Sissejuhatus
2017. aasta kevadsuvel asuti Tallinnas ühe olulise liiklussõlme – Haabersti ringristmiku – laiendamisele. Ehitust oli hädasti vaja selleks, et kaasajastada üht linna enamkasutatavat ristmikku – likvideerida igapäevased liiklusummikud ja vähendada avariide ohtu. Algasid ulatuslikud ehitustööd, mille käigus tuli laiendada sõiduteed, ehitada viadukte jpm. Ehitustööde käigus võeti maha ligi 800 puud, mis oli valus vaatepilt igaühele, kes elusloodusest vähegi hoolis. Osa linnaelanikest asus puude kaitsele, teine osa pooldas ehitustööde kiiret jätkumist, et liiklus koduteel korda saaks. Konflikt lahvatas siis, kui raietöö jõudis ligi saja-aastase hõberemmelgani. Puukaitsjad püstitasid remmelga ümber telklaagri ja valvasid puuhiidu nii öösel kui päeval. See mitme osapoolega lugu lõppes politsei sekkumisega. Puukaitsjad olid sunnitud taanduma ning puu saeti maha (joonis 4.3.5.1.).
Joonis 4.3.5.1. Hõberemmelga lugu
Selles peatükis püüame vastust otsida küsimustele: mis paneb inimest hoolima elusolendist enda kõrval kuni äärmuslike võtete kasutamiseni? Millised on riigi kohustused ja vahendid nii loodus- kui elukeskkonna kaitsel? Kuidas see kõik on kokku lepitud, korraldatud ja kirja pandud?
Õpieesmärgid
Selle peatüki lõpuks:teate,
- kust pärinevad looduskaitse eetilised alused;
- millele tugineb Eesti keskkonnapoliitika;
- millised on Eesti keskkonnapoliitika põhijooned olulistes valdkondades – jäätmekäitluses, veepoliitikas, looduskaitses, keskkonnakorralduses jm;
- kuidas keskkonnapoliitilised otsused väljenduvad meie igapäevaelus;
- senisest teadlikumalt langetada igapäevaeluga seotud otsuseid;
- olla teadlik oma õigusest saada keskkonnainformatsiooni ning kaasa rääkida oma elukeskkonna kujundamisel.
Looduskaitse areng Eesti aladel läbi aegade
Eestlased kui loodusrahvasEestlased peavad end ajalooliselt loodusrahvaks. Enne laialdast ristiusustamist olid meie esivanemad taarausku. Nad uskusid looduse vägevusse, tunnetades end looduse osana ja loodusest sõltuvana. Tekkisid looduslikud pühapaigad, kus palvetati, annetati, ohverdati, küsiti nõu, raviti haigusi jpm. Pühapaikadeks võisid olla puud, metsatukad, kivid, allikad, jõed, järved, pangad jm (joonis 4.3.5.2.). Nende erilise staatuse tõttu rahva elus saab neid lugeda ka esimesteks looduskaitseobjektideks.
Valitsevate võimukandjate algatatud looduskaitse
Hiljem tegelesid omal moel looduskaitsega valitsejad, keda ajendas mure neile kuuluvate loodusrikkuste pärast. Nii näiteks kehtestati jahi- ja kalapüügipiirangud või ehituspuu (eriti mastimändide) raiekeelud linnade ja kindlustuste läheduses. 1297. aastal keelas Taani kuningas Erik Menved metsaraie kolmel saarel Tallinna lähedal. Seda võib lugeda esimeseks dateeritud loodust kaitsvaks aktiks Eesti alal.
Looduskaitse areng teadustegevuse tulemusena
Uus etapp looduskaitse ajaloos saabus 19. sajandil haridus- ja teadustegevuse tulemusena, mil hakati väärtustama erakordseid loodusobjekte ja -mälestisi.
Eesti looduskaitse algus 1910. aastal
Eesti looduskaitse alguseks loetakse 1910. aastat, mil August Toomi algatusel loodi Vaika saartel linnukaitseala.
Tänapäevane looduskaitse tegeleb loodusliku mitmekesisuse hoidmise ja säilitamisega. Lisaks traditsioonilisele liigikaitsele ja elupaikade säilitamisele tähtsustab Eesti looduskaitse inimeste loodusteadlikkuse edendamist.
Eestis on võetud kaitse alla 18 % maismaast ja 31 % veealast. 2016. aasta lõpus oli Eestis kokku ligi 4000 kaitstavat loodusobjekti.
Kõigile kaitse all olevatele loodusväärtustele on kehtestatud kaitsekord.
Kõige targem on vältida jäätmete teket. Kui aga jäätmed on tekkinud, tuleks need uuesti materjalina ringlusse võtta. Lisaks on oluline vähendada jäätmetest tulenevat keskkonnariski, pöörates tähelepanu ohtlike jäätmete ja elektroonikajäätmete kogumisele ning käitlemisele.
Kolm võtmesõna jäätmetega toimetulekuks on:
Hiljem tegelesid omal moel looduskaitsega valitsejad, keda ajendas mure neile kuuluvate loodusrikkuste pärast. Nii näiteks kehtestati jahi- ja kalapüügipiirangud või ehituspuu (eriti mastimändide) raiekeelud linnade ja kindlustuste läheduses. 1297. aastal keelas Taani kuningas Erik Menved metsaraie kolmel saarel Tallinna lähedal. Seda võib lugeda esimeseks dateeritud loodust kaitsvaks aktiks Eesti alal.
Looduskaitse areng teadustegevuse tulemusena
Uus etapp looduskaitse ajaloos saabus 19. sajandil haridus- ja teadustegevuse tulemusena, mil hakati väärtustama erakordseid loodusobjekte ja -mälestisi.
Eesti looduskaitse algus 1910. aastal
Eesti looduskaitse alguseks loetakse 1910. aastat, mil August Toomi algatusel loodi Vaika saartel linnukaitseala.
Tänapäevane looduskaitse tegeleb loodusliku mitmekesisuse hoidmise ja säilitamisega. Lisaks traditsioonilisele liigikaitsele ja elupaikade säilitamisele tähtsustab Eesti looduskaitse inimeste loodusteadlikkuse edendamist.
Eestis on võetud kaitse alla 18 % maismaast ja 31 % veealast. 2016. aasta lõpus oli Eestis kokku ligi 4000 kaitstavat loodusobjekti.
Kõigile kaitse all olevatele loodusväärtustele on kehtestatud kaitsekord.
Keskkonnakaitse
Keskkonnakaitse keskendub inimese elukeskkonna kaitsele. Keskkonnakaitse eesmärgiks on:- loodusvarade säästlik kasutamine;
- keskkonna saastamise vähendamine;
- loodusliku mitmekesisuse säilitamine.
Jäätmepoliitika
Eesti jäätmevaldkonna eesmärk on taaskasutada võimalikult palju tarbimisest üle jäävad jäätmeid.Kõige targem on vältida jäätmete teket. Kui aga jäätmed on tekkinud, tuleks need uuesti materjalina ringlusse võtta. Lisaks on oluline vähendada jäätmetest tulenevat keskkonnariski, pöörates tähelepanu ohtlike jäätmete ja elektroonikajäätmete kogumisele ning käitlemisele.
Kolm võtmesõna jäätmetega toimetulekuks on:
- jäätmetekke vältimine
- korduskasutamine
- taaskasutamine