Otsing sellest blogist

UUS!!!

Raku jagunemine: Mitoos

Rakutsükkel Mõned rakud meie kehas ei ole jagunemisvõimelised nagu näiteks mõned närvirakud ja punased vererakud. Enamus rakkudest aga kasva...

esmaspäev, 17. august 2020

Näidend „KOLM PÕRSAKEST“

KOLM PÕRSAKEST
näidend
Tegelased
Jutustaja/peremees (võivad olla, kas kaks erinevat inimest või üks inimene)
Põrsad: Nihv-Nihv, Nuhv-Nuhv ja Nahv-Nahv
Taksojuht Mäger
Medvend Karu
Inspektor Kukeke
Tegevuskohad
Seasulu talu, takso, EMO vastuvõtt, kirurgi kabinet, politseijaoskond
Rekvisiidid
Pirnid (pigem puuviljana ja igaühele oma; kaks lambipirni), toolid-lauad (takso jne... kujutamiseks)
Tekst
Jutustaja: „Ühe järjekordse seasulu-sümpoosiumi käigus võtavad koos napsu kolm teaduste doktori kandidaati: füüsikud Nihv-Nihv ja Nuhv-Nuhv ning matemaatik Nahv-Nahv. Istuvad, vestlevad intelligentselt.
[Samal ajal etendavad põrsakesed vestlust, žestikuleerivad(näiteks löövad topse/klaase kokku või muud sellist)]
Jutustaja: „Korraga põleb laelamp sirinaga läbi“
[Soovi korral võib saalis tule kustutada]
Jutustaja: „Kuna ainsa valgusallikata kiskus atmosfäär sellise koosseisuga seltskonna jaoks pisut perversselt romantiliseks, helistati, kuhu vaja. Tuli talu peremees, vabandas, ronis jalgupidi taburetile, kruttis vana pirni välja, ulatas selle füüsikule Nihv-Nihv, kes selle õrnalt lauale pani. Seejärel kruvis peremees tunketaskust võetud uue ja funktsioneeriva pirni asemele, ronis tooli pealt alla, soovis doktoritele kena olemist ja lahkus.“
[Samal ajal rääkimisega etendab jutustaja peremehe tegevust pirniga. Saalis pannakse tuli uuesti põlema (kui see ennem kustutati). Seejärel naaseb jutustaja oma algsele kohale]
Jutustaja: „Matemaatik Nahv-Nahv soojendab peos klaasi ja küsib topsivendadelt, ise peaga laua poole rehmates ...“
[Nahv-Nahv soojendab oma topsi või muud sellist ja enne lausumist rehmab peaga]
Nahv-Nahv: „Aga kas te teadsite, et kui lambipirn suhu toppida nii, et sokkel väljapoole jääb, siis kätte seda sealt enam ei saa?“
Jutustaja: „Mõlemad füüsikud elavnevad ja kinnitavad, et see on kahtlemata linnalegend ja füüsikaliselt nonsenss.“
Nihv-Nihv: „Kui sisse läheb ning vahepeal mass ja ruumala ei muutu et cetera et cetera ...
Nuhv-Nuhv: „Siis peab ka välja tulema!“
Jutustaja: „Ilmselt on oma roll ka joodud konjakit, et Nihv-Nihv kahmab laua pealt läbipõlenud pirni ja lükkab selle endale suhu. Välja aga see sealt enam ei tule.“
[Samal ajal haarab Nihv-Nihv pirni ja pistab selle suhu]
Jutustaja: „Tellitakse takso ja sõidetakse traumapunkti. Taksojuht Mäger kõõritab peeglist pirniga Nihv-Nihvi, aga küsida midagi ei julge.“
[„Pannakse püsti“ takso. Taksot etendada istub Nihv-Nihv taga ja Mäger „piilub peeglist“]
Jutustaja: „Seltskond jõuab traumapunkti. Alguses vastuvõtus ei saa valve-medvend Karu mitte millestki aru, sest need kaks põrsakest, kes rääkida saavad, räägivad korraga.“
[Karu seisab/istub laua taga, kuulab põrsaid ja näiteks teeb suuri silmi]
Nuhv-Nuhv ja Nahv-Nahv (korraga): „Kas te teadsite, et kui lambipirn suhu toppida nii, et sokkel väljapoole jääb, siis kätte seda sealt enam ei saa?“
Jutustaja: „Lõpuks näitavad põrsakesed Karule kannatanut. Naerukrampides väänlev Karu ei ole muuks suuteline, kui viipab neile ebamääraselt kirurgi kabineti suuna kätte.“
[Samal ajal kaks põrsakest näitavad kolmandat, mispeale karu naerab ja rehmab umbmääraselt mingis suunas käega]
Jutustaja: „Kirurg Hunt on ilmselgelt elunäinud mees. Vajutab raksatusega Nihv-Nihvi kuklal mingeid punkte, põrsakese suu läheb veel rohkem pärani ja lambipirn tuleb välja. Ainult et pea on Nihv-Nihvil veidralt kuklas ning suu ei lähe kinni.“
[Samal ajal etendatakse jutustaja poolt räägitut]
Jutustaja: „Hunt rahustab kolmikut, et nii peabki olema.“
Hunt: „Reflektoorsete retseptorite ajutine paralüüs et cetera et cetera. 30-40 minuti pärast taastub kogu motoorika täies mahus, tüsistusi pole kunagi.“
Jutustaja: „Põrsakesed tänavad Hunti, lahkuvad ja istuvad taksosse.“
(Samal ajal etendatakse jutustaja poolt räägitut, sealhulgas uuesti „pannakse üles“ takso)
Jutustaja: „Teine füüsik, Nuhv-Nuhv, keerutab eemaldatud pirni käes.“
(Nuhv-Nuhv keerutab pirni käes)
Nuhv-Nuhv: „No ei ole selline asi võimalik!“
Jutustaja: „Ja lükkab pirni endale suhu.“
(Nuhv-Nuhv pistab pirni suhu)
Jutustaja: „Takso keerab ringi, seltskond siseneb traumapunkti, tõstavad Karu põrandalt üles, lähevad Hundi juurde, kes vilunult kukla kallal raksutades annab neile ühtlasi teada, mida ta arvab idikatest, kes endale öösiti lambipirne suhu ripuvad.“
(Karu tõstetakse laua tagant üles. Seejärel askeldab Hunt Nuhv-Nuhvi kallal ja näitab vahelduva eduga põrsakestele keskmist sõrme või muud sellist)
Jutustaja: „Põrsakesed võtavad pirni kaasa ja lahkuvad. Mäger kõõritab kahte pärani lõugadega põrsakest tagaistmel ja söandab lõpuks küsida.“
(Põrsakesed sätivad end taksos jälle tagaistmele)
Mäger: „Millega härrad tegelevad?“
Nahv-Nahv: „Kas te teadsite, et kui lambipirn suhu toppida nii, et sokkel väljapoole jääb, siis kätte seda sealt enam ei saa?“
(Nahv-Nahv näitab Mägrale pirni)
Jutustaja: „Mäger aga Nahv-Nahvi ei usu.“
(Mäger haarab Nahv-Nahvilt pirni ja topib suhu)
Jutustaja: „Takso keerab ringi ja sõidab traumapunkti. Karu ei anna enam sellevõrragi rahustada, et ta iseseisvalt püsti püsiks. Hunt eemaldab Mägra suust pirni ja lööb selle kanna all puruks.“
(Samal ajal etendatakse jutustaja poolt räägitut, sealhulgas uuesti „pannakse üles“ takso, traumapunkt ja muud sellist.)
Hunt: „Muidu raisk jäätegi mul siin hommikuni käima!“
Jutustaja: „Seltskond sõidab tagasi talu poole. Kuna taksojuhi pea on pärani lõugade tõttu kuklas, siis märkimisväärset kiirust takso muidugi arendada ei saa. Politseijaoskonnale lähenedes äratab teosammul liikuv takso jaoskonna ees suitsetava inspektor Kukekese tähelepanu ja see viipab käskivalt auto seisma.“
(Samal ajal etendatakse jutustaja poolt räägitut)
Kukeke: „Ja kuhu (kurat) sa neid imbetsille vead?“
Jutustaja: „Ainuke, kes rääkida saab, on matemaatik Nahv-Nahv ja see muidugi protesteerib.“
Nahv-Nahv: „Mis kuradi imbetsille, siin autos on kolm teaduste doktorit!“
Jutustaja: „Põrsake räägib Kukekesele üldjoontes kogu loo ära.“
(Vajadusel Nahv-Nahv žestikuleerib veidi)
Jutustaja: „Kukeke keelab neil edasi sõita ja siseneb jaoskonda.“
(Samal ajal Kukeke teeb keelava käeviipe ja lahkub ruumist/eemaldub)
Jutustaja: „Hetke pärast kustub seal valgus.“
(Soovi korral võib saalis korraks tule kustutada)
Jutustaja: „Kukeke väljub jaoskonnast, avab takso tagumise ukse ja pressib ennast jõuga füüsikute kõrvale. Suust paistab tal lambipirni sokkel.
(Samal ajal etendatakse jutustaja poolt räägitut, sealhulgas „pannakse üles“ takso)
Jutustaja: „Takso keerab ringi ja sõidab traumapunkti. Karu leti taga nad elustada ei püüagi - otsejoones Hundi juurde. Kirurgi kabinetis istub Hunt, endal pea kuklas ja suu pärani lahti.“
(Samal ajal etendatakse jutustaja poolt räägitut, sealhulgas „pannakse üles“ takso, traumapunkt ja muu selline.)
LÕPP

pühapäev, 16. august 2020

Eesti Hip-Hop Festival 2020

Tere
Käes on 2020. aasta august ning ma käisin eile Eesti Hip-Hop festivalil. Ma lähen sinna ka täna.
Eesti Hip-Hop Festival toimub Elvas (tegelikult Elva vallas Rõngus Tartumaa Tervisespordikeskuses) ja seda juba 14. korda. Varasemalt on see mõnikord toimunud ka Elva linnas Verevi rannas. See festival toimub iga aasta ja on Eesti suurim (võimalik, et ka ainuke) Hip-Hop festival.
Eesti Hip-Hop Festivalil on aja jooksul esinenud mitmeid Hip-Hop/räpp artiste. Mõned neist on ühe või mõned aastad vahele jätnud ja siis uuesti osalenud. Samas mõned teised on üldse ära lõpetanud.
See festival on nagu suur Hip-Hopi pidu, mis kestab tavaliselt 2 päeva.
Sellel aastal on festival teistsugune. Seoses koroonaviiruse levikuga palutakse külastajatel hoida 2 meetrisi vahesid ning kohapealset piletimüüki ei toimu. Lisaks on ristkasutuses erinevad piletid. Nii kolme päeva, kahe päeva kui ka ühe päeva piletitega saab festivali mõlemale päevale (Festival kestab endiselt 2 päeva). Festivalile pandi müüki ka vähem pileteid. Müük toimus ainult läbi interneti, kohapealset piletimüüki ei toimunud. Müük on praeguseks juba ammu lõppenud.
Festivali esimene päev oli eile ning teine on täna. 
Muljed esimesest päevast:
Esimeste artistide esinemisi jälgisid vähesed, kuid hiljem oli neid rohkem ning lauldi ka kaasa. Viimase kahe esineja ajal hakkas publiku hulk vähenema ning kaasalauljaid peaaegu, et ei olnudki. Üldiselt oli huvitav, kuid tänane päev tuleb loodetavasti veel huvitavam.
Tuntud Artistid:
Tuntuimatest artistidest esinesid eile Reket, Beebilõust ja Tommy Cash. Ning täna esinevad Genka, Bad Art, 5 MIINUST, Karmo& Küberrünnak.
Kirjutatud 15.08.2020 umbes kell 15.00
2. osa:
Tere 
Suur Hip-Hopi pidu on nüüdseks läbi. 
Teine päev oli natuke pikem. Juba originaalkava järgi alustas viimane artist kell 1 hommikul, kuid tegelikult (koos korduste ja üllatusesinejatega) alustas viimane artist kell 3 hommikul. Viimaseks oli muidugi 5 MIINUST, kellega kestis pidu veel kaua (vähemalt kella 5-ni).
Kuigi see aasta oli külastajaid vähem ja rahvas lavale ei kippunud, oli see pidu siiski väga hea. Ainsaks halvaks asjaks oleks koroonaviirus ja sellest tingitud piirangud. 
Artistid:
Tuntud artistidest puudus nublu (ja vanad niiöelda "True Hip-Hop" artistid nagu Cool D), samas oli kohal kõik teised olulised artistid. Isegi Põhjamaade Hirm oli kohal (tõsi tegi ainult ühe loo koos Genka ja DEW8-ga). Oli ka vähemolulisemaid artiste. Puudus Kozinak ja ROM, kellest viimane lõpetas eelmine aasta muusikaga tegelemise. Puudusid ka mitmed vähemolulisemad artistid.
Kohal oli Maxtract, Bad Art, Robert Lõvi, manna, 5 MIINUST, Sipelga 14, Pluuto, DEW 8, Genka, Villemdrillem, Tommy Cash, Eutanasiyah, Reket, marps, Beebilõust, Clicherik&Mäx, Yasmyn, Sammalhabe, Moniji (UK), Tommyboy, DJ Typicalflow, Mick Moon, KiROT, Kapa, Number Ö, Utoopia, Väike Kelder, Väike PD, Karmo ja Küberrünnak. Ühe loo tegi koos DEW8-ga ka Leethal Pete.
Üldiselt:
Hip-Hop Festival oli huvitav. Nii nagu ka eelmine aasta oli seal mitmeid huvitavaid (ja ka minu jaoks tundmatuid) artiste ja laule. Tõsi enamik laule ja artiste olid mulle eelmisest aastast tuttavad (või siis olin ma neid/nendest hiljem kuulnud). See oli väga huvitav ning järgmine aasta lähen arvatavasti sinna uuesti.

reede, 14. august 2020

Jaapani kunst

Meie, lääne kultuuritraditsioonis on kombeks jagada visuaalsed kunstid kategooriatesse – maal, skulptuur, arhitektuur jne. Jaapani traditsioonis sellist jaotust ei tunta. Teiseks, meie eristame nn puhast kunsti ja tarbekunsti, mis jällegi on tundmatu nähtus jaapani kultuuris. Kõik, mis on silmaga nähtav ja kaunilt tehtud ning omab kunstiväärtust, on kunst. Loomulikult liigitatakse ka jaapani kunsti, kuid eelkõige ajaloolisel alusel ja sealjuures keskendutakse kunstiväärtusele ehk sellele, mida ja kuidas kunstiteosed väljendavad.
Arhitektuur
Jaapanis on säilinud vanimad puitehitised maailmas – budistlikud templid (7.-9.sajand, nt. Horyuji tempel). Elamu- ja pargikultuur on kõrgesti arenenud. Jaapani siseruumid on mööblist peaaegu tühjad, kuid mugavad ja elegantsed. Peen värvivalik ja üksikute detailide ja elemente kaalutletud paigutus näitab, et elamise ilu on jaapanlastele väga tähtis. Suurt hoolt ja aega on nad pühendanud oma aedadele ja parkidele. Pargikunst on samuti kaalutletud, kuid ei taotle geomeetrilist reeglipära, vaid maalilist, üllatusterohket, muinasjutulist keskkonda (nt on liiv tehtud sageli merelaine mustriliseks).
Pildil: Horyuji tempel
Allikas: Vikipeedia(inglise keelne)
Maalikunst
Kunstnikud ei huvitunud eriti inimkeha realistlikust kujutamisest, vahel on see viidud groteskini või esitatud karikatuurselt. Otsitakse jumalikkuse avaldumist maastikus, loomades või taimedes. Sagedasem motiiv on pilved, mis jaotavad maali üksikuteks stseenideks või pilditasanditeks.
n13896
Pildil: Jaapani maalikunst
Allikas: orientaloutpost
Tarbekunst
Lakkehistöö
Lakkehistöö seisneb esemete katmises lakiga. On leitud, et lakki kasutati Jaapanis juba 7000 eKr. —Edo perioodi ajal (1603-1868) hakati värnitsa-mürgipuude kasvatamisele ja lakkehistöö tehnikatele rohkem tähelepanu pöörama. —18. sajandil hakati laiemalt kasutama värvilisi lakke.
12108603_1_l
Pildil: Lakitud teeserviis
Allikas: Liveactioneers
Keraamika
—Keraamika on üks Jaapani vanemaid kunstiliike. —On leitud, et keraamikat valmistati Jaapanis alates nooremast kiviajast. Palju erinevaid stiile, mis tulevad piirkondade erinevuste tõttu (näiteks: Bizen-yaki, Hagi-yaki). Alates 4. sajandist on Jaapani keraamika olnud tugevalt mõjutatud Hiina poolt, seda Korea kaudu.
il_570xN_430182015_rmdb
Pildil: Jaapani keraamiline kauss
Allikas: etsystatic
Külmrelvad
—Külmrelvad on üheks Jaapani tarbekunsti suursaavutuseks. Jaapanis on palju erinevaid külmrelvi, näiteks nihontod (mõõgad), sai’d, nunchakud jne. Külmrelvi kasutasid samuraid (jaapani rüütlid). —Jaapani mõõgad on tänaseni populaarsed.
Mõõkade tüübid:
—Mõõkade tüüpe on mitmeid, olenevalt suurusest, kasutusalast ja valmistamise meetodist.
—Katana – kõige tuntum, pikk, kitsas ja kõver.
Tsurugi – lai, tavaliselt ka natuke lühem.
Nodachi – väga pikk, kasutajateks sõdurid.
Odachi – väga pikk, raske, tavaliselt kasutati tseremooniatel, ohverdusena jumalatele, või lihtsalt moeasjana.
KATANA_FINAL_3K_01
Pildil: Katana
Allikas: yn2097
Ikebana
Ikebana on jaapani lilleseadekunst.
Ikebana koostamisel võib kasutada nii elavaid kui surnud taimi, nii õisi ja lehti kui näiteks puukoort ja puujuuri. Enamasti kasutatakse õistaimi, kuid see pole kohustuslik.
Ikebana pärineb buda templitest, kus oli kombeks buda kuju ette kujundada lilledest sümboolne paradiisi kujutis. See kujunes välja 15. sajandil Kyōtos Rokkakudo templis, mille ametlik nimetus on Shiun-Ji ehk Purpurpilve Tempel. Nimelt oli seal üks munk lilleseades nii osav, et algul tulid sama kloostri teised mungad ja pärast ka teiste kloostrite mungad tema juurde lilleseade kohta nõu küsima. Munk elas Ikenobo järve ääres ja seetõttu seostati lilleseadega tegelevaid munki Ikenobo nimega.
SONY DSC
Pildil: Ikebana
Allikas: credobonum
Origami
Origami on paberi voltimise kunst. Sõna pärineb jaapani keelest, kus ori tähendab voltimist ja kami paberit. Origamis kasutatakse väheseid voltimise viise, kuid neid kombineerides on võimalik valmistada mitmeid erinevaid kujundeid. Voltimist alustatakse tavaliselt ruudukujulisest paberist, mille pooled võivad olla eri värvi või mustriga.
the_new_dance__origami__by_htquyet-d5zj2tn
Pildil: Paberist luik
Allikas: deviantart

neljapäev, 13. august 2020

Maailmakunst ja selle ajalugu

Siiamaani oleme me selles blogis vaatanud ainult läänemaailma (Euroopa ja Põhja-Ameerika) kunsti kuid kunst arenes ka mujal maailmas.
Nüüd hakkame me vaatama muu maailma kunsti. 

kolmapäev, 12. august 2020

Popmuusika stiilid ja populaarsus

Nagu teada on nüüdismuusikas palju erinevaid stiile ehk žanre. Osad neist on sõnadega ja teised on sõnadeta.
Selles postituses nagu juba pealkirjast on aru saada vaatame me popmuusika stiile ja nende populaarsust. Selles postituses võtame me läbi ainult need popmuusika stiilid, mis on mingi aja jooksul olnud populaarsed, kuid kindlasti on popmuusika stiile rohkem (läbi võtmata jäävad näiteks sümfoonia, Vietnami-pop, ja veel mõned stiilid).
Ennem kui ma populaarsusedetabelini jõuan ütlen ma veel ära, et tegelikult eksisteeris samal ajal veel mitu nüüdismuusika stiili. Kuid edetabelis olevad on/olid omas ajas kõige tähtsamad. Ja aja jooksul on stiile aina juurde tulnud. Kuid nüüd siis, Jah.
Populaarsusedetabel:
Boogie-woogie 19. sajandi lõpp
(BLUES) Bluus 1903-1920
(JAZZ)Džäss 1920-1925
Swing 1930-1940
KANTRI 1925-1940
R&B 1940-1950
Rock'n Roll 1940-1950
Soul 1950-1960 algus
Bossa Nova 1950-ndate lõpp-1960-ndad
Samba 1950-ndate lõpp
Biitmuusika 1960-ndate algus
Funk 1960-ndate keskpaik
Metal 1960-ndate lõpp
Schlager 1960-ndad (ainult Saksamaal ja Austrias)
Reggae 1960-ndate lõpp-1970-ndate algus
Diskomuusika 1970-ndad (Eestis 1990-ndad aastad)
Punk-Rokk 1970-ndate lõpp-1980-ndate algus
Electro 1980-ndate algus
Hip-Hop 1970-ndate keskpaik-1980-ndad (Eestis 2000-ndad aastad)
ELEKTROONILINE TANTSUMUUSIKA (EDM) 1990-ndad (Eestis 2010-ndate algus)
RÄPP 2000-ndad (Eestis 2010-ndate lõpp-...)
Pop 2010-ndate algus
K-Pop ehk Korea pop 2010-ndate lõpp-... (Eestis hakkab ka vaikselt populaarseks saama)

teisipäev, 11. august 2020

muusikastiilid







Järgmised 13 alamkategooriat on selles kategoorias (kokku 13).
Sulgudes on kategooriate (K), lehekülgede (L) ja piltide (P) arv.

 

B

  •  Bluus‎ (1 K, 4 L)

D

F

H

  •  Hiphop‎ (2 K, 4 L)
  •  House‎ (1 K, 2 L)

K

M

  •  Metal‎ (1 K, 21 L)

P

R

  •  Rock‎ (5 K, 26 L)


esmaspäev, 10. august 2020

Räägin ausalt sellest, miks ma seda Blogi pean.

Nagu pealkiri juba ütles, siis selles blogipostituses räägin ma sellest, miks ma seda blogi pean. Kuigi lugejaid eriti palju ei ole, siis pean ma seda blogi edasi. Paljud küsivad selle peale, et miks ma ikka veel seda blogi pean, kuid mul on selle pidamiseks mitmeid põhjuseid (põhjused ei ole tähtsuse järjekorras):
1. Teraapia iseendale
Blogi aitab mul ennast välja elada. Blogisse kirjutades saan ma oma mõtted siia kirja panna ja hiljem nad ei sega enam mind. Niimoodi saan ma lahti oma kinnisideedest.
2. Oma teadmiste jagamine
Ma jagan siin blogis seda, mida ma olen erinevates koolides õppinud ja, mis võiks teistele vajalik olla. Ma teen seda, sest ma leian, et see, mida teab üks inimene, seda võiksid teada kõik inimesed. Ja kuna ma pole eriti suhtleja tüüp, siis on blogi teadmiste jagamiseks ideaalne koht.
3. Kirjutamisoskuse arendamine
Blogi pidamine arendab muidugi ka kirjutamisoskust, kuid see pole eriti oluline põhjus blogi pidamiseks. See pole see põhjus, miks ma blogi alustasin.
4. Iseenda mõtete jagamine
Nagu ma juba esimese põhjuse all ütlesin aitab blogimine mul oma mõtted kirja panna ja korralikult ära sõnastada. Niimoodi saan ma lahti oma kinnisideedest. 
5. Enda elu dokumenteerimine
Ma kirjutan kohati siia blogisse ka oma elu detaile. See on selleks, et ma tulevikus ka mäletaksin oma elu olulisi osi. See on selleks, et kui ma kunagi peaksin elulooraamatu kirjutama või kui kunagi mult küsitakse mu elu kohta, siis ma saan (vähemalt osaliselt) blogisse viidata.
6. Iseenda ja teiste motiveerimine
Ma kirjutan seda blogi ka selleks, et motiveerida iseennast ja teisi tegutsema ja otsustama. Või no ma ei ole seda veel teinud, aga ma hakkan seda tegema.
7. Teiste teadmiste jagamine
Ma tahan, et teadmised jõuaksid kõikideni ja, et teadmatusest ei tehtaks valesid otsuseid. Ma tahan, et valede ja pooltõdede asemel valitseksid maailmas tõed. Ma tahan, et maailm põhineks teaduslikel faktidel, mitte kellegi uskumustel ja pooltõdedel. 
8. Teiste õpetamine
Ma tahan, et inimesed teaksid asjadest rohkem. Ma tahan, et inimesed teaksid fakte ja otsustaksid nende põhjal. Ma tahan, et maailm põhineks teaduslikel faktidel, mitte kellegi uskumustel ja pooltõdedel. See teeb inimesi paremaks. Selle pärast ma annangi teistele teadmisi.
9. Inimeste vaheline mõistmine 
Ma tahan, et inimesed mõistaksid üksteist ja ei lahterdaks neid gruppidesse lihtsalt selle põhjal, mida nad näevad või usuvad. Ma tahan, et teatud inimesegruppide põhjendamatu vihkamine lõppeks. 
10. Unistamine ja fantaseerimine
Blogi on minu raamat. Siia ma kirjutan oma fantaasiad ja unistused, eriti tuleviku teemal. Ma kirjutan siia oma nägemuse tulevikust. Samuti võivad siia tulla jutud, millest hiljem võib raamatu teha.

reede, 7. august 2020

Popmuusika

Popmuusika on üks nüüdismuusika ehk uue muusika osa. Popmuusika on olemas alates 20. sajandi algusest.
20. sajandi heliloojad on tegelnud näiteks elektrooniliste tämbritemüra, muusika seriaalse organiseerimise, muusikaliste parameetrite või minevikumuusika dekonstrueerimisega.
Popmuusika (tuletis väljendist populaarne muusika) on peamiselt ärilisel eesmärgil esitatav ja salvestatud muusika. Tavaliselt loetakse popmuusikaks suhteliselt lühikesi (nn. kolmeminutilisi) ja lihtsaid laule või instrumentaalmuusikat, milles on kasutatud tehnilisi ja kõlalisi uuendusi. Sageli kasutatakse neid selleks, et luua uusi variatsioone varasematel teemadel. Popmuusika on võtnud vastu mõjutusi enamikult levimuusika stiilidelt, kuid stiilina seostatakse seda tavaliselt rock'n'roll'i ja sellele järgnenud rokistiilidega.
Termin pärineb 1950. aastate keskpaiga Suurbritanniast, kus sellega kirjeldati rock'n'roll'i ja sellest mõjutatud uusi noortemuusikastiile. Sõna pop tähendab inglise keeles aga ka ootamatut esilekargamist, uudse esitaja või esituse stiili väljailmumist (tvist jt 1960. aastate alguse tantsustiilid).

Ajaloost

Popmuusika algusajaks võib lugeda teise maailmasõja järgset perioodi, kui orkestrite laulusolistid hakkasid iseseisvamalt tegutsema. Muutusi kerges muusikas oli märgata ka varem. Näideteks võiksid olla Bing Crosby ja Frank Sinatra.
1950. aastatel said olulisteks popmuusika alal laulusolistid Dean MartinDoris DayNat King Cole. Tekkisid popmuusika mitmed alamliigid, mida esindasid näiteks Les Paul ja Mary Ford, Perez Prado, Harry Belafonte, Martin Denny, B.B. KingBob Marley, Bert Kaempfert jt.
Rhytm and bluesbluus ja rock'n'roll said oma teatavate osadega samuti popmuusika osaks (Doowopteenaged pop). Veelgi ulatuslikum oli see osa biitmuusika puhul, mis kasutas ära ka folkmuusika stiili ja viis folkroki tekkimiseni.
Umbkaudu 1967. aastast hakati popmuusikat siiski rokkmuusikale vastandama, pidades seda roki "pehmemaks" alternatiiviks, kuigi just biitmuusika raames olid just tekkinud progressiivne rokk (baroc pop, art rock, symphonic rock) ja hard-rock.
Popmuusikasse tulid 1960ndatel ska ja reggae.
Järgnes Philadelphia Soul ehk Philadelphia Sound, millest lähtus disco-pop.
Süntesaatorite laialdase kasutuselevõtu tulemusena tekkis elektrooniline popp.
Popmuusika ei jäänud puutumata ka punk-rock'ist.
Popmuusikasse jõudsid ka teknotrance ja räpp.
Tänapäeval süüdistatakse popmuusikat tihti kommertsialiseerituses. Selle oluliseks tunnuseks peetakse professionaalset produtseeringut ja pakendit.

Iseloomustus

Tüüpiline popmuusikateos on laul, mille pikkus jääb kahe ja poole ning kolme ja poole minuti vahele. Seda iseloomustab püsiv ja märgatav rütmiline element, peavoolustiil ja lihtne traditsiooniline struktuur. Levinud on salmide ja refrääni vaheldumine ja kolmekümne kahe taktiline vorm, mille keskmes on meloodia, meeldejäävad muusikalised fraasid ning refrään, mis on tihti salmiosaga meloodilises, rütmilises ja harmoonilises kontrastis. Rütm ja meloodiad kalduvad lihtsusele ja on piiratud harmoonilise saatega.
Tänapäevaste poplaulude sõnad käsitlevad tavaliselt armastust ja romantilisi suhteid, kuid teevad seda lihtsustatult, ehkki on ka silmatorkavaid erandeid.
Musikoloogid peavad popmuusikale oluliseks järgmisi tunnuseid:
  • püüd laia publiku, mitte konkreetse subkultuuri või ideoloogia poole;
  • rõhk pigem "käsitöisel" oskuslikkusel, mitte esituse kunstilisel kvaliteedil;
  • rõhk pigem salvestamisel, produtseerimisel ja tehnoloogial, mitte elaval esitusel;
  • kalduvus peegeldada muusikas olemasolevaid trende, mitte uudset arengut;
  • tantsuks sobiv rütm.
Popmuusika harmooniat on iseloomustatud kui klassikalist euroopalikku tonaalsust, ainult tavapärasest lihtsameelsemat.
Instrumentidest domineerivad popmuusikas (elektri)kitarrbasskitarrlöökpillid ja (elektroonilised) klahvpillid. Kuid kasutatakse ka puhkpille (flööt jt) ning peale kitarri ka teisi keelpille, tihti küll süntesaatori abil esitatult.

Alamstiilid

Popmuusika alamstiilide hulka kuuluvad näiteks rock'n'roll, instrumentaalne rokk (surf rock), teenaged popRhythm and Blues (k.a. doo wop)exotica ja bossanoovabeat-pop (Merseybeat jt), psühhedeelne pop, bluusnorthern soulgo-go (shake dance ja funk), country-rockfolkrockpoprokkskabluebeat ja reggaefruit-gum-popglamrockelektropoppsündipoppdiskomuusikaindie-popetnopoppreligioosne poppJ-pop jt.
Osa alamstiilidest saavutasid laia leviku (näiteks rock'n'roll 1950ndatel, biitmuusika 1960ndate alguses, reggae 1960ndate lõpul, disko 1970ndatel), teiste levik jäi piiratumaks kas ajaliselt või ruumiliselt või mõlemas.

Regionaalsed stiilid

Popmuusika kui algselt Inglismaal ja Põhja-Ameerikas tekkinud muusikastiil levis alguses peamiselt ingliskeelses maailmas, kuid 1950ndate lõpul ka germaanikeelsetes ja prantsuskeelsetes maades ning ka teistes romaanikeelsetes maades, sh Lõuna-Ameerikas.
Bossanoova on 1950ndate lõpus Brasiilia popmuusikast alguse saanud ja seejärel kogu maailmas laialt levinud stiilidest.
Reggae ja ska said alguse Jamaicalt, kuid levis popmuusikas väga laialdaselt 1960. aastatel, peamiselt Inglismaale, kuid 1970ndatel ja hiljem jõudsid ka Eesti muusikasse.
Enamik regionaalseid populaarmuusika stiile pole kas etnilise, keelelise või muu spetsiifika tõttu nii ulatuslikku levikut leidnud (näiteks countrysalsacumbia, Prantsuse chanson, Hispaania flamenko, Kreeka laïka). Kokku on regionaalseid stiile nende alamstiile arvestades sadu. Osa neist on piiratud levikuga ka selle tõttu, et on piiratud subkultuuri või väikese vanusegrupi muusika (räpptechno). Sellistes stiilides muusika jõudmine edetabelitesse on seletatav nende suhtes väga kindla pooldajaskonna olemasoluga, mis ei pruugi olla kuigi suur.

Tuntumad esindajad

Tuntumate popmuusikaansamblite seas on The Beatles, The Searchers, The Rolling StonesThe Beach Boys, The Platters, The Shirelles, Diana Ross and the Supremes, The Righteous Brothers, The Temptations, The Four Tops, The HolliesThe Moody BluesThe DoorsThe Fleetwood Mac, The Carpenters, The Jackson Five, The QueenThe EaglesABBAThe Coldplay jt.
Tuntumate üksikesinejate seas on Frank SinatraDean MartinCaterina ValenteElvis PresleyPat BooneRicky NelsonRay CharlesDomenico ModugnoPaul AnkaCliff RichardNana Mouskouri, Petula Clark, Dalida, Cilla Black, Françoise Hardy, Simon and Garfunkel, Sonny and Cher, Tom JonesEngelbert Humperdinck, Tony Christie, Tina TurnerStevie Wonder, Linda Ronstadt, Julio IglesiasElton JohnDavid BowieStingMichael JacksonMadonnaUmberto TozziBryan Adams, Ed Sheeran jt.

Iseloomulikumad muusikanäited

Mitmetes hääletustes on kõigi aegade parimaks poplauluks hääletatud John Lennoni ja Paul McCartney 1965. aastal kirjutatud "Yesterday", mida esitas ansambel The Beatles, mille liikmed laulu autorid olid.
Kõige enam USA raadiojaamades esitatud lugu on Nick Logani and Bob Woffindeni soul-ballaad "You've Lost That Lovin' Feeling", mida esitas 1965. aastal The Righteous Brothers.

Popmuusika Eestis

Eesti popmuusika on valdavalt põhinenud teiste maade poplugude tõlgetel. Kaverite osatähtsus Eesti popmuusikas on isegi Eesti Rahvusringhäälingu põhiprogrammi Vikerraadio eesti muusika valikus 90% lähedal.
Laulusõnade tõlkijatena on suurim panus olnud Heldur Karmol, kes on teinud eestikeelsed sõnad mitmele tuhandele poplaulule ja sajakonnale originaalsele eesti muusika laulule. Väga suure arvu laulude sõnade eestindajateks on olnud Velly Joonas ja Reet Linna.
Originaalne eesti popmuusika tekkis 1950. aastate lõpus ja sai laiema leviku 1960. aastate alguses paljuski seoses siis toimunud lauluvõistlustega, mitte seoses muusika edetabelitega, nagu enamikus läänepoolsetes riikides, kuna neid Eestis ei koostatud. Oluline osa oli juba varem peamiselt estraadimuusika alal silma paistnud heliloojatel (Edgar ArroHans HindpereViktor IgnatjevBoris KõrverVello LipandRaimond LätteUno NaissooArne OitValter OjakäärGennadi PodelskiÜlo RaudmäeGennadi TanielEvald VainRaimond ValgreLembit VeevoÜlo Vinter jt) ning lauljatel ja pillimeestel (Georg OtsArtur RinneHeli LäätsEesti Raadio MeeskvartettUno LoopKalmer TennosaarTiiu VarikEREOEmil Laansoo ansambel, jt).
Kümnendi keskel tekkinud biitmuusikat viljelenud ansamblid esitasid vähesel määral ka omaloomingulist originaalset muusikat. 1960. aastate teisel poolel omaloomingulise popmuusika osa kasvas. Tekkis folkmuusika ja progressiivse popi ja roki laine, milles märkimisväärsemad tegijatest olid biitansamblid MikronidOptimistidPeoleoToomapojadVirmalised jt.
Väga oluline osa Eesti popmuusikas oli filmimuusikal (Uno Naissoo laulud ülipopulaarsele filmile "Viimne reliikvia", hiljem peamiselt elektronmuusika alal silma paistnud Sven Grünbergi muusika filmile "Hukkunud alpnisti hotell" jpm).
1970ndatel andsid olulise panuse peamiselt progressiivset rokki või folk-rock'i viljelenud ansamblid (Väntorel (algselt Keldriline Heli), FixRuja jt). Heliloojatest paistsid silma Sven GrünbergRein RannapAndres ValkonenIgor Garšnek jt,
See oli olulisel määral seotud muutustega Eesti Raadio ja ETV kavapoliitikas (paralleelkanali Vikerraadio loomine, Eesti Televisiooni muusikasaated), mida tehti peamiselt Soome Yleisradio eeskujul. See võimaldas paljudel noortel lauljatel saavutada rahva hulgas märkimisväärse tuntuse (Ivo LinnaTõnis MägiGunnar GrapsMarju Kuut jpt).
Laulutegijatest olid sel ajal edukad Kustas KikerpuuOlav EhalaRein RannapAndres ValkonenHenn Rebane jt.
Eesti popmuusikud saavutasid märkimisväärse koha NSV Liidu popmuusikas (Jaak JoalaAnne VeskiMarju Länik), kuid seal esitatud peamiselt vene autorite muusika ei saavutanud erilist kohta Eesti muusikas (v.a üksikud erandid nagu "Eilne päev" / "Pozadi krutoi povorot").
Kogu maailmas levinud disko- ja tantsumuusika ja reggae olid 1970ndatest alates Eesti popmuusikas olulisel kohal (Ele ja Kaja Kõlar, ansambel MERL, ansambel Apelsin).
Popmuusikal oli rahva jaoks oluline osa ka Eesti taasiseseisvumise juures (näiteks, Alo Mattiiseni "Viis isamaalist laulu" jt).
Eesti sai osaleda Eurovisiooni lauluvõistlustel alates 1993. aastast ning vaatamata algusaastatel tekkinud raskustele on teinud seda küllaltki edukalt. Eesti popp-rokklaul võitis Eurovisiooni lauluvõistluse 2001. aastal (Ivar Must, sõnad Maian-Anna Kärmas: "Everybody", esit. Tanel Padar ja Dave Benton).
Eesti popmuusikas on olemas märgatav suundumus etnopopi ja maailmamuusika poole (ansamblid KukerpillidJustamentUmmamuuduCurly Strings jt) ja alternatiivse muusika suundades (Mr. Lawrence, ans. SmilersEwert and the Two Dragons, Erki Pärnoja jt).
Kui eesti muusika osakaal Rahvusringhäälingu kuulatavaima programmi Vikerraadio muusikavalikus on ettekirjutuste järgi hoitud umbes 50% peal, siis originaalse eesti popmuusika osakaal sellest on umbes 10% (kogu muusikavalikust 5% ) või veelgi väiksem. Tõlkelood ehk kaverid on seega suures ülekaalus.
Olulise panuse algupärasesse Eesti popmuusikasse on andnud lauluvõistlused, viimastel aastatel lauluvõistlus "Eesti laul" (varem "Eesti Eurolaul"), mille võitja esindab Eestit Eurovisiooni lauluvõistlustel.

neljapäev, 6. august 2020

Süvamuusika

Süvamuusika, ka tõsine muusika, ka kunstmuusika (inglise keeles Art music, saksa keeles Kunstmusik) on muusikas üldnimetus muusikastiilidele ja muusikažanritele,
Süvamuusika mõistet kasutatakse, et teha vahet rahvamuusika ja levimuusikaga.
Eestikeelne termin 'süvamuusika' võeti tarvitusele 1970. aastatel paralleelselt terminiga 'levimuusika'.
Kõik kuni 20. sajandi alguseni tehtud muusika on süvamuusika.

Mõiste

Tihti mõistetakse süvamuusika all klassikalist muusikat selle sõna laiemas tähenduses, seega mitte ainult klassitsismi, vaid ka keskajarenessansibaroki ja romantismi muusikat, paljusid modernistlikke ja postmodernistlikke suundi.

kolmapäev, 5. august 2020

Levimuusika

Levimuusika (inglise keeles popular music) on üldnimetus muusikastiilidele ja -suundadele, mis on tekkinud ja kujunenud 20. sajandi teisel poolel ning mida iseloomustab jäädvustamine helisalvestustehnika abil ning levitamine massiteabevahendite abil.

Mõisteid

Eestikeelsed mõisted "levimuusika" ja "süvamuusika" võeti kasutusele 1970. aastatel. Varem oli kasutatud mõistet "kerge muusika", mis tähistas peamiselt estraadimuusikat ega sobinud sisuliselt enam paljude levimuusika suundade olemusega.
Levimuusika hõlmab sellises tähenduses popmuusikatrokkmuusikatdžässmuusikat ning paljusid muid suundi ja stiile.