Kambrium

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Kambrium on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ja geokronoloogiline üksus (ajastu). Kambrium vastab ajavahemikule 541–485,4^[1] miljonit aastat tagasi.

Kambrium on paleosoikumi ehk vanaaegkonna ja ka kogu fanerosoikumi vanim ajastu. Kogu kambriumile eelnenud perioodi Maa ajaloos nimetatakse eelkambriumiks.

Kambrium jagatakse neljaks ajastikuks, millele vastavad samanimelised ladestikud.

Kambriumi ajastu settekivimeid on ka Eesti aluspõhjas, nende avamusalaks on kitsas riba Põhja-Eesti klindi jalamil.

Kambriumi avamusala Eestis (kollane)

Sisukord

Kambriumi ladestuRedigeeri

Kambriumi ajastul (570–480 miljonit aastat tagasi) ujutas Eesti põhja- ja kirdeosa üle normaalse soolsusega mereline veekogu, mille piirjooned muutusid korduvalt. Sarnaselt vendiga (Ediacara) iseloomustavad Eestis kambriumi terrigeensed setted, kus erinevalt vendist on vähem rannalähedasele keskkonnale iseloomulikke setteid. Selle põhjuseks on see, et aluskorrakivimid, mis vendis oli kulutusmaterjali allikas, oli kambriumis setetega enamasti kaetud. Kambriumi kihtidest on leitud usse, kõhtjalgseid, peajalgseid, lukuta käsijalgseid, trilobiite, foraminifeere ja akritarhe, kelle kompleksid on aluseks setendite stratigraafilisel liigestamisel. Kambriumis hakkas setete tekkimise protsessis tähtsat osa etendama ka biogeenne faktor. Kambriumi ladestu kihistutest paljanduvad Põhja-Eesti paekaldas, jõeorgudes või savikarjäärides Lontova savi, Lükati aleuroliidi ja savi vahelduvate kihtidega kompleks ning Tiskre hele aleuroliit. Kambriumi ladestu tähtsuseks on tema savid, mida kasutatakse telliste, drenaažitorude ja tsemendi tootmiseks. Lontova veepidemel asuvast ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveelademest ammutatakse kvaliteetset põhjavett ning Häädemeestel ja Värskas ka mineraalvett.

Eesti kambriumi stratigraafiline skeem

Ladestik	Kivimiline koostis avamusel	Paksus
järgnev
Furong	liivakivi, aleuroliit, fosforiit	0...150m
kolmas ladestik	aleuroliit, liivakivi
teine ladestik	aleuroliit
Terre-Neuve	sinisavi aleuroliidiga
eelnev

Ediacara ehk ediakaara

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Ediacara

• Keel
• Jälgi
• Redigeeri

	Aegkond	Ajastu
N	järgnev	järgnev
P R O T E R O S O I K U M
	Neoproterosoikum	Ediacara
		Krüogeen
		Ton
	Mesoproterosoikum	Sten (ajastu)
		Ectas
		Calymm
	Paleoproterosoikum	Stather
		Orosir
		Rhyac
		Sider
N	eelnev

Ediacara on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu). Ediacara vastab ajavahemikule 635–541 miljonit aastat tagasi.

Ediacara on Proterosoikumi noorim ajastu. Ediacarale eelneb Krüogeen ning järgneb Kambrium.

Ediacara avaneb Põhja-Eestis, kaardil kujutatud punase värviga

Varem nimetati Kambriumile eelnevat Proterosoikumi kõige hilisemat osa Vendiks. Sellel terminil pole siiski kunagi Rahvusvahelise Geoloogiaühingu tunnustust olnud. Samuti ei lange kokku Vendi ning Ediacara alumine piir, mistõttu ei saa öelda, et Vend nimetati ümber Ediacaraks.

Ladestu on nime saanud paiga järgi Lõuna-Austraalias.

Sisukord

Evolutsioon Ediakaara ajastulRedigeeri

jäljendkivistis organismist nimega Dickinsonia, kes oli üks tüüpiline Ediakaara hulkrakne esindaja.

Varajane elu Maal oli mikroskoopiline, koosnedes ainuraksetest organismidest ja võimalik, et ka lihtsatest paljurakulistest organismidest. Selline aeg arvatakse olevat kestnud üle 3 miljardi aasta. Kaasaegsete teadmiste järgi toimus esimene keerukamate, hulkraksete organismide teke just Ediakaara ajastul. Tolle ajastu eluvorme tuntakse ainult kivististe, fossiilsete jäljendite järgi, mille nende pehmed kehad jätsid mudasse või tuhka, kuhu nad mattusid. Nad pole suguluses ega sarnane ühegi tänapäeval elava elusorganismiga.^[1] Need esimesed makroskoopilised hulkraksed olid võrreldes Kambriumist alguse saanud organismidega väga algelise ehitusega, enamasti liikumisvõimetud elusolendid, kes kasutasid toitainete omastamiseks valitseva hüpoteesi järgi osmoosi (osmotroofia). Ediakaara fauna, sellisel kujul nagu fossiilid osutavad, suri välja Kambriumi ajastu alguses, mida nimetatakse ka ussimaailmaks. Nii nimetatakse aega kui Ediakaara lõppes ja Kambrium algas. Siis ilmuvad ussid, liikuvad olendid, kes arvatakse olevat olnud Ediakaara ajastu lõpu kihtide iseloomuliku augulise struktuuri põhjustajateks. Samuti oletatakse, et ussimaailm saigi saatuslikuks Ediakaara eluvormidele (üle 50 erineva organismi, leitud ligi 40-st kohast, kõigilt mandritelt peale Antarktika), kes olid kestlikud umbes 30 miljoni aasta jooksul.

Ediacara kivimid EestisRedigeeri

Ediacara kivimeid leidub Eestis väga vähesel määral. Kivimid ei paljandu kuskil. Avamusala (vaata kaarti) on Põhja-Eesti pool- ja väikesaartel, kus Ediacara setted asuvad pinnakate all. Valdavaks kivimiseks koostiseks on purdkivimid.

Kürogeen

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Krüogeen

	Aegkond	Ajastu
N	järgnev	järgnev
P R O T E R O S O I K U M
	Neoproterosoikum	Ediacara
		Krüogeen
		Ton
	Mesoproterosoikum	Sten (ajastu)
		Ectas
		Calymm
	Paleoproterosoikum	Stather
		Orosir
		Rhyac
		Sider
N	eelnev

Krüogeeni ajastu on geoloogiline periood, mis kestis 850–630 miljonit aastat tagasi. Ajastu sisaldas Sturtiani ja Marinoan/Varangian jäätumist, mis on teadaolevalt suurimad jäätumised Maa ajaloost. Krüogeeni ajal jäätusid kõik mandrid, mered ja ookeanid. Ekvaatoril oli jää paksus 10 meetrit. Sellisele totaalsele külmumisele aitas kaasa suurema osa maismaa asumisest lõunapoolusel ning kasvuhoonegaaside vähenemine atmosfääris elutegevuse tagajärjel. Seletamatu on, kuidas suutis Maa väljuda totaalsest külmumisest ning miks elu ei hävinenud. Arvatavasti ekvatoriaalses vöötmes merepind ei olnud kogu aeg jääs või oli seal õhuke läbipaistev jää. Vulkaaniliselt aktiivsemas piirkonnas (analoogselt Islandiga) võisid säilida oaasid. Tõenäolisemalt vulkaanide poolt paisatud CO₂ tõstis kasvuhoonegaaside taseme piisavaks, mille tagajärjel Maa soojenes ning algas uus geoloogiline Ediacara ajastu.

Krüogeeni ajastul eraldus supermandrist Rodina Baltikumi, Amazonase ja Laurentia Laamad.