Toiduahela lülid ja nende seosed

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige. Sissejuhatus Eelnevalt õppisime tundma eluta ja elus looduse ökoloogilisi tegureid ja vaatlesime ökosüsteemi erinevaid tasemeid. Üks kahe elusorganismi suhete vorme on see, kus üks isend toitub teisest. Niisugust elus looduse ökoloogilist tegurit nimetatakse kiskluseks, looduses põhineb sellel toitumissuhtel toiduahel. Toiduahela lülid moodustavad ökosüsteemi erinevad troofilised tasemed. Õpieesmärgid Selle peatüki lõpuks: teate toiduahela peamiste lülide omavahelisi toitumissuhteid; mõistate toitumissuhete osa loodus- ja keskkonnakaitses; toitumissuhete osa inimeste tervislikus toitumises. Ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide omavahelised suhted avalduvad toitumisseostena Ökosüsteemi erinevatel troofilistel tasemetel toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Toiduahela esimeseks lüliks on alati fotosünteesivad organismid. Kasutades päikesekiirguse kaudu saadud energiat ehitavad tootjad (taimed, vetikad ja fotosünteesivad bakterid) üles enda keha ehk toodavad orgaanilist ainet. Taimtoiduline jänes (I astme tarbija ehk herbivoor) sööb taimi, rebane (II astme tarbija ehk karnivoor) sööb jänest, kotkas sihib omakorda rebast. Kotkas on nn tipptarbija, kellele ei ole looduses vaenlast ega sobi ka inimese toidulauale (joonis 4.2.3.1.). Taimtoidulised loomad on toiduahelas alati I astme tarbijad. Edasine tarbijate jagamine astmetesse sõltub toiduahela keerukusest. 

 

Tootja ->I astme tarbija -> II astme tarbija -> III astme tarbija

Toiduahel Joonis 4.2.3.1. 

Toiduahela esimese lüli moodustavad alati fotosünteesivad organismid. Neile järgnevad taimtoidulised loomad ja loomad, kes toituvad taimtoidulistest. Nooled toiduahela lülide vahel näitavad aine ja energia liikumist. Tegelikult on toiduahel mõtte-eksperiment, mida looduses otseselt ei esine. Seal on suhted märksa keerukamad: suurem osa loomi toitub mitmest toiduobjektist, iga looma toidusedel oleneb tema liigist, suurusest jms. Seega on õigem rääkida toiduvõrgust, mis koosneb mitmest omavahel põimunud toiduahelast (joon. 4.2.3.2.). #981d99 Joonis 4.2.3.2. Ühe ökosüsteemi hargnevad ja omavahel põimuvad toiduahelad moodustavad toiduvõrgu. Kokkuvõte Ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide omavahelised suhted avalduvad toitumisseostena. Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Ühe ökosüsteemi hargnevad ja põimuvad toiduahelad moodustavad toiduvõrgu. Toiduahel on üles ehitatud troofiliste tasemetena vastavalt tarbitavale toidule. Esimese troofilise taseme moodustavad taimed, vetikad ja fotosünteesivad bakterid, kes sünteesivad päikesekiirguse toimel mineraalsetest ainest orgaanilist ainet. Teisel troofilisel tasemel on taimtoidulised loomad ehk I astme tarbijad, järgmisel tasemel on lihatoidulised loomad ehk II astme tarbijad. Edasine tarbijate jagunemine astmetesse sõltub toiduahela keerukusest. Mõisted tipptarbija toiduahel toiduvõrk 1. ülesanne* Täitke lüngad. on loom, kes toitub taimedest. 

Karnivoor on lihatoiduline röövloom, kes toitub teistest . Omnivoor on segatoiduline loom, kes sööb nii kui ka loomset toitu. on toitumissuhetel põhinev organismide mõtteline järjestus, mille liikmed toituvad üksteisest. Toiduvõrgu moodustavad ühe ökosüsteemi omavahel põimunud . Kontrolli 2. ülesanne* Valige õige vastus. Millisel organismidevahelisel suhtel (biootiline ökoloogiline tegur) põhineb toiduahel? Parasitism. Kommensialism. Kisklus. Konkurents. Kontrolli 3. ülesanne** Vaadake joonist 4.2.3.2. ja vastake küsimustele. Toiduahelad ja -võrgud Toiduahelad ja võrgud Toiduahelad ja võrgud Mitu toiduahelat leiate selles toiduvõrgus? Kes asub selles toiduvõrgus esimesel astmel? Kes on selles võrgustikus tipptarbija? Millist kooslust joonis 4.2.3.2. iseloomustab? Põhjendage. 4. ülesanne** Teatavasti suured röövlinnud põllukultuure ei söö. Miks on saanud taimekaitsevahendite kasutamine põllumajanduses kotkastele saatuslikuks? 5. ülesanne** Lohistage loetletud organismid sobivatele troofilistele tasemetele. Lohistav asukoht 1 koguarvust 4. Tootjad Lohistav asukoht 2 koguarvust 4. I astme tarbijad Lohistav asukoht 3 koguarvust 4. II astme tarbijad Lohistav asukoht 4 koguarvust 4. III astme tarbijad Kontrolli 6. ülesanne** Taimetoitlased loobuvad toiduahela I, II jne astme tarbijatest ning piirduvad peamiselt taimse toiduga. Arutlege, mida loobumine kaasa toob. Kas ja kuidas on võimalik saamata jäänud toitaineid asendada? 7. ülesanne*** Korraldage väitlus Looduses on edukam see, kellel on kõige rohkem järglasi. Kas see on nii ka inimeste seas? Korraldage väitlus teemal „Lasterikas pere on/ei ole edukuse märk". Ettevalmistus Väitluse ettevalmistamiseks on vaja vähemalt üks nädal aega. Väitlusest võtab osa kaks kolmeliikmelist võistkonda, kes valmistavad ette oma esinemise etteantud teemal. Väitluse käigus kaitseb üks võistkondadest jaatavat ja teine eitavat seisukohta: "Lasterikas pere on edukuse märk” vs "Lasterikas pere ei ole edukuse märk " See, kumba väidet võistkond kaitseb, selgub vahetult enne väitluse algust loosi teel. Võistluse käik Võistlust juhib väitluse juht, kes jälgib väitluse korrast, ajakavast jms kinnipidamist. Väitlust alustav esimene võistleja esitab oma (võistkonna) seisukohad 5 minuti jooksul ning teise võistkonna esimene võistleja saab sama palju aega vastamiseks ja oma seisukohtade kaitsmiseks. Teise võistlejatepaari osalised saavad kumbki esinemiseks 3 minutit ja kolmanda paari osalised 1 minuti. Pärast esinemist on iga võistleja 1 minuti ristküsitluse all, kus ta vastab vastasmeeskonna küsimustele. Võitja väljakuulutamine Väitluse võitnud võistkonna otsustab kuulajaskond, klass või žürii. Hinnatakse kõneosavust, argumentide veenvust, arutluse loogilisust jm. Otsuse teatab ja seda põhjendab väitluse juht. 8. ülesanne*** Uurimuslik töö. Taimed kui toiduahela esimene lüli (1.) Käesolevas peatükis õppisime, et roheliste taimede oluline ülesanne ökosüsteemis on orgaanilise aine tootmine päikese kiirgusenergia toimel. Siit kerkib küsimus ehk uurimisprobleem: Mis toimub taimedega siis, kui valgust napib? Olulised küsimused Probleem Uurimisküsimused Hüpotees Probleem Kuidas taimorganismid pimedas talitlevad? Praktiline töö Alltoodud praktilise töö juhend aitab uurida, kuidas valgus mõjutab fotosünteesi intensiivsust. Jätkamiseks klikkige sõnal "Töövahendid". Töövahendid Ettevalmistus Kuna järgnevas katses hindame fotosünteesi intensiivsust süsihappegaasi sisalduse põhjal, siis on katse läbiviimiseks vaja kasutada süsihappegaasirikast lahust. Üks võimalus selle saamiseks on hingata vette hingeõhku. Süsihappegaasi sisaldust saab määrata indikaatori abil. Käesolevas katses kasutame indikaatorina broomtümooli, mille sinine lahus muutub süsihappegaasi toimel kollaseks. Teisena kasutame laialt levinud veetaime - vesikatku. Taime lehtedelt ja murtud varre tipust eralduvad õhumullid, mis näitavad hapniku eraldumist fotosünteesi tulemusel. Ettevalmistus Juhend Juhend Mõõtke 25 ml broomtümooli sinist lahust ja valage see 600 ml kolbi. Lisage kolbi akvaariumivett nii, et seda jätkuks 6 katseklaasi täitmiseks. Puhuge läbi joogikõrre hingeõhku kolvis asuvasse broomtümooli lahusesse. Mis juhtub broomtümooli lahusega? Selgitage. Katse käik Katse käik. Esimene samm Järgmised sammud Katse tulemused, analüüs ja järeldused Katse käik. Esimene samm Valage kollast lahust 6 katseklaasi nii, et lahuse pind oleks kuni 3 cm kaugusel katseklaasi suudmest. Asetage nelja katseklaasi sisse üks (ca 5 cm pikkune) vesikatku oks, kaks katseklaasi jäävad tühjaks. Sulgege kõik 6 katseklaasi korgiga. Selgitage, miks valmistasite ette 2 katseklaasi ilma taimedeta. 

' 9. ülesanne*** Uurimuslik töö. Taimed kui toiduahela esimene lüli (2.) Taimede poolt süsihappegaasi tarbimine (eemaldamine) broomtümooli kollases lahuses on märk fotosünteesi protsessist: indikaatori kollane värvus muutub siniseks. Kas fotosüntees toimub kõikide värvuste lainepikkustel ühtmoodi? Praktiline töö Juhend  Seadke katse üles sarnaselt eelnevaga. Katke katseklaasid punase, rohelise või sinise läbipaistva kilega. Jätke katseklaasid paariks päevaks mõõduka valguse kätte. Kas mõnes katseklaasis muutus indikaatori värvus? Millistes katseklaasides? Millises lainepikkuses toimus fotosüntees kiiremini?