Liikide hävimist põhjustavad antropogeensed tegurid

Sissejuhatus

Maailmas on kirjeldatud umbes 1,8 miljonit päristuumsete organismide liiki. Tegelik liikide koguarv ei ole siiski teada, sest mitmed ainuraksete ja selgrootute rühmad on veel läbi uurimata.
Maismaal on kõige rohkem liike troopilistes vihmametsades, kus asub ligi pool maismaa liigirikkusest. Maailmameres on liigirikkad kooslused korallrahud. Paraku on inimesed kas otseselt või kaudselt hävitanud juba ligi poole vihmametsadest ja kolmandiku korallrahudest.
Eesti on uhke oma mitmekesise ja rikkaliku looduse üle. Siinseid linde ja orhideesid tullakse imetlema kogu maailmast, loodusturismis näeme oma võimalust eriti maapiirkondade arenguks.
On koolitõde, et Eesti kõige suurema elurikkusega maalapike asub Laelatu puisniidul. Paraku teatasid bioloogid 2017. aastal: „Laelatu taimerikkus on hakanud kahanema!“ Ruutmeetril, kus 2001. aastal kasvas 76 liiki taimi, loendati 16 aastat hiljem 66. Kunagise ligi 600 liigi asemel kogu puisniidul näitas 2012. aasta loendus neid olevat poole vähem.
Mis võib olla liikide hävimise põhjus?

Õpieesmärgid

Selle peatüki lõpuks teate:

• peamisi liikide hävimise põhjuseid;
• mõningaid seoseid inimtegevuse ja liikide kadumise vahel.

Liike mõjutavad korraga mitmesugused tegurid

Nagu varem õppisime, mõjutavad liike ökoloogilised tegurid: abiootilised ja biootilised tegurid ning inimese tegevus – inimmõju. Allpool on loetletud mõningaid tegureid, mis võivad põhjustada liikide arvukuse vähenemist või koguni liikide hävimist. 

Use left and right arrow to change slide in that direction whenever canvas is selected

Slaid 1

Liikide hävimist põhjustavaid tegureid:

• liikide loomulik väljasuremine;
• elupaikade hävimine;
• elupaikade killustumine;
• elukeskkonna saastumine mürkkemikaalidega;
• globaalne kliimamuutus;
• loodusressursside ületarbimine;
• võõrliigid;
• haigused;
• jpm

Elupaikade hävimine

Igale liigile on vaja tema eluks sobivaid tingimusi, seega elupaiga säilimist. Koos elupaikade hävimisega kaovad ka liigid, kes on kohastunud eluks aastate jooksul välja kujunenud kooslustes. Nii näiteks muutub maaparandustööde tagajärjel lähiümbruse veerežiim ning vahetub osa taimestikust.
Kõrbestumine
Kõrbestumine on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Umbes 8 miljonit km²  Maa pindalast on looduslike kõrbede all, kuid peale selle leidub Maal kõrbestunud alasid, mis on tekkinud inimtegevuse tagajärjel.
Elanike arvu kasv sunnib toidu ja küttematerjali saamiseks senisest intensiivsemalt kasutusele võtma lõunapiirkondade kuivasid maa-alasid. Õrna ja vähest taimkatet hävitavad ülekarjatamine, transport ning oskamatu niisutamine, mille järel muutub maa elamiskõlbmatuks paljudele taime- ja loomaliikidele. Koos taimede kadumisega kaob ka nende juurestik, mis seni kinnistas mulda. Tulemusena avaneb muld tuultele, mis kannavad selle nelja ilmakaarde. Sellist nähtust nimetatakse erosiooniks. 

Märgalade kuivendamine

Joonis 4.3.1.1. Veel 19. sajandil tavaliseks jahilinnuks peetud rabapüü on praegu range kaitse all. Rabapüü sulestik muutub talvel valgeks, mistõttu ohustab teda lisaks sobivate elupaikade kadumisele ka kliimamuutus. Valge lind jääb lumetul talvel looduslikele vaenlastele kergesti silma.

Märgala on alaliselt liigniiske (nt soo) või vähemalt osa aastast veega kattunud maa-ala (nt lauge mererannik). Maa ja vee kohtumisel tekib uus ja omalaadne kooslus. Liigniiskeid alasid on läbi aastate püütud kuivendada, et muuta neid kõlbulikumaks põllumaaks. Oli ju kraavikaevamine ka üks lõputuid töid, mis Vargamäe talu meeste päevi täitis. Soode kuivendamise tõttu on viimase 100 aasta jooksul kahanenud näiteks rabapüü arvukus ja on oht, et see oma levila lõunapiiril elav liik sureb Eestis välja (joonis 4.3.1.1.).

Joonis 4.3.1.2. Lendorav on Eestis üliharuldane loom, keda ohustab metsade raie ja selle tulemusel aset leidev elupaikade killustumine. 

Elupaikade killustumine

Lisaks sobilikele tingimustele on vaja, et elupaik oleks piisavalt suur ja pakuks loomale nii toitu kui ka paarilisi.
Lendorav on üliharuldane loom, keda leidub Euroopa Liidus vaid Eestis ja Soomes (joonis 4.3.1.2.). Loom vajab pesitsemiseks, varjumiseks ja toitumiseks vanu õõnsustega puid, Seega on vanadel metsadel lendorava elus tähtis roll. Veel enam, metsaala peab olema piisavalt suur, et loom leiaks paarilisi, kes poleks lähisugulased. Vaid see tagab elujõulise järglaskonna. Lendoravat ohustavad metsaraied, sest raiete tõttu kaovad sobivad pesapuud ja killustuvad pesitsusalad.

Elukeskkonna saastumine

Keskkonda sattunud mürkained,  vee- ja õhureostus on liikide arvukuse vähenemise ja liikide hävimise üks sagedasemaid põhjuseid. Samblikud, kes saavad õhust saasteaineid kogu keha pinnaga, on õhusaaste suhtes eriti tundlikud. Eestis on jäänud haruldaseks õhukvaliteedi suhtes nõudlik kopsusamblik.

Hapestumine

Õhku paiskunud väävel- ja lämmastikoksiidid moodustavad õhuniiskusega segunedes happesademeid, mis esinevad vihma, lume või udu näol. Nähtus on levinud intensiivse tööstusega piirkondades ja seal, kus transpordist paiskuvad õhku lämmastikoksiidid. Pilved kannavad saasteaineid nende tekkekohast kaugele, enne kui need taas maale langevad. Niimoodi ületavad saasteained pikki vahemaid, liikudes vahel ka ühest riigist teise.
Siseveekogude hapestumine on üks Rootsi keskkonnaprobleeme. Vähetoiteliste järvede vesi muutub happesademete mõjul väga happeliseks ja muutub seega paljudele taimedele elamiskõlbmatuks. Tulemusena vaesub ka loomade toidubaas. Kõrgenenud vee happesus põhjustab ka otseselt kalade hukkumist, sest hape takistab hapniku sisenemist lõpustesse. Järvedest kaovad kõigepealt vee kvaliteedi suhtes tundlikumad kalaliigid.

Elukeskkonna saastumine

Keskkonda sattunud mürkained,  vee- ja õhureostus on liikide arvukuse vähenemise ja liikide hävimise üks sagedasemaid põhjuseid. Samblikud, kes saavad õhust saasteaineid kogu keha pinnaga, on õhusaaste suhtes eriti tundlikud. Eestis on jäänud haruldaseks õhukvaliteedi suhtes nõudlik kopsusamblik.

Hapestumine

Õhku paiskunud väävel- ja lämmastikoksiidid moodustavad õhuniiskusega segunedes happesademeid, mis esinevad vihma, lume või udu näol. Nähtus on levinud intensiivse tööstusega piirkondades ja seal, kus transpordist paiskuvad õhku lämmastikoksiidid. Pilved kannavad saasteaineid nende tekkekohast kaugele, enne kui need taas maale langevad. Niimoodi ületavad saasteained pikki vahemaid, liikudes vahel ka ühest riigist teise.
Siseveekogude hapestumine on üks Rootsi keskkonnaprobleeme. Vähetoiteliste järvede vesi muutub happesademete mõjul väga happeliseks ja muutub seega paljudele taimedele elamiskõlbmatuks. Tulemusena vaesub ka loomade toidubaas. Kõrgenenud vee happesus põhjustab ka otseselt kalade hukkumist, sest hape takistab hapniku sisenemist lõpustesse. Järvedest kaovad kõigepealt vee kvaliteedi suhtes tundlikumad kalaliigid.

Globaalne kliimamuutus

Teadlastele teeb muret süsihappegaasi sisalduse järjekindel suurenemine viimase aastasaja jooksul.  Kui kuni 19. sajandini oli süsihappegaasi õhus üsna püsivalt 0,028%, siis 2016. aastal oli see 0,0403% ja prognoositakse, et 21. sajandi keskpaigas jõuab süsihappegaasi sisaldus õhus 0,05%-ni.
Samal ajal on tõusnud ka keskmine õhutemperatuur. Saja viimase aasta jooksul on Euroopa keskmine õhutemperatuur tõusnud 1 °C võrra ning teadlased väidavad, et 2100. aastaks tõuseb see veel 2–6,3°C võrra. Tavapärastes ilmastikuoludes tekkinud olulisi ja pikaajalisi muutusi nimetatakse kliimamuutusteks. Teadlased vaidlevad, kas süsihappegaasi sisalduse suurenemine atmosfääris põhjustab kliima soojenemist, kuid need kaks näitajat on omavahel kindlas seoses.
Kuna see on kõige suurem temperatuuritõus viimase 10 000 aasta jooksul, siis võib arvata, et niisuguste muutuste tagajärjed on ettenägematud. Kliimamuutus on nii kiire, et kõik taime- ja loomariigid sellega kohastuda ei suuda. Muutuvad paljude liikide levilad. Liike, mis küllalt kiiresti ei levi, võib tabada häving. Põhjapoolsetel laiuskraadidel vähenevad tundra- ja taigametsade pindalad, ekvaatori ümbruses laienevad kõrbed. Liustike ja polaarmütside sulamise tagajärjel tõuseb maailmamere pind. Elutingimuste halvenemine toob kaasa elanike rände eluks sobivamatele aladele.

Joonis 4.3.1.3. Kliima soojenemine ähvardab viigrite asurkonda Läänemerel. Arktiliste merede asukana suudab viiger poegida vaid jääl. Kui jääd ei ole, saavad pojad hukka, sest valges titekarvas hülgelapsed ei oska ujuda. Lisaks ei pea selline karv vett. Kasukas märgub ja külm vesi jõuab kehani.

Eestis tähendab kliima soojenemine pehmemaid talvi, ebapüsivat lumikatet, varasemat kevadet. Loodusest kaovad mõned kohalikud liigid ja võõrliike tuleb juurde (joonis 4.3.1.3.). Mitmete seni haruldaste bakterite ja viiruste elu lihtsustub, seeläbi suureneb risk inimese tervisele. Eestisse jõuavad seni lõunapoolse levikuga metsa- ja põllukahjurid.

Loodusressursside ületarbimine

Algselt jahtis inimene loomi üksnes vastavalt vajadusele, nii loom kui inimene olid nn hammas-hamba-vastu võrdses olukorras. Vastavalt sellele, kuidas tehnika inimese käes arenes, kaldus jõud tema poolele. Paljude liikide elu sõltub üha enam sellest, mis asub inimese südames ja kõrvade vahel. 

Joonis 4.3.1.4. Pärlikee 1918.–1940. aastatel Piusa jõest kogutud pärlitest. Iga pärlikese taga peitub 20–40 karbi elu...

Eesti aladel saab üheks näiteks tuua ka ebapärlikarbi loo (joonis 4.3.1.4.). 17. sajandi lõpul leidus Eesti ja Liivimaa jõgedes rikkalikult ebapärlikarpe. Sellele liigile sai saatuslikuks nende võime moodustada pärle, mille müük oli tulusaks teenimise allikaks. Pärlite püük oli ülimalt hävitav tegevus. Ühe pärli kättesaamiseks tuli karbipoolmed lahti kangutada, misjärel loom hukkus. Suurem osa lahtimurtud karpidest pärlit ei sisaldanudki ja seega tapeti ühe pärli saamiseks 20-40 ebapärlikarpi.

Eestis on võõrliikide loodusesse laskmine looduskaitseseadusega keelatud.

Joonis 4.3.1.5. Eestis on üheks tülika võõrliigi näiteks Sosnovski karuputk, mis torkab oma hiidkasvuga silma raudteede ääres, asulate läheduses, jäätmaadel jm. Selle taime algne kodu on Kaukaasias. 50. aastatel hakati teda üle toonase Nõukogude Liidu kasvatama kui silotaime, Eestisse sattus ta ilmselt ka dekoratiivtaimena. Meie aladel tõrjub vägeva kasvuga putk välja looduslikud rohttaimed ja ka puittaimed ei suuda putke naabruses areneda. Praeguseks on see taim levinud kogu Eestis ja muutunud raskesti tõrjutavaks umbrohuks.

Võõrliigid

Üleilmastuv kaubandus, põllumajanduslike ja tööstusettevõtete tegevus ja rahvusvaheline transport on tekitanud olukorra, kus liigid satuvad paikadesse, kuhu nad looduslike levikumehhanismide kaudu poleks iial jõudnud. Seni vaid üksikutele saareriikidele probleemiks olnud võõrliikide sissetung on nüüdseks muutunud globaalseks ohuks kogu maailmas.

Liikide loomulik väljasuremine

Igal liigil on oma alguse, arenemise, õitsengu ja hääbumise faas. Küllap on see nii ka inimese kui liigiga …

Kokkuvõte

Liikide hävimist põhjustavad mitmesugused tegurid nagu elupaikade hävimine ja killustumine, saastumine mürkkemikaalidega, globaalne kliimamuutus, loodusressursside ületarbimine, võõrliigid, haigused jpm. Liigid surevad välja ka loomuliku arengu tulemusena, sest igale liigile on omane areng, õitsengufaas ja hääbumine.

Mõisted

erosioon
hapestumine
happesademed
kliimamuutused
kõrbestumine
sooldumine

Kodanikuaktiivsus Loodus- ja keskkonnakaitses

Sissejuhatus

Eesti liikumine taasvabanemise poole on tihedalt seotud looduse ja keskkonnakaitse küsimustega.
1986. aastal tuli ilmsiks Nõukogude Liidu Väetiseministeeriumi kavatsus asuda Eestis, Virumaal, fosforiiti kaevandama. Nõukogudemaa hiigelmajandus vajas väetist kiratsema kippuva põllumajanduse turgutamiseks. See, mis oli Nõukogude valitsusele vaid tilluke lapike riigikaardi loodeservas, oli ainutunnistatud kodumaa ning elupaik Eesti rahva jaoks.
Kaevanduste rajamisega Toolses, Rakvere lähistel ja eriti Kabalas oleks kaasnenud paratamatult keskkonnasaaste, muutused veerežiimis, tõsine reostusoht Kunda ning Pada jõgedes, puistangutesse sattuva diktüoneemakilda isesüttimine jpm. Suurkaevanduste teenindamiseks oleks Virumaale kolinud tuhandeid uuselanikke kogu Nõukogude Liidust ja eestikeelse ning –meelse elanikkonna osakaal oleks Rakverest ida poole muutunud tähtsusetuks.
Inimesed asusid kavandatavate kaevanduste vastu protestima, algas nn fosforiidisõda. Eelkõige arutati asja isekeskis, kuid üha enam astus avalikkus oma arvamuse avaldamiseks üles. Sõna võtsid teadlased, keskkonnakaitsjad, ajakirjanikud, ühiskonna- ja poliitikategelased. "Fosforiidivastased" aktsioonid haarasid eriti kaasa noori. Nn „vale” arvamuse esitamine ei olnud nõukogude režiimi tingimustes sugugi ohutu. Sellele ajastule kohaselt järgnesid ebasoosing, ülekuulamised ja koguni kehvastimagatud ööd kinnimajades.
Tärkava kodanikeliikumise koordineerimiseks ja toetamiseks tekkis Eesti Roheline Liikumine kui üks kodanikualgatusel põhinevaid keskkonnaorganisatsioone. Nii näiteks olid rohelised jalgrattaretke „Kuidas elad, Virumaa?” algatajaks 1988. aastal ja keskkonnateemalised rattaretked toimuvad tänaseni.
Fosforiidisõja tulemusena pidid Nõukogude liidu ametkonnad, otsusetegijad Tallinnas ja Moskvas hakkama arvestama Eesti rahva arvamuse ja tahtega. Rahva võit fosforiidiküsimustes oli üks Eesti taasiseseisvumise algsündmusi.

Vaadake videot fosforiidisõjast

Millised on tänapäeval inimeste võimalused avaldada oma arvamust ning tahet keskkonnateemadel ning kuidas seda paremini teha?

Õpieesmärgid

Selle peatüki lõpuks teate,

• millised on kodanikuaktiivsusele tuginevad loodus- ja keskkonnakaitselised suundumused ning meetmed;
• millised on kodanikuaktiivsusel põhinevad tegevusvõimalused.
   

Tuletagem meelde, mis on ühiskonna kolm sektorit. Klikkige alltoodud lausele:

Ühiskonna kolm sektorit

Ühiskonna kolm koostoimivat sektorit on:

• Avalik ehk riiklik sektor, mis tegeleb üldiste ja rahvuslike hüvede kaitsmise, vastavate poliitikate kujundamise, seadusandluse ja muu sellisega nii üleriigilisel kui kohalikul tasandil. Sinna kuuluvad riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik-õiguslikud institutsioonid
• Ärisektor, mis tegeleb kasumi tootmisega ettevõtluse kaudu. Selliste ettevõtete nimetusi täiendavad sageli lühendid AS (aktsiaselts), OÜ (osaühing) jms
• Nn kolmas sektor, mis on omakorda jaguneb kaheks:

a) professionaalne mittetulundussfäär, kus inimesed tegelevad palgatööna avaliku huvi esindamisega, eestkostega, teenuste pakkumisega jne;
b) vabatahtlik tegevus, kus kodanikualgatust viiakse ellu vabatahtlikkuse alusel, sageli peale oma päevatööd mõnes asutuses.
Kolmandas sektoris tegutsevate organisatsioonide vormideks on mittetulundusühing (MTÜ), sihtasutus (SA) ja seltsing – kõiki kolme võib nimetada ka ühe sõnaga mittetulundus-, kodaniku- või vabaühendusteks. Sõna "mittetulundus" ei tähenda seda, et ühingud ei tohiks teenida tulu, koguda annetusi vms, vaid kogu saadud tulu tohib kasutada üksnes ühingu eesmärkide elluviimise huvides.

Mida keskkonnaorganisatsioonid teevad?

Eesti on demokraatlik riik, kus inimestel on õigus avaldada oma arvamust. Lisaks oma üksikarvamusele saavad inimesed ühiskonnas kaasa rääkida valitsusväliste organisatsioonide ehk kodanikeühenduste kaudu, mis riigi- ja erasektori kõrval moodustavad nn. kolmanda sektori.
Eestis on loodud sadakond suuremat või väiksemat keskkonnaorganisatsiooni. Oma iseloomult ja ülesannetelt on neid mitmesuguseid. Mõned organisatsioonid ühendavad sarnaste huvidega inimesi, pakkudes võimalust omavahel suhelda ning tegelda ühisel huvialal nagu näiteks botaanika, ornitoloogia, kodu-uurimine jms. Teised võtavad enda korraldada ja kanda teatud ülesandeid nagu näiteks inimeste keskkonna-alane teavitamine, mõne taime- või loomaliigi kaitse eest seismine, kodutute loomade eest hoolitsemine jpm. Mõjukamad ühingud hoiavad silma peal tähtsamate otsuste tegemisel, analüüsides nende võimalikku keskkonnamõju ning öeldes sõna sekka neile sobival ja võimalikul viisil. Suurem osa vabaühenduste tegevustest tehakse ära vabatahtliku tööna.

Kuidas riik ühendustega suhtleb?

Riik omalt poolt peab arvesse võtma avalikkuse arvamust. Ühenduste esindajaid tuleb kaasata seaduste väljatöötamisse ja sel eesmärgil korraldatakse ümarlaudu, kohtumisi jms. Kuna tänaseks on Eestis sadakond looduse- ja keskkonnaorganisatsiooni, siis on need riigiga ladusama suhtlemise huvides loonud Eesti Keskkonnaorganisatsioonide Koja (EKO). Koja liikmed esindavad riigi ees teisi keskkonnaorganisatsioone, võtavad sõna riigi olulistel keskkonnateemadel, kohtuvad perioodiliselt keskkonnaministriga ja palju muud.

Sügis 2017:  Ornitoloogiaühing nõuab veelindude tapatalgute lõpetamist

Ühe enam häirib mõtlevaid inimesi Eestis toimuv arutu linnujaht (joonis 4.3.9.1.). Igal sügisel saabub siia välismaalt tuhandeid jahituriste, kes võtavad raha eest osa veelindude massilisest laskmisest. Selliseid tapatalguid soosivad leebed jahiseadused, mille muutmisest pole teatud osapooled huvitatud. 2017. aasta sügisel töötas Eesti Ornitoloogiaühing välja ettepaneku veelindude arutu tapmise lõpetamiseks, soovitades paika panna iga jahilinnuliigi küttimise mahud, seada ülempiir küttida lubatud lindude arvule ning kehtestada maksimaalne ühe päeva jooksul kütitavate lindude arv jahipidaja kohta. Näidates, et küsimus läheb korda paljudele inimestele kogus ühing oma seisukoha toetuseks rohkem kui 2500 allkirja ja Riigikogu oli kohustatud ettepaneku menetlusse võtma. Aeg näitab, mis edasi saab.

Mida ühingud teevad?

Sügis 2017:  Ornitoloogiaühing nõuab veelindude tapatalgute lõpetamist

Ühe enam häirib mõtlevaid inimesi Eestis toimuv arutu linnujaht (joonis 4.3.9.1.). Igal sügisel saabub siia välismaalt tuhandeid jahituriste, kes võtavad raha eest osa veelindude massilisest laskmisest. Selliseid tapatalguid soosivad leebed jahiseadused, mille muutmisest pole teatud osapooled huvitatud. 2017. aasta sügisel töötas Eesti Ornitoloogiaühing välja ettepaneku veelindude arutu tapmise lõpetamiseks, soovitades paika panna iga jahilinnuliigi küttimise mahud, seada ülempiir küttida lubatud lindude arvule ning kehtestada maksimaalne ühe päeva jooksul kütitavate lindude arv jahipidaja kohta. Näidates, et küsimus läheb korda paljudele inimestele kogus ühing oma seisukoha toetuseks rohkem kui 2500 allkirja ja Riigikogu oli kohustatud ettepaneku menetlusse võtma. Aeg näitab, mis edasi saab.

Teeme ära!

Mida ühingud teevad?

Joonis 4.3.9.2. 2017. aasta "Teeme ära!" kampaania sisuks olid külatalgud. Läti ja Leedu noorteadlased aitasid korrastada ühe Pärnumaa küla supluskohta.

"Teeme ära!" on 2008. aastal algatatud üle-eestiline koristusaktsioon, mis nüüdseks on saanud rahvusvahelised mõõtmed (joonis 4.3.9.2.). „Teeme ära!” ei ole üksnes prügikoristuskampaania. Eestis on lisaks korraldatud veel mõttetalguid, külatalguid jpm.

Konnad teelt

Mida ühingud teevad?

Joonis 4.3.9.3. Pildid Kadrina Keskkooli konnatalgutest
Alates 2012. aastast korraldatakse Eestimaa Looduse Fondi eestvedamisel aktsiooni „Konnad teel(t)”. Igal kevadel päästetakse vabatahtlike abiga autorataste alt 15-20000 kudemisrändele asunud konna, aidates need üle maanteede (joonis 4.3.9.3.).

Hooli ja aita kiisu koju!

MTÜ Kassiabi soovib vähendada hulkuvate kasside arvu tänavatel ja aidata kaasa lemmikloomapidamise kultuuri paranemisele Eestis.
Põhitegevuseks on koduta jäänud kassidele uute püsivate kodude leidmine. Aasta jooksul leiab uue kodu keskmiselt 500 kassi. Oma tegevusega soovib ühing vähendada kodutute loomade arvu Tallinna tänavatel ning tõsta eelkõige laste ja noorte lemmikloomapidamise kultuuri. Ühing levitab teadmisi lemmikloomapidamisest ja sellega kaasnevast vastutusest.

Mida ühingud teevad?

Joonis 4.3.9.4. Fotomeenutus 2008. aastast. Töö Sõrvele rajatud lindude rehabilitatsioonipunktis. 

Lindude rehabilitatsioonikeskus

Naftareostuse korral on kõige enam ohustatud merelinnud. 2008. aastal tabas Lääne-Eesti rannikut tõsine naftareostus, mille likvideerimisele tõttasid kümned vabatahtlikud. Selle sündmuse tulemusena loodi lindude rehabilitatsioonikeskus (joonis 4.3.9.4)

Greenpeace plastiku vastu

Mida ühingud teevad?

Joonis 4.3.9.5. Greenpeace´i kampaaniad jäävad oma lennukusega meelde

Greenpeace aktivistid ehitasid Kreeta saarel delfiine kujutava hiigelmosaiigi kümnest tuhandest plastiktopsist, milliseid iga kreeklane kasutavat iga 15 minuti tagant ühe (joonis 4.3.9.5.). Selle pildiga tahavad keskkonnakaitsjad kreeklastele ja turistidele meelde tuletada ohtu, mida plastikjäätmed kujutavad ookeanile ja mereelustikule.
Fridays For Future:
Kliimaaktivistide ühing, mis peab kliimastreike ja üritab panna inimesi rohkem oma elukeskkonnast hoolima. Tahab päästa maa kliimat tulevate inimeste ja võib-olla kogu maa elu jaoks katastroofiliste tulemuste eest.

Kokkuvõte

Inimestel on õigus avaldada oma arvamust. Lisaks oma üksikarvamusele saavad inimesed ühiskonnas kaasa rääkida valitsusväliste organisatsioonide ehk kodanikeühenduste kaudu. Eestis tegutseb sadakond looduse ja keskkonnateemaga tegelevat organisatsiooni. Organisatsioonid töötavad vastavalt oma eesmärkidele, esindades oma liikmete huve ja rääkides ühiskonnas kaasa keskkonnaküsimuste lahendamisel. Ühenduste toimimise iseloomulikud jooned on vabatahtlik töö, heategevus, annetamine ja muud sellist.

Keskkonna dilemmaprobleemid

Sissejuhatus

Meil kõigil tuleb iga päev teha otsuseid. Mõned neist on lihtsad, kui tuletame meelde loodusseadustele tuginevat koolitarkust või vanemate õpetussõnu. Sellistel probleemidel on enamasti üks lahendus.
Teisel juhul on probleemid keerukamad, neil on mitu tahku ja mitu lahendust. Selliste hulka kuuluvad sageli ka keskkonnaprobleemid. Nii näiteks nõuab mõne materjali ümbertöötlemine rohkem energiat, kui uue toote valmistamine. Mõni säästupirn maksab tavapirnist märksa rohkem, kuid kvaliteet ei luba seda pikalt kasutada jne. Seega on keskkonnaprobleemidel sageli mitu lahendust ja ainuõiget vastust ei olegi.
Poliitikutel ja tippjuhtidel lasub vastutus oma riigi käekäigu eest. Kuigi vahel juhtub, et poliitik on „pildil“ vaid valimistest valimisteni, mõjutavad tema otsused loodust ja inimeste elukeskkonda kümneteks aastateks, vahel koguni pöördumatult. Siin peitub keskkonnateadlikkuse tähendus.

Õpieesmärgid

Selle peatüki lõpuks:
õpite

• et ühel probleemil saab olla mitu lahendust;
• et keskkonnavaldkonnas ei ole ainuõigeid lahendusi ja otsuse tegemiseks tuleb teha valikuid;
• nägema keskkonnaprobleemide erinevaid aspekte;
• nägema looduse, tehnoloogia ja ühiskonna vastastikuseid seoseid erisugustes keskkonnaprobleemides;
• langetama mõningaid igapäevaeluga seotud otsuseid, tuginedes teaduslikele, majanduslikele ja eetilis-moraalsetele seisukohtadele;
• prognoosima oma otsuste tagajärgi;

oskate

• loodusteaduslikku meetodit rakendades lahendada probleeme;
• osaleda rühmatöös ja aruteludes;
• teha kompromissotsuseid.

Mis on dilemma?

Dilemma on mitme lahendiga probleem. Dilemmadel puudub üks ainuõige lahend ning otsuse tegemisel tuleb arvesse võtta erinevate huvigruppide seisukohti. Huvigrupid on organisatsioonid ja üksikisikud, kes on mingil viisil kavandatavast tegevusest (projektist) huvitatud, sest tegevus või selle lõpptulemus mõjutavad neid mingil moel. Siin võib näiteks tuua kohalikud elanikud. Huvigruppideks on ka pooled, kes projekti käiku või selle tulemust kuidagi mõjutavad – näiteks kohalik omavalitsus, keda peab huvitama kõik see, mis nende territooriumil toimub. Projekti meeskonna ülesandeks on välja selgitada kõik huvigrupid ja nende huvid, vähendada nende negatiivset ja suurendada positiivset mõju projektile. Mida enam suudetakse arvesse võtta nende gruppide seisukohti, seda asjatundlikum on otsus.

Kahe vangi lugu

Kaks vangi on ülekuulamisel. Kui mõlemad süüalused vaikivad, ei saa kohus kummalegi määrata maksimumkaristust ning mõlemad saavad karistuseks vaid aasta vangistust. Kui üks teise „sisse räägib”, siis ta pääseb ta vabaks, teine saab aga 10 aastat karistust. Kui mõlemad vangid üles tunnistavad, siis ootab mõlemat viis aastat karistust. Dilemma seisneb selles, et mõlema vaikimine annab mõlemat vangi arvestades parima tulemuse, kuid samas on lihtne otsustada reetmise kasuks. Kui vang A arvab, et B ta reedab, on ka vangil A mõttekas reeta (siis istub ta vangis 10 aasta asemel 5). Kui vang A usub, et vang B vaikib, siis on mõttekas ikkagi ta reeta, sest sellisel juhul pääseb vang A kohe vabaks ega pea vangis olema ühtki aastat.
Seda näidet kasutatakse kirjeldamaks olukorda, kus osalistel tuleb parima tulemuse saavutamiseks teha koostööd ja loobuda üksikhuvidest. Kui üks osapool otsustab oma kasud viia maksimumi, siis saab omakasupüüdmatult käituv osapool kõige rohkem kahju.
Samasugune dilemma kerkib esile näiteks globaalsete keskkonnaprobleemide lahendamisel, kus parima lahenduse nimel tuleb riikidel teha koostööd ja loobuda ühe riigi huvide esile tõstmisest. 

Kliimaprobleemid ja riikide koostöö

2015. aastal toimus Pariisis ÜRO kliimakonverents, kus arutati riikide toimetulekut kliimamuutustega ja kliimaprobleemide leevendamise meetmeid. Tulemusena sündis kokkulepe, millega ühines ligi 200 riiki. Leppe eesmärk on pidurdada kliima soojenemist nii, et üleilmne soojenemine ei ületaks 2 kraadi võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega.
2017. aastal astus Ameerika Ühendriikides ametisse uus president, kelle juhtlauseks oli „America first!”. Ühe oma valitsusaja esimese sammuna algatas president USA loobumise Pariisi kliimalepetest, sest need kahjustavad USA majanduslikke huve.
Arutlege:
Milline võib olla USA kliimalepetest loobumise mõju:
1) maailma globaalprobleemide lahendamisele?
2) USA majanduse arengule?
3) USA keskkonnaseisundile?
Põhjendage oma arvamust. 

Kuidas lahendada probleeme?

Elu pakub iga päev lihtsamaid või keerukamaid olukordi, mille lahendamisel tuleb üheaegselt arvestada mitmesuguste asjaoludega ning arvestada erinevate gruppide huve. Kuidas seda teha? Käsitleme näitena kalurite ja hüljeste vastasseisu kodusel Läänemerel. 

Näide: Kalurid ja hülged
Rannakalurid kaebavad hallhüljeste üle, kes kaladest toitudes ründavad võrke. Lisaks hüljeste saagiks langenud kaladele pääseb lõhutud võrkudest merre tagasi suur osa kaladest, suurendades veelgi majanduslikku kahju. Lahendusena teevad kalurid ettepaneku hakata hülgeid küttima, et vähendada nende arvukust ja olukord kontrolli alla saada. Teisalt on hallhülged Eestis looduskaitse all, sest Läänemere saastatus on kaasa toonud nende arvukuse languse. Mis on lahendus?
Lahenduse leidmiseks asuge rühmatööle:

1. Sõnastage probleem.
2. Leidke seotud huvigrupid. Iga õpilane valib ühe teema.
3. Moodustage huvigruppide alusel rühmad.
4. Uurige nädala jooksul teavet probleemi kohta.
5. Korraldage järgmises tunnis arutelu. Arutelu juhib kas õpetaja või mõni õpilane.
6. Huvigruppide alusel moodustunud grupid arutavad probleemi ja võtavad oma seisukoha. Argumenteerige oma seisukohtade üle, toetuge faktidele. Kuulake teiste argumente.
7. Analüüsige kuuldut ja püüdke leida lahendus võttes arvesse kõiki seisukohti. Suurte probleemide korral on väga raske leida lahendust, mis sobib kõigile. Siis tuleb leida kompromisslahendus, mis on osapoolte huvidele kõige lähemal.
8. Kirjutage lahendus üles.
9. Andke väljapakutud lahendusele hinnang.
10. Arutlege: kas otsus rahuldab kõiki pooli? Kas kõigi seisukohti arvestati? Kas lahendus võiks tegelikkuses toimida?

Kokkuvõte

Probleeme võib väga üldiselt jagada ühe ja mitme lahendiga probleemideks. Esimesse gruppi kuuluvad probleemid, mille lahendamisel järgitakse loodusteaduslikke seisukohti ja neil on tavaliselt üks ainuõige vastus.
Teise gruppi kuuluvad mitmetahulised probleemid, millel on kaks või mitu võrdväärset lahendust. Need on enamasti igapäevaeluga seotud ning sinna hulka kuuluvad ka keskkonnaprobleemid. Selliste probleemide lahendamisel tuleb lisaks teaduslikele seisukohtadele arvestada ka seadusandluse, majanduslike seaduspärasuste ning eetika ja moraali seisukohtadega.
Probleemi lahendamisel on oluline selle selge sõnastamine, kõikide huvigruppide väljaselgitamine ja kaasamine. Otsuse langetaja peab oskama leida probleemile erinevaid lahendusvõimalusi ning pakkuma välja argumenteeritud ja kõiki osapooli võimalikult hästi rahuldava kompromisslahenduse.

Mõisted

dilemma
huvigrupp
kompromisslahendus

1. ülesanne**

Lugege läbi taustalugu
Probleemid tehasega
Ühes linnas töötab vananenud tehnoloogiaga tsemenditehas, mis saastab ümbruskonda tolmuga. Sellega on kattunud nii linnatänavad kui ka linnelanike aiad. Kannatada on saanud ka linnaelanike (eelkõige suitsetajate) tervis. Tehnoloogia uuendamine nõuab hiigelinvesteeringuid, mida tehase omanikel ei ole.
Asulas elab umbes 5000 elanikku, suurem osa elanikest on nii või teisiti selle suurettevõttega seotud, sest tehas on linnakeses pea ainus tööpakkuja. Keskkonnakaitsjad nõuavad tehase sulgemist. See tähendaks paljudele elanikele töö kaotamist ja suuri sotsiaalseid probleeme kogu asulas.

Probleemid tehasega

Probleemid tehasega

Sõnastage probleem:

Loetlege huvigrupid:

Ülesanded 2-5
Lugege läbi taustalood ja pakkuge rühmatööna probleemidele lahendusi, kasutades ülaltoodud probleemide lahendamise skeemi. 

2. ülesanne***

Lugege läbi taustalood ja pakkuge rühmatööna probleemidele lahendusi, kasutades ülaltoodud probleemide lahendamise skeemi. 

Tüli uue elamurajooni pärast
Ühe linna ääremail on metsatukk, kus linnaelanikud armastavad vaba aega veeta. Kinnisvaraarendaja kavatseb sinna rajada uue elamurajooni (joonis 4.3.8.1.). Tulemusena vaesub kohalik loodus, antud alal kaob enamik taime- ja loomaliike. Teisalt parandavad linnaelanikud oma elutingimusi, tekib uusi töökohti, edeneb kohalik majandus.

3. ülesanne***

Mida teha Eesti metsaga?
Umbes 53% Eesti maismaa kogupindalast on kaetud metsaga (joonis 4.3.8.2.). Koos metsatööstuse arenguga kavandatakse Eestis uusi puitu kasutavaid suurettevõtteid. Edeneb riigi majandus, laekuvad maksud ja paraneb üldine elatustase. Kuna nõudmine puidu kui tooraine järele suureneb, survestavad ettevõtjad valitsust muutma metsapoliitikat, tõstma raiemahtusid ning langetama puude raievanust. Tulemusena väheneb Eestis vanade metsade osakaal ja looduslik elurikkus. Paljude maaelanike kodumetsad muutuvad segipööratud raielankideks, kaovad harjumuspärased marja- ja seenepaigad.

4. Ülesanne:
 Koolipuhveti menüü
Lastevanemate seas on alanud arutelu koolipuhvetis pakutava toidu üle. Mõned lapsevanemad pooldavad saiakeste (joonis 4.3.8.3.) ja maiustuste osakaalu vähendamist või lausa nende täielikku keelamist. Teisalt on küpsetised paljude õpilaste lemmikud, millega nad on harjunud kõhtu täitma pika koolipäeva jooksul.

Joonis 4.3.8.4. Hõberemmelga lugu käivitas arutelu väärtushinnangutest ühiskonnas ja oskusest oma seisukohti tulemuslikult väljendada. 

Hõberemmelga lugu
2017. aastal algas Tallinnas Haabersti ringristmiku laiendamine. Ehitust oli vaja selleks, et kaasajastada üht linna enamkasutatavat liiklussõlme – likvideerida igapäevased liiklusummikud ja vähendada avariide ohtu. Algasid ulatuslikud ehitustööd, mille käigus laiendati sõiduteed, ehitati viadukte jpm. Ehitustööde käigus võeti maha ligi 800 puud. Osa linnaelanikest asus puude kaitsele, teine osa pooldas ehitustööde kiiret jätkamist, et liiklus koduteel korda saaks. Eriti hulluks läksid asjad siis, kui raietöö jõudis ligi saja-aastase hõberemmelgani (joonis 4.3.8.4.). Puukaitsjad püstitasid remmelga ümber telklaagri ja valvasid puuhiidu nii öösel kui päeval. Millised on konflikti lahendamise võimalused?

5. ülesanne***

1. Slide 1 of 4: Slaid 1. Praegune slaid
2. Slide 2 of 4: Slaid 2.
3. Slide 3 of 4: Slaid 3. Praegune slaid
4. Slide 4 of 4: Slaid 4.

4

/

4

Slide 4 of 4

Tarbija võim

Tarbijatel on majanduses hiigelsuur võim, sest nende igapäevased valikud mõjutavad tootmist. Tootja toodab üksnes seda, mille järele on nõudlust ja mida ostetakse. Kui tarbija eelistab keskkonnasõbralikke tooteid, siis hakkavad ka tootjad neid rohkem tegema. Tihtipeale on tarbijal oluline õigel ajal mõista, et mõnda reklaami kaudu kaelamääritavat asja ei ole tal lihtsalt tarvis. See ei tähenda mitte loobumist, vaid ebavajalike asjade vältimist. Iga samm sellel teel tähendab aja ja raha kokkuhoidu. Seepärast läheb tarbijal vaja tarkust teha arukaid otsuseid.

6. ülesanne**

Teie ostuvalikud
Tänu lisameetmete võtmisele on sageli keskkonnasõbraliku tootmise hind kõrgem nn tavatoodangu omast. Sel põhjusel on mahetooted kallimad kui tavapõllunduse omad. Erinevate toetuste tõttu on kodumaine põllumajandustoodang kallim kui näiteks kaugelt tulnud Poola kaup. Kas eelistate osta keskkonnasõbralikku või tavakaupa? Põhjendage!

• Kodumaine tavatoodang.
• Kodumaine mahetoodang.
• Kodumaisest odavam importkaup.

Valikumäng

Moodustage 4-6 liikmelised grupid. Tutvuge probleemiga. Lahendamiseks on välja pakutud mitu võimalust. Iga grupp valib oma lahenduse. Võite välja pakkuda ka lahendusi, mida loetelus ei ole. Tehke otsus ülejäänud klassile teatavaks. Nagu elus ikka, sageli ühest vastust ei ole.

7. ülesanne*

Põlevkivil põhinev energeetika tekitab Eestis kõige rohkem keskkonnaprobleeme. Kujutlege end ette majandusministrina, kelle vastutusalasse kuulub energiasektor. Teie vastutusalas tuleb välja töötada uus energiamajanduse arengukava, mille eesmärgiks on tõhus energiakasutus ja saaste vähendamine. Milline valik on sobivaim?

• Arendada põlevkivil põhinevat energeetikat, sest riigil on olemas odava põlevkivi varu. Kaasnevat õhusaastet saab edukalt filtrite abil vähendada. .
• Loobuda põlevkivist ja kasutada elektrienergia tootmiseks maagaasi..
• Arendada taastuvenergeetikat..
• 
  

  Tõsta energia tootmise ja kasutamise tõhusust energiajaotusvõrgu täiustamise, ökonoomsemate seadmete kasutuselevõtu ja soojustuse parandamise kaudu.

   

  .
• Arendada tuumaenergeetikat..

8. ülesanne*

Teil on janu. Koduteel otsustate juua osta. Mida valite?

• Ostate joogi klaaspudelis..
• Ostate joogi plekkpurgis..
• Ostate joogi plastpudelis..
• Ostate joogi kartongpakendis..
• Tellite kohvikus klaasi jooki..
• Muidugi jääb ka võimalus koduni janu kannatada..

9. ülesanne*

Teie linna tahetakse ehitada keemiatehas. Olete väga mures, et tehas võib kahjustada keskkonda, saastades õhku, tarbides suurel hulgal vett, suurendades transpordikoormust ei ole välistatud ka õnnetused. Kuidas reageerite sellistele plaanidele?

• Leiate, et otsustamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne. Linnajuhid peavad suutma hinnata, kas tehase rajamine on turvaline ja vastu võtma õigeid otsuseid. .
• Kutsute kokku asjast huvitatud inimesed ja algatate kampaania tehase ehitamise peatamiseks..
• Otsite võimalusi otsustusprotsessis osalemiseks..
• Toetate tehase ehitust, sest see loob linnas uusi töökohti ja ergutab majanduse arengut..

10. ülesanne**

Kuidas jagada loodusressursse erinevate ettevõtete või riikide vahel?
Sellele küsimusele vastamiseks võite kasutada mängu "Kala!" .
Mängu lõpul jõudsite ilmselt arusaamisele, et loodusvarade parimaks kasutamiseks tuleb selle kasutajatel omavahel kokku leppida.
Arutlege: Millised on tagajärjed, kui üks lepingupooltest leppest loobub ja ressursside kasutamisel üksnes enda huvidest lähtub?
(Tegemist on vabavaraga).

Eesti looduskaitse

Sissejuhatus

2017. aasta kevadsuvel asuti Tallinnas ühe olulise liiklussõlme – Haabersti ringristmiku – laiendamisele. Ehitust oli hädasti vaja selleks, et kaasajastada üht linna enamkasutatavat ristmikku – likvideerida igapäevased liiklusummikud ja vähendada avariide ohtu. Algasid ulatuslikud ehitustööd, mille käigus tuli laiendada sõiduteed, ehitada viadukte jpm. Ehitustööde käigus võeti maha ligi 800 puud, mis oli valus vaatepilt igaühele, kes elusloodusest vähegi hoolis. Osa linnaelanikest asus puude kaitsele, teine osa pooldas ehitustööde kiiret jätkumist, et liiklus koduteel korda saaks. Konflikt lahvatas siis, kui raietöö jõudis ligi saja-aastase hõberemmelgani. Puukaitsjad püstitasid remmelga ümber telklaagri ja valvasid puuhiidu nii öösel kui päeval. See mitme osapoolega lugu lõppes politsei sekkumisega. Puukaitsjad olid sunnitud taanduma ning puu saeti maha (joonis 4.3.5.1.).

Joonis 4.3.5.1. Hõberemmelga lugu

Selles peatükis püüame vastust otsida küsimustele: mis paneb inimest hoolima elusolendist enda kõrval kuni äärmuslike võtete kasutamiseni? Millised on riigi kohustused ja vahendid nii loodus- kui elukeskkonna kaitsel? Kuidas see kõik on kokku lepitud, korraldatud ja kirja pandud?

Õpieesmärgid

Selle peatüki lõpuks:
teate,

• kust pärinevad looduskaitse eetilised alused;
• millele tugineb Eesti keskkonnapoliitika;
• millised on Eesti keskkonnapoliitika põhijooned olulistes valdkondades – jäätmekäitluses, veepoliitikas,  looduskaitses, keskkonnakorralduses jm;
• kuidas keskkonnapoliitilised otsused väljenduvad meie igapäevaelus; 

oskate

• senisest teadlikumalt langetada igapäevaeluga seotud otsuseid;
• olla teadlik oma õigusest saada keskkonnainformatsiooni ning kaasa rääkida oma elukeskkonna kujundamisel.

Looduskaitse areng Eesti aladel läbi aegade

Eestlased kui loodusrahvas
Eestlased peavad end ajalooliselt loodusrahvaks. Enne laialdast ristiusustamist olid meie esivanemad taarausku. Nad uskusid looduse vägevusse, tunnetades end looduse osana ja loodusest sõltuvana. Tekkisid looduslikud pühapaigad, kus palvetati, annetati, ohverdati, küsiti nõu, raviti haigusi jpm. Pühapaikadeks võisid olla puud, metsatukad, kivid, allikad, jõed, järved, pangad jm (joonis 4.3.5.2.). Nende erilise staatuse tõttu rahva elus saab neid lugeda ka esimesteks looduskaitseobjektideks.

Use left and right arrow to change slide in that direction whenever canvas is selected

Slaid 1

Joonis 4.3.5.2. Helme orjakivi

1. Slide 1 of 1: Slaid 1. Praegune slaid

1

/

1

Slide 1 of 1

Valitsevate võimukandjate algatatud looduskaitse
Hiljem tegelesid omal moel looduskaitsega valitsejad, keda ajendas mure neile kuuluvate loodusrikkuste pärast. Nii näiteks kehtestati jahi- ja kalapüügipiirangud või ehituspuu (eriti mastimändide) raiekeelud linnade ja kindlustuste läheduses. 1297. aastal keelas Taani kuningas Erik Menved metsaraie kolmel saarel Tallinna lähedal. Seda võib lugeda esimeseks dateeritud loodust kaitsvaks aktiks Eesti alal.
Looduskaitse areng teadustegevuse tulemusena
Uus etapp looduskaitse ajaloos saabus 19. sajandil haridus- ja teadustegevuse tulemusena, mil hakati väärtustama erakordseid loodusobjekte ja -mälestisi.
Eesti looduskaitse algus 1910. aastal
Eesti looduskaitse alguseks loetakse 1910. aastat, mil August Toomi algatusel loodi Vaika saartel linnukaitseala.
Tänapäevane looduskaitse tegeleb loodusliku mitmekesisuse hoidmise ja säilitamisega. Lisaks traditsioonilisele liigikaitsele ja elupaikade säilitamisele tähtsustab Eesti looduskaitse inimeste loodusteadlikkuse edendamist.
Eestis on võetud kaitse alla 18 % maismaast ja 31 % veealast. 2016. aasta lõpus oli Eestis kokku ligi 4000 kaitstavat loodusobjekti.
Kõigile kaitse all olevatele loodusväärtustele on kehtestatud kaitsekord.

Keskkonnakaitse

Keskkonnakaitse keskendub inimese elukeskkonna kaitsele. Keskkonnakaitse eesmärgiks on:

• loodusvarade säästlik kasutamine;
• keskkonna saastamise vähendamine;
• loodusliku mitmekesisuse säilitamine.

Eesti keskkonnapoliitika on vastavuses Euroopa Liidu keskkonnapoliitikaga. Keskkonnapoliitika tegevusvaldkonnad on näiteks jäätmekäitlus, veekaitse ja -kasutus, looduse mitmekesisuse kaitse, keskkonnakorraldus jm. Seega on keskkonnakaitse laiem mõiste kui looduskaitse, mille sisuks on loodusliku mitmekesisuse kaitse ja säilitamine.

Jäätmepoliitika

Eesti jäätmevaldkonna eesmärk on taaskasutada võimalikult palju tarbimisest üle jäävad jäätmeid.
Kõige targem on vältida jäätmete teket. Kui aga jäätmed on tekkinud, tuleks need uuesti materjalina ringlusse võtta. Lisaks on oluline vähendada jäätmetest tulenevat keskkonnariski, pöörates tähelepanu ohtlike jäätmete ja elektroonikajäätmete kogumisele ning käitlemisele.
Kolm võtmesõna jäätmetega toimetulekuks on:

• jäätmetekke vältimine
• korduskasutamine
• taaskasutamine

Jäätmehierarhia

Joonis 4.3.5.4. Jäätmehierarhia

Hierarhia põhimõtteks on viia jäätmekäitluse mõju keskkonnale võimalikult väikeseks. Eelistada tuleb hierarhia kõrgemal astmel olevaid lahendusi. Kõige olulisem on vältida jäätmete teket, järgmisel astmel on taaskasutamine. Jäätmete taaskasutusmoodused on korduskasutus (kasutatud toote uuesti kasutamine), materjalina ringlussevõtt, põletamine energia tootmiseks jms. Jäätmete prügilasse viimist loetakse hierarhias viimaseks lahenduseks ja seda tuleks vältida igal võimalikul viisil (joonis 4.3.5.4.).

Veepoliitika

Veepoliitika eesmärk on vee kõrge kvaliteedi saavutamine, veekogude hea seisund ja nende säästev kasutamine.
Veevarude otstarbekaks majandamiseks koostatakse veemajanduskava. Riigi territoorium jagatakse vesikondadeks nii, et lisaks merre suubuvatele jõgedele ja ojadele oleksid hõlmatud ka rannaveed ning põhjavesi. Eesti jaguneb kolmeks vesikonnaks: Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva vesikond. Igale vesikonnale koostatakse veemajanduskavad

Looduse mitmekesisuse kaitse

Euroopa Liidu looduskaitsepoliitika kohaselt kaitstakse haruldasi või ohustatud liike nende elupaikade või kasvukohatüüpide säilitamise kaudu. Sel eesmärgil luuakse kõikides liikmesriikides hoiualad, mis moodustavad üle-euroopalise Natura 2000 võrgustiku.
Õiguslikult põhineb Natura võrgustiku loomine kahel Euroopa Liidu seadusel ehk direktiivil – linnudirektiivil ja loodusdirektiivil. Linnudirektiiv kaitseb linde, loodusdirektiivi ülesandeks on kaitsta looma- ja taimeliike, nende elupaiku ja kasvukohti. Loodusdirektiivis on kirja pandud ka Natura võrgustiku põhimõtted ja sisu.

Keskkonnakorraldus

Euroopalik suhtumine ettevõttesse hindab toodangu kvaliteedi kõrval ka seda, kuidas toode on valminud, kuidas see mõjutab keskkonda ja kuidas mõjutavad keskkonda tootjad ise. Seejuures on oluline töökeskkond, selle otstarbekas korraldus ja ka töötervishoid.
Ettevõtte juhtimisel pööratakse tähelepanu ka keskkonnateemadele jälgides tootmise vastavust keskkonnanõuetele ja kogu organisatsiooni mõju keskkonnale. Sel moel on keskkonnateema seotud nii ettevõtte igapäevaelu kui tulevikuga, keskkonnaaspekte arvestatakse juba tegevuste planeerimisel.

Avalikkuse osalemine keskkonnaotsuste langetamisel

Avalikkusel on tähtis roll keskkonnapoliitika kujundamisel, sealhulgas seaduste loomisel. Oluliste keskkonnaotsuste tegemisel tuleb kaasata kõiki huvilisi - elanikke, eksperte, huvigruppe, organisatsioone, riigiasutusi jpt. Neid elanikke, keda ettevõtmine vahetult mõjutab (näiteks suurehitus koduasulas), tuleb informeerida otseselt ning kutsuda neid projekti avalikele aruteludele.
Iga olulise keskkonnamõjuga tegevuse kavandamisel (ehitus, kaevandamine jms.) tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine. Hindamise käigus uuritakse võimalikult laialt kavandatava tegevuse mõju loodus- ja elukeskkonnale: kuidas tegevus mõjutab vee ja õhu kvaliteeti, elanike elukvaliteeti (nt müra), kohalikku elusloodust jpm. Selgitatakse välja tegevuse mistahes negatiivne mõju ja pakutakse välja viisid, kuidas seda vältida või leevendada. Lõpuks otsustatakse, kas projekti on üldse mõistlik ellu viia. Vajadusel arvestatakse ettevaatuse printsiipi. Avalikkusel on õigus tutvuda keskkonnamõju hindamise plaani ja tulemustega.
Oluline on inimesi teavitada ja kaasata ettevõtmise võimalikult varases alguses. Osalejad omakorda peavad teadma seadusega kehtestatud tähtaegu sekkumiseks. Oskamatu teavitamine on sageli konfliktide põhjuseks ja avalikkuse esindajate hiline protest jääb tulemusteta.

Kokkuvõte

Looduskaitse eetilised alused tulenevad inimese põlisest seotusest loodusega ning enda tunnetamisest selle osana.
Kui looduskaitse kaitseb looduslikku mitmekesisust, siis keskkonnakaitse teemaks on inimese elukeskkond.
Eesti kui Euroopa Liidu ühe liikmesriigi keskkonnapoliitika lähtub Euroopa Liidu keskkonnapoliitikast. Selle olulisemad tegevusvaldkonnad on jäätmekäitlus, veekaitse- ja kasutus, looduse mitmekesisuse kaitse, keskkonnakorraldus jpm.
Jäätmepoliitikas on oluline vähendada jäätmete teket, veepoliitika aluseks on vesikondadele põhinev veemajandus ja kaitse. Keskkonnateemad on saanud ka ettevõtete juhtimise osaks. Toodangu kvaliteedi kõrval hinnatakse ka seda, kuidas tootmine ja toode mõjutavad keskkonda ja kuidas mõjutavad keskkonda töötajad ise.
Igaühel on õigus saada keskkonnainformatsiooni ja seista oma elukeskkonna kvaliteedi eest.

Bioloogilise mitmekesisuse kaitse

Sissejuhatus

Mida mitmekesisem on ökosüsteem, seda tugevam ja vastupidavam see on. Veelgi enam – eluvormide rohkus Maal on vajalik elu kestmiseks planeedil.
Elurikkusel on võtmeroll Maa kliima kujundamisel. Ökosüsteemid mõjutavad kliimat nii kohalikul kui globaalsel tasandil. Metsad, rabad ja ookeanid on olulised süsiniku talletajad ja nende hävimine mõjutab maailma kliimat. Kuivendatud soodest vabaneb atmosfääri süsihappegaasi, taimestiku kadumine metsaaladelt võib vähendada keskmist sademete hulka. Ookeanide hoovused mõjutavad omakorda kliimat.
Märgalad ja mangroovid kaitsevad rannikualasid ning jõgede alamjookse tormide, üleujutuste ja põudade eest. Taimestik mõjutab vett filtreerides vee kvaliteeti ja juurestik kaitseb pinnast erosiooni eest.
Linnades reguleerivad pargid ja rohealad õhutemperatuuri ja niiskusrežiimi, kujundades sel moel linna sisekliimat.  
Seega – elurikkusel on kogu planeedi toimimisele oluline tähtsus ja seda tuleb käsitleda kui loodusvara, mida tuleb kaitsta ja kasutada säästlikult.
Millised on bioloogilise mitmekesisuse kaitse võimalused?

Õpieesmärgid

Selle peatüki lõpuks teate,

• miks on bioloogiline mitmekesisus vajalik;
• millised on elurikkuse tasemed;
• millised on elurikkuse kaitse võimalused.

Bioloogiline mitmekesisus (biodiversiteet)

Bioloogilise mitmekesisuse ehk elurikkuse all mõistetakse eluvormide arvukust Maal. Elurikkus ei tähenda mitte üksnes liigilist vaid ka geneetilist ja ökosüsteemide mitmekesisust. Mitmekesisest ning rikkalikust elukeskkonnast saab kasu ka inimene. Mida rohkem on toimivaid ja elurikkaid ökosüsteeme, seda paremini oleme me varustatud toidu, loodusvarade, puhta vee ja õhuga.
Elurikkuse 3 tasandit on

• geneetiline,
• liigiline ja
• ökosüsteemide mitmekesisus.

Geneetiline mitmekesisus

Geneetiline mitmekesisus tähendab geenide varieeruvust liigi või populatsiooni sees, mis tagab mitmekesisuse (pikkus, värv jms) sama liigi isendite seas. Kuna geenide kaudu kandub pärilik informatsioon ühelt põlvkonnalt teisele, siis algab liikide mitmekesisuse tagamine just sellelt tasandilt. Seega on geneetilisel mitmekesisusel elurikkuse juures oluline tähtsus.

Kogu liigi pärilik info asub kromosoomides. Diploidses kromosoomistikus on igast geenist 2 varianti ehk alleeli, kusjuures üks on päritud isalt, teine emalt. Geenialleelid põhjustavad isenditel mingite tunnuste (nt värvus) ilmnemist.

Populatsioonides, kus on kõrge geneetiline mitmekesisus, on ka rohkem alleelivariante,  mille hulgast tõstab looduslik valik esile kõige sobivamad. Madala geneetilise mitmekesisusega liikidel on suurem risk välja surra.

 .

Geneetiline mitmekesisus

Elupaikade killustumine on tüüpiline geneetilist mitmekesisust ohustav tegur (joonis 4.3.3.1.). Üheks näiteks võib tuua kiirtee rajamise läbi metsa. Selle tagajärjel jaguneb elupaik kaheks ja isendid ei pääse ühelt poolt teisele. Mõlemal pool kahaneb võimalike partnerite valik ja suguluses olevad isendid hakkavad omavahel ristuma. Järglased ei ole nii tugevad, kui oleksid seda erineva genotüübiga ristudes. Väheneb loomade immuunsus, viljakus ja kasv. Populatsioon muutub ühekülgsemaks ja liik võib elukeskkonna tingimuste väheselgi muutumisel hävida. Seega peitub geneetilises mitmekesisuses liigilise mitmekesisuse võti.

Liigiline mitmekesisus

Liigiline mitmekesisus tähendab liikide paljusust mingil kindlal alal. Liikide paljusus tagab näiteks toiduvõrgustiku toimimise: kui üks toidutaim või saakloom võrgustikust millegipärast välja langeb, asendab mitmekesises koosluses seda teine.
Ulatuslikel põllumaadel kasvavad suures hulgas koos sarnaste vajadustega taimed. Kui samal alal kasvatatakse mitme aasta jooksul samu kultuure, siis hakkavad sellistes üksluistes kooslustes kergemini levima kahjurid ja haigused.
Lahenduseks on põllukultuuride vaheldumine, mitmekesise elustikuga metsasalude ja looduslike rohumaade säilitamine põldude vahel jms.
Mida mitmekesisemad on elutingimused, seda rohkem erinevaid liike saab seal koos elada. Seega haakub liikide mitmekesisuse teema loogiliselt koosluste mitmekesisusega.

Elupaikade ja koosluste mitmekesisus tagab

ökosüsteemide mitmekesisuse

Joonis 4.3.3.2. Troopilisest metsast on saamas põllumaa. Kuidas edasi?

Koosluste mitmekesisus põhineb sobivate eluta looduse tingimuste mitmekesisusel (joonis 4.3.3.2.).
Mida tervemad on looduslikud ökosüsteemid, seda tõhusamalt nad toimivad, leevendades vahel ka inimtegevuse ja kliimamuutuste negatiivset mõju.

Bioloogilise mitmekesisuse kaitse võimalusi

Elurikkust on võimalik säilitada ja kaitsta, võttes kasutusele meetmeid nagu:

• kaitsealade laiendamine
• metsade hävitamise pidurdamine
• kliimamuutuste pidurdamine
• põllumajanduse efektiivsuse tõstmine, saagikuse suurendamine
• toidu käitlemise kadude vähendamine
• toitumisharjumuste muutmine
• säästlik metsa majandamine
• kalade väljapüügi vähendamine 

Kokkuvõte

Bioloogiline mitmekesisus ehk elurikkus on eluvormide arvukus Maal  ja see avaldub geneetilisel, liigilisel ja koosluste tasandil. Elurikkusel on kogu planeedi toimimisele oluline tähtsus. Seda tuleb käsitleda kui üht loodusvara, mida tuleb kaitsta ja kasutada säästlikult.
Elurikkuse kaitseks tuleb:

• suurendada kaitsealade pindala;
• pidurdada koosluste, eelkõige metsade hävitamist;
• arendada metsa säästlikku majandamist;
• pidurdada kliimamuutusi, piirates keskkonna saastamist;
• tõsta põllumajanduse efektiivsust;
• vähendada toidu käitlemise kadusid;
• muuta toitumisharjumusi;
• arendada loodusressursside säästlikku kasutamist, sh kalanduses väljapüügi vähendamist;
• jpm.

Mõisted

bioloogiline mitmekesisus ehk elurikkus
geneetiline mitmekesisus
koosluste mitmekesisus
liigiline mitmekesisus

Keskkonnakaitse

Järgnevaks teemaks on keskkond ja keskkonnakaitse. Muuhulgas ka inimese loodud tehiskeskkond, kuid põhiliselt ikkagi looduskeskkond.

Keskkonnakaitse on ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii inimese vahetut elukeskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Keskkonnakaitse olulisteks valdkondadeks on õhu-, vee-, mulla-, puhta joogivee kaitse, jäätmetega tegelemine jne).
Keskkonnakaitse meetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil.
Eestis tegelevad riiklikul tasemel keskkonnaprobleemidega Keskkonnaministeerium ning selle haldusalas olevad valitsusasutused Maa-amet, Keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon. Keskkonda kaitstakse, et kõigil organismidel oleks heas keskkonnas elada.

Koroonaviiruse head ja halvad omadused ning tulevikunägemused

Praegu on aeg, kus õpilased on jälle koduõppel. Muidugi selle viiruse (RNA-viirus, koroonaviiruste perekonnast, nimega SARS-COV-2 ehk Ägeda raskekujulise respiratoorse sündroomiga koroonaviirus 2) ja sellest tingitud haiguse (COVID 19 ehk koroonaviirushaigus 2019) tõttu tekkinud mitmeid probleeme. Kuid mõned asjad on siiski paremad, kui enne koroonaviirusepandeemiat. 

Head asjad:

Looduse saastatus on vähenenud, müra on vähenenud, loodus on tagasi linnades, vähenenud on kasutute või väheefektiivsete tegevuste tegemine.

Kuidas veel paremaks saada?

Tuleb teha kiire rohepööre. Majanduses tuleb turumajandusest minna üle rohe- või sinimajandusele (oluline pole mitte majanduskasv vaid loodus- ja keskkonnasõbralikkus ning säästlikkus.). Ka öko-sotsiaalne turumajandus pole halb variant. 

Ühiskondlikus plaanis tuleb liikuda ühtse, vabade ja võrdsete inimeste föderatsiooni poole. 

Riigivalitsemises oleks parimateks vormideks tehnokraatia (tehniliste ekspertide võim ehk juhiks on see, kellel on selles valdkonnas kõige rohkem teadmisi) või meritokraatia (talentide valitsus). Halb poleks ka kõiketeadva superarvuti valitsus.

Kuid kõigi nende eelnevalt mainitud valitsemisvormidega on omad probleemid:

Tehnokraatia puhul see, mille järgi valitakse eksperte ning meritokraatia puhul see, kuidas teha kindlaks talente. Kuid superarvuti valitsemise ainsateks miinusteks võivad olla arvuti vastuhakk inimestele (masin ründab inimesi) ja rikked. 

Mina leian, et oluline on anda inimestele suured vabadused (ning koos sellega ka kohustused). Tuleb tegeleda ka sotsiaalselt, võimalustelt, vabadustelt ja majanduslikult võimalikult võrdse inimühiskonna loomisega. Samas ei tohi muuta inimeste bioloogiat (välja arvatud tema enda soovil). Igasuguste teatud inimgruppi (või miks mitte ka muud looma või olendit) puudutavad otsused tuleks võtta vastu rahvahääletustel. Need peaks olema suuremalt jaolt digitaalsed, kuid alles peaks jääma ka muud variandid. Seda muidugi välja arvatud juhul kui superarvuti ei suuda otsustada. 

Selline on minu nägemus tulevikust.

Biosfääri läbiv energiavoog. Ökopüramiid

Sissejuhatus

Selles peatükis õpime, millised on ainete ja energia liikumise seaduspärasused toiduahelas. Sarnaselt toitainetele liiguvad toiduahelates ka saasteained.
Noore merikotka lugu
Üks perekond leidis metsast haige kotka. Noor merikotkas oli nälginud, suled kohati murdunud. Et kahjustatud suled ei lase linnul lennata ega toitu hankida, siis seletab see linnu üldist nõrkust ja kriitilist seisukorda. Loomaarst diagnoosis merikotkal pliimürgituse.
Plii satub looduskeskkonda jahi- ja kalameeste vahendusel. Raskemetallist põhjustatud mürgistus tekitab lindudel tajuhäireid, sulgede katkemist jms, mis võib lõpuks viia hukkumiseni.
Lisaks raibetest toituvatele kotkastele on plii ohuks ka veekogu põhjast toitu otsivatele lindudele, kes neelavad pliihaavleid toiduotsimise käigus. Kõige rohkem mõjutab see parte, hanesid ja luiki ning omakorda neist toituvaid loomi. Populaarsetes linnujahi kohtades võib pliihaavlite hulk veekogu põhjas olla väga suur- ekspertide hinnangul võib ühe küti poolt keskkonda tulistatud pliihaavlite kogus ulatuda kuni kolme kilogrammini päevas. Tagajärjena leitakse igal aastal kas surnud või haigeid linde, kes on saanud mürgituse pliihaavleid neelates või saastunud ulukiliha süües. Eelmainitu tõttu on tänaseks päevaks Euroopas arutamisel pliihaavlite keelustamine ja pliivaba laskemoona kasutuselevõtt.
Meie kõnealune merikotkas sai pärast mitmekuist ravi vabaduses olla vaid ühe kuu, sai siis uuesti pliimürgituse ja suri mõni päev hiljem.
Varemõpitust teame, et kotkas on toiduahela tipus asuv tipptarbija. Ärgem unustagem, et sageli on tipptarbijaks inimene ise.

Õpieesmärgid

Selle peatüki lõpuks:
teate,

• miks on biosfääri läbiv energiavoog Maal eksisteeriva elu aluseks;
• millised on Maa biosfääris aine ja energia liikumise üldised seaduspärasused;
• mis on ökoloogiline püramiid;

oskate

• lahendada ökoloogilise püramiidi reeglite ülesandeid;
• koostada ja analüüsida biosfääri läbiva energiavoo muutuste skemaatilisi jooniseid.

Biosfäär kui Maa suurim ökosüsteem

Biosfäär on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht, mille moodustavad muld-, vee- ja õhkkeskkond ehk teisiti nimetatult lito-, pedo- ja hüdrosfäär ning atmosfääri alumised kihid (joonis 4.2.6.1.). Biosfääri vertikaalne ulatus on umbes 40 km.
Biosfäär:
1. Atmosfäär:
Atmosfäär on Maad ümbritsev õhukiht, mis ulatub 1000-1200 km kõrgusele. Õhku leidub mullas, vees ja see liigub Maa kohal. Atmosfäär sisaldab hapnikku, lämmastikku, süsihappegaasi, veeauru jpm. 20-50 km kõrgusel asub osoonikiht, mis kaitseb Maa elustikku lühilainelise UV kiirguse eest
2. Litosfäär:
Litosfäär on maakoore väline kivimiline kiht. Selle ülemine osa –
2.1 Pedosfäär:
pedosfäär - pakub elupaika mullaelustikule: seentele, mikroobidele, taimedele ja loomadele. Organismid toodavad mulla orgaanilist osa, mineraalne osa pärineb litosfääri sügavamatest kihtidest. Litosfääri paksus on 50-200 kilomeetrit
3. Hüdrosfäär:
Hüdrosfäär koosneb keemiliselt sidumata veest. Hüdrosfääri moodustavad jõed, järved, ookeanid, põhja- ja pinnavesi, liustike, soode ning atmosfääri vesi jm. Hüdrosfäär katab Maa pinda väga erineva paksuse kihina ja näiteks kõrbes ei ole seda vahel üldse.
4. Ökosfäär:
Ökosfäär on Maa ökosüsteemide kogum.
4.1. Sotsiosfäär:

Vahel räägitakse ka sotsiosfäärist, mille moodustab see osa biosfäärist, mida asustavad inimesed koos nende tegevusest tuleneva mõjuga.

Aineringe ja energiavoog

Kordame varemõpitut:
Organismid vajavad toitu a) energia saamiseks ja b) organismile omaste ühendite (biomolekulide) sünteesiks.
Järgnevalt tuletame varemõpitust meelde, 

• kuidas toitained ökosüsteemis liiguvad ja kust tuleb selleks energia; 
• mis on aineringe ja energiavoog.

Aineringe ja energiavoog

Kordame varemõpitut:
Organismid vajavad toitu a) energia saamiseks ja b) organismile omaste ühendite (biomolekulide) sünteesiks.
Järgnevalt tuletame varemõpitust meelde, 

• kuidas toitained ökosüsteemis liiguvad ja kust tuleb selleks energia; 
• mis on aineringe ja energiavoog.

Aineringe

Joonis 4.2.6.2. Toitained püsivad molekulidena pidevalt aineringes. Aineringet hoiab töös päikeseenergia.

Tootjatel (rohelistel taimedel, vetikatel ja fotosünteesivatel bakteritel) on võime päikeseenergia toimel, kasutades süsihappegaasi, vett ja mineraalseid ühendeid, toota orgaanilist ainet, st üles ehitada oma keha. Tootjad on toiduks taimtoidulistele tarbijatele, keda omakorda söövad lihatoidulised tarbijad. Nii taimed kui loomad saavad pärast surma roaks lagundajatele, kes muudavad surnud orgaanilise aine lihtsamateks ühenditeks. Selliseid lihtsamaid ühendeid saavad taimed jälle fotosünteesil kasutada. Niisugust toitainete liikumist elus- ja eluta looduse vahel nimetatakse aineringeks (joonis 4.2.6.2). Sel moel püsivad toitained molekulidena aineringes ja neid saab põhimõtteliselt lõputult taaskasutada. Aineringe käigushoidmiseks vajalik energia tuleb tootjate vahendusel päikeselt. 

Toiduahela lülid moodustavad troofilised tasemed

Täitke lüngad. 

Esimese troofilise taseme moodustavad tootjad, kes toodavad . Tootjateks on rohelised taimed, vetikad ja fotosünteesivad bakterid. Nad fotosünteesivad päikesevalguses orgaanilisi aineid, kasutades selleks , vett ja mineraalseid ühendeid. Taimedele on olulised põhielemendid nagu lämmastik, fosfor, kaltsium, kaalium, magneesium jt, mida nad saavad juurtega .
Teisel troofilisel tasemel on , kes kasutavad toiduks teisi elusorganisme, st valmis orgaanilist ainet. Tarbijad jaotatakse vastavalt toiduobjektile: rohusööjad,   ja kiskjad.
Lagundajad tarbivad kõigi eelnevate tasemete surnud  ainet, muutes need taas mineraalseteks ühenditeks. Tekkinud lihtsamaid ühendeid on  võimalik uuesti kasutada.

Energiavoog

Joonis 4.2.6.3.  Päikeseenergia liigub taimede kaudu kõigile teistele troofilistele tasemetele

Maa ökosüsteemid saavad energiat päikesekiirgusena. Päikeseenergia liigub taimede kaudu kõigile teistele, erinevatel troofilistel tasemetel asuvatele elusolenditele. Osa päikeselt saadud energiast omastatakse organismide poolt, teine osa energiast hajub soojusena õhku. Seega hajub igast aineringe lülist soojust atmosfääri ja fotosünteesivad organismid toovad energiat pidevalt aineringesse juurde (joonis 4.2.6.3.).
Kokkuvõtteks
Eelnevalt nägime, kuidas päikese kiirgusenergia muundub taimede kloroplastides keemiliste sidemete energiaks. Seega - energiat ei teki ega kao, vaid muundub ühest vormist teise.

Energia ülekandumine ühelt troofiliselt tasemelt teisele

Aine- ja energiaringed näitavad eluta ja eluslooduse kõige üldisemaid seoseid Maal.
Aineringe näitab, kuidas eluta ainest tekib orgaaniline aine ja kuidas seda ökosüsteemi peamiste organismirühmade poolt kasutatakse.
Energiaringe näitab, kuidas elusorganismid seovad ja kasutavad päikeselt saadud energiat.
Kuna iga energiaülekande juures muutub osa energiast soojuseks ja hajub õhku, siis toiduvõrguga seoses tuleneb siit kaks järeldust:

• Aineringesse peab kogu aeg lisanduma uut päikeseenergiat, sest osa fotosünteesist saadud energiast kaob toiduvõrgust soojusena. On üldteada tõde, et võimatu on luua igiliikurit, seesama kehtib ka ökosüsteemi kohta!
• Kuna iga samm toiduahelas toob kaasa soojuskao, siis iga toiduahela järgmisel tasemel on saadaval aina vähem energiat.

Ökoloogid kinnitavad, et üleminekul ühelt lülilt teisele salvestub organismidesse ligikaudu 10% energiast ja ülejäänud 90% hajub õhku. Igas järgmises tasemes talletub omakorda 10% eelmise troofilise taseme energiahulgast. Sel põhjusel ei saa saakloomi olla vähem, kui neist toituvaid röövloomi. Teiseks, toiduahel ei saa olla lõpmatult pikk, sest tootjate poolt vahendatud energia saab ahelas otsa - seetõttu ei ole ka toiduahelas tavaliselt rohkem kui 4-5 lüli.

Ökosüsteemi troofilised tasemed moodustavad ökoloogilise püramiidi

Vastavalt eelpool öeldule võime ette kujutada järgnevat:
Selleks, et kotkas kosuks 2 kilogrammi, peaks ta ära sööma õige mitu nugist (ühest jääb kindlasti väheks)! Vastavalt ökoloogide uuringutele kulub selleks kokku umbes 20 kilo liha. Nugised on lihatoidulised metsloomad, kes toituvad väiksematest loomadest. Olgu siin näiteks toodud oravad, kokku 200 kilo liha. Oravad on taimtoidulised ja nende (nugistele söömiseks) piisavas koguses üles kasvatamiseks kulub kokku 2000 kg ehk 2 tonni taimset materjali – seemneid, pähkleid jms. Võib vaid arvata, kui palju päikeseenergiat tuli taimedel siduda, et ise kasvada ning kanda vilja rohkem kui 200 käbikuninga toitmiseks!

Ülaltoodud näide on ülimalt lihtsustatud, sest raske on üles lugeda kõiki olendeid, keda järgmine troofiline tase toiduks kasutab. Seepärast on võetud kasutusele biomassi mõiste:
biomass on teatud organismide kogumass kindlal ajahetkel mingil kindlal alal (nt ökosüsteemis).
Biomassi või energia jagunemist ökosüsteemis näidatakse ökoloogilise püramiidina, kus troofilised tasemed kujutavad püramiidi astmeid: tootjad, taimtoidulised, kiskjad (joonis 4.2.6.4.).
Energia ülekanne ühelt troofiliselt tasemelt teisele sarnaneb biomassi jaotusega toiduahelas: organismides talletatakse vaid umbes 10% toidus (eelmisel troofilisel tasemel) sisalduvast energiast. Järelikult saavad taimtoidulised salvestada ligikaudu 10% tootjate biomassi energiast ja lihatoidulised ca 10% taimtoiduliste biomassi energiast. Sellest järeldub, et biomass ja energia vähenevad ökoloogilises püramiidis kiiresti kõrgemate troofiliste tasemete suunas. Energia jaotumist iseloomustav ökoloogiline püramiid on alati ülalt kitsenev, biomassi jaotumist iseloomustava püramiidi puhul see alati nii ei ole.
Toiduahelad näitavad, millised on ökosüsteemis toitumissuhted, ökoloogiline püramiid näitab graafiliselt arvulist suhet troofiliste tasemete vahel.

Joonis 4.2.6.4.  Ökoloogiline püramiid koosneb troofilistest tasemetest.

Ökoloogilise püramiidi reegel

Eelpool öeldust tuleneb ökoloogilise püramiidi reegel:
iga järgmise troofilise taseme biomass on umbes 10% eelmise taseme biomassist
Näide:
Ühes järves elavad ahvenad tarvitasid teatud aja jooksul toiduks 500 kg veeloomi. Nende toiduks on loomhõljum, väiksemad kalad jt veeloomad. Kui palju võib suureneda ahvenatest toituvate haugide biomass? Mitu kala see võib olla?

Lahendus:

Moodustame toiduahela ülesandes nimetatud organismidest:
Veeloomad – ahvenad – haugid
Et iga järgnev lüli saab talletada oma biomassis 10% toiduks tarbitud biomassist, siis saab ahvenate biomass suureneda 10%:
500 x 10% = 500 x 0,1 = 50 kg
Eelnevaga sarnaselt saab haugide biomassis talletuda 10%:
50 kg x 10% = 50 kg x 0,1 = 5 kg
Vastus: haugide biomass suureneb maksimaalselt 5 kg.

 

Kokkuvõte

Päike on Maa energiaallikas ja tänu päikesekiirgusele käivitub valdav enamus loodusprotsessidest.
Fotosünteesijatel on võime siduda päikeseenergiat ja see liigub kõigile teistele elusolenditele aineringe troofilistel tasemetel: tootjad, taimtoidulised tarbijad, loomtoidulised tarbijad. Osa päikeselt taimede kaudu vahendatud energiast omastatakse organismide poolt, osa energiast hajub soojusena õhku. Seega on igal järgmisel troofilisel tasemel kasutada vähem energiat. Et igas järgmises tasemes talletub vaid osa eelmise taseme energiahulgast, siis võib energia või ainete liikumist ökosüsteemis kujutada püramiidina. Seega liigub energia ühelt troofiliselt tasemelt teisele üha kahaneva voona. Vahendades päikesekiirguse energiat, toovad tootjad ökosüsteemi pidevalt energiat juurde.

Mõisted

biomass
ökoloogiline püramiid