India kunst

Taust: suur osa Indoneesiast ja Indo-Hiinast, alates 4500 aastat tagasi. Induse kultuur – Induse jõe orus 3. a. tuh. E.m.a. Tähtsamad linnad Harappa, Mohenjo-Daro: reeglipärane planeering, eeskujulikult heakorrastatud, kaevud ja kanalisatsioon. Puudusid templid ja valitseja paleed, peamised elamud, osa 2-3 korruselised. Ehitusmaterjaliks põletustellis. Keraamilised ja pronksist esemed nappide kaunistustega, kuid otstarbeka vormiga.

Kunst ja religioon: looduses suured kontrastid: kõledad kiltmaad ja rohelised orud. Kontrastide seosele rajatud kõik valitsevad usundid: hinduism, budism, džainism – põimuvad omavahel. Kunst religiooni teenistuses. Mütoloogia tohutult fantaasiarikas. Hinduism – keerukas fantaasiaküllane mütoloogia, peajumalad Brahma, Višnu, Šiva, veel jumalaid, pooljumalaid jms. Budism – levis 3. saj. E.m.a. valitses Ašoka, rahuarmastaja, rasked monoliitsed Buddha mälestussambad, tipus budistlike sümbolitega kapiteelid. N: Lõvidega kapiteel India vabariigi vapil. 3. saj. E.m.a. ka stuupade ehitus – poolkerakujulise kupliga kaetud ehitised Buddha mälestuseks. Lasti püstitada 84000 tükki. Kupli tasandatud tipus nelinurkne aedik, millest kõrgub maailma telge sümboliseeriv varras päevavarjukujuliste vormidega, kogu ehitist ümbritseb kiviplokkidest aed, milles on nelja ilmakaarde avanevad väravad, kiviplokid kaetud skulptuuridega. N: reljeef Amaravati stuupalt Lõuna-Indias 2. saj. e.ma., Sanchi stuupa Indias, 1. saj. e.m.a.

Templid: peamiselt vana kunsti mälestusmärgid, meenutavad monumente. Kõige püham seal, kus on jumala kuju, tavaliselt väike ruum, tempel selle ümber suur, paljude ruumidega ehitis. Saalide uksed ühel joonel, viivad pühapaiga suunas. Lage toetavad tihedalt asetatud sambad, muudavad siseruumi hämaraks. Templid kivist, ilma mördita. Avad sillutati suurte kividega, laed kiviplaatidest. Siseruumis vähe kujusid. Välisseinad koosnevad skulptuuride massist. Näiteks: Khajuraho templi skulptuurkaunistusi ~1000 a. kaetud hinduistlike skulptuuridega; Angkor Wati tempel Kambodžas 12. sajand.

Skulptuur: dünaamiline, mänglev, liigutused-žestid mitmekesised. Kehad painduvad, proportsioonidest kinni ei peeta. Inimesed mitme pea ja paljude jäsemetega, ka inimestest-loomadest kombineeritud olendid. Materjal kivi, vahest vask ja pronks. Valitsevaks vormiks reljeef: jutustavat laadi tegelasterohked stseenid, ei rõhutata erinevusi inimese, looma ega jumala vahel, muinasjutu, legendi ja ajaloo segunemine. Tahab rõhutada, et miski ei kao ega lõpe täiesti, vaid kõik kordub.

Vabaskulptuur: kujutava kunsti õitseaeg nn klassikaline periood Guptade dünastia ajal 4.-7. sajand. Tähtsaim motiiv hinduistlikud jumalad. Näiteks: Tantsiva Šiva pronkskuju – tal oli tihti rohkem kui kaks kätt. Loodud kijudel seoseid hellenismiga: rahulik, leebe ja ülev ilme. Näiteks: Mediteeriv Buddha.

Maalikunst: hästi arenenud. Näiteks: Suur bodhistava. Seinamaal Ajanta templis 7. sajand; Kuulsad Ajanta kaljutempli seinamaalid.

Miniatuurmaal: lineaarne käsitlus, voolav, kaunis, veidi stiliseeritud joon, kirkad värvid. Stseenid muinasjuttudest ja rahvaeepostest. Näiteks: Leskkuninganna 18. sajand.