Otsing sellest blogist

UUS!!!

Raku jagunemine: Mitoos

Rakutsükkel Mõned rakud meie kehas ei ole jagunemisvõimelised nagu näiteks mõned närvirakud ja punased vererakud. Enamus rakkudest aga kasva...

neljapäev, 6. august 2020

Süvamuusika

Süvamuusika, ka tõsine muusika, ka kunstmuusika (inglise keeles Art music, saksa keeles Kunstmusik) on muusikas üldnimetus muusikastiilidele ja muusikažanritele,
Süvamuusika mõistet kasutatakse, et teha vahet rahvamuusika ja levimuusikaga.
Eestikeelne termin 'süvamuusika' võeti tarvitusele 1970. aastatel paralleelselt terminiga 'levimuusika'.
Kõik kuni 20. sajandi alguseni tehtud muusika on süvamuusika.

Mõiste

Tihti mõistetakse süvamuusika all klassikalist muusikat selle sõna laiemas tähenduses, seega mitte ainult klassitsismi, vaid ka keskajarenessansibaroki ja romantismi muusikat, paljusid modernistlikke ja postmodernistlikke suundi.

kolmapäev, 5. august 2020

Levimuusika

Levimuusika (inglise keeles popular music) on üldnimetus muusikastiilidele ja -suundadele, mis on tekkinud ja kujunenud 20. sajandi teisel poolel ning mida iseloomustab jäädvustamine helisalvestustehnika abil ning levitamine massiteabevahendite abil.

Mõisteid

Eestikeelsed mõisted "levimuusika" ja "süvamuusika" võeti kasutusele 1970. aastatel. Varem oli kasutatud mõistet "kerge muusika", mis tähistas peamiselt estraadimuusikat ega sobinud sisuliselt enam paljude levimuusika suundade olemusega.
Levimuusika hõlmab sellises tähenduses popmuusikatrokkmuusikatdžässmuusikat ning paljusid muid suundi ja stiile.

teisipäev, 4. august 2020

Edu, Edu Akadeemia ja Edukus

Edu on seotud õnnega ehk õnnelikkus on seotud edukusega.
Edu Akadeemia juht Roland Tokko ütleb oma raamatus
(Raamat: „12 ASJA, 
MIDA KOOLIS 
EI ÕPETATUD,
 aga mida kõik 
peaksid teadma“), et(Järgnevad lõigud on tsitaadid raamatust):
1. Sissejuhatus
Kindlasti oled küsinud mõne noore inimese käest, mida ta elus 
teha soovib, ja saanud vastuseks: „Ma ei tea.” Kahjuks käib see 
liigagi paljude koolilõpetajate kohta. Nad ei tea, millega nad tege-
leda tahavad ja milles nad head on. Miks see nii on?
Enamasti käime koolis kaksteist aastat. Selle eesmärk peaks 
olema meid reaalseks eluks ette valmistada, tegelikkuses saame 
koolist aga suure hulga teoreetilisi teadmisi, millega päris elus 
pole suurt midagi peale hakata. Noorel inimesel on oma esi-
mesele töökohale keeruline kandideerida, sest tal ei ole ühtegi 
praktilist kogemust ette näidata. 
Nii teoreetilised kui praktilised teadmised peaksid tulema 
koolist, kuid täna see nii ei ole. Kui lubad, siis võrdlen kooli-
süsteemi loomaaiaga, kust sealsed elanikud loodusesse lastakse. 
Neil lihtsalt puuduvad oskused, et igapäevaeluga hakkama saa-
da. Inimestena elame õnneks tsiviliseeritud keskkonnas, nii et 
keegi meid päriselt murdma ei hakka. Ent sellegipoolest tuleb 
pärast kooli kiirkorras selgeks õppida täiskasvanueluga kaasas 
käivad igapäevaoskused, mida kaheteistkümne või enama aasta 
jooksul sisuliselt ei õpetatud. 
Tean, millest räägin, sest täpselt nii juhtus ka minuga. Lõpe-
tasin gümnaasiumi, teadmata, mida elult tahan; mis on minu tu-
gevad küljed ja tegelik potentsiaal. Mul puudus enesekindlus ja 
julgus rohkem kui kolme inimese ees oma arvamust avaldada.
Läksin ülikooli õppima midagi, mis mulle tegelikult huvi ei pak-
kunud ja millega ma pole ka hilisemas elus tegelenud. 
Tänu sellele, et olen üle kümne aasta enesearenguga tegele-
nud ja enda arendamisse umbes 100 000 eurot investeerinud, 
tean nüüd, mida ma elult soovin ja kuidas oma tugevaid külgi 
kasutada saan, nii et võimalikult paljud inimesed sellest kasu 
saaksid. Minu jaoks ei ole enam probleem astuda lavale kasvõi 
10 000 inimese ette. Tean, et minu tugevuseks on inimestega 
kontakti loomine ja koostöö tegemine – asjad, mida koolis 
tõlgendati kui teiste segamist ja nende pealt maha kirjutamist. 
Kirjutasin selle raamatu selleks, et sina valesid otsuseid te-
gema ei peaks. Selle raamatu eesmärk on rääkida sinu teekon-
nast: kuidas jõuda praegusest seisust sinna, kus sa tahad olla, 
ükskõik mis eluvaldkonnas. Käsitlen kahtteist teemat, mida 
koolis ei õpetata, kuid milleta reaalses elus hakkama ei saa.
Toon sinuni maailmakuulsate koolitajate ja inimeste koge-
mused, kes on oma alal suurt edu saavutanud. Need tead-
mised on miljonite inimeste elu üle kogu maailma paremaks 
muutnud, sealhulgas ka minu oma. Paljud nõuanded, mida 
raamatupoodides leida võib, on Ameerika või mõne muu maa 
kesksed. Selles raamatus siin olen aga välja toonud selle, kui-
das neid teadmisi Eestis ellu rakendada. Räägin asjadest nii, 
kuidas need reaalses elus on. Nii headest kui ka halbadest.
Kui arendad neid valdkondi, millest siin raamatus juttu tu-
leb, ja mõistad, kuidas maailm tegelikult toimib, on sul või-
malik saavutada enneolematu vabadus ja sõltumatus; saad te-
geleda südamelähedaste asjadega ja nautida elu; olla õnnelik 
hoolimata sellest, mis väljakutseid elu sulle pakub. 
Sa võid täita oma unistusi: minna näiteks ümbermaail-
mareisile, panustada aega ja raha heategevusse, veeta palju 
aega pere ja sõpradega, selle asemel et sõltuda kellestki, kes 
ütleb sulle, millal ja mida sa tegema pead, kui palju sa väärt oledSISSEJUHATUS 9
oled ja millal sa võid puhkusele minna. Need teadmised aita-
vad parandada nii sinu suhteid, tervist, finantsseisu kui kõiki 
muid eluvaldkondi.
Millest selles raamatus juttu tuleb
Korraldasime 2014. aastal Edu Akadeemias küsitluse, kus 
tahtsime teada, mis on vastanute arvates kõige olulisemad 
teemad, mida koolis ei õpetata, aga ilma milleta elus hakkama 
ei saa. 
Mõned näited vastustest:
• Palju raisatud ja valesti kulutatud/elatud aega.
• Kool annab palgatöötaja mõttemaailma. Raske sellest välja tulla 
ja riskida.
• Tahaks osata rohkem teisiti mõelda.
• Palju pusimist, valusaid lööke, ise avastamist, kahetsemist – su-
hete purunemist, meeleheidet, depressiooni, kaotamist, kurbust ... 
Päris elus pidi kõike hakkama otsast peale õppima, kuna kooli 
lõpetamise järel ei olnud päris elust tegelikult aimugi. 
• Kinnistunud arvamus, et pean ise kõigega hakkama saama ja 
abi küsimine on nõrkuse tunnus.
• Kõige suurem probleem meie koolides on fakt, et õpetajatena töö-
tavad inimesed, kes usuvad siiralt, et ainuke võimalus elus läbi 
löömiseks on hariduse omandamine ja kindel töökoht.
• Ei oska võimalusi ära tunda
• Ilmselt on jäänud eksimise või läbikukkumise hirmus nii mõnigi 
asi lihtsalt tegemata või algatamata. 
Millest küsitlusele vastanud unistasid ja mida soovisid?
• Soovin oma püstitatud eesmärke saavutada, kuid samas osata ka 
ootamatusi avasüli vastu võtta.
Olla oma aja peremees. Leida/ehitada üles korralik passiivne sisse-
tulek. Leida sisemine tasakaal (positiivsus ja rahulolu) ning nautida 
kõike seda, mida elu pakub.
• Et Eesti Vabariik saaks oluliselt paremaks kohaks, kuhu kõik 
sooviksid tulla ja jääda.
• Muuta maailma paremaks.
• Elada nii et jääks midagi head minust alles peale minu surma.
• Et inimesed ärkaksid üles ja saaks aru, et me oleme siin palju roh-
kemaks kui 8st – 5ni süsteemi orjadeks. Et toimuks tõeline muu-
tus ühiskonna toimemehhanismides, et me saaks elada vabadena.
• Olla muutja selle osas, kuidas uue põlvkonna inimesi/lapsi kasva-
tatakse täisväärtuslikeks, loovateks, õnnelikeks ja kirega elavateks 
inimesteks.
Ma küll ei tea, milline on sinu lugu ja millised takistused sinu 
elus praegu on, kuid kindlasti suudad sa nii mõnegi vastajaga 
samastuda. 
2018. aasta alguses viisime läbi veel teisegi samasisulise küsit-
luse, millele vastas 1500 inimest. Vastuste läbitöötamisel kogesin 
väga palju erinevaid emotsioone, sh kurbust ja pisaraid. Küsit-
lus andis arusaama, kui suurel määral tegelikult nende teemade 
koolis õpetamata jätmine inimesi hiljem mõjutab. Kui palju on 
tehtud kulukaid vigu, mida oleks saanud lihtsasti ära hoida. 
Kurb on lugeda sadade inimeste vastustest, et nad on raisa-
nud aastakümneid, enne kui on aru saanud, mis neid elus tõe-
liselt köidab. Väga tihti vastasid inimesed, et nad soovivad, et 
oleksid varem õigete raamatuteni jõudnud või oleks keegi neist 
teemadest varem rääkinud.
Teema Vastanute arv Osakaal
Oma kire / tõeliste annete 
leidmine
1069 71.2%
Raha ja finantsid 975 64.9%
Eesmärkide seadmine 
ja nende saavutamine
934 62.2%
Motivatsioon 800 53.3%
Ettevõtlus 749 49.9%
Suhted 745 49.6%
Energia (toitumine ja tervis) 718 47.8%
Eneseväljendus 
ja avalik esinemine
637 42.4%
Spirituaalsus 625 41.6%
Leadership/juhtimine 613 40.8%
Mõju (müük, turundus) 582 38.8%
Produktiivsus 530 35.3%
Küsitluse vastuseid analüüsides oli ka hetki, mis tõid naeratuse 
näole, näiteks lugedes seda: „Pole siin päikese all ju midagi liht-
samat kui teada neid asju ning elu maapeal on puhas nauding.“
Mis on suurimad takistused ja väljakutsed, miks inimesed 
nendes valdkondades edu ei saavuta?
Küsitluses osalenud tõid välja:
1. Olen omandanud teadmised katse-eksituse meetodil omal käel 
suurema raha, aja ja energiakuluga ning teinud vigu, mida oleks 
saanud ära hoida.
2. Ebakindlus, enesekindluse, -usu ja julguse puudumine, madal 
enesehinnang.
Suurimat puudust tuntakse selliste valdkondade teadmistest:
Teema Vastanute arv Osakaal
Oma kire / tõeliste annete 
leidmine
1069 71.2%
Raha ja finantsid 975 64.9%
Eesmärkide seadmine 
ja nende saavutamine
934 62.2%
Motivatsioon 800 53.3%
Ettevõtlus 749 49.9%
Suhted 745 49.6%
Energia (toitumine ja tervis) 718 47.8%
Eneseväljendus 
ja avalik esinemine
637 42.4%
Spirituaalsus 625 41.6%
Leadership/juhtimine 613 40.8%
Mõju (müük, turundus) 582 38.8%
Produktiivsus 530 35.3%
Küsitluse vastuseid analüüsides oli ka hetki, mis tõid naeratuse 
näole, näiteks lugedes seda: „Pole siin päikese all ju midagi liht-
samat kui teada neid asju ning elu maapeal on puhas nauding.“
Mis on suurimad takistused ja väljakutsed, miks inimesed 
nendes valdkondades edu ei saavuta?
Küsitluses osalenud tõid välja:
1. Olen omandanud teadmised katse-eksituse meetodil omal käel 
suurema raha, aja ja energiakuluga ning teinud vigu, mida oleks 
saanud ära hoida.
2. Ebakindlus, enesekindluse, -usu ja julguse puudumine,  madal enesehinnang
12 SISSEJUHATUS
3. Avaliku esinemise, enda väljendamise hirm, suhtlemisjulguse puudus
4. Vale(d) elukutse, eriala ülikoolis, valikud elus, suund, otsused
5. Probleemid suhetes - südamevalu, valedel põhjustel suhetesse astumine 
ning suhete purunemine
6. Oravarattas olemine, finantsidega mittetoimetulek, teadmatus juhtida 
oma finantse, probleemid rahaasjade korraldamisega
7. Motiveerituse puudus, mugavustsoonis olemine, laiskus, madal ener-
giatase
8. Ebatervislik, vale toitumine, probleemid tervisega, energiapuudus, 
väsimus
9. Võimalustest ilma jäämine, oleks saavutanud rohkem
10. Stress, rahulolematus, depressioon, liigne muretsemine, emotsioonidega 
toimetulek, läbipõlemine, ärevusprobleemid
Täismahus küsitluse kokkuvõtte leiad lehelt
www.eduakadeemia.ee/12asjakysitlus
Selle raamatu kokkupanemisel arvestasin nende küsitluste tulemusi, 
omaenda kogemusi ja paljude nii Eesti kui ka välismaiste edukate 
inimeste intervjueerimisel saadud teadmisi. Need on valdkonnad, 
mille tundmine on vajalik õnneliku elu elamiseks. Järgnevatel lehe-
külgedel võtan põhjalikumalt ette järgmised teemad… 
1. Oma kutsumuse ja kire leidmine 
Igal inimesel on mingi eriline anne, milles ta on 
maailma parim – usun seda siiralt. Annan sulle nõu, 
milliste protsesside ja tegevuste abil sina saad oma 
ande üles leida. Minul võttis oma kutsumuse leidmi-
ne 6–7 aastat, konkreetsete harjutuste abil on seda, aga võimalik kiiremini teha.
2. Ettevõtlus 
Igaühest võib saada edukas ettevõtja, kui ta teab, 
millele edu saavutamiseks keskenduda tuleb. Täht-
saim on väärtuse loomine võimalikult paljudele ini-
mestele. Toon sinuni tänases majanduses kõige pa-
remini toimivad praktilised teadmised, mis aitavad 
sul oma ettevõtte luua ja seda kasvatada.
3. Eesmärkide seadmine ja nende saavutamine
Näitan, kuidas jõuda oma suurte ja väikeste eesmär-
kide saavutamiseni protsessi nautides, ilma et peak-
sid vere ninast välja punnitama. Väga oluline on luua 
suhteid õigete inimestega, kes aitavad sul soovitud 
eesmärgid lihtsamini ja kiiremini saavutada. 
4. Suhted
See on teema, mille olulisust tihti alahinnatakse. Kui sa 
pole näinud ega kogenud suurepäraseid suhteid – ja pal-
jud meist ei ole – siis on äärmiselt keeruline olla oma su-
hetes edukas. Kui aga tead, kui erinevad tegelikult mees 
ja naine oma arusaamadelt ja käitumismustritelt on, võib 
see sinu eraellu märkimisväärseid muutusi tuua. Toon si-
nuni teadmised, mis aitavad sul oma suhte hoopis uuele 
tasemele viia.
5. Produktiivsus
Kuidas jõuda vähema ajaga rohkem ning samal ajal 
vabastada enda jaoks aega, mida täiel rinnal nautida. Kõige enam tasub oma otsustes usaldada sisetunnet. 
Paljudel inimestel on raske öelda ei. Mõtle aga sellest 
nii, et sa ei ütle mitte kellelegi teisele ei, vaid ütled jah 
millelegi, mis on sinu jaoks olulisem. 
6. Energia (toitumine ja tervis)
Sinu füüsiline keha on kõige alus selleks, et sa saaksid 
siin maailmas üldse midagi teha. Jagan selles peatü-
kis nõuandeid, mis on aidanud mul juba viimased viis 
aastat terve püsida ilma pisemagi külmetuseta, rääki-
mata hullematest haigustest.
Aitan sind, et sul oleks märkimisväärselt rohkem 
energiat, sa püsiksid terve ilma rohtude ja arstideta 
ning saavutaksid oma ideaalse kehakaalu. Kui muu-
dad kasvõi seda, et hakkad sööma rohkem veerikkaid 
toitaineid, vähendad märgatavalt haigestumise tõe-
näosust. 
7. Mõju (müük, turundus)
Räägin, kuidas mõjutada positiivselt nii iseennast kui 
ka kõiki teisi, kellega kokku puutud (lapsed, vanemad, 
sõbrad, töökaaslased, äripartnerid, kliendid jne). Kui-
das teha nii, et teistel on soov kaasa tulla sinu ideede 
ja mõtetega, ning kuidas müüa ja turundada iseennast.
Samuti tuleb juttu sellest, kuidas suurendada oma 
olemasoleva või alles loodava ettevõtte sissetulekuid 
märkimisväärselt. Kõige olulisem on mõista ja aru 
saada, mis teisele poolele korda läheb. Enne kui sa 
seda ei tea, ära isegi püüa kellelegi midagi müüma hakata. (TEGELIKULT PROOVI IKKA)
8. Eneseväljendus ja avalik esinemine
Räägin selles peatükis sellest, mis on aidanud mul 
üle saada suurest lavahirmust ja kartusest oma suud 
lahti teha rohkem kui kolme inimese ees. Jagan ko-
gemusi, kuidas astuda enesekindlalt ükskõik kui 
suure publiku ette ja anda edasi oma olulist sõnumit 
ennast selgelt väljendades ja seda tegevust nautides. 
9. Juhtimine
Mida tähendab olla tõeline liider, ilma et peaksid 
selleks olema juhiametis? Tõeline liider ei tee kuna-
gi asju selleks, et näida teistest parem, vaid selleks, 
et päriselt midagi olulist korda saata. Ta tunnustab 
oma võitude puhul inimesi, kes on aidanud tal nen-
deni jõuda.
10. Spirituaalsus
Kuidas saavutada sisemine rahulolu, ükskõik kui ras-
kes seisus sa oled või missugusesse olukorda satud? 
Selle valdkonna arendamine jõudis minuni ühena 
viimaste seas, aga on toonud suuremaid muutusi kii-
remini kui ühegi teise valdkonna arendamine. Kõik 
algab meie enda seest ja kui mõni inimene või tema 
tegu sind ärritab, siis ei ole asi temas, vaid selles, et 
ta toob sinus esile mõne lahendamata olukorra või 
halva kogemuse, mis vajab lahendust hoopis sinus endas.
11. Raha ja finantsid
See valdkond on oluline, et saaksid olla iseenda pere-
mees ja tegeleda just nende asjadega, mis sulle kõige 
rohkem korda lähevad, ja lubada endale sellist elustiili, 
nagu sina soovid. Kõik algab su enda finantside kont-
rolli alla saamisest ja nende teadlikust juhtimisest.
Juttu tuleb ka investeerimisest ehk kuhu ja kuidas 
paigutada oma raha, nii et saavutaksid finantsvabadu-
se just sulle sobival viisil.
Kui sinu tegevuste valik ei sõltu enam sellest, kas 
ja kui palju sa tasustatud saad, vaid sellest, mis loob 
ühiskonna jaoks kõige rohkem väärtust ning teeb sa-
mal ajal sind õnnelikuks, siis muutub sinu jaoks kõik. 
12. Motivatsioon
See on valdkond, millega on tõenäoliselt iga inimene 
mõnes oma eluetapis maadelnud. Jagan seda, kuidas 
hoolimata välistest teguritest ennast seesmiselt käigus 
hoida. 
Muide – motivatsiooni on sul eelkõige vaja siis, kui 
teed midagi sellist, mis sulle ei meeldi. Küll aga on mõ-
ningaid hetki ja perioode, mil on vaja ennast käima tõm-
mata ka tegevuste puhul, mis sulle meelt mööda on. 
Kui sa nüüd neile teemadele peale vaatad, siis kas ei tundu usku-
matu, et neid koolis ei õpetatud? Tegelikult on veelgi hullem see, et keegi üldse ei rääkinud, et need on eluks vajalikud. Elame nagu 
paralleelmaailmades, kus koolis antakse edasi teadmisi, aga hoitak-
se saladuskatte all seda, mis elus tegelikult toimub.
Ja mis veel kõige hullem: lisaks sellele, et tänane koolisüsteem 
ei õpeta paljusid eluks vajalikke asju, võtab see enamikult inimes-
telt soovi ka ise midagi juurde õppida. Me kõik tahame õppida ja 
areneda, nagu taimed kasvada, kuid mitte sellisel viisil. Iga halb 
kogemus on õppetund ja suunanäitaja, ent kuna koolis pidi lä-
bikukkumist häbenema, siis arvab suur hulk inimesi, et nad ongi 
tegelikult läbi kukkunud. 
Selle raamatu abil näitan sulle, et see nii ei ole. Kui sul on taht-
mist ennast arendada, siis annan sulle selleks vajalikud tööriistad.
Paljude inimeste elu ei ole selline, nagu nad sooviksid, ja tava-
liselt on selleks neli suuremat põhjust. Samas on kõigile neile hea 
lahendus olemas. 
1. Psühholoogia
See, kas me midagi saavutame või mitte, on enamasti meie enda 
peas kinni. Nagu on öelnud Henry Ford: „Kas sa usud, et suudad 
või mitte, sul on mõlemal juhul õigus.” Õpetan sind selles raama-
tus asjadest mõtlema nii, et sa hakkad uskuma, et oled võimeline 
saavutama just sellise elu, nagu sa soovid, või veelgi parema.
2. Puudub toetaja
Enamikul inimestel ei ole coach’i või mentorit, kelle toel tulemuste-
ni jõuda. Siit raamatust leiad konkreetsed nõuanded, kuidas enda-
le sobivaid toetajaid leida.
3. Puudub sisemine motivatsioon
Mõnel inimesel ei ole piisavalt suurt põhjust, miks oma elu muu-
ta. Põhjused määravad 80% sellest, kas sa saavutad midagi või 
mitte, sest ainult 20% ulatuses on tähtsust sellel, kuidas neid saavutada. 
Saad siit raamatust teada, kuidas panna paika nii tugev 
miks, et sul ei ole vaja välist motivatsiooni oma eesmärkide poo-
le liikumisel. 
4. Inimesed ei võta selleks aega
Paljudel ei ole aega – või õigemini nad ei võta seda –, et oma 
elujärje parandamisega tegeleda. Ka selle kohta leiad mitmeid 
häid nõuandeid, kuidas aega tekitada ja sammhaaval oma ellu 
soovitud muutusi tuua. 
Kinnita turvavöö ja pane ennast valmis elumuutvaks sõiduks 
läbi järgmiste peatükkide ja õppetundide. Soovitan sul märkmeid 
teha ja olulised punktid raamatus alla joonida. Võta kõrvale ka 
märkmepaber või märkmik, kus harjutused läbi teha. Soovitan 
väga just füüsilist märkmikku, mitte arvutit või muud nutiseadet, 
ja reaalselt kirjutada. Sel juhul on sul esiteks vähem segajaid ja 
teiseks, kui sa kirjutad läbi kõik need olulised teemad, siis jõua-
vad need sulle tugevamalt alateadvusesse – juba see võib muuta 
sind teadlikumaks, et saaksid paremaid valikuid teha.
Lisaks jagan sulle ka lisamaterjale, mida saab nendelt linkidelt 
tasuta alla laadida. Kindlasti võta aega need läbi töötada, eriti kui 
tegemist on eluvaldkonnaga, mida sul on praegu vaja arendada.
Hakkame siis pihta!

esmaspäev, 3. august 2020

Kuidas saada õnnelikuks

Mingi spetsialist ütles, et:
1. Tunne ennast
Pole olemas ühte, univeraalset lahendust, mis aitaks kõigil inimestel olla õnnelik ja terve ning elada tegusalt. Kõige olulisem on tunda iseennast: oma temperamenti, huvisid ja väärtusi. Mida paremini inimene ennast tunneb, seda lihtsam on tal luua elu, mis muudaks ta õnnelikuks.
2. Ära lase perfektsuse püüdlustel varjutada head tulemust
Kuigi ideaalses maailmas oleks vahel tore elada, ei esine sellist olukorda just sageli. Mõistlikum on endale meelde tuletada, et 20-minutiline jalutuskäik on parem kui kümnekilomeetrine jooks, mis jääb vaid unistuseks. Sõpradega kaasaostetud toitu süüa on parem lahendus kui üksinda kodus istuda, kuna suurejoonelise peo jaoks napib raha. 
3. Anna endale lubadusi
Need ei pea olema väga spetsiifilised lubadused, nagu korista tuba ära, vaid pigem üldisemad printsiibid, millest oma elus juhinduda. See on hea harjutus oma väärtuste ja unistuste läbimõtlemiseks ning aeg-ajalt on hea need jälle üle vaadata ja korrektuure teha.
Sellised lubadused võivad olla näiteks:
  • ära hoia halbadest kogemustest kinni;
  • käitu nii, nagu tahaksid, et sinuga käitutakse;
  • tee plaan kohe teoks;
  • ole sõbralik, aga samas õiglane;
  • naudi protsessi;
  • analüüsi probleemi;
  • tee seda, mida pead tegema.
4. Tee selgeks, mis sind häirib
See tundub küll ilmselge, aga siiski tasub järele mõelda, mis täpsemalt häirib ja miks. Kus peitub probleem? Näiteks kui inimesele ei meeldi tema töö, võib probleem olla näiteks hoopis töökeskkonnas, tööletuleku tees või rutiinis. 
5. Hooli oma kehast: tee regulaarset trenni ja maga piisavalt 
Rubin on teinud inimestega õnnelikkuse teemal sadu intervjuusid. Peaaegu kõigis neis mainiti regulaarse füüsilise aktiivsuse olulisust. Lisaks toodi välja, et trennirutiin oleks võinud tekkida varem. Undki mainiti intervjuudes üsna sageli, kuna väsinuna on keeruline olla rõõmus ja tegus. Seega trenni ja magama! 
6. Pühenda aega ja energiat suhetele
Nii filosoofid kui ka teadlased on jõudnud järeldusele, et üks olulisemaid õnnelikkuse komponente on head suhted lähedastega. Inimesed vajavad tavaliselt isiklikke sidemeid, ühtekuuluvuse tunnet ja usaldust.
7. Küsi endalt, keda sa kadestad
Kuigi kadedust peetakse tihti negatiivseks, aitab see tegelikult jõuda õnnelikuma eluni, kuna nii on näha, mis osad elust vajavad muutust. Näiteks kui inimene kadestab kellegi teise tööd või suhteid sõprade-lähedastega, võib ta hakata seetõttu ka ise uuele töökohale mõtlema või oma lähedastega rohkem suhtlema. 
8. Pea meeles, kõik teevad vigu
Vead on loomulik osa elust ja kui sa neid üldse ei tee, siis elad ilmselt mugavustsoonis ega arenda ennast piisavalt.
(https://tervis.postimees.ee/4499169/spetsialisti-8-soovitust-kuidas-saada-onnelikuks)
Edu Akadeemia postitustest saab järeldada, et edukus sõltub õnnelikkusest. Selle järgi saad sa ainult siis päriselt edukas olla kui sa oled päriselt õnnelik.
Õnnelikkus on Isiksuse mõju individuaalne tagajärg. See kuulub isiksusepsühholoogiasse.
(vt. LEONHARDI BLOGI: Õnnelikkus, õnne valem)

reede, 31. juuli 2020

Reduktsionism

Reduktsionismiks nimetatakse teadusfilosoofias vaadet, mille kohaselt ühe teadusharu mõistedmeetodidseletused vms on tuletatavad teise teadusharu omadest.
Reduktsionism (inglise reductionism) on metodoloogiline lähenemine, mis tegeleb ainult ühe probleemi tahuga mitmest võimalikust dimensioonist.
Reduktsionism vastandub süsteemikäsitlusele (holismile), mis peab keskseks komplekssust.

Reduktsionism (keskkonna)majanduses

Näiteks rahaline reduktsionism väljendab keskkonnaprobleemi vaid rahalise mõõtmena, eirates huvirühmade vaatenurki ja käsitlusi.

neljapäev, 30. juuli 2020

Holism

Holism on õpetus, mis rõhutab terviku esmasust selle osade ees. Holism on arusaam, mille kohaselt keerukate süsteemide käitumine ei ole determineeritud ega seletuv üksnes süsteemi algosakeste käitumise kaudu.
Holism on vastandvaade reduktsionismile (reduktsionismi kohaselt on iga süsteemi käitumine taanduv selle osakeste käitumisele). Teisalt on holism ja reduktsionism komplementaarsed kirjeldusviisid, mille koosrakendamine võimaldab keerukate süsteemide käitumist teaduslikult selgitada.
Holismi mõiste tuli kasutusele Jan C. Smutsi teose "Holism ja evolutsioon" (1926) kaudu.

Kirjandus

  • Elsasser, Walter M. 1998. Reflections on a Theory of Organisms: Holism in Biology. Baltimore: The Johns Hopkins University Press.
  • Smuts, Jan C. 1926. Holism and Evolution. MacMillan.