Narkootikumid

Kõige sagedamini kasutatakse kõikide sõltuvust tekitavate ainete kohta mõistet uimastid.  Kõige üldisemas mõttes on uimastid sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist.

Uimastid võivad olla nii seadusega lubatud ehk legaalsed, kui seadusega keelatud ehk illegaalsed. Alkohol ja tubakas on samuti uimastid: nad võivad tekitada sõltuvust, kuid nende tarvitamine ei ole täisealistele seadusega keelatud.

Sellel lehel käsitletakse ainult illegaalseid uimasteid ehk narkootikume ja psühhotroopseid aineid ning osasid legaalseid psühhotroopseid aineid (nt muskaatpähkel, luulusalvei, teatud seened), mis samuti teatud kogustes võivad tekitada joovet.

Narkootikumid on illegaalsed psühhoaktiivsed ained.

Narkootikumid on Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduses loetletud ained. Nende ainete omandamine, valdamine, vahendamine, tarvitamine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, transiit, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule on keelatud.

Narkootikume võib liigitada väga erinevalt, lähtudes nende keemilisest koostisest, toimest organismile või hoopis nende kangusest ja sõltuvuse tekitamise potentsiaalist. Kõige levinum on liigitada neid lähtudes nende mõjust kesknärvisüsteemile, kus nad jagunevad nelja suuremasse gruppi.

1. Kesknärvisüsteemi ergutavad ained ehk stimulandid

   Kesknärvisüsteemi ergutavad ehk stimuleerivad ained panevad organismi kiiremini tööle ja elavdavad inimest. Stimulantide tarvitamise järgselt kogetakse üldiselt energia ja meeleolu kasvu ning heaolutunnet. Stimulandid panevad südame kiiremini tööle ning tõstavad vererõhku, kiirendavad pulssi ja hingamist. Stimulandid on üldjuhul väga sõltuvust tekitavad.

   Vanim taimset päritolu stimulant on efedriin. Inimeste poolt loodud efedriini sünteetilised analoogid on näiteks amfetamiin, metamfetamiin, MDMA (Ecstasy). Kui amfetamiin ja tema lähisugulased luuakse keemialaboratooriumis, siis teine tuntud närvierguti, kokaiin on loodusliku päritoluga.

   Seadusega lubatud ainetest on stimuleeriva toimega nikotiin ja kofeiin.

2. Kesknärvisüsteemi aeglustavad ained ehk depressandid

   Depressandid aeglustavad organismi ja muudavad inimest apaatsemaks. Nende manustamisel põhjustavad nad kiiret ja intensiivset naudingut, millele järgneb heaolu tunne ja rahulikkus. Depressandid aeglustavad südame tööd ja hingamist. Depressandid on väga sõltuvust tekitavad.

   Depressantide olulisimateks esindajateks on opioidid ja opiaadid. Opiaatideks kutsutakse looduslikul teel saadud oopiumiühendeid. Üks esimesi teadaolevaid opiaate on oopium, mida saadakse unimaguna Papaver somniferum seemnekuparde mahlast. Oopium sisaldab alkaloide (lämmastikku sisaldavate, vees lahustumatute, aluseliste omadustega ja hapetega vees lahustavaid sooli moodustavate keemilised ainete rühm), millest olulisemad on morfiin ja kodeiin.

   Inimese poolt tehtud sünteetilisi sarnase toimega ühendeid kutsutakse opioidideks (nt fentanüül, metadoon). On olemas ka nende vahepealseid ühendeid ehk poolsünteetilisi opioide (nt heroiin) – see tähendab, et kuigi aine põhikoostis on looduslik (heroiinil morfiin), on tema molekuli vähesel määral midagi lisatud (heroiini puhul lisatud kaks äädikhappejääki).

3. Depressantide olulisimateks esindajateks on opioidid ja opiaadid

   Opiaatideks kutsutakse looduslikul teel saadud oopiumiühendeid. Üks esimesi teadaolevaid opiaate on oopium, mida saadakse unimaguna Papaver somniferum seemnekuparde mahlast. Oopium sisaldab alkaloide (lämmastikku sisaldavate, vees lahustumatute, aluseliste omadustega ja hapetega vees lahustavaid sooli moodustavate keemilised ainete rühm), millest olulisemad on morfiin ja kodeiin.

   Inimese tehtud sünteetilisi, sarnase toimega ühendeid, kutsutakse opioidideks (nt fentanüül, metadoon). On olemas ka nende vahepealseid ühendeid ehk poolsünteetilisi opioide (nt heroiin) – see tähendab, et kuigi aine põhikoostis on looduslik (heroiinil morfiin), on tema molekuli vähesel määral midagi lisatud (heroiini puhul lisatud kaks äädikhappejääki).

4. Meelepetteid ehk hallutsinatsioone tekitavad ained ehk psühhedeelikumid

   Hallutsinogeenid on ained, mis muudavad taju ja tundeid ning kutsuvad esile hallutsinatsioone ehk meelepetteid – inimesed kuulevad või näevad asju, mida pole olemas. Hallutsinogeenidel on tugev taju mõjutav toime ja see võib muuta seda, kuidas inimene tunnetab aega, igapäevast reaalsust ja ümbritsevat keskkonda. Hallutsinogeenid mõjutavad aju piirkondi, mis vastutavad koordineerimise, mõtlemise, kuulmise ja nägemise eest. Nende tarvitamisel võivad inimesed kuulda hääli, näha asju ja tunda tundeid, mida tegelikult olemas ei ole.

   Hallutsinogeenide sõltuvuse tekitamise võimalust loetakse mõõdukaks. Enamik hallutsinogeenide riskidest on seotud kehavigastuste ja eluohtlike õnnetustega. Meelepetteid ehk hallutsinatsioone tekitavaid aineid leidub nii looduslikul kujul (näiteks kärbseseen, inglitrompet), aga ka sünteesides (näiteks LSD). Hallotsinogeenid võivad olla kindlas koguses tervisele kasulikud.

5. Muud ehk kindlasse ainegruppi mittekuuluvad ained

   On narkootikume, mis ei kuulu puhtalt ühtegi kindlasse ainegruppi. Näiteks kanepil on nii depressantidele, stimulantidele kui ka hallutsinogeenidele omaseid tunnuseid, mistõttu käsitletakse kannabinoide eraldi ainegrupina. Selliste ainete puhul sõltub toime isikuomadustest, annuse suurusest, ootustest, meeleolust ja keskkonnast.

Stimulandid ja psühhodeelikumid võivad olla kindlas koguses tervisele kasulikud, muidugi ka nende segud või segu nendest kahest grupist vähemalt ühest ja mingist muust grupist. Seetõttu tuleks need legaliseerida. Muidugi reguleeritult kindlate piirmäärade ja kasutamistingimustega. Alkohol tuleks keelata.