Monokromaatne valgusteraapia

Monokromaatne valgusteraapia
Meie esiisad veetsid päevad väljas ja ööd toas. Tänapäeval oleme värskes õhus vähem kui kümnendiku päevastest tundidest ja seda eriti sügise saabudes ja ilma halvenedes. Suure osa aastast töötame, mängime ja õpime siseruumides. Üks kinnises ruumis olemise tagajärg on päevavalguse nappus. Mitmed raske depressiooni vormid, ka sesoonne depressioon on just nimelt tingitud valguse vähesusest. Valgus ei mõjuta ainult meie meeleolu, vaid ka tervist.
Seetõttu tulebki pidevalt mõelda, kuidas ja kust valgust, värvi ja energiat ammutada. Huvitav on näiteks seegi, et päevavalguse käes rohkem aega veetes parandame ka oma une kvaliteeti. Kui aga ikkagi ilmad lörtsiseks ja õhtud pimedaks muutuvad, pakub valgust ka maailmas järjest enam populaarsust võitev valgusteraapia, mis mõjub tervendavalt ja mille häid omadusi märgati juba iidsetel aegadel.
Monokromaatne ehk samasageduslik valgusteraapia tugevdab immuunsüsteemi ja rakkude ainevahetusprotsesse kehas, aidates seeläbi organismil toime tulla erinevate vaevustega. Tugevnenud immuunsüsteem tekkitab kehas detoksikatsiooni protsessi seetõttu tehakse valgusteraapia sessioone 1 kord kuus.
Monokromaatset valgusteraapiat kasutatakse
· immuunsussüsteemi tugevdamiseks
· ainevahetuse aktiviseerimiseks
· aju neuronite vaheliste seoste aktiviseerimiseks ja loomiseks
· ajukahjustuste ravis, aju töö parandamiseks
· stressi, ärevushäirete ning depressiooni vähendamiseks
· söömishäirete leevendamiseks
. menstruatsiooni tsükli häirete puhul
Monocromaatne valgusteraapia on vastunäidustatud
· Siirdatud organite puhul
· Südame stimulaatoriga isikutele
· Inimestele, kelledel on diagnoositud leukeemia
Enne seanssi tuleb arvesse võtta
· Protseduur tavaliselt ei sega käimasolevat ravi.
· Metallesemeid või sünteetilised kangad ei häiri protsessi mingil viisil
· Vahetult pärast valgusravi vältige erilist tähelepanu nõudvaid ülesanded
· Võtke aega, et lõõgastuda ja kohanduda kogetuga.
Pärast valgusseanssi on tavaline:

· Tugev eufooria mõne tunni jooksul
· Raske väsimus õhtupoole
· Eredad mälestused ja emotsionaalsed unenäod
· Sügavam öine uni
· Võib esineda muutusi toitumiseelistuses
· Immuunsüsteemi puhastumine ühe – kahe nädala jooksul
Puhastumise protsessist annavad sageli märku vistrikud, muutused higilõhnas, kerge palavik, vahel harva esineb ka peavalu või kõhulahtisust. Need puhastumist näitavad sümptomid on täiesti tervislikud ja tavaliselt mööduvad.
Pikem mõju:
· võib tekitada kõrgendatud seksuaalsust
· tõsta viljakust nii meestel kui naistel ( elavdab ja jõustab spermat, naiste menstruatsiooni tsükkel on regulaarseem ja hormonaalne tasakaal kehas parem )
· omab noorendavat mõju
. Keskealised naised, kes on regulaarselt kasutanud monocromaatset valgusravi (ca 2 aasta jooksul) on täheldanud menopausi aegsete vaevuste leevendumist kuni regulaarse menstruatsiooni tsükli taastumiseni.
· pikaaegse kasutamise tagajärjel on inimestel vähenenud või siis kadunud vajadus alkoholi ning tubaka järele.
· söögieelistuste muutumine
· füüsilise ja emotsioonlase seisundi paranemine
· tugevnenud immuunsüsteemi tõttu on inimesed paranenud erinevatest haigustest
Valgusteraapia sessioonist.
Kuidas näeb välja valgusteraapia?
Klient istub toolil, ümber silmade avar mask, kus värvid vikerkaarena vahelduvad. Värvitoonide vaheldumist ja aega saab valgusteraapiat kogev isik ise määrata kontrollnuppu abil. Meie keha teab millist valgusvärvi tal vaja on. Valgusteraapia seansse tehakse kord kuus, Valgusedoos täiskasvanule on kümme minutit, lastele viiest minutist kuni seitsme ja poole minutini olenevalt lapse vanusest.
Seanssi jooksul terapeut vestleb teiega, juhendab Teid aparaadi kasutuse osas ja seanssi järgselt annab tagasisidet valgusvärvide osas.  Soovi ja vajaduse korral võib lühikesi valgusteraapia sessioone (30 min.)  kombineerida pikemate 1-1,5 tunniste psühhoteraapia sessioonidega.
Nõustamine ja psühhoteraapia kombineerituna valgusteraapiaga on andnud häid tulemusi depressiooni, ärevushäirete ja teiste muutlike ja tugevate tundeseisunite  jne. esinemise korral inimeste eludes.
Peale seanssi on inimestel enesetunne hea osadel tekib ka tunni jooksul eufooriline tunne mis jääb kestma vahel paarist tunnist paari päevani. Mõni on seanssi järgset mõju võrrelnud päikeselise puhkusega talvisel ajal.
Soovitav on alustada monocromaatset valgusteraapiat vähemalt neljast sessioonist koosnevast tsüklist, see aitab organismi puhastada ja soovi korral valgussessioonidega jätkata.  Valgusteraapia on üks tee muuta sügisene hallus värviliseks emotsiooniks ja tugevdada enda organismi.
________________________________________________
Monokromaatse valgusteraapia seansse tehakse Tallinnas
Keha ja Meele Teraapiakeskuses
Müürivahe 22

TRE meetod

TRE meetod

Mis on TRE?

TRE tähendab pinget ja stressi vabastavaid harjutusi (“Tension & Stress Releasing Exercises” )
TRE on lihtne meetod, milles kasutatakse kehalisi harjutusi selleks, et vabastada stressi või pingeid kehas, mis on korjunud igapäevaelust, keerulistest situatsioonidest, lühi- või pikaajalistest stressiolukordadest või traumaatilistest kogemustest (nt looduskatastroofid, sotsiaalne või koduvägivald jms). See revolutsiooniline stressi ja traumade tervendamise meetod põhineb kehaterapeudi David Bercelli (PhD) kogemustel ja uuringutel, kes on inimeste traumade ja tervendamise ja uurimisega tegelenud mitmel pool maailmas rohkem kui 30 aastat. Oma kogemusest lähtuvalt on ta välja arendanud trauma ja stressi vabastamise praktikad (Trauma Realising Execises- TRE)
TRE koosneb harjutuste komplektist, mis aitavad vabastada kehast sügavaid pingeid, äratades keha poolt kontrollitava lihaste värisemisprotsessi, mida nimetatakse neurogeeniliseks lihasvärinaks. Meetodi unikaalsus seisneb selles, et värisemine saab alguse sügaval keha keskmes asuvaist nimme-niudelihastest. Õrnad värinad kanduvad väljapoole piki selgroogu, vabastades pinged  ristluust pealuuni.
TRE harjutused kujutavad endast lihtsaid venitusi ja neid kasutatakse selleks, et õrnalt stimuleerida iseeneslikke lihasvärinaid. Kui harjutused on peale korduvaid sessioone ära õpitud ja selgeks saadud, võib soojendusharjutusi kiirendada või asendada tavapäraste harjutustega, mida sa nagunii teed, nt käimine, jooga vms. Seega  muutub TRE kiireks ning efektiivseks püsiva lõõgastuse saavutamise meetodiks.
Tuhanded inimesed üle kogu maailma kasutavad TRE-d kui üha populaarsemaks muutuvat efektiivset tööriista, vabastamaks kroonilist traumeerivat stressi, füüsilisi pingeid ja emotsionaalseid traumasid, mis paratamatult kaasnevad argipäevasündmuste survega.
See meetod on tõestanud oma töökindlust leevendades stressi ja kõikvõimalike traumaatilisi sündmusi ning  stressist põhjustatud erinevaid hädasid nagu madal energiatase, ärevus, unehäired  jne.
Inimesed, kes on regulaarselt hakkanud TRE meetodit rakendama oma igapäevases elus on täheldanud alaselja valude vähenemist või selle kadumist, unetuse taandumist ja unereziimi teket, ärevuse ja paanikahoogude vähenemist, seedesüsteemi talitluse parenemist, menstruatsiooni valude vähenemist, energia taseme tõusu, ründavate ja agressiivsete reageeringute pehmenemist, kehakaalu vähenemist, positiivset  mõju seksuaalsusele – orgasmide sagenemise ja nende ajalise kestuse pikenemise näol.
Mulle endale meeldib selle meetodi puhul see, et seda on võimalik ca 3-4 kohtumise puhul sertifitseeritud treeneri juhendamisel  selgeks õppida ja kasutada kogu ülejäänud elu toetades seeläbi enda keha ja vaimu : – )
TRE meetod pole lihtsalt harjutuste kogum see sisaldab  ka oskusi enda  reageeringute ja tundeseisunditega toimetulekuks harjutusi  tehes ja elus sarnaste mustritega kokku puutudes.
Oma enam kui 10 aastat kestnud terapeudi töökogemuse põhjal olen saanud aru, et trauma ja stressi käsitlemisel neist ainult rääkimine viib meid vähe edasi. Tervendamise protsessi peab olema haaratud ka keha.
Saad TRE meetodi kohta vaadata lisa kanal 2 Reporteri saates kajastatud videolõigust siit:http://algallika.ee/video/trevideo.html

Jeziidid, Jaziidid

Jeziidid ehk jaziidid (kurdi keeles Êzidîtî) on antiikajast pärineva Lähis-Ida monoteistliku usundi jezidismi järgijad.
Nad kummardavad Paabulind-inglit (Melek Taus, araabia keeles ملاك طاووس (Malāk Tā'ūs)). Jeziidid usuvad, et ta on langenud ingel, kes kahetses pattu ning seejärel lõi taas maailma, mille olemasolu oli vahepeal katkenud.
Põhiosa jeziididest on kurdid. Enamik jeziide elab Iraagis Mosuli lähistel. Väikeste rühmadena on neid ka Süürias, Türgis, Gruusias, Armeenias (moodustavad rõhuva enamuse seal elavatest kurdidest) ja Iraanis. Jeziidide koguarvuks on pakutud umbes pool miljonit.

Kes on Yezidi? Yezidi kodakondsus:juured,usk - Kultuur - 2019

• Kes on Yezidis
• 
• Yezidi kodakondsus: juured
• 
• Lalesh - Yezidise peamine pühamu
• 
• Puhkus "Aida Ezid"
• Puhkus "Hydyr Nabi"
• 
• Uus aasta
• 
• Yezidis ja armeenlased
• Jezidi traditsioonid
• Püha tekstid
• Keelud ja eeskirjad
• Uue palverännaku koha avamine Armeenias

Yezid on kodakondsus, mille Mesopotaamia peetakse ajalooliseks kodumaaks. Need on iidse babüloonlaste otsesed järeltulijad. Religiooni nimetatakse iseendaks jezidismiks ja see on omamoodi kajastatud vanade Babüloni riigi religioonist, mis pärineb juba ammu aastatuhandetest. Teise versiooni kohaselt on selle usu tekkimine seotud islami-eelse uskumuste ja Sufi õpetuste seguga kristlike gnostiliste vaadetega.

Kes on Yezidis

Jezidi kodakondsus levitatakse peamiselt Iraagi, Türgi ja Süüria territooriumil, kuid selle usu elanikud elavad ka Venemaal, Gruusias, Armeenias ja mõnes Euroopa riigis.
Viimased andmed selle arvu kohta näitavad 0, 3-0, 5 miljoni Yezidise olemasolu. On üldtunnustatud seisukoht, et nad on eraldi rühm kurdid. Kuid iga Yezidi kodakondsus oma rahval on unikaalne, eitades kategooriliselt kurdide sugulust. Nüüd on nad rahvusvahelisel tasandil tunnustatud eraldi rahvuskonfessionaalse rühma esindajatest. Selles mängis olulist rolli Armeenia orientalistide püüdlused, kelle jaoks see avastus oli üks tähtsamaid tegureid riigi julgeoleku säilitamisel. Selle põhjuseks on tõsise ohu tagasivõtmine Armeeniast, millel on „kurdi teguriga” mai

Kuid ikkagi nõuavad paljud teadlased seost rahvuse järgi "Kurd - Yezidi". Näiteks N. Ya, Marr usub, et jezidism on kurdi religioon, mida enamik kurdidest tunnistas enne islami vastuvõtmist.

Yezidi kodakondsus: juured

Selle rahva nime nimi on samuti vastuoluline küsimus. Esimese versiooni kohaselt on sõna "Yezidi" pärsia juured ja tõlgitud "jumalaks". Teises versioonis öeldakse, et rahva nimi pärineb hea ja valguse geeniusest, mis on zoroastria õpetuste üks tähtsamaid märke. Kolmanda versiooni järgijad väidavad, et see tuli Caliph Yazidi nimest, kes oli Calip Moabi poeg. Kuid, nagu te teate, ei tähenda üksmeel alati mõistete suhet, seega on viimasel versioonil palju vastaseid. On ka teisi põhjuseid, miks Yezidis ise ei taha uskuda oma kodakondsuse seostesse Caliph Yazidi verine ja mõrvava tapja nimega.

Üks asi on selge: see kodakondsus on üks vanimaid. See rahvas teeb kõik endast oleneva, et säilitada oma identiteet, keel, rituaalid, traditsioonid ja pühad. Yezidis - kodakondsus (foto asub allpool) on väga tihe ja elujõuline.

Lalesh - Yezidise peamine pühamu

Enamik pühakojaid asub Põhja-Iraagis. Suurim on Lalesh Noorani. Inimeses nimetatakse seda kuulsaks või püha Laleshiks. Iga Yezidise ülesanne on palverännakud sellesse kohta vähemalt kord elus. Kui me joonistame paralleele, siis võime öelda, et Lalesh'i tähtsus on võrreldav Jeruusalemma tähtsusega kristlaste, moslemite või Fujiyama Mount Shintoistide seas. Lalesh on Sheikh Adi Ibn-Muzaffari haua asukoht, mida peetakse selle religiooni asutajaks ja reformijaks.

Puhkus "Aida Ezid"

Detsembri keskel on selle rahva peamine puhkus. Seda nimetatakse "Aida Ezidiks". Seda peetakse leppimise päevaks. Tähistati detsembri teisel reedel. Viimased kolm päeva enne puhkust on kõige rangema ametiaja aeg. Kuni päike langeb, on keelatud süüa, juua või suitsetada. Neljapäeva õhtul veedavad vaimulikud ja laisklased vaimulikke, laulavad usulisi himu ja tantsivad. Reede on päev, mil külastatakse kodakondsusega kolleege, kes on hiljuti oma lähedastelt kaotanud. Nädal pärast "Aida Ezidi" algust algab teine ​​oluline puhkus - "Aida Shams", mida peetakse Päikese päevaks. Tseremooniline ettevalmistus selle jaoks on peaaegu sama.

Puhkus "Hydyr Nabi"

Hydyr Nabi on puhkus, mida kõik Yezidise kummardavad. Kodakondsus, usk, mõtlemine - kõik see peab antud inimese arvates olema iga inimese peamine valik. Ja Hydyr Nabi on patrooningli nimi, mis aitab õigete valikute täitmisel õigeid valikuid. Nabi on armastajate patroonipühak, ühendab ühe terviku pooled. Pühapäeval peaks iga noor poiss ja tüdruk sööma soolaseid lamedaid kooke, et näha oma saatust unes. Spetsialistide jaoks on ilmselge mingi sarnasus armulaste seas esineva Püha Sargise pühaga.

Uus aasta

Nagu paljud vanad rahvad, ei loe Jezidid talvel, vaid kevadest ja täpsemalt aprillist. Uus aasta langeb kokku riigipühaga, mida tähistatakse kuu esimesel kolmapäeval. Selle esinemise ajalugu on seotud Malak-Tavuse nimega - Jumala teenijaga, kes täidab otseselt Kõrgeima Ülima tahet. Malak-Tavusa tõlkis tsaari Peacockiks. Selle nime all luges Yezidis seda Ezraili, mis oli kõrgeim seitsme ingliga, mille on loonud Jumal. Ta on langenud ingel. Ta on tuvastatud Luciferiga kristluses ja Shaitan islamis. Just see usk põhjustas paljude naaberriikide mulje Jezidist kui "kuradi kummardajatest". Kes teab … Kodakondsus (Yezidis ei kuulu mingil juhul sellesse kategooriasse) vaevalt seda nimetada, sest religioonis on palju sõbralikke ja häid traditsioone. Nad ise on kindlad, et aja lõpus tekib Jumala ja langenud ingeli leppimine. Sellepärast on Yezidi religioon Saatanale neetud rangelt keelatud. Muide, teiste religioonide esindajad kritiseerivad seda usku innukalt. Naiste pidu eelõhtul on aeg küpsetada suurt rituaalset kooki (gato). Selle kuju on ümmargune, valmistatud kondiitritoodetest. Huvitav on see, et Yezidi ghatide sees küpsetada helmed. Protsessi juhib vanim naine perekonnas. Puhkuse alguses jagab perekonna peamine mees gata kõikidele sugulastele. Kes saab palli helmestega, on terve aasta õnnelik. Aprilliga seostub ka see teine ​​usk: aprill on nagu kõigi teiste kuude "pruut", mistõttu Yezididel on aprillis range pulmade pidamise tabu; samuti on võimatu ehitada maja, maa kasvatamist, elukoha muutmist.

Yezidis ja armeenlased

Yezid on Armeenias kümnete tuhandete esindajate kodakondsus. Nende rahvaste suhe üksteisega moodustati iidsetest aegadest. Nad on alati olnud sõbralikud rahvad. Neid seostavad sarnased saatused, sest mõlemad nende usu vastu võitlemisel allutati tagakiusamisele ja puudusele, mis sundis neid lahkuma oma ajaloolisest kodumaalt, põgenedes oma jälitajast. Paljud Jezidid asusid hiljem Ida-Armeeniasse.

Armeenia on ainus riik, kus on haridusasutusi, kes õpivad Jezidi keelt. Seal on umbes 23. On mitmeid kirjastusi, mis avaldavad õpikuid ja ilukirjandust Yezidi'is. Fond edendab Yezidi teaduse ja kunsti arengut.
1988. aastal Armeenias aset leidnud laastava maavärina ajal on Yazidi asulad tõsiselt kahjustatud. Sellise NSV Liidu peaministri Nikolai Ryzhkovi soovitusel, kes külastas katastroofi tsooni, kolisid paljud neist (umbes 5, 5 tuhat inimest) Krasnodari territooriumile.

Kuigi see on kurb, et tähistada, aga klassikalise järgi oleme me "laiskad ja ebameeldivad". Ja isegi tänapäeval ei ole nad kaugeltki täiesti teadlikud sellistest iidsetest inimestest nagu Yezidis. Palju teavet on ebatäpne ja hägune. Kuid üks asi on kindel. Yezidi on kodakondsus, kelle esindajad said läbida kõik katsed, säilitades samas ajaloolise välimuse ja originaalsuse. Ja see on palju väärt.

Jezidi traditsioonid

Jezidise jaoks on iseloomulik ühiskonna kastide-teokraatlik struktuur. See tähendab, et nad saavad abielluda ainult sama kasti esindajaga. Abielu teise religiooni inimestega on üldse keelatud.
Põlvest põlve põlvkondadele valitakse sama eluviis. Lisaks ei saa teiste kastide esindajad saada preestriteks.
Jezidise sõnul on nad valitud inimesed ja see on pärilik tegur, st see edastatakse vanematelt põlvedelt noorematele.
Nende usu tekkimise ja arengu ajaloo kohta pole praktiliselt mingeid kirjalikke tõendeid. Nende pühakirjad ei kajastu enam kunagi paberil. Nad hoolitsesid oma usu eest ja uskusid, et paganate käes oli väga raske hoida kirjalikke kirjalikke tekste. Ja nad saavad paljastada oma traditsioonide ja rituaalide sakramente. Ajaloolised faktid rahva, religiooni kanonite, palvete tekstide, religioossete rituaalide kohta - kõik läksid suhu suhu suunda juba sajandeid.

Püha tekstid

Mõned pühakirjad on olemas. Religioosne doktriin on esitatud kahe püha raamatu lehekülgedel - Jilwa ja Mashafe Rush. Esimene on „Ilmutusraamat“, teine ​​on „Must raamat”. Nende sisu ei saa mõista teise religiooni esindaja, sest raamatud on kirjutatud Lõuna-Kurdi murdes.
Sest paganate sama hirmu tõttu panid Jezidid oma kirjalikult nii palju salajast tarkust, et ükski välismaalane ei saanud oma tekste välja kirjutada.

Keelud ja eeskirjad

Yezidise veendumus keelab tema järgijaid väga. Ainult kõigi ettekirjutuste ja keelude järgimine kogu elu vältel võimaldab inimesel jääda tõelisse usku uskvasse.

Kõige rohkem on toidu tabud. Välimuselt on ka palju tabusid. Sa ei saa näiteks kanda siniseid riideid.
Tuntud ka elementidega seotud keelud: tuli, vesi ja maa. Tõenäoliselt peituvad nende eeskirjade juured zoroastria õpetustes, mis keelavad ülalmainitud elementide hävitamise.

Uue palverännaku koha avamine Armeenias

Hiljuti toimus Armeenias väga oluline sündmus Yezidisele, kus kogunesid suur hulk palverändureid erinevatest riikidest. Armavari Marzi Aknalichi küla lähedal avasid nad uue palverännaku koha. See sündmus oli põhjus, miks 29. septembril (avamise päev) kogu maailma Yezidise rahvusnõukogu korralduse järgi tähistavad need inimesed Yezidise palverännaku päevana. Tempel sai nimeks peamise Yezidi pühamu, mis asub Põhja-Iraagis, Laleshis.
Delegatsiooni eesmärk oli ka külastada Armeenia genotsiidi ohvrite mälestusmärki Tsitsernakaberdis, kus 1915-1918. rohkem kui 1, 5 miljonit armeenlast hävitati, kellest paljud olid Yezidis.
Mis rahvas ilma pühamu oma kodumaal. Uus tempel on Yezidise esimene religioosne objekt väljaspool Kurdistani. See mahutab 30 inimest, vormis meenutab Yezidi koonusekujulist pühamu. Ehitise materjaliks oli tellis ja hoone peal on marmor. Lähedal on söögituba, mis mahutab 2000 inimest.
Üks kõige olulisemaid hiljutisi sündmusi Yezidi ühiskonnas oli 30. juunil 2008. aastal Jerevanis toimuva World Yezidise konverentsi korraldamine, kus osalesid usklikud kogu maailmast. See oli seal, et kutsuti kokku 2 miljonit Yezidist kogu maailmast, et säilitada ja edastada nende järeltulijate ajaloost, religioonist, traditsioonidest ja kunstist. „Kõik maailma jezidid, liituda - hola, hola, hola, hola Sultan Yezidi pesakond!” Nii kõlab Yezidise kreedo ja peamine eesmärk.
See etnos elas mitte ainult tänu asjaolule, et enamik esindajaid hõivas mägismaa raskesti ligipääsetavaid piirkondi. Jezidid hoidsid sajandeid kaitset ja kaitsesid paljude vallutajate eest, mis võimaldasid säilitada oma esivanemate religiooni tänaseni.
Kokkuvõttes tuleb öelda, et jezidism on usk, Yezidis on kodakondsus. Moslemid ei ole rahvus, vaid pühendumine religioonile (islam), mistõttu nende mõistete tuvastamine ei ole õige.

Solmisatsioon

Solmisatsioon ehk solmiseerimine on keskajal muusikas välja töötatud praktika laulda helisid silpide abil.
Umbes 13. sajandil nimetati solmisatsiooni sõnaga solfatio (tuletis silpidest sol ja fa).
Alates 15. sajandi lõpust on käibel keskladinakeelne vorm solmisatio/solmizatio, mis on tuletis silpidest sol ja mi.
Tänapäeval tehakse vahet absoluutsel ja relatiivsel solmisatsioonil.

Ajalugu

Teatud tähendusega silpe kasutati muusika esitamisel juba vana-hiina muusikas. India muusikas on silpide abil musitseerimine kasutusel tänaseni. Vana-Kreekas tähistati silpidega tetrakordide helisid.
Helisid tähistavad silbid olid kasutusel ka süüria ja bütsantsi laulus, kuid nende tähendus ei ole täna teada.
Tänapäevase solmisatsiooni "isaks" peetakse Arezzo Guidot (sündinud ca 992), kes 11. sajandil nimetas keskaegse heksakordi kuus astet kuue silbi abil: ut, re, mi, fa, sol ja la. Mi ja fa vahel oli pooltoon ning muude astmete vahel tervetoon. Silpide eesmärk oli heksakordi astmete hõlpsam meeldejätmine ja laulmisel intervallide hõlpsam tabamine.
Guido tuletas silbid ladinakeelsest Johannese hümnist, komponeerides ilmselt ise ka hümni meloodia.

Utqueant laxis

resonare fibris

Mira gestorum

famuli tuorum

Solve polluti

labii reatum

Sancte Ioannes

(Et lodevate häälepaeltega õpilased võiksid lauldes sinu imelisi tegusid kiita, lunasta, oo Püha Johannes, ebapuhaste huulte süüteod.)
Hiljemalt 12. sajandil arendati välja solmisatsioonisüsteemi illustreeriv
 n-ö Guido käsi.
Heksakordipõhine 6-heliline solmisatsioon oli kasutusel kuni 16. sajandini. Et anda tähis ka diatoonilise helirea seitsmendale astmele, lisati varasematele silpidele silp si, mis on ilmselt akronüüm Guido hümni viimase rea sõnadest "Sancte Ioannes".
17. sajandi teisel poolel asendati silp ut paremini lauldava silbiga do ning C-duur helirea helid said nimetused do, re, mi, fa, sol, la, si.
Umbes 600 aastat ei olnud solmisatsioonisilbid seotud kindlate (absoluutsete) helikõrgustega: silbid tähistasid helirea teatud astmeid. Tänapäevases mõttes oli tegu relatiivse solmisatsiooniga. Alles umbes 1600-ndatel sidusid prantsuse muusikud solmisatsioonisilbid kindlate helikõrgustega, nii et ut = c, re = d jne.
Jean-Jacques Rousseau ei nõustunud uue praktikaga kasutada solmisatsioonisilpe "absoluutsetena". "C ja A tähistavad kindlaid, muutumatuid helisid, mida võib alati samade klahvide abil lüüa. Ut ja la on midagi muud. Ut on alati mažoorhelirea põhitoon (toonika, esimene aste) ja la alati minoorhelirea põhitoon. Prantsuse muusikud on võõristaval moel selle erinevuse segamini ajanud. Nad on ebavajalikul moel klahvide ja helide nimetused dubleerinud ning pole jätnud astmetele ühtegi nimetust. (C und A bezeichnen bestimmte, unveränderliche Töne, die immer mit denselben Tasten angeschlagen werden. Ut und la sind etwas anderes. Ut ist immer Grundton (Tonika, erste Stufe) einer Durtonleiter und la immer Grundton einer Molltonleiter. Die französischen Musiker haben befremdlicherweise diese Unterschiede verwischt. Sie haben unnützerweise die Benennung für die Tasten und Töne verdoppelt und keine Zeichen für die Benennung der Stufen übriggelassen." (Jean-Jacques Rousseau "Emile oder über die Erziehung")
Vana "relatiivne“ ja uus "absoluutne“ traditsioon kestsid mõlemad siiski paralleelselt edasi.
Saksa keeleruumis arenesid 20. sajandil kaks terviklikku solmisatsioonikontseptsiooni: Carl Eitzi "absoluutne" süstem "Tonwort" ja Richard Münnichi "relatiivne" süsteem "Jale". 20. sajandi lõpus algas muusikapedagoogikas relatiivse solmisatsiooni uus õitseng.

Absoluutne solmisatsioon

Klaviatuur prantsuskeelsete absoluutse solmisatsiooni silpidega

Absoluutse solmisatsiooni puhul ei vasta solmisatsioonisilpidele mitte helirea astmed, vaid konkreetsed helikõrgused.
Absoluutse solmisatsiooni puhul on tähtnimetuste ja solmisatsioonisilpide suhted alati samad, näiteks c = do, d = re jne. Järelikult näiteks C-duur helirida c d e f g a h c lauldakse alati do re mi fa sol la si do. Konkreetseid helikõrgusi tähistavaid solmisatsioonisilpe nimetatakse silpnimetusteks.
Solmisatsioonisilpidega lauldes on praktika, et laulmise ajal ei tehta vahet alushelide ja altereeritud helide nimetustel: näiteks G-duur helirida g, a, h, c, d, e, fis, g lauldakse sol la si do re mi fa sol või f-duur helirida f g a b c d e f lauldakse fa sol la si do re mi fa. Sellise praktika puuduseks on, et näiteks C-duur, c-moll, Cis-duur ja cis-moll lauldakse ikka do, re, mi, fa, sol, la, si, do, ning näiteks A-duur, a-moll, As-duur ja as-moll ikka la, si, do, re, mi, fa, sol, la ning helistike vahest on võimalik aru saada vaid helikõrguste erinevuse tõttu.
Silpe do re mi fa sol la si kasutatakse absoluutse solmisatsiooni ehk konkreetsete helide tähistena põhiliselt itaalia ja prantsuse ning ka muude maade (sealhulgas näiteks Eesti) solfedžos.

Relatiivne solmisatsioon

Relatiivse solmisatsiooni silpidele vastavad käemärgid John Curweni süsteemis

1742. aastal pakkus Jean-Jacques Rousseau helirea astmete tähistamiseks välja numbernotatsiooni, mille puhul helirea põhiheli on number 1, helirea teine heli on number 2 jne. Astmete ning diatoonilise helirea seitse arvu lauldi ikka traditsiooniliste silpidega ut, ré, mi, fa, sol, la, si.
Matemaatik Pierre Galin, tema õpilane Aimé Paris ja selle poolvend Emile Chevé töötasid Rousseau meetodi kallal edasi ning arendasid välja omal ajal päris eduka "Galin-Paris-Chevé meetodi" (Galin-Paris-Chevé-Methode).
Ka inglanna Sarah Ann Glover arendas edasi vana solmisatsiooni, andes silpidele inglispärased nimetused doh, ray, me, fah, soh, lah, te ning lühendid d, r, m, f, s, l, t. Silp soh oli võrreldes Guido silbiga sol muudetud teiste silpidega sarnasemaks, kuna see ei lõppenud enam kaashäälikuga ning te võeti kasutusele, kuna se oleks ebakorrektse häälduse korral liiga sarnane soh-ga.
1842. aastal avaldas John Curwen, üks Heinrich Pestalozzi olulisemaid õpilasi, oma esimese artikli Gloveri lähenemisest. Pärast töötas ta artikli ümber ja propageeris Gloveri meetodit nimetuse all "Toonika-sol-fa" (Tonic sol-fa) koos enda poolt arendatud käemärkidega.
Agnes Hundoegger adapteeris Toonika Do meetodi (Tonika-Do-Methode) põhimõtted saksa keeleruumi.
Relatiivset solmisatsiooni on arendanud ungari helilooja Zoltán Kodály (Kodály meetod), ameeriklane Edwin E. Gordon (muusika õppimise teooria, Music Learning Theory) ja Dick Grove (džässipedagoogika ja -harmooniaõpetus, spetsiaalne akordide ja heliridade teooria ning džässharmonisatsiooni ja ümberharmonisatsiooni alused).
Tuginedes Kodály meetodile, arendas eesti koorijuht Heino Kaljuste välja oma solmisatsioonisilpide süsteemi terve Nõukogude Liidu jaoks. Kuna Nõukogude Liidus kasutati Guido silpe sel ajal absoluutse solmisatsiooni jaoks, arendas Kaljuste relatiivse solmisatsiooni jaoks välja oma silbid, milles oli muudetud konsonante, kuid säilitatud Guido silpide vokaalid. Heino Kaljuste relatiivse solmisatsiooni silbid olid jo, le, wi, na, so, ra, ti. Kaljuste JO-LE-MI-süsteem on Eesti üldhariduskoolide muusikaõpetuses valdav tänapäevani, kuid muusikakoolides peetakse üldiselt mõistlikuks kasutada absoluutset solmisatsiooni.
Alates Sarah Ann Gloverist kasutatakse duur-heliridade puhul „relatiivse“ solmisatsiooni silpe do, re, mi, fa, so, la, ti, do ning silpe la, ti, do, re, mi, fa, so, la iga loomuliku moll-helirea puhul. Harmoonilise molli-helirea puhul, kui seitsmes aste on kõrgendatud, kasutatakse so asemel silpi si, meloodilise moll-helirea puhul fa asemel silpi fi. Heli altereerimisel üles kasutatakse heledamat vokaali i (näiteks do → di, re → ri, fa → fi und so → si) ning altereerimisel alla mõningate autorite puhul vokaale a või o (näiteks ti → ta, la → lo, mi → ma) ning mõningate puhul vokaali u (näiteks ti → tu, la → lu, mi → mu

Muusika Intervallid ja pöörded

Muusika intervall on kahe noodi vaheline vahe.

Intervall (ladina keeles intervallum 'vahemik, kaugus') on muusikas kahe heli helikõrguste suhe. Intervall esitatakse tervetoonides, pooltoonides, tsentides või võnkesageduste jagatisena. Intervalle liigitatakse

• suuruse järgi;
• helide kooskõla omaduste järgi (näiteks konsoneerivateks või dissoneerivateks);
• helide paiknemise järgi ka harmoonilisteks intervallideks (helid kõlavad üheaegselt) või meloodilisteks intervallideks (helid kõlavad üksteise järel);

Intervallid suuruse järgi

Suurus	Nimetus	Ladina keeles
1	priim	primus = esimene aste
2	sekund	secundus = teine aste
3	terts	tertius = kolmas aste
4	kvart	quartus = neljas aste
5	kvint	quintus = viies aste
6	sekst	sextus = kuues aste
7	septim	septimus = seitsmes aste
8	oktav	oktavus = kaheksas aste
9	noon	nonus = 9. (sekund üle oktavi)
10	deetsim	decimus = 10. (terts üle oktavi)
11	undeetsim	undecimus = 11. (kvart üle oktavi)
12	duodeetsim	duodecimus = 12. (kvint üle oktavi)
13	tertsdeetsim	tertius decimus = 13. (sekst üle oktavi)
14	kvartdeetsim	quartus decimus = 14. (septim üle oktavi)
15	kvintdeetsim	quintus decimus = 15. (oktav üle oktavi)

Intervallide suurus on kahesugune - astmeline ja tooniline. Astmelise suuruse ehk astmemahu määrab diatooniliste astmete arv noodijoonestikul (erinevate astmete arv).
Astmelise suuruse nimetused pärinevad ladinakeelsetest järgarvudest.

Intervallide astmeline suurus
Intervalli astmeline suurus:

Astmeline suurus ehk astmemaht on intervalli diatooniliste astmete arv noodijoonestikul (erinevate astmete arv). Intervalli astmeline suurus ei näita suurust toonides, kuna naaberastmete vahed ei ole kõik ühesugused. Näiteks diatoonilises helireas d-e tervetoon, e-f pooltoon. Astmeline suurus puhta, suure või väikese intervalli suurendamisel või vähendamisel jääb samaks, muutub vaid toonide arv (tooniline suurus) intervallis. Intervallide ehitamisel antud noodist tuleb loendada kõigepealt astmeline kaugus antud noodist üles (või ka alla). Peale selle täpsustatakse tooniline suurus.

Intervallide astmeline suurus

Intervalli tooniline suurus ehk tooniline maht on helikõrguste vahemik toonides või pooltoonides.
Intervalle priimist oktavini nimetatakse lihtintervallideks (nende astmeline suurus ei ületa oktavit). Liitintervallideks nimetatakse oktavist suuremaid intervalle.

Tooniline suurus ehk tooniline maht on helikõrguste vahemik toonides või
pooltoonides.
 Kusjuures on toon = 1/6 oktavit ja pooltoon 1/12 oktavit ning pooltoon võib jaotuda veel sajaks osaks ehk sajaks tsendiks (c) - seega oktav on 1200 c ja 1 tsent 1/1200 oktavit.

Intervalli astmeline suurus ei näita suurust toonides, kuna naaberastmete vahed ei ole kõik ühesugused. Näiteks diatoonilises helireas d-e tervetoon, e-f pooltoon.

Toonilisest suurusest lähtudes jagunevad intervallid:

• puhtad (puhas kvart)
• väikesed (väike terts)
• suured (suur terts)
• vähendatud (vähendatud kvart)
• suurendatud (suurendatud kvart)

Tooniline suurus diatoonilistel intervallidel

• puhtad
  • puhas priim 0tooni
  • puhas kvart 2½ tooni
  • puhas kvint 3½ tooni
  • puhas oktav 6 tooni
• väikesed
  • väike sekund ½ tooni
  • väike terts 1½ tooni
  • väike sekst 4 tooni
  • väike septim 5 tooni
• suured
  • suur sekund 1 toon
  • suur terts 2 tooni
  • suur sekst 4½ tooni
  • suur septim 5½ tooni

Diatoonilised intervallid

Diatoonilised intervallid:

• puhtad
  • puhas priim 0tooni
  • puhas kvart 2½ tooni
  • puhas kvint 3½ tooni
  • puhas oktav 6 tooni
• väikesed
  • väike sekund ½ tooni
  • väike terts 1½ tooni
  • väike sekst 4 tooni
  • väike septim 5 tooni
• suured
• suur sekund 1 toon
• suur terts 2 tooni
• suur sekst 4½ tooni
• suur septim 5½ tooni

Diatooniline intervall ehk alusintervall on defineeritav mõne diatoonilise helirea kaudu. Diatoonilised on kõik järgnevad intervallid ja nende ühendid:

• väike sekund (pooltoon)
• suur sekund (tervetoon)
• väike terts (tervetoon + pooltoon)
• suur terts (tervetoon + tervetoon)
• puhas kvart (tervetoon + tervetoon + pooltoon)
• puhas kvint (tervetoon + täistoon + pooltoon + tervetoon)
• väike sekst (pooltoon + tervetoon + tervetoon + tervetoon + pooltoon)
• suur sekst (tervetoon + tervetoon + pooltoon + tervetoon + tervetoon)
• väike septim (tervetoon + pooltoon + tervetoon + tervetoon + tervetoon + pooltoon)
• suur septim (tervetoon + tervetoon + pooltoon + tervetoon + tervetoon + tervetoon)
• oktav.

Tritooni on diatoonika seisukohalt traditsiooniliselt defineeritud kui puhta intervalli alteratsiooni ehk järelikult kromaatikat kas

• pool tooni suurema kui puhas kvart (suurendatud kvart: tervetoon + tervetoon + tervetoon)
• pool tooni väiksemana kui puhas kvint (vähendatud kvint: pooltoon + tervetoon + tervetoon + pooltoon).

Duur-moll-süsteemis moodustuvad diatoonilised intervallid loomulike heliridade astmete vahel. Diatoonilised on puhtad, suured ja väikesed intervallid. Peale nende on diatoonilised veel loomuliku mažoori IV ja VII astme ning loomuliku minoori vi ja ii astme vahele moodustuv suurendatud kvart ja pöördintervallina loomuliku mažoori VII ja IV astme ning loomuliku minoori ii ja vi astme vahele moodustuv vähendatud kvint.

Altereeritud intervallid

Altereeritud intervallid tekivad diatooniliste astmete altereerimise teel.

Altereeritud intervall on intervalli ühe diatoonilise astme altereerimise teel tekkinud intervall. Altereeritud intervallid on kõik vähendatud ja suurendatud intervallid.

Altereeritud intervallid:

• Vähendatud intervallid moodustuvad puhastest ja väikestest intervallidest pooltooni võrra vähendamise teel (vähendatud sekund, terts, kvart, kvint, sekst, septim)
• Suurendatud intervallid moodustuvad puhastest ja suurtest intervallidest pooltooni võrra suurendamise teel (suurendatud sekund, terts, kvart, kvint, sekst, septim)

Enharmoonilised intervallid

Enharmooniline intervall on samakõlaline intervall, mis on erineva astmelise suurusega, kuid sama toonilise suurusega intervall. (puhas priim p1 = vähendatud sekund >2, suurendatud kvart <4 = vähendatud kvint >5).

diatooniline intervall	puhas priim p 1	väike sekund v 2	suur sekund s 2	väike terts v 3	suur terts s 3	puhas kvart p 4
toone	0 tooni	½ tooni	1 toon	1½ tooni	2 tooni	2½ tooni
altereeritud intervall	vähendatud sekund > 2	suurendatud priim < 1	vähendatud terts > 3	suurendatud sekund < 2	vähendatud kvart > 4	suurendatud terts < 3

suurendatud kvart <4	puhas kvint p 5	väike sekst v 6	suur sekst s 6	väike septim v 7	suur septim s 7	puhas oktav p 8
3 tooni	3½ tooni	4 tooni	4½ tooni	5 tooni	5½ tooni	6 tooni
vähendatud kvint >5	vähendatud sekst >6	suurendatud kvint < 5	vähendatud septim > 7	suurendatud sekst < 6	vähendatud oktav > 8	suurendatud septim < 7

Konsoneerivad ja dissoneerivad iintervallid

Konsoneerivad intervallid on kõlalt rahulikud. Intervallide helid on omavahelises tasakaalus ja nagu sulaksid ühte. Dissoneerivad intervallid aga jätavad rahutu mulje. Intervallide helid nagu poleks tasakaalus, tekitades ebakõla ja tingides edasiliikumist (lahendust). Konsonantsi moodustavad helid on omavahel lähemas suguluses, dissonantside puhul on helid teineteisele võõramad, kaugemad. See on tingitud kahe heli osahelide enamast või kaugemast kokkulangemisest. Intervallide konsoneerivus sõltub seega kokkulangevate ülemhelide arvust, nende lähedusest põhihelile ja nende suhtelisest tugevusest.
Konsoneerivad intervallid on: puhas priim, puhas kvart, puhas kvint, puhas oktav, väike terts, suur terts, väike sekst ja suur sekst.
Kui hinnata intervalli laadilist (helirealist) nähtust, siis tunduvad puhas priim, puhas kvint ja puhas oktav helirea püsivate astmetena (priim - I + I aste, oktav - I + VIII (I) aste, kvint - I + V aste). Kuna nad ei määra helirea mažoorsust (mažoorne helirida) ega minoorsust (minoorne helirida), võib neid nimetada naturaalseteks konsonantsideks. Traditsiooniline muusikateooria nimetab neid täielikeks konsonantsideks, kuna ülemhelide reas tekivad need intervallid keele niisuguste osade võnkumisest, mis on omavahel lihtsamates arvulistes suhetes (puhas priim = 1:1, puhas oktav = 1:2, puhas kvint = 2:3, puhas kvart = 3:4).
Puhtaiks on hakatud neid nimetama sellepärast, et nenede suurus ei ole varieeritav. Kui võrrelda osahelide reas tekkinud suhteid vastavate suhetega tempereeritud häälestuses, siis ei ole erinevust 1. ja 2. osahelil, mis tekitavad priimi ja oktavi. Erinevus on minimaalne 3. osahelil, mis võimaldab kvindi ja kvardi tekkimist.
Puhaste intervallide paralleelliikumine klassikalises mitmehäälsuses (harmoonias ja polüfoonias) ei ole võimalik. Puhas kvart mõjub täieliku konsonantsina ainult akordis ülemiste häälte vahel (e - g - c), kuna kahehäälsuses ja akordi madalamast helist moodustatuna mõjub ta tunglevalt ja vajab lahendamist (harmoonias K₆₄).
Dissoneerivad intervallid on: väike septim, suur sekund,suur septim, väike sekund, vähendatud kvint, suurendatud kvart ning teised suurendatud ja vähendatud intervallid. Harmoonilistes järgnevustes nõuavad nad lahendust.

Püsivad ja kulgevad intervallid

Nii nagu üksikud helirea astmed, võivad ka intervallid helireas olla püsivad või kulgevad ehk püsimatud. Mažooris ja minooris on püsivad intervallid need, mis moodustuvad ainult püsivaist astmeist s.o. toonika kolmkõla helidest. Konsonantsid, mis koosnevad kahest kulgevast või ühest püsivast ja ühest kulgevast astmest on kulgevad intervallid. Kulgevad intervallid on tunglevad ja liiguvad püsivaisse intervallidesse (lahenevad helirea astmete kulgevuse printsiibil). Intervalli kulgevust või püsivust võib määrata vaid kindlas helireas või helistikus. Nii võib üks ja sama intervall olla ühes või mitmes helistikus püsiv, teistes aga kulgev. Dissoneerivad intervallid on alati kulgevad ja nõuavad igal juhul lahendust.

Intervallide pöörded

Intervallid ja nende pöörded

Intervalli pöördeks nimetatakse intervalli helide ümberasetust üksteise suhtes.
Intervalli pööre (pöördintervall) tekib tema ühe heli viimisest oktavi võrra üles või alla.
Kõik konsoneerivad intervallid pöörduvad konsoneerivateks, kõik dissoneerivad intervallid pöörduvad dissoneeruvateks. Suured intervallid pöörduvad väikesteks ja väikesed intervallid pöörduvad suurteks. Vähendatud intervallid pöörduvad suurendatud intervallideks ja vastupidi.
Altereerimine muudab iga intervalli kas suurendatuks või vähendatuks. Kahekordne alteratsioon muudab iga intervalli kas kahekordselt suurendatuks või kahekordselt vähendatuks.

Muusika Pöörded:

Pööre ehk pöördintervall on muusikas heli kõrgusliku ümberasetamise tulemus. Pööre võib olla intervalli

• inversioon, mille puhul toimub helikõrguse peegeldus suhtes horisontaalteljega;
• komplementaarintervall suhtes mingisse intervalliruumi (näiteks oktaviruumi).

Komplementaarintervallil oktaviruumis põhineb ka akordi pööramine: akordi pööre tekib akordi alumise heli (bassiheli) vähemalt ühe oktavi võrra transponeerimisel, nii et uueks bassiheliks saab mõni muu akordi heli.

Komplementaarintervallid pööramisel oktaviruumis

Oktaviruumis pööramisel on intervalli ja tema komplementaarintervalli summa puhas oktav.

Intervallid ja nende pöörded

Intervall	Komplementaarintervall
puhas priim (P1)	puhas oktav (P8)
väike sekund (V2)	suur septim (S7)
suur sekund (S2)	väike septim (V7)
väike terts (V3)	suur sekst (S6)
suur terts (S3)	väike sekst (V6)
puhas kvart (P4)	puhas kvint (P5)
suurendatud kvart (<4)	vähendatud kvint (<5)
vähendatud kvint (>5)	suurendatud kvart (<4)
väike sekst (V6)	suur terts (S3)
suur sekst (S6)	väike terts (V3)
väike septim (V7)	suur sekund (S2)
suur septim (S7)	väike sekund (V2)
puhas oktav	puhas priim

• suured intervallid pöörduvad väikestesse ja väikesed suurtesse
• puhtad intervallid pöörduvad puhtaisse
• suurendatud intervallid pöörduvad vähendatuisse ja vähendatud suurendatuisse
• konsonantsid pöörduvad konsonantsidesse ja dissonantsid dissonantsidesse
• diatoonilised intervallid pöörduvad diatoonilistesse ja altereeritud intervallid altereerituisse

Liitintervalli pööre

Liitintervallist pöörde saamiseks tuleb alumine heli ümber paigutada kaks oktavit kõrgemale või ülemine heli kaks oktavit madalamale. Teine variant: samaaegselt alumise heli viimisega oktavi võrra üles tuua ülemine heli oktav alla.

Akordi pööre

Akordi pöördeks nimetatakse akordi sellist tuletatud kuju, kus madalamaks heliks on mõni teine akordi heli.

Akordi kuju oleneb ainult sellest, missugusel akordi helil ta põhineb ehk missugune akordi heli on bassiks.

Kolmkõla pöörded

• Kolmkõla põhikuju, kui bassiks on priim
• 1. pööre – sekstakord, kui bassiks on terts ${\displaystyle {\frac {C}{E}}\,\!}$
• 2. pööre – kvartsekstakord, kui bassiks on kvint ${\displaystyle {\frac {C}{G}}\,\!}$

Septakordi pöörded

• Septakordi põhikuju, kui bassiks on priim
• 1. pööre – kvintsekstakord, kui bassiks on terts
• 2. pööre – tertskvartakord, kui bassiks on kvint
• 3. pööre – sekundakord, kui bassiks on septim ${\displaystyle {\frac {E^{7}}{D}}\,\!}$

Intervalli tähistus

Intervalle tähistatakse numbritega. Olenevalt noodist (eesti või võõrkeelne kirjandus) on tähistus erinev. Eestis kasutatakse tähe ees tähte v (väike), s (suur), > (vähendatud), < (suurendatud). Inglise nootides lisatakse numbri ette  (bemoll) või  (diees).

Tähis	Nimetus	Pooltoone	Näide
1	Puhas priim	0
2	väike sekund	1
2	suur sekund	2
3	väike terts	3
3	suur terts	4
4	puhas kvart	5
4 / 5	suurendatud kvart vähendatud kvint	6	C - Ges
5	puhas kvint	7
5 / 6	suurendatud kvint väike sekst	8	C - Gis
6	suur sekst	9
7	väike septim	10
7	suur septim	11
8	puhas oktav	12

Intervallide tabel

Oktavi piires intervallid põhihelist üles:

põhiheli	Priim	Väike sekund	Suur sekund	Väike terts	Suur terts	Kvart	Vähendatud kvint	Kvint	Suurendatud kvint	Sekst	Väike septim	Suur septim
F	F	G♭	G	A♭	A	B	C♭	C	C♯	C♯ /D	E♭	E
C	C	D♭	D	E♭	E	F	G♭	G	G♯	A♭ /A	B	H
G	G	A♭	A	B=H♭	H	C	D♭	D	D♯	E♭/E	F	F♯
D	D	E♭	E	F	F♯	G	A♭	A	A♯	B / H	C	C♯
A	A	B	H	C	C♯	D	E♭	E	F	F / F♯	G	G♯
E	E	F	F♯	G	G♯	A	B /H♭	H	H♯	C / C♯	D	D♯
H	H	C	C♯	D	D♯	E	F♭	F♯	G =F♯♯	G / G♯	A	A♯
F♯ / G♭	F♯ / G♭	G	G♯ / A♭	A	A♯ / B	H	C	C♯ / D♭	D	D♯ / E♭	E	F
C♯ / D♭	C♯ / D♭	D	D♯ / E♭	E	F	F♯ / G♭	G	G♯ / A♭	A	A♯ / B	H	C
G♯ / A♭	G♯ / A♭	A	A♯ / B	H	C	C♯ / D♭	D	D♯ / E♭	E	F	F♯ / G♭	G
D♯ / E♭	D♯ / E♭	E	F	F♯ / G♭	G	G♯ / A♭	A	A♯ / B	H	C	C♯ / D♭	D
A♯ / B	A♯ / B	H	C	C♯ / D♭	D	D♯ / E♭	E	F	F♯ / G♭	G	G♯ / A♭	A

Muud intervallid

Peale diatooniliste intervallide on veel terve rida intervalle, mis võivad tuleneda helide füüsikalistest omadustest, häälestussüsteemide eripäradest, muusikakultuuri või traditsiooni eripäradest jmt.

• Pythagorase koma
• Süntooniline koma
• Septimi koma
• Dieesis
• Skisma
• Kleisma
• Limma
• Veerandtoon
• Ditoon