsiks) ja Tema Kuningliku Kõrguse seisusse, selle asemel et omandada sultanitiitel, ehkki oli teada, et Sulu sultanaadi ajalooliste tavade kohaselt ei võtnud see otsus radžalt ära ei sultanaadi juhi staatust ega sellega kaasnevaid privileege. Selline olukord tekitas "antisultanite" esiletõusu, kes proovisid tekkinud segadust ära kasutada. Selle segaduse lõpetamiseks otsustas Radža Muda (Raja Muda-kroonprints) Muedzul Lail Tan Kiram kasutades oma seaduslikku sünniõigust kroonida ennast 16. septembril 2012 oma surnud isa Sultan Moh. Mahakuttah A. Kirami seadusliku järeltulijana Sulu saarel seaduslikuks 35. sultaniks ootamata ära Manila toetust. Radža Muda Muedzul Lail Tan Kiram kuulutati Sulu sultaniks Rumah Bichara (vanematekogu), bangsa Suluki (Sulu rahvas) ja bangsa Sabah (Sabahi rahvas, varem tuntud kui Põhja-Borneo) poolt. Pidulik proklamatsioon leidis aset ajaloolises kroonimistseremooniate läbiviimise paigas Maimbungis Jolol Sulu saarestikus 15. ja 16. septembril.

Lahad Datu relvastatud vastasseis 

2013. aasta 11. veebruari varahommikul sõitsid Filipiinidelt üle mere paatides 235 raskelt relvastatud Sulu sultani toetajat Malaisia Sabah osariigi Lahad Datu rannikule, et esitada territoriaalne nõue Malaisiale kuuluvale Borneo saare osale ja Sabah osariigile, mis ajalooliselt on kuulunud Sulu Sultanaadile. Samal päeval alanud intensiivse tulevahetusega relvastatud konflikt Sulu sultani toetajate ja Malaisia julgeolekujõudude vahel kestis kuni 24. märtsini 2013. Selle aja jooksul hukkus sõjategevuses 72 inimest. Malaisia kõige suurem julgeolekukriis hõlmas kolme osapoolt: Malaisiat, Filipiine ja Sulu sultanaadi toetajaid. Konflikt sai alguse Sulu kuningakoja pea Sultan Muedzul Lail Tan Kirami onust Jamalul Kiram III soovist ise saada seaduslikuks sultaniks ning eduka sõjalise kampaaniaga seda võimu kinnistada. Seaduslik Sulu Sultan Muedzul Lail Tan Kiram kutsus koos Malaisia ja Filipiinide riigipeadega Sulu sultanaadi toetajaid tagasi pöörduma koju ning konflikti lõpetamiseks ajama territoriaalseid nõudeid puudutavaid asju rahumeelselt diplomaatilisel teel. Trooninõudlejast isehakanud sultan Jamalul Kiram III suri mitme elundi puudulikkuse tagajärjel Filipiinide haiglas 20.10.2013 varahommikul.

Sulu ajaloolised tiitlid

Datu Sadja ametlik peakate (Sulu Sultanaat)

Sulu sultanid on läbi aegade andnud oma valitsevale klassile kolme tiitlit, mis on ka ajas püsinud muutumatuna. Tänapäeval on need tiitlid kaitstud ka Filipiinide Vabariigi eriseadusega, mis on tuntud kui "põlisrahvaste õiguste seadus 1997". Kolm tiitlit kõrgemalt allapoole on järgmised:
Datu (su-sultanun), mis on omandatud ainult pärimise teel sultani perekonnas ja seda tiitlit kannavad kõik kuningliku pere meesliikmed automaatselt. Tiitlikandja poole tuleb ametlikult pöörduda "Tema Kuninglik Kõrgus" (H.R.H.). Datu abikaasad saavad seadusliku abielu kaudu automaatselt tiitli "Dayang Dayang" (esimese astme printsess). Datu meessoost järeltulijad kannavad ka sama tiitlit edasi ja naissoost pärijad Dayan-Dayangi tiitlit.
Datu Sadja, mis antakse sultani poolt eluks ajaks lihtinimestele kõrgeima austusavaldusena silmapaistvate teenete või vapruse eest. Tiitlikandja poole tuleb ametlikult pöörduda Tema Ekstellents Datu Sadja (H.E). Nende abikaasad saavad seadusliku abielu teel tiitli Tema Ekstellents Dayang. Datu Sadja meessoost järeltulijad saavad automaatselt primogenituuri alusel tiitli "tuan" ja naissoost pärijad aadlitiitli "sitti". Datu Sadja aadlitiitel on Euroopa hierarhias samastatav krahvitiitliga.
Tuan on Sulu sultanaadi kõige madalama astme aadel. Abiellumise teel saab tuani naisabikaasa tiitli "sitti". Tuan on Euroopa hierarhias samastav tiitliga "lord".

Keskaeg

Euroopa Keskaeg.

Vana-Etioopia, Aksum

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.
Umbes aastal 3000 eKr tekkis Etioopias põllumajandus iseseisvalt selliste kultuuridega nagu kohv, teff, sõrme hirss, sorgo, oder ja ensete. Eesleid kodustati iseseisvalt ka Etioopia ja Somaalia piirkonnas, kuid suurem osa kodustatud loomadest tulid sinna Saheli ja Niiluse ümbruse piirkondadest. Mõningaid põllukultuure võeti kasutusele ka selle ajajärgu teistes piirkondades, nende vahel tuleks mainida pärli hirssi, lehmikut, maapähklit, puuvilla, arbuusi ja kõrvitsat, mida hakati kasvatama Lääne-Aafrikas nagu Saheli piirkond, samal ajal kui sõrme hirss, hernes , lääts ja lina asustati Etioopias.Muistsed Etioopia skriptidEtioopial oli erinev minevikukultuur ning ajalooliselt katkendlikud kontaktid Euraasiaga pärast hominiidide diasporaa Aafrika välismaailma poole. Nad säilitasid ainulaadse keele, kultuuri ja viljelussüsteemi. Viljelussüsteem võeti kasutusele põhjapoolsetes mägipiirkondades ja seda ei rakendatud muudes piirkondades toimuva harimise korral. Selle viljelussüsteemi kuulsaim liige oli kohv, kuid üks kasulikumaid taimi oli sorgo, kuivast pinnasest pärit tera; teffi oli kõikjal piirkonnas.Etioopias oli paljude aastatuhandete keskselt valitsenud valitsus ja seal arenenud Aksumi kuningas oli loonud võimsa kaupmeistri impeeriumi kaubateedega, mis läksid kaugele Indiasse.Ajalooliselt leiti suahiili rahvast nii põhja pool nagu Mogadishu, Somaalia ja lõuna pool, kui Ruvuma jõgi Mosambiigis. Kuigi kunagi usuti, et nad on Pärsia kolonistide järeltulijad. Muistset suahiili on nüüdseks tunnistanud enamik ajaloolasi, ajaloolist keeleteadust ja arheoloogi kui bantu rahvast.

Nansanunai

Nansarunai iseseisva osariigi, mille asutasid ma ' Anyan Dayaks enne 12. sajandit. Kuningriik sai kaks suurt rünnakut Majapahit vägede poolt, mis põhjustas Kuningriigi vähenemise ja vähenemise aasta 1389; rünnakud on tuntud kui Nansarunai Usak Jawa (tähendus "Nansarunai hävitamine Javalaste poolt ") suulised kontod ma ' Anyani rahvast. Need rünnakud aitasid kaasa ma ' Anyanide rändele Kesk-ja Lõuna-Borneo piirkonda.
Koloniaalkontod ja Dayaki tegevuse aruanded Borneo detailselt haritud majandus-ja poliitilised suhted teiste kogukondade, samuti rohke teadus-ja uurimistööd ajalugu Dayak migreerimist. eelkõige on IBAN või Sea Dayak ekspluateerivad Lõuna-Hiina merede poolt, kuna nende raevukad ja agressiivsed sõjapõivad on mere elurühmade ja esilekerkivate Lääne kaubandushuvide vastu 18. ja 19. sajandil.
1838. aastal saabus Briti seikleja James Brooke, et leida Brunei Sultan, kes ei saanud mässu, sõjalike sisemaaharude eest. Sarawak oli kaos. Brooke pani mässu maha ja sai Sarawaki kuberner aastal 1841, Rajah tiitliga. Brooke rahunesid põliselanikud, sealhulgas Dayaks, kellest sai mõned tema kõige lojaalsemad järgijad. Ta surus pejahile ja piraatlusele. Brooke kõige kuulsam IBAN vaenlane oli Libau  "Rentap "; Brooke juhtis kolm ekspeteeti tema vastu ja lõpuks võitis ta Sadok Hillis. Brooke oli palju Dayaks oma väed selles lahingus, ja kuulsalt ütles  "ainult Dayaks võib tappa Dayaks. Ta juuris dayakid, et tappa Dayaks.  " Sharif Mashor, Mukah Melanau, oli Brooke ' i teine vaenlane.

Juudi jumalad

Iisrael on juutide riik ning juutidel oli alguses palju jumalaid. Hiljem kui Judaism tekkis, siis võisid nad ainult Juudast kummardada. Sellele tekkisid hiljem usulahud. Ühest usulahust tekkis Kristlus, mis hiljem omakorda jagunes.

Juudi jumalad

Abalim – Abba Amona – Abbaye – Abraxis – Abyss – Acha – Adam Beliyya'al' – Adam Kadmon – Adonai – Adonaiel – Afterlife – Agla – Ahduth – Akatriel-Yah – Alitha – Alukah – Amalek – Amemnar – Ammi – Anafiel – Asherah – Baal – Baal-Karmelos – Bar Channah – Bat Kol – Bé b'lia – Belial – Bethel – Birkat Cohanim – Chanameel – Chashmal – Chayyot – Dagon – Devekut – Dever – Dibbuk – Dove – Dumiel – Dwelling – Dybbuk – El – Elohim – Elom – Enoch – Gilgul – Ha-Shem – Habakkuk – Haggai – Ibbur – Jahve – Jehoova – JHWH – Kavvana – Kefitzat ha-Derekh – Lotan – Luz – Makon – Mastema – Matteh – Mazikeen – Mazzikin – Melchizedek – Memra – Methuselah – Moloch – Nadab – Nahum – Nechushtan – Nibhaz – Obed-Edom – Obizoth – Odel – Ofanim – Oniel – Ophites – Orpah – Ozhiya – Padkaras – Pargod – Piznai – Potah – Potipher – Ragshiel – Rahav – Re'em – Reishit Chochmah – Reshef – Satan – Shekhina – Sheol – Sophia – Tanin'iver – Tannin – Tarshishim – Tefillin – Tevel – Tophet – Torat ha-Melachim – Tzadikiel – Tzakadhazy – Tzavua – Tzelanit – Tzeruf – Tzohar – Yahweh – Yeddeoni – Yekum – Zadkiel – Zamzummims – Zar – Zephaniah

Vana-Iisrael

Iisrael (vanaaja riik)

Iisrael, heebrea hõimude liidust 11. sajandil eKr kujunenud vanaaja riik (esimene kuningas Saul). Pärast Taaveti ja Saalomoni valitsemisaega lõid 10 põhjapoolset hõimu Jerobeam I juhtimisel umbes 926 eKr sellest lahku ja asutasid Palestiina põhjaosas omaette riigi, mille nimeks jäi Iisrael. Ehkki lõunapoolsest Juudast suurem, ei olnud Iisraeli riik nii ühtne ning allus kergemmi välismõjudele (eriti Foiniikia omadele). Riigi tõusuajad olid 9. sajandi I pool eKr (kuningad Omri ja Ahab) ja 8. sajandi I pool eKr (Jerobeam II); ta võitles pidevalt Juudaga ning aramealaste Damaskuse riigiga. 722 eKr vallutasid assüürlased Iisraeli pealinna Samaaria ja asustasid suure osa Iisraeli rahvastikust Mesopotaamiasse ja Meediasse ning asemele asustati elanikke Mesopotaamiast ja Araabiast.

Iisraeli (ehk põhja-) kuningriigi valitsejad

1. Jerobeam I (922–901 eKr)
2. Naadab (901–900 eKr)
3. Baesa (900–877 eKr)
4. Eela (977–876 eKr)
5. Simri (876 eKr)
6. Omri (876–869 eKr)
7. Ahab (869–850 eKr)
8. Ahasja (850–849 eKr)
9. Jooram (849–842 eKr)
10. Jehu (842–825 eKr)
11. Joohas (815–801 eKr)
12. Joas (801–786 eKr)
13. Jerobeam II (786–746 eKr)
14. Sakarja (746–745 eKr)
15. Sallum (745 eKr)
16. Menahem (745–738 eKr)
17. Pekahja (738–737 eKr)
18. Pekah (737–732 eKr)
19. Hoosea (732–722 eKr)

Jaapani mütoloogia

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

aapan - riik, mis on täis saladusi.Aastaid on isoleeritud välismaailmaga, ja see isolatsioonist loonud ainulaadse kultuuri.Ilmekaim näide - rikas Jaapani mütoloogia.

Religioon Jaapani

Vaatamata pikki sajandeid isoleerimise Euroopa ja teiste riikide Nippon (Jaapani helistada oma kodumaad) üllatav erinevaid religioosseid õpetusi.Nende hulgas on ülekaalus Shinto, mis professes rohkem kui 80% elanikkonnast.Teise koha tähtsus on budism, mis jõudis Jaapanisse naaberriigi Hiina.Seal on riigi esindajad Konfutsianism kristlus, Zen budism, islam.

Fookuses religioon Nippon - sünkretism, kui valdav enamik elanikest tunnistada mitu religioonid.Seda peetakse tavapärane ja on hea näide sallivuse ja tolerantsuse Jaapani.

Shinto - kuidas jumalad

rikas Jaapani mütoloogia juured on Shintoism - peamine religioon Jaapan.See põhineb jumalikustamine loodusnähtused.Vana Jaapani uskunud, et iga objekt on vaimne olemus.Seetõttu Shinto - jumalateenistuse erinevate jumaluste ja kanged surnud.See religioon sisaldab totemism, maagia, usk imejõudu amulette, talismane ja rituaalid.

tugevasti mõjutanud budism, Shintoism olnud.See põhimõte on näidatud peamised religioon Jaapan - elada harmoonias ja ühtsuses maailma.Vastavalt uskumused jaapani maailma - on keskkond, kus inimesed kõrvuti vaimude ja jumaluste.

Shinto omadus on see, et puuduvad ranged piirid mõisted nagu hea ja kurja vahel.Reiting on hagi, mis seab eesmärgiks inimesed.Kui ta austab vanemaid väidab ta, sõbralikke suhteid teiste võimeline kaastunde ja hooldus, ta on hea mees.Evil on arusaam Jaapani - see on isekus, viha, sallimatust, rikkudes sotsiaalse korra.Kuna Shinto ole absoluutne hea ja kurja, on võimalik neid eristada vaid mees ise.Selleks peab ta hästi elada harmoonias keskkonnaga, puhastades keha ja vaimu.

Jaapani mütoloogia: jumalad ja kangelased

Nippon on suur panteoni jumalused.Nagu teistes religioonides, neil on iidse päritolu ja müüdid neist on seotud loomise taeva ja maa, päike, inimese ja teiste elusolendite.

Jaapani mütoloogia, jumalad, kelle nimed on väga pikk, kirjeldab sündmusi, mis toimusid pärast maailma loomisest ja ajastu jumalused perioodi alguse valitsemisaeg nende järeltulijad - keisrid.Samal ajal raami üritust ei ole nimetatud.

esimene müüdid, nagu tavaliselt, rääkida maailma loomisest.Esiteks, kõik kaos, mis kunagi oli jagatud Takama-hara kuid Akitsusima ja saartel.Hakkas ilmuma teisi jumalusi.Siis tuli jumalik paar, vennad ja õed, kehastab tahes nähtuste olemust.

kõige olulisemad iidse Jaapani olid Izanagit ja Izanami.See jumalik paar abielu, kus oli palju uusi saari ja Kami (jumalik olendid).Jaapani mütoloogia eeskujul need kaks jumalate näitab väga selgelt Shinto idee surma ja elu.Izanami haigestus ja suri pärast sündi jumal tule.Pärast tema surma läks ta maa pimeduse Yomi (Jaapani versioon allilma), millest ei ole tagasiteed.Aga Izanagit ei leppida tema surma ja tema abikaasa läks, et saada teda tagasi ülemisse maailma elu.Leitud teda kohutav riik, ta põgenes riigist pimeduses, ja see blokeeris sissepääsu.Izanami oli maruvihane alates teo kes loobus oma abikaasa ja lubas, et päev võtab elu tuhanded inimesed.Müüt ütleb, et kõik surelikud ja jumalad ei ole erandiks.Seega mõttetu püüda tagasi surnud.

järgmised jutud räägivad, kuidas naasnud Yomi Izanagit pesta roppus kogu riiki külastada Darkness.Siit riideid, ehteid ja tilka vett voolab kehast Jumala sündisid uued kami.Põhilised neist ja kõige austusväärne Jaapani - Amaterasu, päikese jumalanna.

Jaapani mütoloogia hakkama ei saanud lood väga kangelased inimeste arv.Üks neist - legendaarne Kintaro.Ta oli poeg samurai ja laps omas enneolematu võimu.Tema ema andis talle kirve ja aitas ta testseadmed puude langetamisel.Lõbustas end murdis kivid.Kintaro oli lahke ja sõbrunes loomi ja linde.Ta on õppinud, kuidas nendega rääkida nende keeles.Kui üks vasallid Prince Sakata nägi Kintaro üks insult kirves langetatud puu ja kutsus teda teenima oma isanda.Poisi ema oli väga õnnelik, sest see oli ainus viis saada samurai.Esimene võitlus kangelane teenistuses prints oli hävitada monster-inimsööja.

müüt Fisherman ja kilpkonn

Teine huvitav tegelane müüdid Jaapan - noor kalur Urashima Taro.Kui ta päästis kilpkonn, mis osutus tütar valitseja mered.Tänuks noormees kutsuti veealuse lossi.Paar päeva hiljem ta tahtis koju minna.In lahkuminek, printsess andis talle kasti ja küsis kunagi avada.On maa kalur teada, et 700 aastat on möödunud ja loksutada avas kasti.Et murda välja oma suitsu koheselt vanaks Urashima Thoreau, ja ta suri.

Legend of Momotaro Momotaro

või Peach poiss - kuulus kangelane traditsiooniliste Jaapani müüdid, mis jutustavad lugu selle tekkimise alates tohutu virsiku ja lõpetades nende deemonid saare Onigasima.

Ebatavaline tähemärki

palju huvitavaid ja ebatavalisi täis Jaapani mütoloogia.Olles mänginud suurt rolli selles.Nendeks bakemono ja Yokai.Laias laastus nn koletised ja kummitusi.See on live ja üleloomulikud olendid, mis võib ajutiselt muuta oma kuju.Tavaliselt on need olendid, või teeselda, et mehed, või võtta kohutav välimus.Näiteks noppera-Bo - näota koletis.Päeva jooksul ta ilmub inimese kujul, kuid öösel näed, et selle asemel, et tema nägu lilla palli.

Loomad Jaapani mütoloogia samuti olema üleloomulikke võimeid.Nad on omamoodi Youkai ja bakemono: kährikud (Tanuki), mägrad (mujina).

Tanuki - loomad, tuues õnne ja jõukust.Nad on suured fännid pärast, ja kaotanud viis negatiivne varjund.Mujina - tüüpiline libahunt ja eksitab inimesi.

Aga kõige kuulsam rebane Jaapani mütoloogia või kitsune.Neil on maagiline volitused ja tarkust, saab ümber võrgutav naised ja mehed.Suur mõju pildi kitsune oli Hiina uskumuste, kus rebane on läbiräägitav.Nende peamine funktsioon - olemasolu üheksa sabad.See olend saab karusnaha hõbedane või valge ja annab enneolematu ülevaate.Liigid kitsune palju ja seal hulgas mitte ainult salakaval ja paha, aga hea rebane.

draakon Jaapani mütoloogia ei ole ka aeg-ajalt, ja see võib olla ka tingitud üleloomulikke olendeid.He - üks peategelaste Ida religioon sellistes riikides nagu Jaapan, Hiina ja Korea.Välimusega, lihtne kindlaks teha, kui konkreetne draakon.Näiteks Jaapani kolm varbad oma käpad.

Vosmigolovy Yamata ei Orochi - üks kuulsamaid Shinto.Tal on tohutu võim deemonid.Iga tema pea sümboliseeris kurja reetmine, viha, kadedus, ahnus ja hävitamine.Jumal Susanoo, paguluses taevastest väljad võimalik võita kohutav lohe.

Jaapani mütoloogia: deemonid ja vaimud

keskmes Shinto on usk jumalikustamine loodusnähtused ja et iga objekt on üksus.Seega, koletised ja alkohol Jaapani mütoloogia on eriti mitmekesine ja palju.

Elanikud Jaapan on väga segane terminoloogia osas üleloomulikke olendeid.Nad kasutavad nimi ja obake Yokai.Nad võivad olla loomad, muuta nende välimust või alkohol, mis olid kord inimesed.

yūrei - kummitus surnud mees.See on klassikaline sellist parfüümi.Nende funktsioon - no jalad.On mõisted Jaapani yūrei ei ole seotud konkreetse koha.Enamik kõik nad armastavad mahajäetud majades ja templid, kus ootavad reisijad.Kui Youkai võib olla lahke mees, kummitus - jube tähemärki müüte ja muinasjutte.

Parfüümid - see ei ole veel kõik, mida võib üllatada Jaapani mütoloogia.Deemonid - teist tüüpi üleloomulikud olendid, kes mängivad suurt rolli selles.Nad nimetasid neid.See suur sarviline ja kihvadega humanoid olend punase nahaga, must või sinine.Relvastatud raud muskaati naelu, väga ohtlik.Neid on raske tappa - maharaiutud kehaosad kasvavad tagasi kohe.Nad on inimsööjad.

Lõbu Jaapani mütoloogia kunsti

Esimesed kirjalikud mälestised riigi tõusva päikese on kogumik müüdid.Rahvaluule Jaapani - on suur ait hirmutav lugusid yūrei, Youkai, deemonid ja teised tegelased.Bunraku nukuteater, kasutab sageli oma etendused traditsiooniliste müüte ja legende.

Tänapäeval tähemärki Jaapani mütoloogia ja folkloori on muutunud populaarseks jälle tänu kino- ja anime.

allikatest uurida mütoloogia Jaapan

suurim ja tuntuim on tsüklit müüte ja legende "Nihongi" ja "Kojiki".Nad olid koostatud peaaegu üheaegselt, XVIII sajandil, palvel valitsejad perekonnast Yamato.Osa müüt võib leida iidse jaapani luulet ja religioossed hümnid norito.