Otsing sellest blogist

UUS!!!

Neogeen

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige. Neogeen  on  kronos...

teisipäev, 29. november 2022

Motivatsioonikõne

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Kõigil inimestel on kokkuvõttes samasugused eesmärgid: luua pere, saada lapsi, olla õnnelik, armastatud, tunda ennast kellegi jaoks vajalikuna, kuuluda kuhugi/millegi, kellegi hulka, täita oma unistused.
Kuid ometi on suur hulk inimesi, kes ei saa või ei suuda kõiki või mõnda nendest täita. Olgu, siis põhjuseks raha puudumine, aja puudumine, liiga palju tööd, jne... . Põhjuse leiab alati, tihti koguni mitu põhjust.
Kuid tegelikult tuleks põhjuste otsimine lõpetada. Tuleb hakata tegelema sellega, et sa jõuaksid oma ideaalini. Mõnel juhul on sinu tõeline unistus ja soov juba nii muundunud, et see tuleb jälle üles otsida.
Tõelise soovi otsimine:
Kõigepealt tuleb endale selgeks teha, mis tegelikult toimub. Ehk tuleb teada seda, mida sa praegu teed ja mida sa tegelikult teha tahad. Muidugi tuleb ka teada, miks sa seda teed. Järgmiseks tuleb teada, mis on see probleem, mida sa tahad lahendada (sinu enda psühholoogiline probleem).
Selle leidmisele aitab kaasa hetkes elamine. Hetkes elamine on elu nautimise viis, kuid pikemas perspektiivis peab inimesel olema plaan, kuidas oma eesmärgini jõuda. Eesmärk peab olema täpselt paigas, kuid teekond sinnani peaks olema vaba.
Elu eesmärk:
Elul on mitmeid eesmärke. Osad nendest said ka juba varem nimetatud postituses Elu mõte. Üheks elu eesmärgiks võiks olla ka elada oma elu ilma kahetsusteta ehk elada oma elu nii, et elu lõpus saaks öelda, et elu on hästi elatud (unistused on täitunud; asjad, mida elus ära tahtsid teha on tehtud; elu oli väärt elamist).
Oma elu eesmärkide seadmisel tuleks paika panna nii pikaajalised (need mille saavutamiseks kulub mitu aastat) kui ka lühiajalised (need mille saavutamiseks kulub vähem aega) eesmärgid. Lühiajalised eesmärgid peaksid toetama pikaajaliste eesmärkide saavutamist. Ning järgmiseks tuleks hakata nende eesmärkide täitumise poole liikuma. Kõigepealt tuleb täita lühiajalised eesmärgid ja, siis pikaajalised eesmärgid. Kui eesmärkide täitmise vahele tekib veel muid probleeme ja/või takistusi, siis tuleb muidugi ka need ära lahendada.
Enda väljaelamine:
Enda väljaelamine on väga tähtis. Väljaelamisel saab pingetest ja (halbadest) emotsioonidest lahti. 
See on oluline kui tahta olla hea inimene. Enda väljaelamiseks on mitu võimalust, kuid kõigil kõik võimalused ei toimi. Seda saab teha näiteks sportides, pilli mängides, emotsioone välja lastes, probleemi läbi mõeldes, mediteerides ja kümnetel teistel viisidel.
Ebaõnnestumistest jagu saamine:
Selleks, et ebaõnnestumistest jagu saada tuleb teha sellest järeldusi, võtta uuesti kasutusele positiivne tuju ja saada aru, et läbikukkumine on normaalne.

Kahjuks ei ole mul tegelikult igas olukorras töötavat maagilist lahendust, mida ülalpool lubasin, aga selle eest on mul paar kasulikku mõtet ja nippi, mida tasub meeles pidada ja endale pärast ebaõnnestumisi meelde tuletada.

1. Tee järeldused

Mõnikord on läbikukkumine eriti ebameeldiv ja sellele on tagantjärele raske isegi mõelda. See tähendab, et jätad analüüsi tegemata ja vastamata küsimustele “mis valesti läks” ning “mis järelduse ma peaksin sellest tegema”. Kui paned halvasti läinu kuhugi kaugesse ajusoppi ja väldid seda maksimaalselt, siis on (sõnastamata) järeldus stiilis:

  • Ma sakin.
  • Kõik teised on palju paremad kui mina.
  • Ma ei tohiks enam üldse proovida[, sest see on kõige kindlam viis ebaõnnestumist vältida].
  • Ma peaksin valima mingi muu, turvalisema tegevuse, milles ma juba hea olen.

On selge, et need ei ole õiged järeldused. Kui aga mõtled läbi ja kirjutad üles, mis valesti läks (nii, nagu seda kirjeldaks keegi erapooletu, näiteks võõrast tsivilisatsiooni uuriv teadlane), siis võid saada näiteks sellised järeldused:

  • Ta eeldas, et tundis juba materjali ja ei kulutanud kontrolltööks/ettekandeks valmistumisele piisavalt palju aega.
  • Ta ei ole viimase paari kuu jooksul eriti trenni teinud ega tehnikat harjutanud.
  • Ta tuli koosolekule magamata ja halvas tujus.
  • Ta kirjutas oma motivatsioonikirja/essee/CV/kodutöö kiiruga ja lohakalt.
  • Ta ei teinud midagi valesti; tööandja lihtsalt ei otsi praegu tema kogemuse/ootuste/nägemusega inimest.

Eelolevad on kõik legitiimsed järeldused — osad viitavad asjadele, mida saad enda juures parandada, osad asjadele, mis lihtsalt ei ole sinu kontrolli all. Nende viimastega tuleb ettevaatlik olla, kuna peaaegu ükskõik millist ebaõnnestumist on võimalik ‘minema seletada’ õigustusega, et “see polnud minu süü”. Kui kaalud sellist hüpoteesi, siis otsi tagasisidet — kui kandideerid ülikooli, küsi mõnelt oma tuttavalt õppejõult või professorilt; kui kandideerid tööle, küsi mõnelt lähedaselt tuttavalt, kes on ise oma töökohas värbamisprotsessi juures olnud. Üllatavalt paljud inimesed on nõus aitama — eriti, kui nad sinust või teemast sügavalt hoolivad (õppejõud ei tööta ülikoolis kõrge palga ja hüvede pärast).

Muide, negatiivset tagasisidet on väga raske anda, mistõttu saab kvaliteetset negatiivset tagasisidet a) inimestelt, kes sinu käekäigust päriselt hoolivad või b) inimestelt, kes on piisavalt julged, et (pool)võõrastele negatiivse tooniga asju öelda — jäta meelde ja hoia neid inimesi. Ja pro tip: järgmine kord küsi tagasisidet juba enne kandideerimist!

2. Saa aru, et läbikukkumine on normaalne

Keegi ei tee Facebooki postitusi stiilis “jess, ma ei saanud oma unelmate töökohta” või “me kaotasime mängu ja minu panus sellesse oli kõige suurem”. Ebaõnnestumistest on raske rääkida (mul oli isegi selle postituse algusesse oma elust näiteid kirjutades ebamugav) ja on arusaadav, miks selle jagamisega aktiivselt ei tegeleta.

Ebaõnnestumine on elu kõrvalnäht. Kõige turvalisem oleks kodust mitte kunagi välja minna, võimalikult vähe uusi asju proovida, toetuda vanale ja läbiproovitule, aga see elu oleks ka igav ja areng puuduks. Ma ei ütle, et peaksid üritama ebaõnnestuda — vastupidi: tee nii, et sul läheks võimalikult tõenäoliselt hästi — aga oleks rumal maksimeerida turvalisust ja minimeerida ebaõnnestumise tõenäosust.


3. Saa aru, et emotsioonid on kehas, mitte peas

Emotsioonid on suures osas keha reaktsioon olukordadele ja kui vaatad neile sellest perspektiivist, on palju lihtsam ka keerulistes olukordades rahulikuks jääda. Nii mõelda ei ole alati lihtne, aga seda on õnneks võimalik treenida. Parim viis, mida selleks tean, on mindfulness-meditatsioon (soovitan soojalt rakendust nimega Headspace).

Ka ilma mediteerimata on võimalik (kuigi vist raskem) emotsioone kehas tunda. Selleks proovi järgmine kord, kui paned tähele, et oled närvis või vihane, kirjeldada endale, kus ja mida tunned (“rinnus pigistab”, “kõhus on tunne, nagu kukuks” jne). See aitab aru saada, et väga tihti on sellised emotsioonid jäänukid, millest tegelikult tänapäeva maailmas eriti kasu ei ole. Avalik esinemine on palju vähem eluohtlik kui autoroolis sõnumi kirjutamine, aga millegipärast kardame esimest palju rohkem.

Enne hiljuti TEDxYouthTallinnal esinemist olin päris pikalt esinemisärev ja tegelesin aktiivselt selle tunde vähendamisega. Esinemishirm on ebaõnnestumistunde sarnane, aga tunned seda juba enne tulemuse teadasaamist (halva tulemuse ootuses).

Mart Noorma, üks Eesti tuntumaid teaduse populariseerijaid, esines paar kuud tagasi ühel tudengitele suunatud üritusel ja mulle jäi kõige rohkem meelde see, mida ta ettekande alguses (vist projektori ülesseadmist oodates) ütles: esinemishirm ei kao kunagi ära — sa lihtsalt tead, et viimased 200 korda, kui esinesid, läks kõik hästi. Minu kogemus on sarnane: TEDx-il esinemine oli üks emotsionaalselt hirmsamaid asju, mida viimasel ajal teinud olen, hoolimata sellest, et olen päris palju avalikult esinenud.

Esinemishirmuga (ja ma arvan, et ebaõnnestumisest tingitud halva tundega) ei harju ära ja sellest ei saa kunagi täiesti lahti — õpid lihtsalt negatiivsete emotsioonidega paremini toime tulema. Ja sellega jõuame viimase ja kõige praktilisema osa juurde…

4. Kasuta nippe negatiivsete tunnetega toimetulemiseks

Umbes nädal enne TEDx-i olin teravalt teadlik sellest, et tunnen ärevust ja ebamugavust oma tuleva esinemise osas. Et hoolimata sellest funktsioneerida, kirjutasin endale The Charisma Myth-ist ümber hulga nippe (luban siin endale tõlkimisel üsna palju vabadust).

Ebamugavuse loomulikustamine

  • Pea meeles, et ebamugavustunne on loomulik ja kõigest inimese ellujäämisinstinktide nüüdseks kasutu tulemus.
  • Pea meeles, et see on normaalne ja igapäevane osa inimelust.
  • Mõtle inimestele, keda austad ja kes on sarnast asja kogenud6.
  • Mõtle, et oled osake suurest kogukonnast inimestest, kes just praegu ennast sarnaselt tunnevad.

Negatiivsusest lahtilaskmine

  • Pane oma kogemusele silt: näiteks “viha”, “ärevus” või “hirm”.
  • Muuda kogemus vähem isiklikuks: mitte “ma olen vihane”, vaid “tuntakse viha”.
  • Suumi (oma mõttes visuaalselt) välja sealt, kus praegu oled eri tasemetele — tuba, linn, riik, manner, planeet — see aitab panna tundeid perspektiivi.
  • Mõtle, mis on kõige hullem stsenaarium. Ükskõik, mis juhtub, jääd ellu (sa ei sure ära).
  • Mõtle kõigile eelnevatele kordadele, kui sama tundsid — et ei saa hakkama — ja sellest hoolimata läks kõik ilmselgelt hästi.

Ja viimane nipp tuleb Kelly McGonigali TED-kõnest: stress on su sõber, kuna valmistab keha ette paremini raskustega toime tulema.

Kokkuvõte

Mulle on mitmest eri kohast kõrva jäänud, et edukad inimesed peavad üheks kõige vajalikumaks oskuseks võimet saada hakkama teadmatuse ja ebamugavusega. Ma ei ole kindlasti selles osas veel maksimumis (ja vaevalt maksimum üldse leidub), aga kuna ebakindlusega toimetulemine tundub olevat üks mu elu kõige piiravamaid tegureid, siis üritan ülalkirjeldatud suhtumist ja nippe rakendades iga päev vaikselt paremuse poole liikuda.

(https://pungas.ee/kuidas-ebaonnestumistest-ule-saada/)

Pettekujutlematest vabanemine:

Ei tasu luua endale selliseid ideaale, mida sul pole võimalik täita (selliseid, mida pole tänapäeva tehnoloogiaga võimalik saavutada). Kuid samas tuleb lahti lasta ka sellistest unistustest, mis ei ole päris sinu unistused vaid on loodud teiste inimeste mõjutuste tulemusena (pettekujutlemad), kas sinu või nende poolt. See tekitab sellise vale õnnelikkuse, mis muudab su natukeseks ajaks õnnelikuks, kuid natukene pärast õnne perioodi oled sa õnnetum kui kunagi varem (osaliselt ka seetõttu, et see ei ole see, mis sind õnnelikuks teeb ja palju aega on raisatud). 

Pettekujutlematest vabanemisel on mitu tahku. Esiteks tuleb üles leida päris oma unistused ning lahti lasta teiste unistustest. Ei tohi lasta teistel ennast mõjutada. (Ma võin, suudan, tahan. Kõike on võimalik saavutada, kui ise piisavalt tahad ja selle suunas tegutsema hakkad.).

Teiseks tuleb jääda realistlikuks ja vaadata, kas sul on ikka võimalik inimkonna praeguste teadmiste ja vahenditega seda saavutada. (Näiteks kui su unistuseks on teha ajaränd, siis see pole praeguse tehnoloogiaga võimalik.

Unistuste täitumine:

Enamik unistustest ei täitu niisama oodates (kuigi leidub ka selliseid, mis oodates täituvad.). Seetõttu tuleb hakata nende täitumise nimel tegutsema. Tuleb paika panna lühiajalised eesmärgid ja pikemaajalised eesmärgid (Unistused). Ning järgmiseks tuleb tegutseda unistuste täitumise suunas. Kui unistus on olemas, siis ei ole sul midagi oodata. Hakka tegutsema. Vahet pole, kas ja kui palju sul on vahendeid oma unistuste täitmiseks. Hakka lihtsalt tegutsema ja sarnase unistusega inimesed satuvad sinu juurde.

Alusta kohe, nüüd ja praegu ning muuda maailm vähemalt enda jaoks paremaks elukohaks.

Kusagilt tuleb alustada...

Hakkame Tegutsema!

Parema maailma ja inimkonna nimel.

Kommentaare ei ole: