Otsing sellest blogist
UUS!!!
Kvarternaar ehk antropogeen
Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige. Kvaternaar ehk an...
kolmapäev, 30. detsember 2020
Bugi-Vugi Tants
Bugi-vugi on seltskonnatants rock’n’rolli või bugi-vugi muusika saatel. See tants tekkis 1940. aastatel ja kuulub svingtantsude hulka. Boogie-woogie on ka popmuusika stiil.
teisipäev, 29. detsember 2020
Tvist
Tvist (inglise keeles twist 'keerlema, väänlema') on Ameerika Ühendriikide päritolu moetants.
Tvisti võttis 1960. aastal kasutusele Chubby Checker, lühiajalise populaarsuse kõrgperiood oli mõni aasta hiljem. Tvist avas nn diskotantsude ajajärgu. Väljatöötatud sammude ja liikumistega paaristantsud asendusid lahus, peaaegu ühel kohal tantsitavate improvisatsiooniliste tantsudega, mida iseloomustavad erilised keha, käte ja jalgade liigutused.
Muusikaliselt põhineb tvist motoorsetes, ühepikkustes kaheksandiknootides mängitud bugi-vugi rütmil.
Tvisti võttis 1960. aastal kasutusele Chubby Checker, lühiajalise populaarsuse kõrgperiood oli mõni aasta hiljem. Tvist avas nn diskotantsude ajajärgu. Väljatöötatud sammude ja liikumistega paaristantsud asendusid lahus, peaaegu ühel kohal tantsitavate improvisatsiooniliste tantsudega, mida iseloomustavad erilised keha, käte ja jalgade liigutused.
Muusikaliselt põhineb tvist motoorsetes, ühepikkustes kaheksandiknootides mängitud bugi-vugi rütmil.
esmaspäev, 28. detsember 2020
Hiina astroloogia
Hiina astroloogia (占星術, 星學, 七政四餘, 果老星宗) on Hiina astroloogiatraditsioon, mis põhineb Hiina kalendril, eriti 12-aastasel tsüklil ehk Hiina sodiaagil ja taevakehade liikumisel mööda Hiina tähtkujusid.
Vanim säilinud Hiina astroloogiaraamat on üks puitklotsidega trükitud almanahh, mis pärineb 8. sajandist pKr. Juba selle almanahhi ilmumise ajal ulatusid hiina astroloogia juured nii kaugesse aega, et olid peaaegu mineviku hägusse kadunud.
Vanas Hiina astroloogias põhines horoskoobiõpetus eeskätt kaheteistkümne maa-haru teoorial, milles on valitsevaks kaheteistkümne aasta pikkune tsükkel. Tsükkel algab rotiaastaga ja aasta algab kuu loomisega.
Hiina astroloogias on kaksteist loomamärki, millest igaüks mõjutab ja märgistab üht kuuaastat ja sellel aastal sündinud inimeste iseloomuomadusi. Ühe legendi kohaselt pärinevad loomanimetused Buddha aegadest, kes nimetas aastad kõigi kaheteistkümne looma järgi, kes tulid temaga hüvasti jätma:
Hiina astroloogia põhineb 10-aastasel päikese-kuu tsüklil, mis on vana Hiina põllumajanduskalendri aluseks. Need tsüklid on jagatud viieks elemendiks. Kogu süsteemi hoiavad ülal harmooniat ja tasakaalu kehastavad yin ja yang (naiselement ja meeselement).
Vanim säilinud Hiina astroloogiaraamat on üks puitklotsidega trükitud almanahh, mis pärineb 8. sajandist pKr. Juba selle almanahhi ilmumise ajal ulatusid hiina astroloogia juured nii kaugesse aega, et olid peaaegu mineviku hägusse kadunud.
Vanas Hiina astroloogias põhines horoskoobiõpetus eeskätt kaheteistkümne maa-haru teoorial, milles on valitsevaks kaheteistkümne aasta pikkune tsükkel. Tsükkel algab rotiaastaga ja aasta algab kuu loomisega.
Hiina astroloogias on kaksteist loomamärki, millest igaüks mõjutab ja märgistab üht kuuaastat ja sellel aastal sündinud inimeste iseloomuomadusi. Ühe legendi kohaselt pärinevad loomanimetused Buddha aegadest, kes nimetas aastad kõigi kaheteistkümne looma järgi, kes tulid temaga hüvasti jätma:
Hiina astroloogia põhineb 10-aastasel päikese-kuu tsüklil, mis on vana Hiina põllumajanduskalendri aluseks. Need tsüklid on jagatud viieks elemendiks. Kogu süsteemi hoiavad ülal harmooniat ja tasakaalu kehastavad yin ja yang (naiselement ja meeselement).
kolmapäev, 23. detsember 2020
Abhidhammapiṭaka
Abhidhammapiṭaka (paali abhi 'kõrgem, kohal, üle’; dhamma 'õpetus'; piṭaka 'korv, kogu') ehk Abhidhamma korv ehk ‘kõrgema õpetuste kogu’ on Buddha õpetuste süstematiseeritud kogumik, mis on Paali kaanoni ("Tipiṭaka") kolmas ja viimane osa. Kuigi postkanoonilised kroonikad ja kommentaarid kirjeldavad maatrikate ettelugemist esimesel Budistide suurkogul, pole uurijad selle koostamise aja suhtes üksmeelel. Abhidhammas on koondatud ja süstematiseeritud kõik põhilised Buddha õpetused ja analüüsid, mis selgitavad meele (paali: nāma) ja mateeria (paali: rūpa) ning nähtuste (keskkond) omavahelisi suhteid ning kirjeldavad suhtelise ja absoluutse tõe olemust.
Abhidhammapiṭaka koosneb 7.-st osast ja on oma olemuselt süstematiseeritud filosoofilis-psühholoogiliste Buddha õpetuste kogumik, mis valmis ilmselt peale kolmandat budistlikku suurkogu. A. hõlmab seadmuste loetelusid ehk maatrikaid, nende klassifikatsioone ja definitsioone, See on puhtteoreetiline, teemade põhiselt summeeritud Buddha õpetuse analüütiline esitlus tabelitena ja loeteludena, mida tuntakse ka paali keelse ‘mātikā’ ehk maatrika nime all. Üldjoontes esindab Abhidhammapiṭaka püüet Buddha kõneluste põhjal luua sidusat ja kõikehõlmavat õpetuse esitust. Abhidhammapiṭaka sisaldab palju kordusi, parandusi ja liigitusi.
Abhidhamma analüüsib nähtuseid ülima (kokkupandamatu, absoluutne) ja konventsionaalse (kokkupandud, põhjuslikud, suhteline) tõe kontekstis, millest tuntuim on ehk analüüs viiest isiksuse koostisosast (paali: pancakkhandha), milleks on:
1. Vorm ehk mateeria (paali: rūpa),
2. Tunne ehk tundmine (paali: vedanā),
3. Arusaam ehk mõtestamine ehk mõiste (paali: sañña),
4. Tahteline tegevus ehk tungid ehk meeleolud (paali: sankhārā), ja
5. Teadvus (paali: viññāna).
Abhidhamma’d erinevad koolkonniti, peegeldades vastava koolkonna teooriate rõhuasetusi. Kagu-Aasia theravaada abhidharmale lisaks on säilinud ka Loode-India sarvastivaada koolkonna abhidharma. Kui Sarvastivaada koolkond (välja arvatud vaibhaašika koolkond Kashmiris) kinnitab, et nende abhidharma tekstid pärinevad eri autoritelt, siis theravaada koolkond kinnitab, et nende käsituses olev Abhidhamma on Buddha enda sõnastatud ja selgitatud.
Abhidhammapiṭaka sisaldab:
Abhidhammapiṭaka koosneb 7.-st osast ja on oma olemuselt süstematiseeritud filosoofilis-psühholoogiliste Buddha õpetuste kogumik, mis valmis ilmselt peale kolmandat budistlikku suurkogu. A. hõlmab seadmuste loetelusid ehk maatrikaid, nende klassifikatsioone ja definitsioone, See on puhtteoreetiline, teemade põhiselt summeeritud Buddha õpetuse analüütiline esitlus tabelitena ja loeteludena, mida tuntakse ka paali keelse ‘mātikā’ ehk maatrika nime all. Üldjoontes esindab Abhidhammapiṭaka püüet Buddha kõneluste põhjal luua sidusat ja kõikehõlmavat õpetuse esitust. Abhidhammapiṭaka sisaldab palju kordusi, parandusi ja liigitusi.
Abhidhamma analüüsib nähtuseid ülima (kokkupandamatu, absoluutne) ja konventsionaalse (kokkupandud, põhjuslikud, suhteline) tõe kontekstis, millest tuntuim on ehk analüüs viiest isiksuse koostisosast (paali: pancakkhandha), milleks on:
1. Vorm ehk mateeria (paali: rūpa),
2. Tunne ehk tundmine (paali: vedanā),
3. Arusaam ehk mõtestamine ehk mõiste (paali: sañña),
4. Tahteline tegevus ehk tungid ehk meeleolud (paali: sankhārā), ja
5. Teadvus (paali: viññāna).
Abhidhamma’d erinevad koolkonniti, peegeldades vastava koolkonna teooriate rõhuasetusi. Kagu-Aasia theravaada abhidharmale lisaks on säilinud ka Loode-India sarvastivaada koolkonna abhidharma. Kui Sarvastivaada koolkond (välja arvatud vaibhaašika koolkond Kashmiris) kinnitab, et nende abhidharma tekstid pärinevad eri autoritelt, siis theravaada koolkond kinnitab, et nende käsituses olev Abhidhamma on Buddha enda sõnastatud ja selgitatud.
Abhidhammapiṭaka sisaldab:
- "Dhammasaṅgaṇi" ('seadmustegrupid')
- "Vibhaṅga" ('lahtiseadmised')
- "Dhātukathā" ('vestlus ürgollustest')
- "Puggalaññatti" ('isiksusetüpoloogia')
- "Kathāvatthu" ('vaidlusobjektid')
- "Yamaka" ('paarid')
- "Paṭṭhāna" ('suhted')
teisipäev, 22. detsember 2020
Khuddaka-nikāya ja Dhammapada
Khuddaka-nikāya
'Lühitekstide kogumik' (sanskriti keeles kṣudraka-āgama) koosneb 15 osast.- Kuddhakapātha – 'lühijuttude kogu', 9 lühiteksti noviitsidele
- Dhammapada – 'õpetuste jada'; 423 neljarealist luuletust
- Udāna – 'põhilausete kogu' sisaldab 80 suttat Buddha elust. Iga elusündmuse kohta sisaldub neljarealine salm (Udāna) või Buddha poolt öeldud proosatekst.
- Itivuttaka – 'niimoodi öeldud' sisaldab 112 Buddha poolt õpetatud värssi, mis vaheldub proosatekstidega
- Suttanipāta – 'väike suttate kogumik' sisaldab 5 värsivormis suttat
- Vimānavatthu – 'jumaluste lossi lood' sisaldab 85 lugu
- Peta Vatthu – 'lood petadest' (ja näljastest vaimudest)
- Theragāthā – 'vanemate munkade värsid' – sisaldab 107 poeemi, 1279 värssi; 264 vanema Buddha järgija värsid õndsast elust
- Therigāthā – 'värsid õdedest' ehk 'nunnade laulud'; 73 vanema nunna poolt antud 73 poeemi, 522 värssi
- Jātaka – 'sünnilood' sisaldavad 547 jātaka’t (Buddha elulugu). Need on Buddha jutustused järgijatele tema eelmisest elust, lõppedes tavaliselt lauluvärssides. Lood on järjestatud vastavalt värsside arvule jātaka lõpus.
- Niddesa – 'kirjeldus' ehk 'kommentaar' Suttanipāta kahele alalõigule (kommentaar Mahāvagga Pāḷi 4-le lõikele ja CuỊavagga Pāḷi 5-le lõikele ning Khaggavisāna Sutta 1-le lõikele)
- Paṭisambhidā Magga – 'tee analüütilisse tunnetusse', 3 petükki, iga peatükk sisaldab 10 teemat ('katha')
- Apadāna – 'arahantide lood'
- Buddhavaṃsa – 'lood Buddhade pärinemisest' sisaldab lugusid 24 Budhast, kes on elanud enne ajaloolist Buddha (sh ajaloolisest Gotama Buddhast)
- Cariyā Piṭaka – 35 värsi vormis jutustust, sh 10 täiuslikkust (pāramī) mis on vajalikud buddhasuse saavutamiseks (suuremeelsus, moraalsus, kõlblus, tarkus, energilisus, kannatlikkus, ausus, sihikindlus, võrdne suhtumine, meelerahu)
- Nettippakarana – väike tõlgendus kanooniliste tekstide selgituseks ja interpreteerimiseks (ainult Birma Tipiṭakas)
- Peṭakopadesa – selgitus (ja laiendus) Buddha poolt õpetatud meetodite kohta (ainult Birma Tipiṭakas)
- Milinda-pañha – 'Milinda küsimused', sisaldab munk Nagasena vastuseid kuningas Milinda küsimustele (ainult Birma Tipiṭakas)
Khuddaka-nikāya (paali keeles ‘lühikeste õpetussõnade kogu’), lühendatult KN, on theravaada traditsioonis paali kaanonisse ehk Tipitakasse kuuluva Sutta Piṭaka viies kogumik, koosneb 15 alajaotusest.
Eesti keeles on Linnart Mälli tõlkes ilmunud «Dhammapada» (1977, 2004, 2005) ja «Lühikesed lugemised» (2004).
Dhammapada" (paali k 'seadmuse jada'), ka “Dhammavärsid”, on Buddha mõttesalmidest koosnev vanaindia kirjandusteos. Ilmselt valmis see tekst India budistlike kogukondade tööna, eesmärgiga säilitada Buddha õpetussõnu. Originaaltekst kuulub paalikeelsesse theravaada koolkonna pühakirja Tipiṭakasse Sutta piṭaka osasse Khudakka-nikāya kogumikku.
Teos sisaldab 423 Buddhale omistatud mõttesalmi, mis on grupeeritud 26 temaatilisse peatükki. Kõiki salme on võimalik lugeda eraldiseisvatena nagu aforisme. "Dhammapada" salmides on lihtsas ja arusaadavas keeles, sageli kujundeid kasutades, selgitatud budismi kõige olulisemaid kõlbelisi ja maailmavaatelisi seisukohti. Paljud salmid sisaldavad otseseid juhiseid inimesele. Õpetuse põhiline mõte on vaimselt arendades jõuda kõrgematele mõistmis- ja olemistasemetele ning ka lihtsalt õnnelikult elada. "Dhammapada" järgi on iga inimese teadlik muutumine võimalik, et vabaneda kannatustest ning saada õnnes ja rahus viibivaks targaks. Kõigil on võimalus sinna jõuda, juhul kui suudetakse kainelt mõista oma olukorda ning leida selle põhjused iseenda sees.
Dhammapada koosneb sõnadest dhamma ja pada. Dhamma (sanskriti keeles dharma) on üks tähtsamaid mõisteid budismis. Eesti keelde on seda tõlgitud sõnaga 'seadmus'. Dhamma tähistab üldist Buddha õpetust ning selle põhjal arenenud budismi ja budistlikku kultuuri. Samuti tähendab dhamma ka selle õpetuse kõiki osi: tekste, salme, tekstilõiku, sõnu ning mõtteid. Pada'l on mitu erinevat tähendust. Sellele sõnale vastab algupäraselt 'jalg' või 'rada', kirjanduslikult võib tähendada 'värssi', 'salmi', 'värsirida' või 'värsijalga'.
Dhammapada on kirja pandud selleks, et anda õppijale juhendeid elamiseks ja kõige olulisem Buddha õpetussõnadest. Siddhārta Gautama veetis pärast virgumist kogu oma ülejäänud elu Gangese orus ringi rännates ja õpetades. Buddha õpetas suuliselt ja tema õpetust anti algul samuti edasi suuliselt. Juba esimestel sajanditel pärast Buddha parinirvaanat, hakkasid kujunema erinevad koolkonnad. Need erinesid Buddha õpetuse erinevate tõlgenduste põhjal. Tolle aja koolkondi on teada vähemalt 18. Mõttesalmid pandigi kirja esimeste India budistlike kogukondade poolt, et säilitada Buddha sõna. 2. saj e.m.a hakati Indias budistlikke tekste üles kirjutama. Kuid see oli raske töö, sest kirjutati palmilehtede peale ning alles hiljem pikkade ja kitsaste raamatulehtede peale. Buddha jutlused ning munga- ja nunnakoguduste elureeglid kanoniseeriti budismi suurkogudel, mis toimus neli korda poole tuhande aasta jooksul.
Tänapäeval on "Dhammapada" üks tuntumaid ja tõlgitumaid budistlike tekste. Põhjusteks võivad olla nii selle lühidus ja kompaktsus kui ka teose sisu. Kuigi mõttesalmid on üle 2000 aasta tagasi kirja pandud, ei ole nad aegunud ega oma tähtsust kaotanud. Teos kätkeb probleeme ja mõtteid, mis püsivad iga süveneva mõttelaadiga inimese ees ja sees olenemata sellest, mis ajastul või riigis ta ka ei elaks.
"Dhammapada" koosneb 26 peatükiks jaotatud 423 mõttesalmist. Kuigi salmid on kindlalt peatükkide alla jaotatud, ei ole kõik salmid seotud vastava peatüki teemaga ja neil on iseseisev mõte. Seepärast ei ole vaja "Dhammapadat" algusest lõpuni järjest lugeda, vaid iga salmi eraldi, et selle mõtet uurida ja mõista. Allpool on teose peatükid eesti keeles ning paali keele transliteratsioonis.
"Dhammapada" on paali keelest eesti keelde tõlkinud Linnart Mäll. Esmakordselt 1977. aastal Loomingu Raamatukogu nr 24, olles esimene eestikeelne raamatuna välja antud budistlik tekst ning ühtlasi ka esimene Linnart Mälli budistlike teoste tõlgetest. Teist korda ilmus teos parandatud tõlkena kogumikus "Budismi pühad raamatud I" 2004. aastal. Seal on esitatud kirjandusliku tõlke kõrval ka terminoloogiline tõlge. 2005. aastal andis Tartu Ülikooli orientalistikakeskus Budismi Instituut välja Linnart Mälli tõlkes, saatesõna ning seletustega raamatu pealkirjaga Dhammapada: Buddha mõttesalmide jada. See raamat on trükitud Taiwanis Buddha Hariduse Fondi kulul tasuta levitamiseks, eelkõige koolidele ja raamatukogudele.
arahat (paali, sanskriti arhat 'väärikas' ) – inimene, kes on Buddha Seadmust järgides ja teostades jõudnud teadvuse kõrgeima tasemeni. Arhat on ületanud pälvimuse ja patu, sest ta ei tee enam ühtegi tegu, mida saaks hinnata hea või halva vastanduses ehk tema teod ei ole enam ei positiivsed ega negatiivsed. Kasutatakse ka Buddha sünonüümina.
ariya (pl, skr ārya 'õilis') – budistlikus kontekstis inimene, kes järgib Buddha Seadmust; "Dhammapada" 22. salmis nimetatud "õilsate vald" tähendab õilsate meelelaadi, käitumist, eesmärke ja kõike muud, mis neid iseloomustab.
attā (pl 'ise') – inimese muutumatu ja püsiv hing, tema kõrgeim mina. Budismis ei peeta aatmanit püsivaks ega tõeliseks.
bhikkhu (pl 'munk') – ilmalikust elust loobunud budist, kes elab eriliste reeglite kohaselt kasinuses ja kloostrikeskkonnas. "Dhammapada" XXV peatükk on pühendatud budistliku munga kui inimtüübi kirjeldamisele, keskendudes sisemistele omadustele, mitte niivõrd välistele tunnustele.
brāhmaṇa (pl 'vaimulik') – India traditsioonilises ühiskonnas kõrgeima päriliku seisuse (braahman ehk vaimulikuseisus) liige, kes tegelesid religioossete rituaalide teostamise ja õpetamisega. "Dhammapada" XXVI peatükk näitab, et Buddha püüdis anda sellele sõnale teistsuguse tähenduse, mis ei ole niivõrd seotud päritoluga, vaid kõrgete individuaalsete omadustega.
buda (pl, skr 'virgunu') – budismis teadvuse kõrgeima seisundi e virgumiseni jõudnud inimene. Inimene, kelle meel on täiesti virge ja puhas, kuna sealt on kõrvaldatud kõik meeleplekid. Selline inimene on vabanenud sansaarast ja jõudnud nirvaanasse.
citta (pl citta, ceto, mano; skr citta, cetas, manas 'meel') – inimmeel kõige laiemas mõttes, ka meelsus, meelestatus, mõtlemine jne. Budismis on väga oluline õppida oma meelt jälgima, kontrollima ja arendama ehk puhastama. Seda õpetatakse ka "Dhammapada" III peatükis. 1.-2. salmi idee seisneb selles, et kõik seadmused (kultuur, kultuurid, kultuurielemendid, kultuuride elemendid, tekstid, tekstide elemendid, normid, hinnangud jne.) on loonud inimmeel. Samuti on meel üks kolmest objektist, millega inimene tegutseb (teised kaks on ihu ja jutt). Budist peab õppima kõiki kolme alati hoolega jälgima ning talitsema. Lühendid: Selles postitustes kasutatud lühendite tähendused. skr - sanskriti keel/keeles pl - paali keel/keeles
- «Lühikesed lugemised» (paali keeles khuddakapāṭha) sisaldab üheksa õpetlikku lühiteksti. Neist üheksas on tuntud kui «Sõbralikkuse Sutta» (KN Khp 9, paali keeles mettāsutta), eesti keeles Linnart Mälli tõlkes (2004).
- «Dhammapada» on tuntud õpetussalmide kogumik.
- «Ülendavad värsid» (udāna) sisaldavad 80 Buddha ütlust koos lugudega, kus ta need lausus.
- «Nõndaöeldu» (itivuttaka) koosneb 112 lühisuutrast, kus proosa vaheldub mõttesalmidega.
- «Suutrate kogumik» (suttanipāta) sisaldab 70 värss-suutrat ja seda peetakse paalikeelse kirjanduse vanimaks teoseks.
- «Taevalossilood» (vimānavatthu) kirjeldab taevaseid ümbersünde.
- «Tondilood» (petavatthu) kirjeldab ümbersünde preetade seas.
- «Auväärsete isandate laulud» (theragātha) sisaldab Buddha meesõpilaste 107 luuleteost.
- «Auväärsete emandate laulud» (therīgātha) sisaldab Buddha naisõpilaste 73 luuleteost.
- «Sünnilood» ehk džaatakad (jātaka) koosneb 547 loost Buddha eelmistest eludest.
- «Selgitus» (niddesa) on Suttanipāta mitme osa kommentaar.
- «Analüüsi tee» (paṭisambhidāmagga) on vormilt lähedane Abhidhammapiṭaka tekstidega ning seletab budistliku psühholoogia mõisteid.
- «Suured teod» (apadāna) sisaldab 547 munga ja 40 nunna värsivormis elulugusid.
- «Buddhade järgnevus» (buddhavaṃsa) räägib 24 varasemast buddhast.
- «Elulookorv» (cariyāpiṭaka) on värsstekst, mis räägib sellest, kuidas Buddha varasemates eludes bodhisattvana vajalikke võimeid arendas.
Eesti keeles on Linnart Mälli tõlkes ilmunud «Dhammapada» (1977, 2004, 2005) ja «Lühikesed lugemised» (2004).
Teos sisaldab 423 Buddhale omistatud mõttesalmi, mis on grupeeritud 26 temaatilisse peatükki. Kõiki salme on võimalik lugeda eraldiseisvatena nagu aforisme. "Dhammapada" salmides on lihtsas ja arusaadavas keeles, sageli kujundeid kasutades, selgitatud budismi kõige olulisemaid kõlbelisi ja maailmavaatelisi seisukohti. Paljud salmid sisaldavad otseseid juhiseid inimesele. Õpetuse põhiline mõte on vaimselt arendades jõuda kõrgematele mõistmis- ja olemistasemetele ning ka lihtsalt õnnelikult elada. "Dhammapada" järgi on iga inimese teadlik muutumine võimalik, et vabaneda kannatustest ning saada õnnes ja rahus viibivaks targaks. Kõigil on võimalus sinna jõuda, juhul kui suudetakse kainelt mõista oma olukorda ning leida selle põhjused iseenda sees.
Pealkiri
Ajalugu
Tänapäeval on "Dhammapada" üks tuntumaid ja tõlgitumaid budistlike tekste. Põhjusteks võivad olla nii selle lühidus ja kompaktsus kui ka teose sisu. Kuigi mõttesalmid on üle 2000 aasta tagasi kirja pandud, ei ole nad aegunud ega oma tähtsust kaotanud. Teos kätkeb probleeme ja mõtteid, mis püsivad iga süveneva mõttelaadiga inimese ees ja sees olenemata sellest, mis ajastul või riigis ta ka ei elaks.
Ülesehitus
Peatükid
1. Paarid | Yamakavagga |
2. Hoolivus | Appamādavagga |
3. Meel | Cittavagga |
4. Lill | Pupphavagga |
5. Rumal | Bālavagga |
6. Tark | Paṇḍitavagga |
7. Väärikas | Arahantavagga |
8. Tuhat | Sahassavagga |
9. Patt | Pāpavagga |
10. Vägivald | Daṇḍavagga |
11. Vanadus | Jarāvagga |
12. Ise | Attavagga |
13. Maailm | Lokavagga |
14. Virgunu | Buddhavagga |
15. Õnn | Sukhavagga |
16. Meeldiv | Piyavagga |
17. Viha | Kodhavagga |
18. Kõnts | Malavagga |
19. Seadmuse järgija | Dhammaṭṭhavagga |
20. Tee | Maggavagga |
21. Mitmesugust | Pakiṇṇakavagga |
22. Põrgu | Nirayavagga |
23. Elevant | Nāgavagga |
24. Janu | Taṇhāvagga |
25. Munk | Bhikkhuvagga |
26. Vaimulik | Brāhmaṇavagga |
Eestikeelne tõlge
Terminite tõlkeid
ahiṃsā (paali, sanskriti 'vägivallatus' ) – tõekspidamine, mis välistab teiste olendite kahjustamise. Vägivaldsusetus iseloomustab nii budismi kui ka teisi Indias kujunenud religioone, nt džainismi ja hinduismi. Vägivallatust levitas 20. sajandil Mahātmā Gāndhi.arahat (paali, sanskriti arhat 'väärikas' ) – inimene, kes on Buddha Seadmust järgides ja teostades jõudnud teadvuse kõrgeima tasemeni. Arhat on ületanud pälvimuse ja patu, sest ta ei tee enam ühtegi tegu, mida saaks hinnata hea või halva vastanduses ehk tema teod ei ole enam ei positiivsed ega negatiivsed. Kasutatakse ka Buddha sünonüümina.
ariya (pl, skr ārya 'õilis') – budistlikus kontekstis inimene, kes järgib Buddha Seadmust; "Dhammapada" 22. salmis nimetatud "õilsate vald" tähendab õilsate meelelaadi, käitumist, eesmärke ja kõike muud, mis neid iseloomustab.
attā (pl 'ise') – inimese muutumatu ja püsiv hing, tema kõrgeim mina. Budismis ei peeta aatmanit püsivaks ega tõeliseks.
bhikkhu (pl 'munk') – ilmalikust elust loobunud budist, kes elab eriliste reeglite kohaselt kasinuses ja kloostrikeskkonnas. "Dhammapada" XXV peatükk on pühendatud budistliku munga kui inimtüübi kirjeldamisele, keskendudes sisemistele omadustele, mitte niivõrd välistele tunnustele.
brāhmaṇa (pl 'vaimulik') – India traditsioonilises ühiskonnas kõrgeima päriliku seisuse (braahman ehk vaimulikuseisus) liige, kes tegelesid religioossete rituaalide teostamise ja õpetamisega. "Dhammapada" XXVI peatükk näitab, et Buddha püüdis anda sellele sõnale teistsuguse tähenduse, mis ei ole niivõrd seotud päritoluga, vaid kõrgete individuaalsete omadustega.
buda (pl, skr 'virgunu') – budismis teadvuse kõrgeima seisundi e virgumiseni jõudnud inimene. Inimene, kelle meel on täiesti virge ja puhas, kuna sealt on kõrvaldatud kõik meeleplekid. Selline inimene on vabanenud sansaarast ja jõudnud nirvaanasse.
citta (pl citta, ceto, mano; skr citta, cetas, manas 'meel') – inimmeel kõige laiemas mõttes, ka meelsus, meelestatus, mõtlemine jne. Budismis on väga oluline õppida oma meelt jälgima, kontrollima ja arendama ehk puhastama. Seda õpetatakse ka "Dhammapada" III peatükis. 1.-2. salmi idee seisneb selles, et kõik seadmused (kultuur, kultuurid, kultuurielemendid, kultuuride elemendid, tekstid, tekstide elemendid, normid, hinnangud jne.) on loonud inimmeel. Samuti on meel üks kolmest objektist, millega inimene tegutseb (teised kaks on ihu ja jutt). Budist peab õppima kõiki kolme alati hoolega jälgima ning talitsema.
esmaspäev, 21. detsember 2020
Budismi neli õilast tõde
Loetelu
- Tõde kannatusest (paali keeles dukkha ariya sacca).
- Tõde kannatuse põhjustest (dukkha samudaya ariya sacca).
- Tõde kannatuse lakkamisest (nirodha ariya sacca).
- Tõde kannatuse lakkamiseni viivast kaheksaosalisest teest (dukkha nirodhagāminī-paṭipadā ariya sacca).
Tekst
„ See aga, kerjusmungad, on õilis tõde kannatusest (dukkha). Sündimine on ju kannatus, vananemine on ju kannatus, haigus on ju kannatus, suremine on ju kannatus, samuti on kannatused mure, kurbus, kannatus, masendus ja ärevus. Kokkupuude ebameeldivaga on kannatus ja eemalolek meeldivast on kannatus. Kannatus on ka siis, kui ei saada seda, mida ihaldatakse. Lühidalt: viis isiksuse moodustajat (upādānakkhandha) valmistavad kannatusi.
See aga, kerjusmungad, on õilis tõde kannatuse põhjustajast. Selleks on janu (tanhā), kirg, mis ikka ja jälle otsib naudinguid, pannes nautlema kord siin, kord seal, ja nimelt lõbujanu, elujanu ja surmajanu.
See aga, kerjusmungad, on õilis tõde kannatuse kadumisest. Selleks on tolle janu jäägitu kiretu kadumine, tolle hülgamine ja mahajätmine, tollest vabanemine ja uuesti mitte ihkamine.
See aga, kerjusmungad, on õilis tõde kannatuse kadumisele viivast teest. Selleks on õilis kaheksaastmeline tee, ja nimelt: õige vaade, õige kavatsus, õige jutt, õige toimimine, õige eluviis, õige püüdlus, õige järelemõtlemine, õige keskendumine.“
Kolmeastmeline tee
Esimene aste on darśanamārga – nägemise tee (“õilis tõde kannatusest andis mulle silma näha” jne) – seda teed lihtsalt nähakse, ilma seda iseenese peal rakendamata.
Teine aste on bhāvanāmārga – kujustamise tee (“tunda on vaja just seda õilsat tõde kannatusest”) – kui ma seda endale ütlen, siis nõnda tõmban ma selle tõe endale sisse ja kujustan enda sees tema olevaks.
Kolmas aste on aśaikshamārga – mitte õppimise tee (“ma tunnen seda õilsat tõde kannatusest”) – see teadmine väljendab seda, et õppida ei ole enam vaja.
Edasi vaadeldakse ka ülejäänud kolm tõde samamoodi läbi, igaüks kolm korda, st kolmes järgus: neli korda kolm annabki kokku kaheteistkümnel moel.
Mahajaana
reede, 18. detsember 2020
Bodhisattva
Bodhisattva theravaadas
Tipiṭaka toob ära ka Gotama Buddha kuue eelkäija nimed, kes kõik olid bodhisattad.
Tulevase bodhisatta’na on Buddha konkreetselt nimetanud vaid Metteya’t (skt.: Maitreya), kellest saab järgmine Buddha.
Hetkel viibib Maitreja Tušita taevas oodates õiget aega inimeste maailma sündimiseks, et siin buddhaks saada.
Bodhisattva mahajaanas
Bodhisattvat iseloomustavad kolm omadust: sügav duaalsust ületav mõistmine, kõikehõlmav kaastunne ja virgumismeel (sanskriti k. bodhicitta) ehk soov saada buddhasks, selleks, et vabastada kõik olendid sansaarast.
Bodhisattvatee tasemed mahajaanas
"Kümne taseme suutra" (sanskriti k. Daśabhūmika-sūtra) jagab bodhisattvatee kümneks tasemeks (sanskriti k. bhūmi):- rõõmustav,
- plekitu,
- helendav,
- kiirgav,
- raskestivõidetav,
- silme ees olev,
- kaugeleulatuv,
- vankumatu,
- tark,
- dharmapilv.
Ületavad toimingud
Teed järgides teostavad bodhisattvad kuut ületavat toimingut (sanskriti k. pāramitā):- ületav annetamine (sanskriti k. dāna pāramitā);
- ületav kõlblus (sanskriti k. śīla pāramitā);
- ületav kannatlikkus (sanskriti k. kṣānti pāramitā);
- ületav tarmukus (sanskriti k. vīrya pāramitā);
- ületav mõtlus (sanskriti k. dhyāna pāramitā);
- ületav mõistmine (sanskriti k. prajñā pāramitā).
- ületav oskuslike vahendite valdamine (sanskriti k. upāya pāramitā);
- ületav tõotus/püüdlus (saada buddhaks) (sanskriti k. praṇidhāna pāramitā);
- ületav vägi (sanskriti k. bala pāramitā);
- ületav teadmine (sanskriti k. jñāna pāramitā).
Arutelu
Mõnikord vastandatakse arahandi tee bodhisatta teega ja arvatakse, et arahant on theravaada ideal ja bodhisatta mahajaana virgumise tee. Selline väärarusaam domineerib mahajaana koolkonna järgijail, kel puuduvad teadmised theravaada õpetusest, ja neil, kes pole tuttavad theravaada bodhisatta õpetusega või siis mõlema eeltoodud teguri koosmõjul.Mahajaana bodhisattva ideaali populaarse käsitluse kohaselt loobub bodhisattva täielikult buddhasusest, selleks et pühenduda olendite vabastamisele. Eelneva põhjal peaks olema selge et niisugune käsitlus moonutab asjade tegelikku seisu. Bodhisattvat kannustab kaastunne ning selle tõttu ei tohi ta virgumisest loobuda, kuna just virgunud meeleseisund on teiste olendite aitamiseks efektiivseim. Ning kujutlust nirvaanast kui maailmast eraldi asetsevast paigast, kuhu virgunud inimene "läheb", asutakse mahajaana metafüüsikas eitama, kuna nii sansaarat kui ka nirvaanat iseloomustatakse tühjuse kaudu ning seetõttu ei saa need teineteisest põhimõtteliselt erineda.
Maahajaana ideaali kohaselt võtab bodhisatta enda kanda kõikide teiste kannatused ning virgub alles viimasena, siis kui kõik teised inimesed ja olendid on virgunud. On selge, et teiste kannatusi ei saa keegi enda kanda võtta, vastasel juhul oleks Buddha oma täiuslikus kaastundes kõik olendid juba kannatustest vabastanud. Selline mõtteviis eitab ka teo ja tagajärje seadust: keegi teine ei saa meie teo vilju ja meie ei saa oma tegude vilju teistele üle kanda. Ka pälvimuste ülekandmine ei tähenda seda, et meie pälvimused "lähevad teistele üle" - see on väär õpetuse tõlgendamine. Kellelegi teisele pole võimalik oma teo vilju üle kanda, nagu pole ka võimalik võtta enesele kellegi teise teo vilju. Buddha on öelnud, et ta saab näidata vaid teed, kuid teel peame ise käima. Kannatuste enesele võtmise idee on põhimõttelises vastuolus Buddha õpetuse baaspõhimõtetega.
Tellimine:
Postitused (Atom)
-
Muusika astmed ei ole noodid. Astmete redel algab 1. astmest ja lõppeb 8. astmega. Kõikide helistike heliredel algab 1. astmest. Astmetel...
-
EESTI RAHVAKALENDRI PÜHAD: JAANUAR Talvine kalapüük Mootse talus . ERA, Foto 17846. Kolmekuningapäev (6. I) Nuudipäev (7. I)...