Leppedemokraatia viitab soovile leida huvirühmadevaheline kompromiss, mis rahuldaks suuremat osa otsustajatest. Leppedemokraatia mudeli eesmärgiks suurema kooskõla saavutamine ja võimu hajutamine. Sõltuvalt olukorrast ja otsustatava küsimuse mõjust ühiskonnale tervikuna võib juba eelnevalt, lähtudes juurdunud tavast või kehtestatud seadustest sätestada, et otsuse langetamine eeldab määratud enamust, mille suurus ja arvestamise kord on fikseeritud põhiseaduse vms õiguskorda sätestava dokumendiga. Arvestamine tähendab antud kontekstis valikut, kas määratud enamus peab olema kohalolevatest / hääletusel osalenutest või siis selleks õigust omavatest / üldse registreeritud valijatest.
Kompromiss ehk kompromissi saavutamine (prantsuse keeles: spetsiaalne kokkulepe) on mõiste, mida eriti laialdaselt kasutatakse diplomaatias. Kuid kompromissi mõiste on tuntud ka poliitikas, sest igasuguse poliitilise kokkuleppe saavutamine ning konsensusotsuse tegemine eeldab kompromissile jõudmist. Kui protsessis osalejad tunnetavad, et lahend on õiglane, siis välistab see hilisemate pingete ja konfliktide tekkimise. Kasutades mehaanikast laenatud terminit, võib seda nimetada tasakaaluseisundi saavutamiseks. Läbirääkimine ja kompromissi otsimine erinevate osapoolte huvide vahel ongi poliitika ja diplomaatia üdiks, mida küll tihti ja halvustavalt nimetatakse „lehmakauplemiseks“. Mida paremini protsessis osalejad suudavad mõista vastaspoole eesmärke ning tunnetada nende meeleolu, seda kergemini on soovitav tasakaal saavutatav.
Kuna leppedemokraatia rakendamisel võetakse arvesse suurema osa inimeste huvisid ning vähendab lihtrahvamassidega manipuleerimise võimalust, siis võimaldab see vältida pingete kasvu ja suurenda kogukonna/ühiskonna jätkusuutlikkust. Mitmekojalistes parlamentides rakendatakse vastavat nõuet reeglina mõlema koja kohta eraldi, Kanadas aga nõutakse konstitutsiooni muutmiseks parlamendi kahe koja 51% ning provintside seadusandlikes assambleedes vähemalt 2/3 enamust.
3/5 ehk 60% nõue. Ameerika Ühendriikide New Yorgi osariigis on selline enamus nõutav maksukohustuste suurendamist sätestavate seaduseelnõude vastuvõtmiseks ja Rhode Islandi seadusandliku kogu poolt veto tühistamiseks. Eestis rakendatakse seda nõuet, kui Riigikogu tahab panna põhiseaduse muutmise seaduseelnõu rahvahääletusele või siis Riigikogu eelmise koosseisu poolt tehtud põhiseadusliku muudatuse kinnitamiseks. Sellist nõuet rakendataks ka Lõuna-Koreas.
2/3 ehk 66% nõue. tähendab põhimõtteliselt nõuet, et otsuse poolt peab olema 2 korda rohkem inimesi kui selle vastu. Absoluutse enamuse olemasolu nõude puhul ei arvestata erapooletuks jäänud hääli, kuid varieerub alus, millest absoluutne enamus arvestatakse. Absoluutne enamus peab olema saavutatud hääletajate nimekirja kantud isikute arvestuses, milleks võivad olla seadusandliku organi liikmed või hääletajatena registreeritud isikud.
Näiteks on Ameerika Ühendriikide parlamendi mõlemas kojas nõutav vähemalt 2/3 enamus, kui tahetakse tühistada presidendi poolt pandud veto või teha lõpp pikaks veninud debatile (menetlust nimetatakse: cloture, closure, guillotine) või parlamendiliikme nõudele katkestada või lõpetada seaduseelnõu menetlus (flibuster). Kahe kolmandiku nõue kehtib ka India ja Jaapani parlamendis.
Eesti Vabariigi Põhiseaduse järgi rakendatakse 2/3 nõuet, kui tahetakse istung muuta salajaseks, kui valitakse Vabariigi Presidenti, tahetakse muuta riigipiiri, muuta põhiseaduse teksti.
3/4 ehk 75% nõue kehtis 18. sajandi Rootsi parlamendis. Kui tavapäraselt oli otsuse langetamise eelduseks kolme seisuse esindajate nõusolek neljast, siis valitseva eliidi eesõiguste tühistamiseks pidid nõusoleku andma kõigi nelja seisuse esindajad.
4/5 ehk 80% nõuet rakendatakse Eesti põhiseaduses, kui tahetakse põhiseaduse muutmise seadus eelnõu võtta kiirmenetlusse.
5/6 ehk 83% nõue on kehtestatud Taani konstitutsioonis, kui parlament tahab oma otsusega anda teatud osa riigi suveräänsusest üle rahvusvahelisele institutsioonile.