Loodusvööndid

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Loodusvöönd

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Loodusvöönd ehk geograafiline vöönd ehk maastikuvöönd on maastikusfääri põhiline jaotusüksus, mis paikneb suure vööndina maakera pinnal. Teda iseloomustavad talle omased kliima, taimkate, loomastik, mullastik, veerežiim ja muud tegurid. Maastikusfääri laiusvööndilisust põhjustavad Maa kerakujulisus, telje kallakus ekliptika tasandi suhtes ja Maa tiirlemine ümber Päikese. Loodusvööndite nimetused tulenevad taimkatte iseärasustest – tundravöönd, rohtlavöönd jne.

Mäestikes vahelduvad loodusvööndid püstisuunas jalamilt tipuni ja selle tõttu tekib kõrgusvööndilisus. Kõrgusvööndite järgnevus sarnaneb enam-vähem laiusvööndite järgnevusega ekvaatorist pooluste suunas.

Maailmameres on tingimused ühtlasemad ja seetõttu ei ole nad hästi eristatavad.

Loodusvööndite maailmakaart

Tavaliselt eristatakse järgmisi loodusvööndeid:

• jäävöönd
• tundravöönd
• metsatundravöönd
• okasmetsavöönd (taiga)
• segametsavöönd
• lehtmetsavöönd
• vahemerelise igihalja metsa ja põõsastiku vöönd
• metsastepivöönd
• rohtlavöönd (stepp, pusta, preeria ja pampa)
• poolkõrbevöönd
• kõrbevöönd
• savannivöönd (puisrohtla) ja hõrendik
• lähistroopilise igihalja metsa vöönd
• ekvatoriaalse metsa vöönd

Loodusvööndid on erinevate, neile iseloomulike tingimustega elukeskkonnad. Neid nimetatakse tavaliselt kõige silmahakkavama tunnuse – taimkatte järgi. Omavahel erinevad vööndid kliima, mullastiku, loomastiku, taimestiku ja mitmesuguste välisjõudude iseloomu poolest. Eriti oluline on erinevus sademete hulgas. Sellest sõltuvad paljud teised tingimused ja juba väikesed erinevused loovad soodsa elukoha erinevatele loomadele ning taimedele. Ühte vööndisse võib kuuluda mitu erinevat paikkonda ja isegi neis on erinevad loomad, taimed, mullad jne. Loodusvööndite piirid ei ole järsud, sest tingimused (eelkõige kliima) muutuvad järk-järgult ja nii tekivad suurte vööndite vahele üleminekuvööndid. Mõnikord vaadeldakse neid ka omaette vöönditena. Sellised on näiteks poolkõrbed, savannid ja segametsad.

Miks loodusvööndid tekivad? 

Maakeral eristatakse mitut kliimavööndit, kuid isegi ühe kliimavööndi piires ei ole tingimused ühesugused. Tingimuste erinevuse määrab sageli ära geograafiline laius ja asukoht mandril. Erinevad laiuskraadid saavad erineval hulgal päikeseenergiat ja rannikualasid mõjutavad tugevasti ookeanid ning hoovused. Omal kohal on ka pinnavormide mõju: suured mäestikud võivad tekitada “vihmavarju” ning takistavad õhumasside liikumist (erinevus tasandikest).