Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik(ingliskeelne nimi The Church of Jesus Christ of Latter-day Saints) on Ameerika Ühendriikidest alguse saanud ülemaailmne kristlik usuorganisatsioon, kuhu kuulub tänapäeval enamik mormoonidest.
Kiriku peakorter asub Salt Lake Citys Utah' osariigis ja selle liikmeskonna suurus on üle 14 miljoni inimese.
Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik peab ennast Joseph Smithi poolt 6. aprillil1830 New Yorgi osariigis registreeritud Kristuse Kiriku õigusjärglaseks. Tänast nimekuju kasutatakse aastast 1838. Kirikus käsitletakse Mormoni Raamatut kui pühakirja, mis on Piibli kõrval teine tunnistus Jeesus Kristusest.
Nende kiriklik struktuur jäljendab algkiriku ülesehitust: kirikut juhib maapealne elav prohvet, samuti on olemas kaheteistkümne apostli kvoorum ja seitsmekümned. Valdav osa kiriku teenistujatest teeb oma tööd vabatahtlikult, selle eest tasu saamata.
Kirik kogub kirikukümnist – enamik Ameerika mormoonidest maksab 10% oma aastasest sissetulekust kirikule. Iga kiriku liige saab korra aastas (novembris-detsembris) võimaluse kohtuda oma kohaliku piiskopiga, et kümnises kokku leppida. Kümniste maksmine on mormoonide templite külastamise eelduseks. Kümnistest rahastatakse kirikute ehitust ja hooldust, ning ka Brigham Youngi ülikooli Provos (mis kuulub kirikule, ning selle õpilased on pea eranditult kiriku liikmed). Mitte midagi kümnistest ei maksta kiriku ametnikele.
Alates 3. veebruarist 2008 on Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku prohvet ja president Thomas S. Monson.
Uskumused
1842. aastal kirjutas Joseph Smith 13 usuartiklit, mis on kokkuvõte põhimõtetest, millesse Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liikmed usuvad.
1. Me usume Jumalasse, Igavesse Isasse, ja Tema Pojasse Jeesusesse Kristusesse ning Pühasse Vaimu.2. Me usume, et inimesi karistatakse nende endi pattude ja mitte Aadama üleastumise eest.3. Me usume, et Kristuse lepituse läbi võib saada päästetud kogu inimkond, kui nad kuuletuvad evangeeliumi seadustele ja talitustele.4. Me usume, et evangeeliumi esimesed põhimõtted ja talitused on: esiteks usk Issandasse Jeesusesse Kristusesse, teiseks meeleparandus, kolmandaks ristimine vee alla kastmise teel pattude andekssaamiseks, neljandaks Püha Vaimu anni andmine käte pea peale panemise teel.5. Me usume, et selleks, et jutlustada evangeeliumi ja sooritada selle talitusi, peab inimene olema kutsutud Jumala poolt prohvetliku kuulutamise ja käte pealepanemise läbi nende poolt, kes on selleks volitatud.6. Me usume samasse organisatsiooni, mis oli algkirikus, nimelt apostlid, prohvetid, karjased, õpetajad, evangeeliumi kuulutajad ja nii edasi.7. Me usume keelte, prohvetliku kuulutamise, ilmutuste, nägemuste, tervekstegemise, keelte tõlgitsemise ja teistesse andidesse.8. Me usume, et Piibel on Jumala sõna sel määral, kui see on tõlgitud õigesti; me usume samuti, et Mormoni Raamat on Jumala sõna.9. Me usume kõike, mida Jumal on ilmutanud, kõike, mida Ta ilmutab praegu, ja me usume, et Ta ilmutab veel palju suuri ja tähtsaid Jumala kuningriiki puutuvaid asju.10. Me usume tegelikku Iisraeli kogumisse ja kümne suguharu taastamisse; et Siion (Uus Jeruusalemm) ehitatakse Ameerika mandrile; et Kristus saab isiklikult valitsema maa peal ja et maa uuendatakse ning saab paradiisliku hiilguse.11. Me nõuame õigust kummardada Kõigevägevamat Jumalat meie oma südametunnistuse järgi ja lubame sama õiguse kõikidele inimestele, kummardagu nad kuidas, kus või mida nad soovivad.12. Me usume, et tuleb olla alluvad kuningatele, presidentidele, valitsejatele ja võimukandjatele, kuuletudes seadustele neid austades ja toetades.13. Me usume, et tuleb olla ausad, ustavad, kõlbeliselt puhtad, heatahtlikud, vooruslikud ja teha head kõikidele inimestele; tõesti, me võime öelda, et me järgime Pauluse manitsust – me usume kõigesse, me loodame kõike, me oleme talunud palju ja loodame, et me oleme võimelised taluma kõike. Kui on midagi vooruslikku, armast või märkimis- või kiiduväärset, siis me püüdleme kõige selle poole.
Ajalugu
19. sajandil algas Ameerika Ühendriikides suur usuliikumine (The Second Great Awakening). Joseph Smith, kes rajas Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku, oli tollal teismeline poiss, ja elas oma perega Palmyras New Yorgis. Suure usuliikumise tõttu külastas Josephi pere eri kirikute koosolekuid. Joseph ise ütles selle kohta nii: "See üliärev aeg pani mind tõsiselt mõtlema ja ma olin suures kimbatuses. ... Erinevate usulahkude vahel oli nii palju segadust ja vaidlusi, et minusugusel noorel inimesel, kelle teadmised inimestest ja asjadest oli niivõrd vähesed, oli võimatu jõuda mingile kindlale otsusele, kellel on õigus ja kellel mitte." Joseph käis kirikute koosolekutel, luges pühakirju ja mõtiskles usu üle. Ühel päeval ta luges Piiblist, et "Kui kellelgi teist on puudu tarkusest, see palugu Jumalalt, kes kõigile annab suisa ega tee etteheiteid, ja siis antakse temale.". Ta mõtiskles selle salmi üle ja lõpuks otsustas palvetada ja küsida Jumalalt.
Ühel kevadhommikul 1820. aastal läks Joseph Smith metsasallu, mis asus tema kodu lähedal, põlvitas ja hakkas palvetama. Ta kirjeldas oma kogemust nõnda:
"Nägin otse oma pea kohal valguse sammast, mis oli eredam päikesevalgusest ja laskus tasapisi, kuni langes minu peale. ... Kui valgus minu peal oli, nägin ma enda kohal õhus seismas kahte Isikut, kelle sära ja hiilgust on võimatu kirjeldada. Üks nendest pöördus minu poole, kutsudes mind nimepidi, ja osutas teisele ning ütles: "See on minu armas Poeg. Kuula Teda!"".
Sellele järgnesid teised ilmutused. Kolm aastat hiljem ilmus Josephile ingel nimega Moroni. Joseph Smithi sõnul Moroni "ütles mulle, et ta on Jumala juurest minule saadetud sõnumitooja ja et tema nimi on Moroni, et Jumalal on minu jaoks töö ja et minu nime hakatakse pidama nii heaks kui halvaks kõikide rahvuste, suguharude ja keelte seas ehk siis minust hakatakse kõnelema nii head kui halba kõikide rahvaste seas. Ta ütles, et maasse on talletatud kuldplaatidele kirjutatud raamat, mis jutustab selle mandri endistest asukatest ja sellest, kust nad pärit on. Veel ütles ta, et see raamat sisaldab igavikulist evangeeliumi oma täiuses, sellisena, nagu Päästja selle neile muistsetele asukatele andis." See raamat ilmus 26. märtsil 1830 Mormoni raamatuna.
15. mail 1829 ilmus Joseph Smithile Ristija Johannes, kes andis "Aaroni preesterluse, mis kätkeb endas inglite teenimise ja meeleparanduse evangeeliumi ning vee alla kastmise teel pattude andekssaamiseks sooritatava ristimise võtmeid.". Paar päeva hiljem Peetrus, Jaakobus ja Johannes ilmusid Josephile ja andsid talle Melkesideki preesterluse, mis "juhib evangeeliumi ja hoiab endas ... Jumala tundmise võtit".
Umbes aasta aega hiljem, 6. aprillil 1830, rajasid Joseph Smith ja teised, kes uskusid, Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku. Esialgu viimse aja pühad kogunesid Kirtlandis Ohios USA-s ja Missouris USA-s. Tagakiusamise tõttu sunniti neid lahkuma esiteks Nauvoosse Illinoisis USA-s ja lõpuks Ameerika lääneossa (umbes tänapäeva Utah'osariik). Alguses kirik palus, et liikmed koguneksid Ameerika läände. 20. sajandi alguses hakkasid kiriku juhid ütlema, et viimse aja pühad jääksid nende kodumaale, et seal rajada kogudusi. Kirik kasvas järjepidevalt ja nüüd on sellest saanud üleilme kirik.
Tegevus Eestis
Esimesed kontaktid Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikuga tekkisid Eestis 1989. aastal siin elanud soomlasest mormooni Valtteri Rötsä vahendusel. Esimesed eestlased ristiti kirikus sama aasta detsembris. Kiriku ametlik registreerimine toimus 29. juunil 1990.
Alates 2004. aastast tegutseb kirik Eestis nime all Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku Eesti Kogudus. Reaalselt toimub tegevus neljas koguduses: Tallinna, Narva, Pärnu ja Tartu koguduses.
