Barokkkunst

Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele.

Sõna "barokk" tuleneb portugalikeelsest sõnast barroco, mis tähendab ebakorrapärast pärli. See oli algselt pilkenimi, mis anti ajastule 18. sajandi keskel, kuna tol ajal peeti ajastu katoliiklikku stiili ebaloomulikuks, kummaliseks ja liialdavaks. Kuid hiljem, 19. ja 20. sajandi vahetusel, võetigi see perioodi nimetusena kasutusele. 

Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus.

Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates umbes 1640.–1650. aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline Madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. Itaalia (ja osalt ka Saksamaa) ülidekooririkas barokk ja selle lopsakaim vorm rokokoo Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdunud.

Barokile eelnes arhitektuuris renessanss. 18. sajandi teisel poolel (alates umbes 1760.–1790. aastatest) segunes barokk tasapisi juba klassitsismi elementidega – selliseid sega-stiile nimetatakse kas hilisbarokiks või varaklassitsismiks.

Eestis jäljendati tihti barokki 19. sajandi teisel poolel valitsenud historitsismiajastul – seda stiili nimetatakse uusbarokiks ehk neobarokiks või pseudobarokiks. Tihtipeale esines uusbarokk käsikäes alates 1890. aastate lõpust levima hakanud juugendstiiliga ja ei ole viimasest alati erapooletult eristatav. Uusbarokk (koos juugendiga) oli Eesti arhitektuuris osaliselt levinud kuni 1930. aastate lõpuni, perioodi lõpuosas küll tihti juba veidi rahulikuma heimatstiiliga ja rahvusromantistliku stiiliga segunenult. Üks näiteid on Kadrioru administratiivhoone.

Näiteid Eestis:

• Kadrioru loss
• Laupa mõisa härrastemaja (uusbarokk, 1913)
• Palmse mõisa härrastemaja

• 
  
  

Barokkstiili ja barokkajastu üldine kirjeldus

Barokkajastut iseloomustab eriliselt priiskav õukonnaelu. Nii kunstis kui ka ühiskonnas üritati luua midagi teistsugust, erakorralist. Erinevalt renessansskunstnikust on barokk-kunstnik geenius, kes enam ei matki loodust, vaid kujundab seda ainult oma tunnetest ja mõtetest lähtudes ümber. See võib tähendada ka konflikti loodusega: barokkajastu arhitekt võib luua lossi puhtalt geomeetrilis-matemaatiliste printsiipide alusel kasvõi sohu. Näiteks Peterburi on ehitatud Neeva jõe delta soisele pinnasele. Baroki ideaaliks olid inimese loodud objektid, mis eristusid loodusest ja mõjusid võimalikult kunstlikena: näiteks üliformaalne õukondlik kõnetamisstiil, parukad, ülepakutud tseremoniaalsus, kastraadid. Barokset maailma on võrreldud teatriga täis näitlejaid ja muusikat.

Barokk erinevates kunstivaldkondades

Arhitektuur

Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus.

Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates umbes 1640.–1650. aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline Madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. Itaalia (ja osalt ka Saksamaa) ülidekooririkas barokk ja selle lopsakaim vorm rokokoo Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdunud.

Barokile eelnes arhitektuuris renessanss. 18. sajandi teisel poolel (alates umbes 1760.–1790. aastatest) segunes barokk tasapisi juba klassitsismi elementidega – selliseid sega-stiile nimetatakse kas hilisbarokiks või varaklassitsismiks.

Eestis jäljendati tihti barokki 19. sajandi teisel poolel valitsenud historitsismiajastul – seda stiili nimetatakse uusbarokiks ehk neobarokiks või pseudobarokiks. Tihtipeale esines uusbarokk käsikäes alates 1890. aastate lõpust levima hakanud juugendstiiliga ja ei ole viimasest alati erapooletult eristatav. Uusbarokk (koos juugendiga) oli Eesti arhitektuuris osaliselt levinud kuni 1930. aastate lõpuni, perioodi lõpuosas küll tihti juba veidi rahulikuma heimatstiiliga ja rahvusromantistliku stiiliga segunenult. Üks näiteid on Kadrioru administratiivhoone. 

Barokkarhitektuur on barokiajastul (17. sajand kuni 18. sajandi I pool) loodud arhitektuur.

Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus.

Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates umbes 1640.–1650. aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline Madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. Itaalia (ja osalt ka Saksamaa) ülidekooririkas barokk ja selle lopsakaim vorm rokokoo Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdunud.

Barokile eelnes arhitektuuris renessanss. 18. sajandi teisel poolel (alates umbes 1760.–1970. aastatest) segunes barokk tasapisi juba klassitsismi elementidega – selliseid sega-stiile nimetatakse kas hilisbarokiks või varaklassitsismiks.

19. sajandi teisel poolel valitsenud historitsismiajastul kasutati Eestis tihti baroki jäljendamist – seda nimetatakse uusbarokiks ehk neobarokiks või pseudobarokiks. Tihtipeale esines uusbarokk käsikäes alates 1890ndate lõpust levima hakanud juugendstiiliga ja ei ole viimasest alati erapooletult eristatav. Uusbarokk (koos juugendiga) oli Eesti arhitektuuris osaliselt levinud kuni 1930ndate lõpuni, perioodi lõpuosas küll tihti juba veidi rahulikuma heimatstiiliga ja rahvusromantilise stiiliga segunenult. Üks näiteid on Kadrioru administratiivhoone.

Maalikunst

Itaalia maalikunst

Itaalia maalikunstnikud eelistasid sooje ja küpseid toone. Maalikunstis valitsesid tumedamad toonid, kujutades ümarust ja keerukust. Kompositsioon oli sageli ristuvate diagonaalide abil kujutatud. Kunstnikud maalisid sujuvate värviüleminekutega, kuid ilma kindlate piirjoonteta. Nad tundsid huvi valguse ja varju kujutamise vastu, seega oli nende töödes palju heleda ja tumeda kontraste. Materjale püüdsid nad edasi anda loomutruult. Tüüpilistel barokkmaalidel on kujutatud pingeliselt hoogsaid stseene. Palju on neis maalides ebatavalisi poose, ägedaid liigutusi, žeste, taevasse tõstetud pilke. Pildid ise on rahutud ja rõhutatud on diagonaalsuunad. Tahvelmaalile eelistatakse Itaalias seina- ja laemaale. Laemaalidel kujutatakse arhitektuurilisi detaile. Seetõttu on väga raske aru saada, kus on tõelisus ja kus on maalitud detail. Losside kaunistamisel eelistati mütoloogilise sisuga teoseid. Barokk kaotas piirid arhitektuuri, skulptuuri ja maalikunsti vahel ning püüdis neid liita ühtseks tervikuks. 1585. aastal asutasid vennad Carraccid Bolognas kunstiakadeemia, kus nende põhimõtteks oli ühelt poolt looduse tundmaõppimine ja teiselt poolt vanade meistrite väljendusvahendite ja laadide ühendamine ehk eklektitsism. Kõrvuti ekletitsismiga arenes Itaalias ka teine kunstivool, milleks oli naturalism, ja selle suurimaks esindajaks oli Caravaggio. Tema maalis lihtrahvast nii, nagu nad tegelikult olid. Tema töödes oli oluline osa valgusel, ehk valgus suundus ülevalt ühest punktist alla tegelaskujudele, olles nn keldriluugivalgus. Tema usuteemalistest maalidest on tuntumad "Peetruse ristilöömine" ja "Lautomängija".

Prantsuse maalikunst

Maalikunstis valitses klassitsistlik suund, mida vahel nimetatakse ka vana-klassitsismiks. Selle aluseks oli ratsionalism. Vana-klassitsism on rangem ja rahulikum ja otsest eeskuju võeti Kreeka ja Rooma kunstist ning renessansist.

Prantsuse maalikunsti mõjukaim maalija oli Nicolas Poussin. Tema kuulsaimad tööd on suuremõõtmelised, allegoorilised või mütoloogilised kompositsioonid. Ta on kuulus ideaalmaastike looja. Tema maastikud on fantaasiavili, mitte tegelikkus. Igal tema maastikul oli alati ka üks inimene. Sellist maastikku nimetatakse heroiliseks maastikuks. Tuntud teos on näiteks "Maastik surnukehaga".

Veel üks tuntud maastikumaalija oli Claude Lorrain. Tema maastikes laiuvad kaugusse suunduvad vaated, mille esiplaanil on puudegrupid, sambad, varemed. Tema töödes valitseb selgus ja rahu. Tema kuulsaim teos on "Odysseuse loovutamine".

Näiteid Eestis:

• Kadrioru loss
• Laupa mõisa härrastemaja (uusbarokk, 1913)
• Palmse mõisa härrastemaja

Renessanssikunst Itaalias

Itaalia on renessanssi sünnimaa.

• Renessanssi Sünnimaa Itaalia (15.-16.sajand), teistes Euroopa riikides (1500-1630), Eestis (1520/30-1650)
• Renaissance- taassünd
• Eeldused renessanssi tekkeks:
  * kujunesid linnriigid
  * keisrite ja paavstide võitlus
  * Rooma katoliku kiriku lõhenemine
  * kaubavahetus, luksuskaup
  * kaubanduse kiire areng
• Humanism - inimese ja inimlikkuse väärtustamine
• Suured mõtlejad, mõjutajad:
  * Dante Alighieri (1265-1321) kirjanik ja poliitik
  * Francesco Petrarca (1304-1374) poeet ja teadlane
  * Niccolo Machiavelli (1469-1527) poliitika ja teaduse rajaja, kirjanik
  * Giovanni Boccaccio (1313-1375) kirjanik
• Leiutised:
  * kaasaskantavad kellad                 * mikroskoop ja teleskoop
  * tulirelvad, raketid                        * allveelaev
  * prillid                                           * trükimasin
  * vesiklosett                                    * tikud

Renessanss Itaalias

• 14. sajand - trecento e eelrenessanss
  15. sajand - quattrocento e vararenessanss
  16. sajand - cinquecento e kõrgrenessanss
• Kunsti eesmärk pole mitte looduse jäljendamine vaid ilu loomine jumalikke reegleid arvestades ja järgides
• Kunstnik:
  * mitmekülgne
  * mitte oskustööline
  * suutis töötada eri valdkondades
  * vastutas oma nimega kõigi oma otsuste eest
• Arhitektuur:
  * suurenes ilmaliku arhitektuuri osatähtsus
  * palazzo - väike palee
  * rustika - jämedalt tahutud kividest laotud müür
  * väga läks moodi antiiksammastele toetuv kaaristu - ümarkaar, silindervõlv, kuppel
  * hooned, kirikud muutusid madalamaks
  * Filippo Brunelleschi (1377-1446) - oli esimene Itaalia suur arhitekt, tema kõige kuulsamad tööd on Firenzes, tsentraalperspektiiv, "Firenze toomkirik", "Leidlaste kodu Firenzes"

Itaalia vararenessanss: arhitektuur ja skulptuur

• 15. sajand Firenze
  * tähtsaim kunstikeskus
  * kunstnike imetleti
  * rõõmsailmelised lossid - suured aknad, antiiksed detailid
  * maja pidi rõhutama inimese rikkust
  * 15. sajandi keskpaigas muutus palazzod stiilsemaks ja paremaks
• Leon Battista Alberti (1404-1472) - arhitekt, kunstiteoreetik, luuletaja, muusik
• Alberti arvates olid täiuslikud vormid ring ja sellesse mahtuvad kujundid
• uus palazzotüüp - iga korruse akende vahele paigutati pilastrid - see elavdas fassaadi
• antiikeeskujude järgimine

Skulptuur

• 15. sajandil levis Itaalias ilmalik portreekunst - skulptorid lõid realistlikke ja individualiseeritud portreebüste
• populaarsemad olid madonnareljeefid
• majoolikatehnika - põletatud savireljeefid on kaetud värvilise glasuuriga
• taaselustus medalikunst - tähtsate sündmuste või isikute auks medalite valmistamine
• hauamonumendid - kristlikud ja antiigile viitavad detailid
• Lorenzo Ghilberti (1378-1455)
  * kullassepp, skulptor, kuulus reljeefide poolest
  * paarkümmend aastat valmistas 28 kullatud pronksist reljeefi
  * "Paradiisi värav" - 10 suuremat reljeefi, tsentraalperspektiivi kasutamine
• Donatello (1386-1466)
  * kuulsaim skulptor
  * töötas ka Ghilberti juures
  * nõjajala poos e kontrapost - keha raskus on suunatud ühele jalale, teine jalg vaba
  * "Püha Jüri", "Taavet" (esimene vabalt seisev alastifiguur pärast antiiki), "Gattamelanta ratsamonument"
• Andrea del Verrocchio (1435-1488)
  * skulptor, kullassepp, maalikunstnik
  * tema stuudios õppis Leonardo da Vinci
  * ta oli 15. sajandi II poole tähtsaim skulptor
  * "Taavet", "Colboni ratsamoument"

Kõrgrenessanss Itaalias

• Raffael (1483-1520)
  * maalikunstnik ja arhitekt
  * töödes täiuslik ilu ja kooskõla
  * täitis paavsti tellimusi
  * looming kajastab uusplatonismi ideaali hiilgusest
  * üks tippkunstnikest kõrgrenessanssil
  * stanza - paasti tööruum
  * Fragmendid Ateena koolilt
  * Stanza della Segnatura
  * dispuut - filosoofiline vaidlus
  * parnass - muusade ja luulekunsti asupaik
  * "Sixtuse Madonna", "Ateena kool"

Kõrgrenessanss Itaalias Veneetsias 16. sajand

• Veneetsia maalikoolkond - kompositsiooni põhielemendiks on värv, joonistuslik osa taandatud, valguse kujutamine, värvide ühendamine
• Tizian (u 1490-1576) - Itaalia maalikunstnik, kõrgrenessanssi üks silmapaistvamaid meistreid
  * "Urbino Veenus" usk, mütoloogia
• Giorgione (1477-1510) - Itaalia maalikunstnik renessanssiajast, õppis Bellini juures, maalis Veneetsia paleede freskosid
  * Tizian oli üks ta õpilastest
  * "Kontsert", "Äike"

Hilisrenessanss ehk manerism 16. sajandi II pool

• ajastu meeleolu kajastus
• renessanssi-ideaalide nõrgenemine
• vorm sai väärtuseks iseenesest
• ilustamine, dramaatika, dünaamika liialdamine
• kunstnikel oli individuaalne vormiline käekiri
• looduslähedus ja sümmeetria kaotavad tähenduse
• Paulo Veronese (1528-1588) - mõjutatud Tiziani loomingust, Itaalia maalikunstnik
• Arcimboldo - lilled, taimed moodustasid inimolendid ja portreed alguses ei võetud väga tõsiselt
• El Greco - maalikunstnik, skulptor, arhitekt. Tuntud eelkõige oma looklevate väljavenitatud kehade ja sageli fantastilise värvikasutuse poolest
• Tintoretto (1518-1594) - maalikunstnik, maalis dramaatilisust, dünaamikat, valmistas teed barokile

renessanss Itaalias

     

Renessanssi perioodid ja ajaline jaotus.

14. sajand – trecento e. eelrenessanss

15. sajand – quattrocento e. vararenessanss

16. sajand – cinquecento e. kõrgrenessanss

taalia renessanss jaotatakse ajaliselt tavaliselt kaheks: 15. sajand - vararenessanss - itaaliakeelne, ka muus maailmas laialt levinud nimetus quattrocento 16. sajand - kõrgrenessanss - cinquecento Vararenessansi ajal oli kultuuri- ja kunstielu keskuseks Firenze, seda suuresti tänu kultuurihuvilisele Medici suguvõsale, 16. sajandiks kandus keskus prantslaste sissetungile järgnenud segaduste tõttu aga paavstide asupaika Rooma; suurt osa mängis siis ka Veneetsia.

(http://kunstitunnis.blogspot.com.ee/2011/11/teooria-renessanss-nr-1-itaalia.html)

 Itaalia oli saavutanud oma rikkuse eelkõige kaubandusega tegeledes. Sealses elanikkonnas andis tooni          töökust ja käsitööoskust hindav keskklass, kes väärtustas "siinpoolset" head elu. 

   Arhitektuur

Suureneb ilmaliku arhitektuuri osatähtsus (ehitatakse raamatukogusid, haiglaid, raekodasid, losselamuid e. palazzo-sid). Iseloomulik on linnadesse purskkaevudega parkide ja väljakute rajamine. Gooti kõrgusessepürgiv hoone muutub madalaks ja horisontaaljoontele allutatuks. Väga läheb moodi antiiksammastele toetuv kaaristu – ümarkaar, silindervõlv, kuppel. Seinapinda hakkavad kaunistama poolsambad ja pilastrid, simsid ja girlandid (kipskrohvist lillevanikud). (http://web.zone.ee/marjukodukas1/RenessanssItaalias.pdf)

   Jõukad linnakodanikud soovisid elada esinduslikes majades ja nii tekkis arhitektidel 

   esmakordselt pärast antiikaega tarvidus projekteerida elamuid. 

   Kõige esinduslikumaks linnaks sai Firenze. Sealsete mõjukate  elanike kodudeks saidpalazzod.

   Nende eeskujuks olid keskaja itaalia linnade kindlused, mistõttu paistavad nad meile 

   ligipääsmatutena. Hoonete alumised korrused on ehitatud suurtest tahumata kandilistest 

   kividest. Sellist ehitusviisi nim. rustikaks. Alumise korruse aknad on väikesed ja kandilised, 

  ülemisi aknaid ümbritsevad kantkividest laotud kaared. Enamasti olid vararenessansi palazzod               kolmekorruselised, mille iga järgnev korrus oli eelmisest madalam ja laotud järjest väiksematest 

   kividest. Välisfassadil eraldasid korruseidkarniisid- seinapinnast eenduvad ehisliistud. 

  Filippo Brunelleschi itaalia kuulus vararenessansi arhitekt; tema kuulsaim ehitis on Firenze            toomkiriku nelitise kohal olev kuppel. Kupli üleval olevas laternas aknad, mis valgustavad nelitist, on 102m    kõrged. Ta kehtestas arhitektuuris uued kaanonid. Ehitised pidid olema sümmeetrilised ja mõjuma            rahulikuna. Ta oli esimene, kes pöördus selle saavutamiseks antiikarhitektuuri rütmide ja harmoonia            poole. (http://stnuk.blogspot.com.ee/2014/01/vararenessanss.html)

  Kõrgrenessansi arhitektuuri iseloomustab püüd mõõtmete suurendamise ja ruumimõju tõstmise, teiselt poolt üksikute ehitusvormide lihtsustamise ja tugevdamise poole. Loobutakse vararenessansi dekooririkkusest ja detailide kuhjamisest. Kõik peab olema suurejooneliselt lihtne ja ülevaatlik, iga üksikvorm peab olema täielikus kooskõlastervikuga 

Maalikunst

Itaalia renessansi maalikunst Itaalia renessansi maalikunst hõlmas perioodi 15. sajandi algusest 16. sajandi keskpaigani ja ilmnes praeguse Itaalia piirkonnas, mis oli tol ajal jagatud mitmeks poliitiliseks piirkonnaks. Olgugi et Itaalia renessansi maalikunstnikke tihti seostati kindlate õukondadega ja nad oli ustavad kindlatele linnadele, rändasid nad Itaalia pikkuses ja avaruses, sageli hõlvates diplomaatilise staatuse ja levitades nii kunstilisi kui filosoofilisi ideid. Linn, mida on tunnustatud kui renessansi ja konkreetselt renessansi maalikunsti sünnipaigaks, onFirenze . Renessansi maalikunsti võib jagada neljaks perioodiks: • Eelrenessanss , 1290-1400. • Varajanerenessanss , 1400-1475. • Kõrgrenessanss , 1475-1525. • Manerism , 1525-1600. Eelrenessanss algab maalikunstnik Giotto professionaalse eluga ja hõlmab kunstnikke nagu Taddeo Gaddi, Orcagna ja Altichiero. Varajase renessanssi tähistasid Masaccio , Fra Angelico, Uccello, Piero della Francesca ja Verrocchio tööd. Kõrgrenessanssi perioodi jäid Leonardo da Vinci, Michelangelo ja Raffael. Manerismiperiood hõlmas kunstnikke nagu Andrea del Sarto, Pontormo ja Tintoretto . 

(https://annaabi.ee/Itaalia-renessansi-maalikunst-m15456.html)

   

Skulptuur

Kui gooti ajal olid kujud seotud arhitektuuriga, hoonete seinte küljes kinni ja sammaste kaunistamiseks, siis nüüd tulid arhitektuurist sõltumatud kujud.Skulptuurid said avalikesse paikadesse (nt parkidesse). Kujutati kõrgeeneseteadvusega julgeid persoone. Ka antiikmütoloogiast ja piiblist saadi inspiratsiooni. Kuid ka neid kujutati tugevate ja tervetena. DONANTELLO -  Lorenzo Ghibati õpilan. Taaselustas erinevaid skulptuurivorme (nt madalreljeef). VERROCCHIO - Taavet  pronksist valm; renessanssiaja skulptorite lemmikmotiiv oli Taavet(kehastab tüüpilist renessanssi ajastu inimest)Taas tõuseb esile füüsilise keha ilu näitamine(mis oli gooti ajal keelatud).  Kujutluslaad oli sarnane klassikalisele antiigile. 

              

Renessanssikunst Madalmaades

Madalmaade renessanss

• usulised meeleolud, õpetlik, moraliseeriv, toodi taevalik olemelisse
• inimeste hingeelu oli Madalmaade peamiseks eesmärgiks
• enamik Madalmaade maale oli mõeldud linnakodanike teenistusse
• kasutati õlivärve - see võimaldas värvivarjundeid
• Jan van Eyck, Hubert van Eyck
• Genti altar Belgias - haarab vaatajat värvisära ja detailipeensuse, loodusvormide rikkuse ja uuelaadse maalinägemisega
• värviperspektiiviga saab edasi anda sügavust ja ruumilisust
• Bochi loomingus puhkes õitsele sünge sarkastiline fantaasia

Renessanss Madalmaades

Itaalia ja Madalmaade kunst on erinevad. Sellel on sotsiaalsed põhjused. Itaalia kunstnikele oli eeskujuks antiikaeg. Renessanss oli seotud katoliikliku maailmaga.Religioosne süžee oli tähtis kogu renessansiajastu vältel, kuid sageli oli see vaid ettekäändeks ilmalike probleemide kujutamisel. Itaalia kunst on toretsev, elurõõmus ja elegantne. Itaalias täideti ilmalike ja vaimulike vürstide tellimusi. Madalmaades oli kunstnikele eeskujuks hilisgootika. Kunstis olid usulised meeleolud tugevamad ja siiramad kui Itaalias. Kristlik sõnum peidetakse igapäevaelu kujutavatesse piltidesse. Madalmaalased tõid taevaliku olmelisse. Piltidel onõpetlik, moraliseeriv tähendus, olmelistel esemetel on tihti sümboolne tähendus, mida osati märgata ja lugeda.  Madalmaade kodanlusele oli omane alandlikkus, pessimism, alalhoidlikkus, skeptitsism. Madalmaades puudusid antiikkunsti eeskujud.Madalmaade kunst oli linnakodanike teenistuses, võõras oli üksiku isiku imetlemine – esiplaanil oli inimeste võrdsuse ja õigluse ideed. Peamiseks eesmärgiks oli inimese hingeelu avamine – keha idealiseerimine jäi tahaplaanile, inimeste kehad on maalitud loomutruult. Seinamaalil polnud Madalmaade kunstis mingit tähtsust, tähelepanu koondub tahvelmaalile, millest suurema osa moodustas esialgu altarimaal. Madalmaade maalijad kasutasid kogu 15.saj jooksul õlivärve, mis võimaldas peenmaalitehnikat. (03.02.2014;http://www.annaabi.ee/m.php?i=83124&name=Renessanss-Madalmaades)


Madalmaade arhitektuur

Nagu peaaegu kõikides maades väljaspool Itaaliat, piirdus renessansistiili mõju arhitektuurile algul ainult uute kaunistamisvormide ülevõtmisega. Renessanssistiil levis madalmaile osalt otse Itaaliast, osalt aga Prantsusmaalt. Esimene hoone,kus renessansistiil rakendust leidis, on a. 1517 alustatud asevalitseja loss Malines´is. See ehitati prantsuse arhitekti Guyot de Beauregard´i plaanide järgi. Tüüpilisem ja ilusaim vararenessansi ehitis Madalmaadel on kantseleihoone Brugges (lõpetatud a. 1537). Iseloomulik neile vanematele renessansistiilis hoonetele on vana ja uue, hilisgootika ja renessansi segu; Brugge kantselei fassaadi ülemises osas näiteks kerkivad veel hilisgooti kõrged viilud, kuid kõik kaunistusmotiivid on renessansistiilis.

XVI saj. keskel hakkab välja kujunema omapärasema ilmega stiil. Nüüd ei piirduta enam itaalia ja prantsuse stiilielementide mehaaniline ülevõtmisega, vaid püütakse uue stiililaadi piirdes iseseisvalt luua. Nimekam renessansi arhitekt Madalmaadel on Cornelis Floris. Aastail 1561-1565 ehitas ta Antverpeni raekoja. Selles on meister igatahes väga lähedalt imiteerinud itaalia arhitekte: tiibade üksikuid kordi liigendavad L. A. Alberti ehitiste eeskujul pilastrid, keskosas näeme kaarte ja sammaste vaheldumist (nagu seda harrastas Bramante) jm.; keskaja pärand on keskosa terav viil. Madalmaade arhitektuuri avaldub järjekindlalt ja selgelt dekoratsioonis. Selle madalmaa ornamentaalstiili rajaja on sama Cornelis Floris, kes avaldas a. 1556 raamatu ornamentide joonistega. Florise stiili levitamisel ja edasiarendamisel omab suurt tähtsust ornamendijoonistaja Hans Vredeman de Vries(1527-1604). Need kaunistus motiivid on enamasti laenatud itaalia arhitektuurist, kuid töötatud ümber omapärases vaimus. Siia kuuluvad groteskid, põimornamendid, maskid, kuulid, püramiidid; kõige iseloomulikum madalmaade renessansimotiiv on aga nn. kartuðð - raam, mille ornamentika aimab järele pooleldi ülesrullitud lehti.

Ehitustegevus oli XVI saj. teisel poolel väga elav Hollandis. Iseloomulik neile hollandi renessansiehitistele on tellis- ja raidkivi rakendamine kõrvuti: hooned ise on telliskivist, kuid selles esinevad raidkivide read, samuti on konstruktiivsed ja dekoratiivsed osad moodustatud raidkividest. Tuntumad ehitised on Lieven de Key (u. 1560-1627) poolt ehitatud Leydeni raekoja keskosa ja sama meistri tapamaja Haarlemis.
Madalmaade arhitektooniline ja ornamentaalne stiil levis kaugele väljapoole Madalmaade piire. Tugevasti sõltuv Madalmaadest oli eriti Põhja-Saksamaa, samuti Skandinaavia maad ja ka Baltimaade kunstis mängib madalmaade stiil tähtsat osa.
 (http://www.hot.ee/renessanss/Madalmaad/arhitektuur.htm)

Eripära  ja usk 

Tärkava kodanluse kunst

Ilmalik ellusuhtumine

Inspireerumine antiigist

Kasutati usutemaatikat, mis oli tegelikult ümbritseva kujutamine

Maalikunst

15. sajandil taandub ka põhja pool Alpe asuvates maades gooti kunstilaad realismi eesi. Realism areneb Euroopa põhjapoolsetes maades välja iseseisvalt ja hoopis teistsuguses suunas kui Itaalias. Vennad van Eyckid viivad uuele loodustunnetusele rajatud kunstilaadi põhjapoolsetes maades lõplikult võidule. Erinevus kahe kunstimaailma vahel on siiski päris suur.

● Madalmaade maalikunsti iseärasused:

- tugeva isiksuse ülistamine oli võõras; esiplaanil inimeste võrdsus ja õigluse ideed, mis omakorda põimusid veendumusega inimese patususest ja tühisusest. Inimest ei peetud maailma keskpunktiks;

- kasvas otseselt välja hilisgootikast;

- ainult tahvelmaal, mis määratud kirikute ja elumajade kaunistamiseks;

- ideaalse ilu (antiigi järgimine, proportsioonid) otsimispüüded on võõrad, olulisim on inimese hingeelu avamine, ilmekus ja tundeelu intensiivne väljendus;

Madalmaade maalikunsti neli teemarühma on loodus, seemed, temaatika, elustik.

peen ja realistlik käsitluslaad, maalitehniline meisterlikkus, värvide sulavus ja intensiivsus;

- tarvitati ainult ÕLIVÄRVE, mis lubasid lõputuid värvivarjundeid, võialik maalida ülipeeni detaile, kõik 15. saj. madalmaade meistrid on peenmaalijad;

- looduse kujutamiseks ei üritatud luua rangeid reegleid ja matemaatilisi skeeme, areng toimus läbi kogemuse. Seetõttu jõuti realismini kiiremini, õhuperspektiivi kasutamine professionaalsem kui Itaalias.

● Kokkuvõtvalt on madalmaade maalikunst peen, realistlikku laadi käsitluse, meisterliku maalitehnika, värvide sulavuse ja toonide intensiivsusega.

● Suurimad saavutused on just maalikunstis, arhitektuur ja skulptuur jäävad tahaplaanile.

   

* Madalmaade maalikunsti iseärasused:

- tugeva isiksuse ülistamine oli võõras; esiplaanil inimeste võrdsus ja õigluse ideed, mis omakorda põimusid veendumusega inimese patususest ja tühisusest. Inimest ei peetud maailma keskpunktiks;

- kasvas otseselt välja hilisgootikast;

- ainult tahvelmaal, mis määratud kirikute ja elumajade kaunistamiseks;

- ideaalse ilu (antiigi järgimine, proportsioonid) otsimispüüded on võõrad, olulisim on inimese hingeelu avamine, ilmekus ja tundeelu intensiivne väljendus;

Jan Van Eyck (1390-1441) madalmaade 15. sajandi kunsti esimesi suurmeistreid. Maalis Genti altari. Kuulsamad teosed Arnolfini abielupaar,Genti altar.

Rogier van der Weyden (1440-1464) oli vähem huvitatud detailidest ja ruumikujutisest kui dramaatiliste tunnete väljendusest ja värvide kooskõlast. Tema suurteos on “Kristuse ristilt võtmine” mille tegelaskujude miimika ja kehakeel on haaravalt traagilised.

Hugo van der Goes (1440-1482) maalis Itaalia kaupmehe Portinari tellimisel suure nn. Portinari altari.

Hieronymus Bousch (1450-1516) Inimene oli tema tõlgenduses armetu, loomalik ja irratsionaalne olend, kes on määratud hukkumisele.

(https://prezi.com/obrx9358xswk/renessanss-saksamaal-ja-madalmaades/)

Madalmaade skulptuur

Võrreldes maalikunsti hiilgavate saavutustega jääb XV ja XVI saj. madalmaade skulptuur tugevasti tagaplaanile. Üldiselt valitses plastikas kuni XVI saj. alguseni gooti stiil. Kiviplastika oli peamiselt dekoratiivset laadi.
Madalmaade hilisgooti skulptuuri paremad saavutused on siiski puuplastika alal. Nimelt tekkis Madalmail XV saj. õitsev nikerdatud altarite tööstus, mille tuntumad keskused olid Brüssel ja Antverpen. Neid eksporditi arvukalt ka väljapoole Madalmaid. Altar koosneb arvukatest niðikujulistest osadest, mis on rikkalikult kaunistatud hilisgooti ornamentidega ja millede sees on väikesefiguurilised, elavalt käsiteldud stseenid. Need stseenid koosnevad väikestest vabafiguuridest. Figuuride stiil ja kompositsiooniline ülesehitus sõltuvad tugevasti kaasaegsest maalikunstist, esmajoones Roger van der Weyden´i kunstist. Nimekam nikerdatud altarite looja oli Jan Borman (Borremans), kes teotses u. 1479-1520 a. Tema ilusaim meistriteos on nn. Georgi altar Musée du Cinquantenaire´is Brüsselis.
XVI saj. teisel veerandil hakkab itaalia renessansi mõju levima. Esimene ulatuslikum renessansistiili teos on kamin Brugge kohtupalees, mille valmistas Guyot de Beaugrant (Lancelot Blondeel´i jooniste järgi) a. 1529-1531. See töö oma kuhjatud figuuride ja ornamentidega on tüüpiline üleminekustiili näide. Täiesti stiilipuhtad on juba sisserännanud prantslase Jean Mone´i tööd. Itaalia renessansist laenatud elemente käsitleb ta suure kerguse ja maitsega; ta ei ole sealjuures abitu imiteerija, vaid annab kõikidele töödele isikupärase ilme. Tema kunstilaadi võib kõige paremini tundma õppida Notre-Dame´i kiriku alabastrist altaril Hal´is. Selle detailide stiil on laenatud Itaaliast, kuid teose kui terviku kompositsioon ja ülesehitus on võrdlemisi omapärased. Veel rohkem oli itaalia eeskujudest sõltuvJacques Dubroeucq (1505-1584). Itaalia suurmeistrite imiteerimise püüd viis ta manerismi ohtlikele radadele.
Väga mõjurikas meister oli Cornelis Floris ehk Vriendt (1516-1570). Floris on eriti tähtis arhitektina. Ka tema skulptuuriteostes on huvitav esmajoones dekoratiivne ja ornamentaalne külg. Florise kuulsaim töö on a. 1573 valminud triumfikaare-kujuline vahevõre Tournai katedraalis. Florise hauamonumendid, kas seinahauad või epitaafid, on enamikus väljaspool Madalmaid; paremad neist on hertsog Albrecht´i hauamonument Königsbergi toomkirikus ja Kristjan III monument Roskilde toomkirikus. Madalmaade renessansi skulptoritest on nimekamaid veel Alexander Colin ehk Colyns (1529-1612) Malines´ist. Colin töötas aastast 1558 Saksamaal ja on samuti sügavalt mõju avaldanud saksa kunstile.