Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Üleminekuline paraskliima

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Üleminekuline paraskliima kliimadiagramm Tallinna kohta

Üleminekuline paraskliima ehk parasvöötme üleminekuline kliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi paraskliima alamtüüp, mis kujuneb paraskliimavöötmes mandrite lääneosas.

Euraasia ja Põhja-Ameerika lääneosa parasvöötmes on nii talvel kui ka suvel ülekaalus merelised õhumassid. Selle tõttu on ookeanide mõju kliimale väga tugev. Nende mõju väheneb aga ida suunas. Suvi on jahe. Talv on lääneosas pehme ja ilma püsiva lumikatteta ning idaosas mõõdukalt külm. Sajab piisavalt palju ja aasta jooksul ühtlaselt. Eriti suur on sademete hulk mägede läänenõlvadel.

Põhja-Ameerikas piiravad selle kliimatüübi levikut Kaskaadid ja Kaljumäestik. Seetõttu esineb see kliimatüüp kitsal mereäärsel territooriumil.

Lääne-Euroopa mandriosa sisse liikudes muutub kliimatüüp mandriliseks ja Berliinist ida pool on juba mandriline paraskliima.

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Parasvööde

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Parasvööde

Parasvööde on Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass.

Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud kõrged õhutemperatuurid suvel ja madalad õhutemperatuurid talvel, selgelt eristatavad neli aastaaega – talv, kevad, suvi ja sügis.

Sademete hulk selles kliimavöötmes sõltub asukohast ja jääb vahemikku 250–2000 ning kohati ka enam millimeetrit aastas. Kliimavöötmele on iseloomulik õhumasside liikumine läänest itta, mistõttu mandrite lääneosad on sademeterikkamad. Euraasia idaosas puhuvad mussoonid.

Parasvöötmes eristatakse nelja kliimatüüpi: mereline paraskliima, üleminekuline paraskliima, mandriline paraskliima ja mussoonparaskliima.

• 

  Merelise paraskliima kliimadiagramm (Plymouth, Suurbritannia)

 
• 

  Üleminekulise paraskliima kliimadiagramm (Varssavi, Poola)

 
• 

  Mandrilise paraskliima kliimadiagramm (Irkutsk, Venemaa)

 
• 

  Mussoonparaskliima kliimadiagramm (Vladivostok, Venemaa)

Paraskliimavööde hõlmab Põhja-Ameerika keskosa, Lõuna-Ameerika äärmise lõunaosa, suurema osa Euroopast, Aasia sisealad ning Tasmaania ja Uus-Meremaa Lõunasaare, samuti maailmamere alad nimetatud mandrialade vahel. Pooluste lähedasi alalise igikeltsaga alasid nimetatakse polaaraladeks.

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Lähisantarktiline kliimavööde

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Lähisantarktilise kliima ala

Lähisantarktiline kliimavööde on lõunapoolkeral asuv vahekliimavööde, kus talvel valitseb antarktiline õhumass ja suvel parasvöötme õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud väga külm talv ja jahe suvi (kõige soojema kuu keskmine temperatuur jääb alla +12 °C) ning väike sademete hulk. Polaarjoonest lõuna pool esineb polaaröö ja polaarpäev.

Lähisarktiline kliimavööde hõlmab Antarktika poolsaare ranniku, saarte ja Lõuna-Jäämere piirkonna.

See on polaarkliimavöötme ja parasvöötme vahekliimavööde.

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Lähisarktiline kliimavööde

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Lähisarktilise kliima ala

Lähisarktiline kliimavööde on põhjapoolkeral asuv vahekliimavööde, kus talvel valitseb arktiline õhumass ja suvel parasvöötme õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud väga külm talv ja jahe suvi (kõige soojema kuu keskmine temperatuur jääb alla +12 °C) ning väike sademete hulk. Polaarjoonest põhja pool esineb polaaröö ja polaarpäev.

Lähisarktiline kliimavööde hõlmab Arktika saarte ning Põhja-Ameerika ja Euraasia põhjaranniku piirkonna. See on polaarkliimavöötme ja parasvöötme vahekliimavööde.

Lähisarktilise kliima kliimadiagramm ja kliimanäitajad (Anadõr, Venemaa)

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Arktiline kliimavööde

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Arktilise kliima ala

Arktiline kliimavööde on põhjapoolkeral asuv põhikliimavööde, kus aasta läbi valitseb arktiline õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud madalad õhutemperatuurid ja väike sademete hulk. Aasta läbi puhuvad pooluse piirkonnast lähtuvad kirdetuuled. Esineb polaaröö ja polaarpäev.

Arktiline kliimavööde hõlmab Arktika piirkonna. Selle lõunapiiriks loetakse juuli keskmise temperatuuri +5 °C samatemperatuurijoont.

Arktilisele kliimavöötmele on iseloomulik arktiline kliima.

Aasta läbi valitsevad siin arktilised õhumassid, mis põhjustavad madalaid õhutemperatuure. Seda põhjustab ka päikesekiirte väike langemisnurk, kuni poolaastani kestav polaaröö ja valge jää ja lumega kaetud pinnase tõttu suur albeedo ehk peegelduva kiirguse osa.

Arktilise kliimaga piirkondadel on madalad õhutemperatuurid nii talvel (kuni −40 °C) kui ka suvel (juuli keskmine õhutemperatuur kuni +5 °C). Polaarpäeva jooksul otsekiirguse hulk on suur, aga on ka pilvine ilm ududega. Aastane sademetehulk 100–200 mm. Lähisarktilise kliimale üleminekul areneb tsüklonaalne tegevus ja sademete hulk suureneb kuni 400 mm aastas.

Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi vastab arktilisele kliimatüübile E polaarkliima kõige soojema kuu keskmise temperatuuriga alla +10 °C, kus eristatakse kahte kliimatüüpi: ET – tundrakliima kõige soojema kuu keskmise temperatuuriga vahemikus 0...+10 °C ja EF – külmakõrbe kliima, kus mitte ühegi kuu keskmine temperatuur ei ületa 0 °C.

Arktilist kliimavöödet ja Antarktilist kliimavöödet nimetatakse ka polaarkliimavöödeteks.

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Antarktilist ja arktilist kliimavöödet nimetatakse ka polaarkliimavöötmeteks.

Antarktiline kliimavööde

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Antarktilise kliima ala

Antarktika pinnatemperatuurid talvel ja suvel

Antarktiline kliimavööde on lõunapoolkeral asuv põhikliimavööde, kus aasta läbi valitseb antarktiline õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud väga madalad õhutemperatuurid (21. juulil 1983 registreeriti Antarktise polaarjaamas Vostok maailma madalaim õhutemperatuur –89,2 °C) ja väga väike sademete hulk. Aasta läbi puhuvad pooluse piirkonnast lähtuvad tugevad (kuni 320 km/h) kagutuuled. Esineb polaaröö ja polaarpäev.

Antarktiline kliimavööde hõlmab suurema osa Antarktikast. Selle põhjapiiriks loetakse juuli keskmise temperatuuri +5 °C samatemperatuurijoont.

Kliimadiagrammid

• 

  Mc Murdo polaarjaama kliimadiagramm

 
• 

  Amundsen-Scott'i polaarjaama kliimadiagramm

 
• 

  Orcadase polaarjaama kliimadiagramm

Kliimavöötmed

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Kliimavöötmed

 

Kummalgi poolkera. On seitse kliimavöödet. Igale kliimavöötmele on omased kindlad tunnused. Terves kliimavöötmes on ühesugune õhuringlus ja päikeselt saadav kiirguse hulk, sademed, aastaajad ja üldse kogu kliima on ühetaoline.

Vöötmed, kus õhuringluse üldine iseloom jääb kogu aasta vältel muutumatuks on põhikliimavöötmed. Sellised on ekvatoriaalvööde, troopiline ehk pöörijoonte vööde, parasvööde ja polaarvööde.

Nimetatud vöötmete vahel asuvad veel vahekliimavöötmed. Need on alad, kus pool aastat valitsevad põhjapoolsema, teine pool aastat aga lõunapoolsema põhikliimavöötme tingimused.

Kliimavöötmete piirid pole kuigi selged, sest kliimat mõjutavad hoovused, ookeanide ja mägede mõju.

Ekvatoriaalses kliimavöötmes on alati soe ja niiske kliima. Päike käib seal alati väga kõrgelt ja soojendab tugevasti. Kogu aasta valitsevad tõusvad õhuvoolud, mistõttu sajab jube palju. Päev ja öö on kogu aeg enam-vähem ühepikkused. Aastaaegu neil aladel eristada ei saa.

Lähisekvatoriaalne vööde asub kahel pool ekvaatorit. See on vahekliimavööde, mille põhitunnuseks on vihmase ja kuiva aastaaja vaheldumine. Põhjapoolkera suvel, kui päike on seniidis põhjapöörijoonel, nihkub kogu õhuringlus põhja poole. Põhjapoolkera lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on siis samasugune niiske ja palav kliima, nagu ekvatoriaalses vöötmes. Meie talvel aga on päike seniidis lõunapöörijoonel ja põhjapoolkera lähisekvatoriaalses vöötmes on kuiv, sest sinna on nihkunud passaattuulte ala, mis toob kaasa kuiva õhku.

Troopiline kliimavööde on kuiv ja palav, aasta läbi valitseb seal kõrgrõhuala, mis tekib laskuvate õhuvoolude tagajärjel. Puhuvad passaattuuled. Need tingimused on sademete tekkimiseks ebasoodsad ja seega ongi troopiline kliima väga kuiv.

Troopilise kliimaga aladel asuvad maailma suurimad kõrbed (Sahara, Araabia ja Mehhiko kõrb jne.).

Lähistroopilise kliimaga aladel on ülimalt kuum suvi, kuid pehme talv. Suvel valitsevad seal troopilised tingimused, talvel aga parasvöötme olud.

Parasvööde on meile kõigile ilmselt tuttav. On see ju meie koduvööde. Ainukese vöötmena on siin neli aastaaega. Parasvöötmes on selgesti eristatavad mandriline ja mereline kliima.

Mandrilist kliimat iseloomustab küllaltki jahe suvi ja pehme talv. Valitsevad läänetuuled, mis toovad ookeanilt niiskeid õhumasse ja tekitavad sadusid.

Parasvöötme mandrilises kliimas on aasta temperatuurikõikumised väga suured. Talved on külmad ja võib esineda isegi väga käredat pakast (Siber) Suved seevastu on väga palavad. Sademeid on kõigil aastaaegadel vähe.

Taimkate on nii mandrilises kui merelises kliimas üpris hea F (metsad).

Lähispolaarse kliima puhul on taas tegemist vahekliimavöötmega. Pool aastat valitsevad parasvöötme ilmad, teise poole aastast aga polaarse kliima ilmad.

Polaarkliima on aasta läbi külm. Nii nagu palavvöös puudub talv, puudub siin suvi. On ainult igavesti kestev talv. Polaarkliima on ka väga külm. Sellistel aladel inimene elada ei saa, kliima on liiga külm. Loomadest ja taimedest suudavad seal kohaneda vähesed. Lõunapoolkera polaaralad on täiesti elutud, seepärast on seal väga puhas õhk. Antarktist nimetatakse tihti maakera külmakapiks, seal on mõõdetud maailma madalaim temperatuur – 89,2°C. Kesk-Antarktikas on näiteks nii külm, et lumi isegi ei auru.

Nii külmas kliimas maha sadanud lumi, nii vähe kui seda on, ei sula, vaid kuhjub aeglaselt ja tiheneb jääks.

Selles kliimavöötmes ongi valitsejateks jää ja lumi.

Kliimavöötmed

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Kliimavööde

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Kliimavöötmed on kliima liigituse suurimad üksused. Kliimavöötmed asetsevad vööna ümber Maa paralleelselt ekvaatoriga.

Maakera on eristunud kliimavöötmeteks tänu Päikese ja Maa asendile üksteise suhtes. Päikesekiirgus langeb Maa eri piirkondadesse erineva nurga all ja soojendab nii neid erinevalt. Sellest ongi tingitult Maa eristumine erinevateks kliimavöötmeteks.

Kliimavöötmed

Põhikliimavöötmete õhuringluse üldine iseloom jääb kogu aasta jooksul muutumatuks.

Põhivöötmed on:

ekvatoriaalvööde

troopikavööde

parasvööde

polaarvöötmed: arktiline ja antarktiline kliimavööde

Vahekliimavöötmed asuvad põhikliimavöötmete vahel ja nende kliimatingimused muutuvad aasta jooksul. Pool aastat valitsevad vahekliimavöötmes lõunapoolse põhikliimavöötme kliimatingimused ja pool aastat põhjapoolse põhikliimavöötme tingimused. Vahekliimavöötmes toimuvad kliima muutused vastavalt Päikese asendile Maa suhtes. Kui Päike on seniidis põhjapoolkeral, siis nihkuvad kõik põhikliimavöötmed nendest põhja pool asuva vahekliimavöötme peale. Kui Päike on lõunapoolkeral seniidis, siis nihkuvad kõik põhikliimavöötmed nendest lõuna pool asuva vahekliimavöötme peale.

Vahevöötmed on:

lähisekvatoriaalne kliimavööde

lähistroopiline kliimavööde

lähispolaarvöötmed: lähisarktiline ja lähisantarktiline kliimavööde

Kliimavöötmete piirid pole päris sirged, neid mõjutavad asend ookeani suhtes, hoovused ja mäestikud.

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Alissovi kliimaklassifikatsioon

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Kliimavöötmed Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi

Alissovi kliimaklassifikatsioon on 1956. aastal vene klimatoloogi Boriss Alissovi loodud kliimaklassifikatsioon. Alissovi kliimaklassifikatsioon on üks kõige laialdasemalt kasutatud kliimaklassifikatsioone endises NSV Liidus.

Alissovi kliimaklassifikatsioon põhineb geneetilisel printsiibil, kus kliimatüüp sõltub õhumasside liikumisest, mida määrab globaalne õhuringlus.

Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi eristatakse kliimavöötmed, mille piires eristatakse merelist, mandrilist ja kohati mussoonkliimat (kliimatüübid).

Kliimavöötmed

• Arktiline kliimavööde – aasta läbi valitsevad arktilised õhumassid.
• Lähisarktiline kliimavööde – suvel valitsevad parasvöötme ja talvel arktilised õhumassid.
• Parasvööde – aasta läbi valitsevad parasvöötme õhumassid.
• Lähistroopiline kliimavööde – suvel valitsevad troopilised ja talvel parasvöötme õhumassid.
• Troopiline kliimavööde – aasta läbi valitsevad troopilised õhumassid.
• Lähisekvatoriaalne kliimavööde – suvel valitsevad ekvatoriaalsed ja talvel troopilised õhumassid.
• Ekvatoriaalne kliimavööde – aasta läbi valitsevad ekvatoriaalsed õhumassid.

Lõunapoolkeral on arktilise ja lähisarktilise vöötme asemel antarktiline ja lähisantarktiline kliimavööde.

Köppeni kliimaklassifikatsioon

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Köppeni kliimaklassifikatsioon

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Emblem-important.svg

See artikkel ootab keeletoimetamist. (September 2018)

Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Köppeni kliimaklassifikatsioon on kliimaklassifikatsioon, mille lõi 20. sajandi algul saksa klimatoloog Wladimir Köppen.

Tõenäoliselt on see kõige laiemalt kasutatav kliimaklassifikatsioon maailmas. Seda on edasi arendanud Köppeni õpilased Geiger ja Pohl. Köppeni süsteemi eeliseks on objektiivsus: iga kliimatüüp on määratletud kas sademete hulga või õhutemperatuuri järgi. Igale kliimatüübile vastab kuni kolmetäheline kood. Kõige üldisemalt liigitatakse kliimatüübid viide gruppi: A, B, C, D või E.

Viis kliimatüüpi

A – troopiline vihmane kliima

Kõigi kuude keskmine temperatuur on üle +18 °C, sellel kliimatüübil ei ole talveperioodi

Aastane sademetehulk on suur ja ületab aastast aurumist

B – kuiv kliima

Aurumine ületab keskmiselt sademetehulga terve aasta vältel, mistõttu ei lähtu sellest kliimavöötmest ükski jõgi

C – niiske kliima maheda talvega

Külmima kuu keskmine temperatuur on +18 °C ja –3 °C vahel

Vähemalt ühe kuu keskmine temperatuur ületab +10 °C

Sellel kliimatüübil on välja kujunenud nii suvi kui ka talv

D – niiske kliima külma talvega

Külmima kuu keskmine temperatuur on alla –3 °C

Kõige soojema kuu keskmine temperatuur ületab +10 °C, see isoterm ühtib üldjoontes metsa kasvu poolusepoolse piiriga

E – polaarkliima

Kõige soojema kuu keskmine temperatuur on alla +10 °C

Selles kliimavöötmes ei esine tõelist suve

Grupid A, C, D ja E on defineeritud keskmise temperatuuri alusel, ainsana on B defineeritud sademete ja aurumise suhte alusel. Gruppidel A, C ja D on piisavalt metsadele ja rohumaadele vajalikku soojust ja sademeid. Peale nende tuuakse eraldi kliimatüübina välja H ehk mäestikukliima, selles kliimavöötmes muutub kliima väga kiiresti seoses kõrgusvööndilisusega.

Need viis kliimatüüpi jaotatakse 12 gruppi järgmiste koodidega:

S – poolkõrb, stepp (järgneb vaid kliimatüübile B)

W – kõrb (järgneb vaid kliimatüübile B)

f – niiske, kuiva hooaega ei ole (järgneb kliimatüüpidele A, C ja D)

w – kuiv hooaeg talvel (talv madala Päikese tähenduses)

s – kuiv hooaeg suvel (suvi kõrge Päikese tähenduses)

m – mussoonkliima (lühike kuivaperiood)

Eespool kirjeldatud tähtkoodide kombineerimisel saame järgmised kliimatüübid:

Af – troopilise vihmametsa kliima, kõige kuivema kuu sademetehulk ületab 60 mm

Am – Af tüübi mussoonvariant, kõige kuivema kuu sademetehulk on alla 60 mm; selgelt eristuv põuaperiood

Aw – savannikliima, vähemalt ühe kuu sademetehulk on alla 60 mm; selgelt eristuv põuaperiood

BS – stepikliima, tavaliselt asetseb kõrbete ning A-, C- ja D-grupi vahel

BW – kõrb, kuiv kliima, aastane sademetehulk jääb alla 400 mm

Cf – pehme niiske kliima kuiva hooajata, kõige kuivema kuu keskmine sademetehulk ületab 30 mm

Cw – pehme niiske kliima kuiva talvega, sademeterohkeima kuu sademetehulk ületab vähemalt kümnekordselt sademetevaeseima kuu sademetehulga

Cs – pehme niiske kliima kuiva suvega, kõige kuivema kuu sademetehulk on alla 30 mm. Sademeterohkeima kuu sademetehulk ületab vähemalt kolmekordselt sademetevaeseima kuu sademetehulga.

Df – niiske talv lumise metsaga, kuiva hooaega pole

Dw – "lumise metsa kliima" kuiva talvega

ET – tundrakliima, kõige soojema kuu keskmine temperatuur jääb vahemikku 0...10 °C vahele

EF – külmakõrbe kliima, igilume ja -jää kliima, mitte ühegi kuu keskmine temperatuur ei ületa 0 °C

Lisaks kahele eelnevale kasutatakse ka kolmandat tähte, mis täpsemalt iseloomustab temperatuurirežiimi. Vastavad tähed on:

a – kuum suvi, kõige soojema kuu keskmine temperatuur on üle +22 °C

b – soe suvi, kõige soojema kuu keskmine temperatuur on alla +22 °C

c – jahe suvi, alla nelja kuu keskmised temperatuurid on üle +10 °C

d – väga külm talv, külmima kuu keskmine temperatuur on alla –38 °C

h – kuiv ja kuum, aasta keskmine temperatuur on üle +18 °C

k – kuiv ja külm, aasta keskmine temperatuur on alla +18 °C