Sissejuhatus
Seoses rahvastiku plahvatusliku kasvuga Maal kerkis planeedi elanike ette rida probleeme. Tööstuse ja tehnika areng, mis esialgu viis hüvede ja tarbimisvõimaluste kasvule eelkõige nn arenenud riikides, tõi peagi endaga kaasa hulganisti keskkonnaprobleeme. Need aga jaotuvad nii rikastele kui vaestele riikidele ühtviisi. Sellised üleilmsed ehk globaalprobleemid on kliimaprobleemid, jäätmete kuhjumine, veekriis ja veekogude reostumine, õhu saastumine, hapestumine, liikide vähenemine, osoonikihi hõrenemine jms. Globaalprobleemid on ka näiteks vaesus, narkomaania, HIV levik jpm, kuid käesolevas peatükis keskendume eelkõige keskkonnateemale.Globaalprobleemide lahendamine nõuab riikidevahelist koostööd, ühtse strateegia välja töötamist ja rahvusvahelisi kokkuleppeid. Nii jõuti säästva arengu ideeni ning töötati välja strateegia selle saavutamiseks.
Õpieesmärgid
Selle peatüki lõpuks:teate,
- kuidas teevad riigid koostööd Maa oluliste keskkonnaprobleemide lahendamisel;
- millised on looduse, tehnoloogia ja ühiskonna vastastikused seosed;
- milline on Eesti eripära riigi jätkusuutliku arengu edendamisel;
- milliste dokumentide alusel edendatakse jätkusuutlikku arengut;
- mis on Eesti Keskkonnastrateegia aluseks;
- kuidas rakenduvad säästva arengu strateegiad erinevatel tasanditel;
- oma võimalusi säästvale arengule kaasa aitamiseks nii isiklikult kui koos kohaliku kogukonnaga.
- kasutada Statistikaameti andmebaasi ja leida sealt andmeid;
- leida ainest isikliku igapäevase tegevuse analüüsiks seoses vastutustundliku ja säästva eluviisiga.
Riikide koostöö globaalprobleemide lahendamisel
Globaalprobleemide lahendamisel asusid riigid koostööle. Üheks oluliseks säästva arengu edendamise sündmuseks oli 1992. aastal toimunud ÜRO keskkonna- ja arengukonverents Rio de Janeiros, millest võtsid osa 178 riigi tippjuhid. Osavõtjate seas oli ka taasiseseisvunud Eesti delegatsioon.Konverentsil sõlmiti mitmeid olulisi kokkuleppeid nagu:
- Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon;
- Kliimamuutuste konventsioon;
- Agenda 21.