Otsing sellest blogist

UUS!!!

Raku jagunemine: Mitoos

Rakutsükkel Mõned rakud meie kehas ei ole jagunemisvõimelised nagu näiteks mõned närvirakud ja punased vererakud. Enamus rakkudest aga kasva...

teisipäev, 26. märts 2019

Mandala

Mandala (sanskriti keeles मण्डल maṇḍala, tiibeti keeles དཀྱིལ་འཁོར། dkyil 'khor) on geomeetriline kujund. Rigveedas on sees mandala ja yantra mõiste. Mandala kese kujutab endast jumaluse eluaset. Mandala algse geomeetrilise baaskujundi töötasid välja juba muistsed kultuurid. Mandala on maailma sümboolne projektsioon, mis on üle kantud geomeetrilisse mudelisseBudism laenas mandala mõiste tantratestAstroloogilised kaardid on mandala printsiibil koostatud. On olemas ka ruumilised mandalad.

Templites on tihti mandala mudelid, mis on pühendatud mõnele konkreeetsele jumalusele. Mandala printsiibil on ehitatud ka templeid ja hooneid. Näiteks Samje klooster Tiibetis.

Iga mandala on seotud tantrate ikonograafias konkreetse buddha või jumalusega.

Ikonograafia - teadus, mis uurib kunstiteoste traditsiooniliste motiividesümbolite ja atribuutide esinemise seaduspärasusi ja reegleid; kirjeldav meetod.

Mandalaid on kolme liiki:

idu- ehk seemnemandala

sümbolite või märkidena avalduv mandala

kujudena avalduv mandala

Tantrate praktiseerijad kutsuvad mandalat Teadvuse seisundi paleeksChögjam Trungpaon nimetanud mandalat organiseeritud kaoseks.

Budistlikud mandalad

Kõige rohkem võib mandalaid leida Tiibeti ja Jaapani esoteerilises budismis, kus neid kasutatakse õpetuse kandjatena, rituaalsetel eesmärkidel ning meditatsiooni ja teadvustatud toimimise abivahenditena. Tänapäeval on hästi tuntud Tiibeti liivamandalad, mida on mitmetel kordadel meie õnneks ka Eestimaal tehtud.

Liivamandala

Liivamandala luuakse rituaalselt värvilistest liivadest, korrates selle käigus pühasid palveid ja mantraid. Kui mandala on valmis, pühitakse see kokku, sümboliseerides kogu mateeria ja inimloomingu kaduvust, ning puistatakse voolavasse vette, et palved üle kogu maa kõikide olenditeni kanduksid. See rituaal on osa budistlikust praktikast ja seda võivad läbi viia vaid aastate jooksul vastava väljaõppe saanud mungad.

(https://et.m.wikipedia.org/wiki/Mandala)

Südame avardamise ja külluse mandala 2016

Juba sajandeid on mandalaid ümbritsenud müstika ja saladuseloor.

Mandalad ehk kosmilised ringid jumaliku korra ning harmoonia väljendamiseks

Mandala (ring — sanskriti keeles) on ajatu, kõike hõlmav sümbol — inimkogemuses üks suurimaid. See on maailma mudel, mis väljendab jumalikku korda kogu Loomingus — KÕIGES, MIS OLEMAS ON.

Mandala on ka abivahend meditatsioonis, mille eesmärgiks on eraldatuse ületamine ning üks-olemise saavutamine Jumalaga, samuti tervikukssaamine iseenda kõigi teadvust omavate aspektidega. See on kosmose universaalne kujutis; jumalikkuse väljendus kunstis, abivahend sisemise rahu leidmiseks.

Mandalale mediteerimine avab teadvuse uinunud alasid, sest neis pühades sümbolites väljenduvad visuaalselt Loomingus toimuvad protsessid eri kihtidena. Kontsentriline struktuur hõlmab teekonda seisundist seisundisse, teadvuses olevate kihtide läbistamist — rännakul maisest vaimsesse, et ühendada sellel pühal teekonnal Maa ja Taevas enese sees üheks tervikuks.

Mandalal on alati keskpunkt, mis tähistab Allikat, Kõiksust, Igavikku; ja äärealad — väljendamaks nii Loomingu mitmekesisust kui täiuslikkust. Kuna lõpmatu Vaim manifesteerib oma aspektide individuaalsust eri tasanditel, siis avalduvad ka vormi ja liikumise, aja ning ruumi vahekorrad läbi mandala, defineerides läbi kujundite keele universaalseid seaduspärasusi selles imelises igaviku tantsus, mis on Olemasolu.

Südame avardamise ja külluse mandala 2016 akrüül 80x80 (Erakogus)

Teadlikuse avardamise mandala 2016

Kosmilise teadvuse avardamise mandala 2016 akrüül 80x80 Müügis 300 €

Mandala olemus

Mandala vormi, mille kese kujutab endast jumalikkuse hiilgavat punkti, kujundasid instinktiivselt välja juba muistsed hõimurahvad. See on maailma projektsioon, kahandatud olemuslikuks geomeetriliseks mudeliks.

Geomeetrilised mudelid avastati vaatluse teel, nende üle mõtiskledes ja neid kosmiliste mõistetega kombineerides. Loodud ja sündinud sisemiste impulsside ajel, muutus mandala meditatsiooni objektiks, meditatiivsete visioonide tekitamise vahendiks. Seega on see mediteeriate isikliku intuitsiooni peegeldus. Visioonid tekkisid inimvaimu sisemise vajaduse sunnil ja need impulsid või intuitsioon aitasid avastada, kuidas jõuda Tõelisuse saladuseni inimeses südames. Mediteerija tunneb intuitiivselt endas olevat valgust ja ta kontsentreerub sellele valgusele.

mandala-saladused-02

Mandala esineb ringjas lootose vormis, mis väljendab kahekordset sümboolikat, eksoteerilist ja esoteerilist. Esimene märgib loomist: Brahma tõusmist Narayana nabast. Lootos tähendab maad vees, universumi alustuge. Lootose teine tähendus on vaimne: ta on akasha sümbol, südames asuv müstiline ala. See on Absoluudi südames kohaloleku sümbol. Selles alas ehk tühikus sisaldub kõik, see on kõigi asjade hoidla, kõige, mis universumis on ja mida ei ole.

Mandala omandab sügavama tähenduse, kui mediteeria samastab ennast keskmega, mis teda muudab. See on vaimne kogemus kosmosegrammis (see on mandala, milles koonduvad mediteeria ja välise maailma või teda ümbritseva keskkonna energiad): tema meditatsiooni edukuse esimene tingimus. Mandala on muundatud psühho-kosmogrammiks (see on veelgi keerukam mandala, kuhu on kokku toodud mikrokosmos ja makrokosmos), et endale taas elustada "asjade ideaalne printsiip". See on evolutsiooni ja taandarengu paradigma. See on terviku taasmoodustamine sisemise Absoluudiga.

Mandala tähendus

Mandala on budismi "püha ring". Sõna mandala tähendab ringi, kuid budistliku eriterminina tähendab manda "kõrgeimat punkti" ja la tähendab "teeviita" või "viimistlemist". See tähendab ka "pühasid alasid" (bodhi manda), "virgumise allikat" või Teemanttrooni (Vadzrasana), keset omava lõpmatuse kujuteldamatut tõelisust.

See on ka kaastunde, lõpmatu tarkus, lõpmatu armastus, mis on laienenud sellesse ikka veel lõpliku-lõpmatuse dihhotoomiasse ning mis avab värava vabadusse. See on täiusliku universumi mudel, täiusliku mina toitev keskkond ekstaatilises suhtlemises teiste täiuslike olenditega.

See on ehitusplaan vabanemiseks ja ülima õndsuse saavutamiseks.

Tiibetis on mandala maailmaks, mis toob esile inimese evolutsiooni valgustumise suunas. Tiibetikeelne mandi (d kyil) võib tähendada "tuuma" (suyingpa) või "istet" (khri) või "meelt" (surs) ja "keset" (d kyil). See kaasneb bodhile, ärkamisele või valgustumisele. La tähendab ringi, ümbermõõdet, mis sisaldab tuuma, kalliskivi, ornamenti.

Mandala on vahend, mis ajendab psühholoogilise kogemuse vabanemiseks. Sellest on saanud püha sümbol neile, kes on selle kohandanud. See visandab pühitsetud ala, mida hoitakse ainuüksi rituaalsel ja liturgilisel eesmärgil; see on kosmose kaart selle põhiolemuslikus plaanis, tema evolutsiooni ja taasneeldumise protsessis.

mandala-saladused-03

Budism laenas mandala mõiste tantrismist ja andis sellele "suurema täpsuse ja viimistluse". Seetõttu kirjeldati mandlat kui ringi koos kaitseliiniga, mis ümbritseb püha paika; see esindab kaitset jõudude eest, mis ähvardab punkti puhtust, või mediteeria samastab ennast väega, mis valitseb maailma, ja kogub endasse selle imetaolise jõu. See on taevakehade kirjeldus: universum on oma ruumilises laienemises inertne, kuid tiirleb ümber telje, Sumeru mäe, mida on samastatud Põhjanaelaga.

Mandala on kunstiteos valgustumiseks, mis varustab inimese mehhanismiga, mis ta sellele juhib. See on hinduistlik- budistliku maailma püha kosmogramm, mis kannab endas nii evolutsiooni kui ka tagasitõmbumise protsessi. Põhiline motiiv on teekond tagasi — taandareng — algse ühtsuse kogemise, asjade mittedualistliku seisundi poole. Budismis on see tagasipöördumine Absoluutsesse Tühjusesse, nirvaanasse.

Mandala on meditatsiooni mudel, milles kasutatakse visualiseerimist, samuti mediteerimisel kontsentreerumiseks kasutatav vahend, ka ka õpilaste pühitsemise vahend. "Paleed", kus asub Buddha, vaadeldakse iseenesest samuti mandalana. Ta on väljendunud kosmose kehastumise mudel, peamiselt Buddha valgustumise ja kohalolu maatriks. See on fikseeritud maailma mudel, mille on andnud väelised jumalad. Mandala kosmilise plaanina, kosmose diagrammina kujutab endast ka erilise jumaluse manifestatsiooni; see tähendab, et pühadus on universumis immanentne ja potensiaalselt olemas ka inimeses.

Mandala on maailma mudel

Tantras on mandalaks ka inimene; seda tuntakse "Sisemise Mandala" nimetuse alla, aga vaadeldakse ka nagu "kosmilist mandalat".

Mõistet "mandala" võib rakendada kogu kosmosele, mida kujutatakse kui olendit, mis pöörleb ümber keskme. Ka jumalustesse suhtuti kui mandalatesse: neilgi oli kese.

Mandala on sümmeetriline diagramm, mis on konsentreerunud ümber keskme, ja tavaliselt jaotatud neljaks sektoriks. Tal on kontsentrilised ringid (khor) ja nelinurgad, millel on sama kese (d kyil).

Mandala keskkond on sümboolne: see on "lõpmatu ala". Tiibeti mandala on ringiga ümbritsetud nelinurk; see on nelinurk, sest budad ja mittebudad on lõplikus tõelisuses samaväärsed. Neljal tahul asuvad sissepääsud mandalasse. Sisemine vadzra vanik esindab Apokalüptilise Sõiduki "Dharmaratta" lakkamatut pöörlemist. Suur vadzrabhaivara esindab teadvuse puhast ja tarkuse lõplikku kuningriiki.

Mandala on väline piirjoon, üks või kõige rohkem kontsentrilisi ringe, mis ümbritsevad nelinurka ja mida läbivad põikjooned, mis saavad alguse keskpaigast ja suunduvad nelja nurga poole, jagades pinna neljaks kolmnurgaks. Iga kolmnurga keskel on viis ringi, mis sisaldavad jumaluste sümboleid või figuure. Seda ümbritseb "tulering", tulemägi, leegitsev barjäär, mis valvad juurdepääsu, kuid mille eesmärk tantra järgi on ära põletada teadmatus. Pärast ringi joonistatakse teemandivöö, mis sümboliseerib Ülima Teadvuse kehasid — kosmilist teadvust, mis, kord saavutatud, ei kao iial. Selles "teemandivöös" istub Buddha. See on väljaspool aega ja ruumi: öeldakse, et ta on kõikjal ja igal hetkel, kuna see on äkiline tundepöörang sellest vallast nirvaanasse.

Mandalate liigid

Mandalaid on mitut tüüpi: selliseid, mida tehakse värvilise liivaga maapinnale, selliseid, mida maalitakse lõuendile, kangale või paberile, need on kahemõõtmelised. On aga ka kolmemõõtmelised, mis on valmistatud kullast, hõbedast, merikarpidest, kivist, sarvest, puust või savist.

Paremini on säilinud Tiibeti ja Nepaali mandalad ja seetõttu tuntakse neid ka tänapäeva maailmas. Tiibeti mandalad on keerulisemad, komplitseerituma kujundusega, viimistletumad, täidetud värvirikkamate sümbolitega, ja nõuavad seetõttu rohkem õppimist, suurt hoolikust ja suurt süvenemist palveldamisel kui mediteerides. Tiibeti mandalaid kasutatakse templite ja majade kaunistamiseks ja pühamaks muutmise, munkade ja valitsejate pühitsusriitustes, visualiseerimise praktiseerimisel nii vaimulike kui ilmalike järgijate poolt, samuti surnukehade kaitseks nende tuhastamise.

Kui mandala ehitatakse maapinnale, tuleb see enne rituaalselt pühaks muuta: seda tuleb puhastada ja üle pühkida. Mandala piirjoonte mahajoonistamine on tõeline rituaal.

Mandala eri liigid: 1. esindavad kosmost; 2. esindavad inimkeha; 3. need, mida visualiseeritakse jumalikus joogas.

Budismis on mandala eesmärgiks lõpetada inimeste kannatused, saavutada virgumine, et olla teistele kasuks, saavutada õige nägemus reaalsusest, avastada endas asuv jumalikkus.

Inimene kui Valgusmandala

Mina olen - keskus

Mina olen - punkt millest lähtub sündimine

Mina olen - pere, kust algab aeg mis saadab mind lõputute päevade voolus ja tuhanded päikesed ümbritsevad mind

Mina olen – keskel särav päike

Mina olen – kiired mis säravad öösel valguse pärast

Mina olen – miljonid hindamatud aarded säramas minu kiirte valguses

Mina olen – minevik ja tulevik ühendamas igavikku

Mina olen – hommik ja õhtu lakkamatus helenduses

Mina olen

Ja ikkagi on minus vaikiv saladus helendada üksi – kuid see pole mina.

Ja mina olles vaikivas palves selle vaikiva tunnistaja ees, kes on mu sees, kes alati juhatab, alati särab, alati näitab teed.

Iga inimene on oma olemuses Mandala mis avardub ja loob ennast pidevalt uuesti ikka ja jälle. Olla tervik, see tähendab olla terve ja võimekas, ümberkujunemiseks. Kiired muutused meis on parim kaitse, mitte teada, sa pole enam see, kes olid varem ja iialgi pole sa enam see, kes olid praegu.

Ainult see igavikuline energiaallikas meis, eksisteerib igavesti ja ei ole muutlik.

Mandalat võib vaadelda, kui ümberkujunemise mehhanismi indiviidi energia muutmiseks, tasakaalustamiseks ja samastades end sellega.

Mandala on heaks abivahendiks ja edasiviivaks jõuks kindlasti sellele, kes seda avatult kasutab oma sisemise loovenergia avamiseks. Mandala printsiip ei ole mitte tema välises vormis, vaid tsentris, kust tuleb see energia mis võtab vormi. Mandala – see on võime tsentraliseerida teadlikku liikumise protsessi.

Inimene olles realiseerimas oma individuaalsust olenemata sellest, kuidas see väliselt väljendub, arendab võimet, et saada kontakt oma keskmega.

Mandala see on tehnika, et äratada inimeses sisemise jumaliku jõu energiat.

Inimesele on määratud oma keha igavikuliseks muuta.

 

Mandala kui vaatlusprotsess

Meie silma tera on ise, kui üks lihtsamaid Mandalaid.

Lihtsam vorm on aga ring. Silm on vahetu vastuvõtja välise ja sisemise valguse vahel. Matteusi evangeeliumis ütleb Kristus, et silm on keha valgusallikas. Kui sinu nägemus saab puhtaks, siis kogu keha särab ja helendab.

Mõningad tao praktikud väidavad, et silm see on jaatav element aga kõik ülejäänu eitav. Kui me vaatame kahe silmaga ühte punkti, siis avaneb kolmas silm e. teadvuse kõrgeim kanal. Nähes ühte kaob nägemus paljususest.

Kui inimesed võiksid selgelt näha nagu prohvetid ei oleks Mandalal enam vajadust.

Näha see tähendab, näha kõike tervikuna ja seda ka teada.

Muistsete India prohvetite raamatuid nimetati Veedadeks, see sanskriti termin ühendab endas teadmisi ja nägemist. See tuli sellest, et nad kogesid tõelist reaalsust ja nägid tõde.

Mandala praktikas avaldub meile teadmine kõrgemast reaalsusest.

Joogi avab oma isiklikus kehas Mandala. Kõige lihtsam tee, kuidas vallata Mandalat – see on mõista, kuidas on ülesehitatud nägemise vastuvõtu organ.

Suunake oma tähelepanu loodusele, värvide intensiivsusele. Kontsentratsioon kinniste silmadega on hea võimalus korrigeerida silmade ja aju tegevust.

Elu – see on puhas leek ja elame me nähtamatu päikesega mis säramas meis.

Kristus ütles kõik on üks – suhtu kõigisse ühtemoodi.

See tähendab, näha läbi ühe, läbi tarkuse silma. Kolmandat silma on tihti kujutatud horisontaalse kaheksana mis tähendab üheaegselt ka lõpmatust. Seda tuleb mõista, kui kaks silma on ühinenud kokku, kõik mis on eraldi ja lõplik muutub ühtseks ja lõpmatuks. Joogade keeles tähendab see kontsentratsiooni ühte punkti, olla keskmes, sellest ei väljuta, sõltumata sellest mis ümberringi toimub. Minge keskele ja te saate teada terviku.

Mandala - ongi see keskus – tule tee. Mandala abiga tunneb inimene ennast, universumi kodanikuna.

Kogu inimkonna ajaloos on Mandala ilmunud, kui universaalne sümbol täiuslikust harmooniast ja teadlikusest. Ei ole rahvust ega kultuuri, kelle juures poleks võimalik seda kohata. Ta ühendab kõike nii alguses kui ka lõpus.

Mandala – kui võti sümbolite süsteemis

Inimene, kes mõistab sümboleid, mitte ainult ei ava ennast objektiivsele maailmale, vaid avab oma kõrgema teadvuse kanali, et mõista kõiksust.

Kui loodus on harmooniline – siis inimene olles looduse osa peaks olema ka harmoonias.

Mandala keskpunkt on allikaks millel pole nime, olles ülim ja ürgne oma olemuselt ta eksisteerib alati ja annab oma lõpmatut energiat ja selles protsessis toimub avardumine ja laienemine.

Kaasaegsed füüsikud väidavad, et ei ole midagi peale energiate ja kõrgete energeetiliste väljade, mis avarduvad, võtavad vormi ja funktsioneerivad kooskõlas kosmiliste seadustega.

Inimene kui igavikuline valgusmandala ei oma tõelisuses ei sündi ega surma ta on jõud mis eksisteerib minevikus, olevikus ja tulevikus jumaliku tunnistajana.

Meis on lõppematu loovenergia mille jõudu ja väärtust me õpime alles tundma ja kasutama nii ajalises, kui ajatus maailmas.

(https://atma.ee/et/uudised/11-mandala-saladused)

Mandala on tantrismi edasiarendus kunsti, sümbolote keeles. 

Mandala on budismis Vadžaraana koolkonna osa nagu ka tantras.

Astroloogilised kaardid (tähtkujud) on loodud mandalate järgi. 

esmaspäev, 25. märts 2019

Jaapani Anime

Anime (jaapani keeles アニメ) on läänemaailmale ennekõike tuntud kui Jaapanist pärinev animatsioon. Animeks loetakse ka eraldi üht joonisfilmi liiki või stiili, mis on seotud jaapani koomiksite – mangade– stiiliga. Jaapanis märgib sõna anime kõiksugu tüüpi animatsiooni.

Ajalugu

Jaapani esimene joonisfilm tehti 1917. aastal. Laiemalt hakkas see Jaapanis levima 1930ndatel, kuid siis ei olnud animele iseloomulik stiil veel välja arenenud. Selleni jõuti 20. sajandi teisel poolel, pärast katsetusi Saksa, Prantsuse, USA ja Nõukogude joonisfilmitegijatega. 1960ndatest arenes see järk-järgult tänapäeva animeks. Viimastel aastatel on tekkinud anime kui joonisfilmi kõrvale ka 3D anime, nagu näiteks Appleseed.

Žanrid

Anime žanrid ulatuvad komöödiatestdraamadeni ja põnevusest pornograafiani, žanre on animedel sama palju kui traditsioonilistel filmidel. Siiski on animedel ja mangadel eristatavad mõned spetsiifilised žanrid ja stiilid:

Bishōjo: termin, mida kasutatakse iga anime kohta, kus esinevad ilusad naistegelased, näiteks Elfen LiedTōka GettanMagic Knight Rayearth või Negima.

Bishōnen: termin, mida kasutatakse iga anime kohta, kus esinevad ilusad ja elegantsed poisid ja mehed, näiteks Final Fantasy või Ouran High school.

Sentai: otseses tõlkes jaapani keelest "kaklusmeeskond". Alati esinevad superkangelased. Näiteks Cyborg 009 või Voltron.

Hentai: pornograafilise või erootilise sisuga anime. Näiteks Bible Black või La Blue Girl.

Josei: anime või manga, mis on suunatud täiskasvanud ja hilises teismeliseeas naistele.

Kodomo: anime või manga, mis on suunatud väikestele lastele, näiteks Hamtaro.

Mahō Shōjo: anime või manga tüdrukutest, kellel on võluvõimed muutuda täiskasvanuteks (tavaliselt iidoliteks) või superkangelasteks, näiteks Sailor MoonTokyo Mew Mew ja "Kamikaze Kaito Jeanne".

Mecha: anime, mille keskmeks on inimeste poolt juhitud robotid. Mecha jaguneb omakorda Super Robot ja Real Robot žanriteks. Super Robot animes on ebareaalseid fantaasia elemente, näiteks Mazinger. Real Robot sai alguse 1979 aastal seoses Mobile Suit Gundamiga, žanris on usutav tuleviku maailm ning mechasi koheldakse kui tavalisi sõjamasinaid. Võrreldes Super Robotiga, on Real Robotis tõsisemad teemad ja palju rõhku on tegelastel realistlikumas võtmes.

Seinen: anime või manga, mis on suunatud meessoost teismelistele ja noortele täiskasvanutele, näiteks Berserk.

Shōjo: anime või manga, mis on suunatud noortele tütarlastele ja tavaliselt romantilise sisuga, näiteks Nana, Hana, yori Dango ja Kimi ni todoke.

Shōjo-ai/Yuri: Jaapani keeles 'tüdrukute armastus', viitab animele või mangale, mis keskendub armastusele kahe naissoost tegelase vahel, näiteks Revolutionary Girl Utena või Kannazuki no Miko. Yuri on intiimsem ja tihti seksuaalsem kui Shōjo-ai.

Shōnen: anime või manga, mis on suunatud poistele, näiteks Naruto.

Shōnen-ai/Yaoi: Jaapani keeles 'poiste armastus': Jaapani keeles 'poiste armastus', viitab animele või mangale, mis keskendub armastusele kahe meessoost tegelase vahel. Näiteks Loveless. Yaoi on intiimsem ja tihtipeale seksuaalsem kui Shōnen-ai.

Tänapäeval on ka animeeritud arvutimängud, filmid, pildid, joonistused.

laupäev, 23. märts 2019

YouTube

YouTube on Google'le kuuluv veebisait, kuhu selle kasutajad saavad videoid üles laadida, jagada ja vaadata.

Multimeediumiteenuse pakkuja veebis ja veebisaidi omanik on Alphabet Inc. – sama firma, millele kuulub ka Google.

YouTube'i aktiivseid kasutajaid, kes ise videoid üles laadides sisu loovad, nimetatakse juutuuberiteks (inglise keeles youtuber). Mitmed juutuuberid kasutavad oma videokanalit videopäevikuna (videoblogina), postitades enam-vähem korrapäraselt videoid oma elust või hobist.

YouTube'i asutasid 2005. aasta veebruaris kolm endist PayPali töötajat Steve Chen, Chad Hurley ja Jawed Karim. YouTube'i esimene peakontor asus Silicon Valleys San Mateos. Veebisait alustas tööd 14. veebruaril 2005. YouTube'i esimene video oli 19 sekundi pikkune "Me at the zoo" – Jawed Karim San Diego loomaaias elevantide juures. 2006. aasta novembris omandas Google YouTube'i 1,65 miljardi USA dollari eest. Sealtpeale on YouTube Google'i tütarfirma.

2016. aasta mais oli YouTube külastatavuselt teine veebisait maailmas ja Eestis kolmas.

YouTube'i vaadatuim video oli 2011. aasta mais avaldatud Justin Bieberi muusikavideo laulule "Baby" (9. detsembriks 2016 oli seda vaadatud 1 502 646 027 korda). Aastal 2012 ületas selle vaatajate arvult "Gangnam Style" (9. detsembriks 2016 oli seda vaadatud 2 704 237 899 korda). Aastal 2017 ületas "Despacito" vaatamiste arvu rekordi ning 24.04.2018 seisuga on "Despacitol" 5,03 miljardit vaatamist. YouTube'i vaadatuim amatöörvideo oli "Charlie bit my finger - again!" (tõlkes "Charlie hammustas mu sõrme – jälle!"), mida oli 9. detsembriks 2016 vaadatud 844 856 950 korda. Kõige rohkemate vaatamistega video, mis ühtlasi pole muusikavideo, on "Masha and the Bear: Recipe for Disaster" (tõlkes Maša ja Karu: Õnnetuse retsept"). See on kuues vaadatuim video YouTube'is, millel on 24.04.2018 seisuga 3 miljardit vaatamist.

Ettevõte asub San Brunos Californias. Kasutajate tehtud videote kuvamiseks kasutatakse Adobe Flash Videot ja HTML5. YouTube'is on laias valikus videosisu: filmi- ja telesaadete lõike, muusikavideoid, amatööride videoblogisid jms. Enamiku YouTube'i sisust on üles laadinud eraisikud, ehkki YouTube'i partneritena pakuvad oma materjale ka meediakontsernid CBSBBCVEVOHulu jt firmad.

Registreerimata kasutajad saavad videoid üksnes vaadata, registreeritud kasutajad aga võivad videoid piiramatus koguses ka üles laadida. Võimaliku sobimatu sisuga videoid tohivad üles laadida ainult need registreeritud kasutajad, kes on kinnitanud, et nad on vähemalt 18-aastased.

Eesti juutuubereid

Eesti tuntud juutuuberite hulka kuuluvad näiteks HDTanelMartti HallikHensugustaMärt KoikVictoria Villig, Maria Rannaväli, Einar Kuusk,  ja KanadonMuhedad.

Olemas on ka Youtube Premium, mis on voogedastuse platvorm. See pole veel Eestis saadaval. YouTube'is on olemas ka Youtube enda kanal, mis õpetab inimesi videoid tegema. Google on loonud ka YouTube kasutamise õpiku.

YouTube'is on võimalik teha otseülekandeid ja esmaesitlusi. Otseülekanne on praegu toimuva tegevuse edastus ja esmaesitlus on eelsalvestatud video esimene vaatajatele näitamine. 

YouTube videote privaatsusseadeid on kolm:

Privaatne: videoid näed ainult sina

Registriväline: Videoid näevad sina ja inimesed kellega sa videoid jagad

Avalik: Videoid näevad kõik kasutajad.

YouTube'is on võimalik luua brändi kontosid. Brändi kontod on sellised kontod, millel puudub meiliaadress ja mis saab kasutada ainult teatud Google tooteid: Google Drive, YouTube, Google+ jne...

Google'il üldiselt on hästi palju rakendusi, mida kõiki on võimalik kasutada tavalise Google kontoga. Lisaks on Google Bloggeris võimalik luua ka blogisid, mille puhul kasutajaks on bloggeri kasutajanimi. 

YouTube kasutavad youtuberid, bloggerid, vloggerid, muusikud, tavalised elanikud jne...

neljapäev, 21. märts 2019

Instagram

Ma sisenesin Instagrammi.
https://www.instagram.com/cookie_play_studios/
Cookie Play Studios
Instagram on selline rakendus, kus sa saad jagada teistega oma pilte. Instagrammi sisenetakse kontoga. Sinna võib siseneda ka Facebookiga.
Minu kasutajanimeks on CookiePlayStudios.
Palun jälgige mind.

teisipäev, 19. märts 2019

Zen-Budism, Dušhimaaling Suibokoga, Nihonga, Ikebana, Traditsiooniline Teejoomine, Rikka

Sõna zen tuleneb sanskritikeelsest sõnast dhyāna, mis tähendab mõtlust, sellega tähistati mediteerimist. Budismi levides Indiast 

Hiinasse jõudis sinna mahajaana-budismi teiste koolkondade seas ka chanjaapani keele häälduses zenHiina ja jaapani keeles kirjutatakse see mõtlusele keskenduva budismi koolkonda tähistav sõna kanji-märgiga 禅, mida võiks tõlkida: 'miski näitab ühte, osutab lihtsale'.

Chan'i Hiinasse toonud indialane Bodhidharma rõhutas dharma praktikas kõige olulisemana meele märkamist, mõtlust, sisemist distsipliini, jättes riitusteleteisejärgulise koha. Aastaks 1000 pKr oli chan'ist saanud üks kahest Hiina tuntuimast budismi koolkonnast.

Chan'i (zen'i) edasine areng seondub kahe jaapani usu-uutjaga. Eisai (1141–1215) rajas Jaapanis Rinzai koolkonna, milles peetakse tähtsaimaks spekulatiivse mõtlemise ületamist ja virgumise saavutamist eriliste vaimsete praktikatega. Tänaseni elujõulises Rinzai koolkonnas on vali distsipliin ja kesksel kohal kōanide ehk mõistatuste lahendamine, näiteks "Kus sa olid, kui su vanemad polnud veel sündinud?" või "Kõik teavad, kuidas kõlab kahe käega plaksutamine, aga ühe käega plaksutamine?" Rinzai koolkonnas on zazen'i, istumismõtluse praktikal samuti tähtis roll. Aga erinevalt Sōtō koolkonnast ei otsita seal mõteteta istumist, vaid keskendutakse mõnele kindlale kōan'ile.

Jaapani munk Dōgen (1200–1253) asetas põhirõhu zazen'ile, istumismõtlusele, mille ta nimetas lihtsalt mõtluses istumiseks (shikantaza). Meditatsioonipraktikaühendamises inimese igapäevaelu ülesannetega on tema silmis võti meelerahu juurde. Dōgenilt pärineb sentents: „Igapäevane elu on parim zen-praktika.“ Tema poolt Hiinast Jaapanisse edasipärandatud zen-koolkonna nimetus on Sōtō shū (hiina 曹洞宗; pinyin: Cáodòng Zōng).

Zen toetub kahele jalale ehk tehnikale: kōan'id ja mõtluspraktika.

Zeni nurgakiviks on tõdemus, et sansaara ületamiseks (kannatustest vabanemiseks) tuleb igapäevast elu mõtestada ja elada häirimatu, eetilise, virge olendina. Zen harjutab inimeses, kes sellega pühendunult tegeleb, spontaanse reaktsiooni täiuslikkuseni. Zeni meistrite loetelu, kes on silma paistnud täpsuse ja lihtsusega enda mõtete väljendamisel, on pikk. Zeni meistrid ehk õpetajad eelistavad isiklikku ja individuaalset paradoksaal loogikat tavatõdesid ja -väärtusi pakkuvale formaalloogikale, kuna see blokeerib niisuguse psüühilise funktsiooni meis nagu intuitsioon.

Hiina keeles jaapani keeles mu, 'tühjus, polek, ilmaolek, olemasolematus'.

Zen on levinud peamiselt Hiinas, Koreas ja Jaapanis. Hiinas kannab ta nime chan, Koreas seon, Jaapanis zen. Nimi tuleneb sanskriti sõnast dhyāna 'meditatsioon, mõtlus'. Zen-budism pöörab tähelepanu tõe otsimisele filosofeerimise ehk filosoofilise meditatsiooni kaudu ning rõhutab seetõttu mediteerimist kui vajadust teel virgumisele. Läänes on rohkem tuntud Jaapani zen. Jaapani zenil on erandlik positsioon, sest seal saavutas zen oluliselt laiema kandepinna kui Hiinas või Koreas. 1960. aastatel sai zen populaarseks ka läänemaailmas, suuresti tänu Daisetsu Teitarō Suzuki loengutele ja raamatutele.

Jaapanis oli zen-budism tugev võitluskunstide arengu mõjutaja ja kujundaja. Morihei Ueshibaoli mõjutatud taoismist ja zenist. Aikidōs on ühendatud taoismi ja zeni filosoofilisi ja religioosseid aspekte, mis omakorda juurdusid keerukasse uus šinto müstiliste mõistete ja uskumuste struktuuri. Psühhofüüsiline muundumine aikidō treeningute abil erineb psühhofüüsilisest muundumisest karateskyūdōs ja 

teetseremoonias. Kõigil neil on ühine joon, mis on suunatud samale eesmärgile: sisendada õpilastesse tunnetuslikku meelerahu, tegevuse ja selle vastureaktsiooni käigus spontaansust ja austust asjade olemuse vastu sellistena, nagu nad on (shinnyo).

Shenxiu, chani koolkonna juht Hiinas.

Zeni püüdlused ja põhimõtted

Püüd säilitada meeles vaikust – mõelda sõnades ja arutlustes just sel määral kui tarvilik, vältides aru iseeneslikku mäletsemist (kavatsemist, unistamist, probleemide kallal urgitsemist, muremõtete mõlgutamist).

Tõelisuse eelistamine väljamõeldistele. See tähendab valmisolekut tunnistada elu tõelisust ilma seda moonutavate kaitsevõteteta.

Hoolivus teiste olendite suhtes. Budism (ja zen sealhulgas) rõhutab teiste elusolendite suhtes tuntava hoolitsustarbe tähtsust – elava kaastunde ja osavõtlikkuse olemasolu, mis ei jäta kasutamata teiste olendite aitamise võimalusi.

Toimimatu toimimine (wu-wei) – spontaansuse hindamine; elastsuse ja pehmuse eelistamine survele ja vägivallale.

Sügav usk tähendab dharmaõpetuse järgimist nii sõnas kui ka teos, samuti seda, et usust osataks hingejõudu ja eluenergiat ammutada ning kogetaks ühtsust millegi kõrgemalolevaga, saamata sealjuures oma usuobjekti sõltlaseks.

Kõikeläbistav kahtlus. Vankumatu usk budismi põhitõdedesse (näiteks kõigi olendite buda-algesse ehk virgumisvõimalusse) käib zenis käsikäes igihalja kriitilisusega väliste autoriteetide, dogmade, väärvaadete, terve mõistuse, väljamõeldiste jm sellise suhtes. Üks zeni põhimõte on: tapa kõik autoriteedid. Algajale mediteerijale antakse nõu saada vabaks ka siduvaist Buddhaga seotud kujutlustest ja mõtetest. „Kui sinu ette ilmub mediteerides (kujutluses) deemon, tapa see deemon, kui ilmub Buddha, tapa see Buddha!“

Meie raskused ei tule mitte sellest, et oleme omandanud võime teadvustatult tähelepanu suunata, vaid sellest, et oleme kaotanud võime hoomata selle taustal suuremat tagaplaani. Tähtis on, et suudaksime alati näha või vähemalt aimata kõige taga ka ühtsust.

Kõhklematu edasiminek – siiruse ja otsekohesuse (nendes väljenduvad isiksuse loomulikkus ja terviklikkus) eelistamine keerutamisele ja teesklusele.

Enesetäiustamine. Kes ei tööta lakkamatult enda kallal, libiseb arengus tagasi. Kui iidses Hiinas eeldas enesetäiustamise zen karmi askeesi või aastakümnepikkust harjutamist näiteks mingi käsiöö või kunsti omandamiseks, siis tänapäeval võiks enesetäiustamise sihiks võtta mis tahes teadmisi, oskusi, vilumust, meelekindlust, loomulike võimete arendamist tõotava ala. Keskendumist ja meelekontrolli ei pruugi harrastada üksnes pühakojas mediteerides, vaid mis tahes (ka head majanduslikku tulu andvas) tegevuses. Pole juhus, et zen-treening on kindla koha leidnud suurte Jaapani ettevõtete tippjuhtide väljaõppes.

Zen-meelelaadis on keskne püüdetu püüdlus: raugematu sihile suundumine koos asjadel kulgeda, avalduda, toimida laskmisega. Ying-an: „Zenis pole midagi, millesse klammerduda. Kui zeni tundmaõppijad seda ei näe, tuleneb see sellest, et nad lähenevad zenile liiga innukalt.“ Ying-an: „Elamine zeni vaimus on sirgel otseteel kulgemine. Kirgastumise saavutamiseks ja zeni harrastamiseks pole tarvis teha vähimaidki pingutusi. Tuleb üksnes viibida seal, kus viibite (oma teel).“ Suzuki: „Tegema asudes soovite harilikult midagi saavutada ja klammerdute tulemuse külge. Saavutamise püüdelt saavutamatusele suundudes saate vabaks püüdlemise tarbetuist ja kahjulikest tagajärgedest. Piisab sellest, et teha midagi lihtsalt, ilma erilise pingutamiseta. Edu nimel ülepingutus on liigne, tarbetu taak. Hoiduge püüdest näha midagi iseäralikku ja saavutada midagi erilist. Teil on iseenda ehtsas väärtuses niigi kõik olemas. Kui püüdlete õiges suunas, kaob teis hirm midagi kaotada. Isegi kui püüdlesite vales suunas, ent olete sellest ise teadlik, ei ole te eksiteel. Kaotada pole midagi. On ainult õige teostuse ehtne jääv väärtus.“

Küsinud psühhiaater zeni õpetajalt: “Kuidas sa tuled toime neurootikutega?” Zeni õpetaja vastas: “Ma viin nad punktini, kus nad ei saa enam ühtegi küsimust esitada.”

Zazen

Istumismõtlus

Shikantaza

Lihtsalt istumine. Ilma püüdleva keskendumiseta mitte millelegi.

Ajalugu

Zen-budismi rajajaks peetakse Bodhidharmat aastal 525.

Millal Chan jõudis või tekkis Hiinas, selle kohta on olemas mitu hinnangut. Kõige varem võis see juhtuda Liú Sòngi (420–479) ajal või hiljem Wèi dünastia ajal (386–534).

Pärimus räägib, et zen on pärit aegadest, mil Gautama Buddha saavutas valgustatuse.

Valgustumise idee ja traditsioon jätkus kaheksakümne kaheksas patriarhis, Zeni kujul realiseerus see õpetajas Bodhidharmas.

Zeni esmane pärinevusliin:

Mahakashyapa

Ananda

Sanakavasa

Upagupta (keiser Ašoka vaimne õpetaja)

Dhritaka

Michchaka

Vasumitra (varaseima budismi kroonik ja ajaloolane)

Buddhanandi

Buddhamitra

Parshva

Punyayashas

Ashvaghosha

Kapimala

Nagarjuna

Kanadeva (Aryadeva)

Rahulata

Sanghanandi

Gayasata

Kumarata

Jayata

Vasubandhu (kirjutas Abhidharmakosha jne. Vijnanavada-koolkonna rajaja)

Monorhita

Haklena

Aryasimha

Basiasita

Punyamitra

Prajnatara

Bodhidharma

VI patriarh Huineng (638–713)

(https://et.m.wikipedia.org/wiki/Zen)

Zen (hiina k. chan) on Hiinas välja kujunenud mahajaana koolkond, mis keskendub vahetule mõtluskogemusele. Zeni õpetusliin algab Šākjamuni Buddhast, kes annab oma õpetuse edasi Mahākāśyapa’le, keda peetakse chan’i traditsiooni esimeseks India esiõpetajaks. 28. India esiõpetaja Bodhidharma (suri 532) tõi chan’i seadmuse Hiinasse ning temaga algab chan’i Hiina esiõpetajate liin. Pärast viiendat Hiina esiõpetajat Hongren’i (eluaastad 601–674) jagunes chan paljudeks harudeks. Tänapäevani on säilinud kaks zeni koolkonda: sōtō ja rinzai.

Hiinas levis see õpetusena, mis pretendeerib erilisele avatusele ilma pühakirja vahenduseta, inimese loomuse tabamisele ja Budda täiuslikkuse saavutamisele.

Zeni põhiideeks on leida otsene kontakt oma olemusega - ainus autoriteet on meie isiklik sisemaailm.

Läänelikus tähenduses ühendab zen nii filosoofiat kui psühholoogiat.

Kuid idalikus arusaamises ei ole zen see ega teine.

Zeni põhiprobleem on soovtunnetada ennast kui universumi üht osa.

Seda tunnetamist nimetatakse satoriks, mida võiks tõlgendada kui valgustatust, kirgastumist.

Lääne inimesele on sõna kirgastumine arusaadav, kuid selle sõna idamaine tähendus jääb ettevalmistamata eurooplasele arusaamatuks.

Satori on müstiline sisemine kogemus, mida ei saa defineerida, ainult kirjeldada ja tõlgendada.

Sulandumise rõõm - mida budistid nimetavad «dharmajoovastus» - valdab valgustatud isikut, kes unustab täielikult iseenda ja tunneb samastumist kõigiga ja kõigega.

Valgustatuse kogemus annab võimaluse väljuda oma tavapärase teadvusest.

Satoriaalse kogemuse salapära võiks iseloomustada nii.

Ükskord tuli Meistri juurde munk, et teada saada, kus asub algus Tõe leidmise teel.

Meister küsis tema käest: «Kas kuuled ojakese vulinat?» «Kuulen,» vastas munk. «Algus on siin,» ütles Meister.

Zen ei õpeta meile intellektuaalset analüüsi, samuti ei paku mitte mingisugust konkreetset juhendit oma järgijaile.

Selles mõttes on zenmeelevaldne.

Zeni järgijail võivad olla oma doktriinid, mis kannavad sügavalt isiklikku iseloomu.

Nad loovad endale õpetuse ise.

Zen ainult näitab teed.

Kas see on religioon? Selle sõna tavalises tähenduses ei ole.

Zenis ei ole jumalat, kelle poole saaks palvetada, ei ole tõotatud maad, kuhu lähevad surnud.

Ja zenis ei ole sellist mõistet nagu Hing, mille eest peaks hoolitsema keegi kõrvaline. Zen on inimesevaim.

Zen usub selle vaimu sisemisse puhtusse.

Zeni praktiline külg seisneb meditatsioonislootoseasendis.

Meditatsioon aitab suunduda sisemise valgustatuse poole (satori), kuid ei ole tingimata vajalik selle saavutamiseks.

Sisemise valgustatuse kogemuse saab ka ilma spetsiaalsete zeni harjutusteta.

Teisisõnu, meditatsiooniharjutused ei ole kasutud isegi siis, kui aastaid kestnud jõuponnistus ei kulmineeru valgustatuse kogemusega.

Zeni rakendatakse kujundava tegurina sellistes kunstiliikides nagu tushimaaling, no-draama, tee-tseremoonia, ikebana ja aiakujundus.

Väliskirjanduse põhjal Hilvi Bergmann


mida võiks zen-budism anda lääne inimesele?


Sellele inimesele, kes tahab midagi valmis kujul saada, ei anna midagi.

Pigem võiks küsida, kas zen on vajalik? Seda võib seletada järgmise näitega.

Laps küsib ema käest: «Mis asi on teater?» Ema ei püüa talle sõnadega selgitada, vaid viib lapse teatrisse, kus ta saab vajaliku tunnetuse.

Lääne inimene tunnetab oma seisundit, kuid seisundist arusaamine saab alguse teadmisest.

Kui teadmisi ei ole, ei ole ka arusaamist.

Oma tunnetust on üldse väga raske sõnadesse panna.

Teadmised zen-budismist on kui rahvuslik iseteadvus.

Seda ei suuda lääne inimene saavutada, kuid otsestest allikatest teadmisi saada ja tunnetada ta suudab.

Ja mitte ainult silmaringi laiendamiseks, vaid oma tundmuste, tunnetuste selgitamiseks.

See annab sisemise rahu ja selguse.

Lääne inimese puhul tuleks kõne alla mitte otseselt teadmine, vaid asjadest teadlik olemine.

Sofia Põder, psühholoog


Tushimaaling suibokuga

on maalimine musta tushiga (sumi), joonistussöel või tahmal põhineva hiina tushiga, mis kantakse pintsliga rõht- või püstkülikukujulisele krunditud siidi- või paberirullile.

Ühevärviline tushsh andis hiinlaste arvates palju eri toone.

Kasutati ka tushi õrna, läbipaistvat uhtumist, kuid põhiline oli tushijoon.

Tushimaaling koos kalligraafiaga oli väljendusrikkuse ja tehnilise meisterlikkuse väljendus.

Peamiseks zhanriks oli maastikumaal nn mäed-veed, milles avaldub muistne sümboolika: mäed esindavad aktiivset, mehelikku jõudu (yang), veed passiivset, naiselikku jõudu (yin).

Viljeldi ka lindude, lillede, loomade, puu- ja juurviljade maalimist.

Pärast 1868. aastat hoiab suibokuga traditsiooni elus nihonga - jaapani stiil.


Nihonga

maalitakse washile (jaapani paber) või siidile kas ühe- või mitmevärvilisena, kasutades mimesuguse jämedusega pintsleid.

Ühevärvilised joonistused on tavaliselt tehtud sumiga või hiina tushiga.

Teised värvid on saadud naturaalsetest ainetest, nagu mineraalid, putukad, konnakarbid või taimed.

Enamik nihongasid on üles seatud kui rippuvad rullid või kokkuvolditavad sirmid, kuid tänapäeval on paljud siiski ka raamitud.

Põhitähtsus on joonel; mokkotsu - joonistus ilma äärejoonteta - põhineb kontrastitehnikal, ja on sagedasti kasutatud lindude ja lillede kujutamisel.

Teisi võtteid: kulla ja hõbeda paiguti tagapõhjana rakendamine, tagapõhja väikeste osade sinna-tänna hajutamine, värvide paigutamine portsjonide kaupa veel niiskele maalingule, et saavutada juhuslikkuse effekti.


Traditsiooniline Teejoomine

on ritualiseeritud ja mõtestatud kui zen-budistlikmeditatsioon, mis tekkis Hiinas budistlikukloostritavana ja muutus Jaapanis üliklikuks, esteetilisi elamusi taotlevaks rituaaliks.

Teetseremoonia ühendab endas joogi valmistamise ja serveerimise kui ka arhitektuuri, aianduse, keraamika, kalligraafia, näitekunsti, ajaloo ja religiooni õpetamise ja kasutamise.

Teetseremoonia on teadlikult tähtsustatud.

Momendi ainukordsus, lavastus ja päeva see osa, kui võõrustaja kutsub kokku teatud grupi külalisi, peab olema nauditav, see ei saa kunagi korduma.


Ikebana

on lillede ohverdamise budistlik rituaal. 18. saj oli välja kujunenud kolm stiili:

rikka, shoka ehk seika (taimed, vaas ja seadmisviis rangelt määratud) ja looduslikult lihtne nageire.

Tähtsa «kolmikelemendi» (mitsugusoku) ohvriannina pakkumine toimus Budda kuju ees, mille ühel küljel oli küünlajalas põlev viiruk ja teisel vaas lilledega.

Mitsugusokust arenes stiil rikka (seisvad lilled), millest on tekkinud kõik hilisemad Jaapani lilleseade koolkonnad.

Rikka oli asümmeetriline, seitsme eri haruga, mis esindavad loodusele iseloomulikke jooni:

1) tipp, teravik, millest allpool on

2) mägi, millest langeb alla

3) veekaskaad, mille ääres on

4) linn, kus inimesed on kogunenud voolava vee äärde,ja

5) org mägede jalamil.

Tervik on jaotatud 6) päikesest valgustatud ehk positiivseks pooluseks, mis vastab Hiina yangile, ja

7) maakera varjus olevaks pooleks ehk negatiivseks pooluseks, mis vastab yinile.

(http://www.estoniannyingmaencyclopedia.com/est/index.php?title=Zen-budism_usub_inimese_vaimu_sisemisse_puhtusse)