Tasakaalumajandus

• Tasakaalumajandus (inglise steady-state economy) on majandus, mida iseloomustavad konstantsed rahvaarv, kapitalivarud ja materjali- ja energiavood, nii et inimtegevuse ja keskkonna vahel valitseb tasakaal^[1]. Seejuures võib muutuda sotsiaalne kapital – seega tehakse vahet kasvu (kvantitatiivne) ja arengu (kvalitatiivne) vahel^[1].

Mõiste populariseerijaks peetakse Herman Daly't, kellelt 1971. aastal ilmus artikkel "Toward a steady-state economy"

Naturaalmajandus ehk elatusmajandus

Naturaalmajandus ehk elatusmajandus (inglise keeles natural economics) on majandussüsteem, mille puhul kaubalis-rahalised suhted on kas vähe arenenud või puuduvad üldse. Naturaalmajandus on vanim ja lihtsaim majanduse korraldamise viis. Elamiseks vajalik toodetakse ühe majapidamisüksuse (perekond, kogukond, mõis) piires ning ka tarbitakse selle institutsiooni siseselt. Selle süsteemi puhul paigutatakse ressursse ümber läbi otsese vahetuse või jagamise. Tootja varustab ennast ise kõige tarvilikuga.

Ajalugu 

Naturaalmajanduslik olukord 17. sajandil Saksamaa koloonias Ghanas

Varakeskaeg oli agraarsusel tugineva naturaalmajandusliku majandusüsteemi kasutusajaks. Enamus toodangut ei valminud mitte kauplemiseks, vaid enda tarbeks.Tootmine ja tehnoloogia olid väga algelised, mistõttu toodangu hulk sõltus määravas osas looduslikest tingimustest. Ülejäägi puhul toodang, kas kingiti kellelegi või tehti vahetuskaupa ehk bartertehinguid. Raha praktiliselt puudus ja seetõttu vahetati kaupa kauba vastu. Euroopas oli väärismetalle vähe, siin leidus vaid mõnes piirkondades hõbedat, kuld pea puudus. Tehingud olid enamasti kahepoolsed, kuid osalejaid võis olla ka enam.

Naturaalmajanduse kujunemisel olid määravaks ka sagedased kodusõjad, feodaalide omavahelised kokkupõrked ning teeröövlite rohkus. Need aspektid takistasid kaubanduse arenemist. Samuti kasutati bartertehinguid koloniseerimise perioodil. Näiteks Brasiilia koloniseerimisel kuna pärismaalsete indiaanlaste jaoks oli raha kasutu ning seeläbi ka väärtusetu. Perioodi lõpul hakkasid kujunema võtmetooted, mida kasutati sarnaselt rahaga.

Mõiste kujunemine 

Aristoteles

Pilt aastast 1874. demonstreerib bartertehingut

Vanakreeka filosoof Aristoteles vihjas tihti majanduse naturaalsetele aspektidele ning sotsiaalsusele. Tema sõnul on naturaalmajandust lihtne defineerida läbi vastandamise kaubandusliku majandusega. Naturaalmajandus on vastastikku sõltumatute majapidamiste süsteem, kus üksuse sees toodetakse kõik vajalik. Selline definitsioon kirjeldas mitmeid ajaloolisi süsteeme ja institutsioone. Aristoteles sõnul on Kreeka oikos’es (majapidamises) naturaalseks koosneda meestest, naistets ja orjadest. Lisaks oli Aristoteles veendnunud, et kasumi maksimeerimise printsiip kasvas välja naturaalmajanduslikust barterkauplemisest. Kaupade vahetamine kui tegevus oli Aristoteles jaoks läbini naturaalne. Ta rõhutas tungivalt, et vahetamise taga on soov rahuldada naturaalseid vajadusi, kauplemise taga soov teenida kasumit.

Saksamaa koolkond

Saksamaa koolkonna jaoks sai kapitalismi eelse majandusliku süsteemi määratlemine oluliseks küsimuseks. Enamus ideid ringlesid ümber "naturaalse majanduse", niisiis võeti kasutusele termin Naturalwirtschaft – kirjeldamaks perioodi enne raha kasutuselevõttu. Perioodi all peetakse silmas varakeskaega, kui raha olulisus oli niivõrd väike, et seda võib pea olematuks pidada. See oli majandus, mis oli sõltuv loomulikust vahetusest – bartertehingutest. Sellises majanduses raha ei ole usaldusväärne, ega seetõttu kasutusel. Sellist suhtumist läbistab mitte individualistlik mõttemaailm.

Alexander V. Chayanov

Saksamaal uuriti naturaalmajandust palju, kuid suuresti on selle uurimises rolli mänginud vene majandusteadlane Alexander Chayanov. Tema kirjutas 1925. aastal raamatu talupoeglikust majandusest, mis taasavastati 1960. aastatel. Raamatus selgitab Chayanov, et talupoegliku majanduse puhul ei ole majapidamise eesmärgiks maksimeerida toodangu kasumit, vaid tasakaalustada kasumlikkus kogu majapidamise poolt tehtava töö mahuga. Tootja on samal ajal ka oma toodangu tarbija. Ei ole ühtegi turgu ega hindu, järelikult ei ole võimalik teha ka majanduse analüüsi, sealhulgas jälgida kasumlikkuse optimeerimist.

Charles Perring

Puhta naturaalmajanduse puhul on kogu toodang koha peal toodetud. Kui vahetatakse sisse ka luksuskaupu, on tegemist nõrga naturaalmajandusliku olukorraga. Puhta naturaalmajanduse puhul on tootvad institutsioonid üksteisest isoleeritud. Nõrgas naturaalmajanduslikus olukorras on institutsioonide vahel aktiivne suhtlemine ning kaupade vahetus.

Naturaalmajanduse väljundid tänapäeval 

Kohalik turg Mehhikos

Ökonoomne tarbimine

Tänapäevases ühiskonnas on tihti probleeme ületarbimise ning liigtootmisega. Lahendamaks seda probleemi on mindud tagasi naturaalmajanduse printsiipide juurde. Kasvatatakse nii palju kui on vaja, ressursse ei kasutata liigtootmiseks, maad ei koormata üle. Sellise mõtlemise väljundiks on jätkusuutliku arengu programmid.

Kriisi olukord

Naturaalmajanduse juurde minnakse tagasi kriisiolukordades. Eriti majanduskriisi tingimustest, kus valuuta on muutunud ebastabiilseks. Tulenevalt hüperinflatsioonist või kõrgest deflatsioonist.

Virtuaalne naturaalmajandus

Interneti levikuga seoses on kaubandus sageli kolinud virtuaalmaailma. Inimeste jaoks, kes soovivad midagi üleliigset ära anda või vahetada, on internet ideaalseks platvormiks – potentsiaalseks tehingupartneriks võib olla iga netikasutaja.

Vahetuskaupu lubavate veebilehtede näited:

Swaptree, kus vahetatakse filme, muusikat, raamatuid ja mänge

U-exchange, kus vahetatakse kõike võimalikku

Swapbabygoods, vahetatakse beebidele vajalikke kasutatuid esemeid

Zwaggle, kus vahetatakse beebidele vajalikke esemeid

Bookmooch, kus vahetatakse raamatuid

SwapStyle, kus vahetatakse riideid, aksessuaare, kosmeetikat ja muud sarnast

Homeswapper, kus vahetatakse üürikortereid ja kinnisvara

Naturaalmajandus Eestis Redigeeri

Eesti talupoja majapidamises oli naturaalmajandus 19. sajandini väga oluline. Talupojad kasutasid müügi- ja vahetuskaubaks peamiselt vilja. Lisaks müüdi ja vahetati võid, kanepit, loomanahku, mett, vaha, humalaid, jahisaadusi. Põhiliseks kaubatehinguks oli siiski vahetamine: talupojad viisid linna kaupmehele oma saadusi ja said kaupmehelt vastutasuks endale vajalikke kaupu. Vahetuskaubanduse oli talurahvas jaoks viis olla omavahel kaubandussidemetes. Sisemaa talupojad vahetasid oma vilja või jahu rannikul elavate talupoegade kalade vastu või käsitööga tegelevate talupoegade toodete vastu.

Tänapäeval seisneb naturaalmajandus Eestis pigem omavaheliste kingituste tegemises põllumajandusega tegelevate majapidamiste vahel. Samuti on laialt levinud uus naturaalmajandus ehk naturaalmajanduse tänapäevased väljundid.

Elatusmajandus (inglise subsistence economy) on majandussüsteem, kus inimesed toodavad suurema osa vajalikest toodetest ja teenustest ise.

Elatusmajanduse puhul on pered nii tootjad kui ka tarbijad.

Enamasti tugineb selline majandussüsteem põllundusel.

Elatusmajandustingimustes ei põhine jõukus mitte rahal, vaid loodusvaradel, ja seetõttu tegutsetakse looduskeskkonna taastootmisvõime piires.

Suurem osa maailma vaestest elatub praegu sellisest majandamisviisist.

Kinsey skaala

Kinsey skaala on skaala, millega mõõdetakse inimese seksuaalset sättumust nullist (täielikult heteroseksuaalne) kuueni (täielikult homoseksuaalne). Kinsey aruandes oli veel eraldi hinne aseksuaalsuste jaoks. Aruanne avaldati esmakordselt 1948. aastal Alfred Kinsey, Wardell Pomoroy ja teiste raamatus "Mehe seksuaalne käitumine" ("Sexual Behavior in the Human Male"). See oli ka läbiv teema 1953. aastal järjena ilmunud raamatus "Naise seksuaalne käitumine" ("Sexual Behavior in the Human Female").

Skaalat tutvustades kirjutas Kinsey, et:

„Mehed ei jagune seksuaalsete eelistuste alusel kahte populatsiooni – heteroseksuaalsed ja homoseksuaalsed. Maailma ei saa jagada kitsedeks ja lammastaks. Loodus harva tegeleb diskreetse kategooriatega... Elav maailm on segu kõigist tema aspektidest.

Pannes rõhku jätkuvatele hinnangutele, mis jagavad inimesi hetero- ja homoseksuaalseteks, on mulle tundunud vajalik arendada välja mingit sorti uus klassifikatsioon, mis põhineks suhtelisel homoseksuaalsete ja heteroseksuaalsete kogemuste kogusel või mis vastaks kummalegi kategooriale... Indiviid võib saada erineva hinnangu skaalal oma igal eluperioodil.... Seitsmepunktine skaala kajastab hästi erinevaid seksuaalsuse variatsioone, mis eksisteerivad.“

Skaala on järgmine:

Aste	Kirjeldus
0	Täielikult heteroseksuaalne
1	Peaaegu täielikult heteroseksuaalne, kõigest mõni harv homoseksuaalne kogemus
2	Enamjaolt heteroseksuaalne, kuid rohkem kui juhuslikud homoseksuaalsed kogemused
3	Biseksuaalne, võrdselt nii heteroseksuaalseid kui ka homoseksuaalseid kogemusi
4	Enamjaolt homoseksuaalne, kuid rohkem kui juhuslikud heteroseksuaalsed kogemused
5	Peaaegu täielikult homoseksuaalne, kõigest mõni harv heteroseksuaalne kogemus
6	Täielikult homoseksuaalne
X	Aseksuaalne

Helgi Erilaid (aastani 1966 Helgi Pliess, 1966–73 Helgi Põldroos; 28. VI 1942 Tallinn), ajakirjanik. Lõpetas 1966 Tartu Riikliku Ülikooli. Toimetas 1966–69 Eesti Raadios „Päevakaja” ning 1969–93 Vikerraadios „Keskööprogrammi”, sai selle sarja „Laupäevamosaiik” eest 1988 Eesti NSV Ajakirjanike Liidu aastapreemia. Töötanud aastast 1993 Raadio-2-s, kus pälvis saatesarjade „Koht päikese all” ja „Taevatrepp” eest 1998 Eesti Ajakirjanike Liidu aastapreemia ja hiljem Vikerraadios (saatesarjad „Tähtpäevatund” ja „Aja jälg kivis” ning „Heli jälg ajas“). Avaldanud aastast 1998 nädalalehes Eesti Ekspress rubriiki „Verstapost”.

Eesti Ringhäälingute Liidu aastaauhind Kuldmikrofon (2003).

Valgetähe V klassi teenetemärk (2007).

Ajakirjanikuna on tuntud ka tema abikaasa Tõnis Erilaid (sündinud 1943).

Helgi Erilaid

eesti raadioajakirjanik

Helgi Erilaid (aastani 1966 Helgi Pliess, 1966–1973 Helgi Põldroos; sündinud 28. juunil 1942) on eesti raadioajakirjanik.

Ta lõpetas 1966. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajakirjanduse alal.

Tunnustus

• 1988 Eesti NSV Ajakirjanike Liidu aastapreemia
• 1998 Eesti Ajakirjanike Liidu aastapreemia
• 2003 Kuldmikrofon töö eest raadio muutmisel intiimseks meediumiks (eeskätt "Keskööprogrammides")
• 2007 Valgetähe V klassi teenetemärk

Isiklikku

Helgi Erilaid on olnud abielus Enn Põldroosiga ja on praegu abielus Tõnis Erilaiuga. Tal on poeg Ekke-Kristian Erilaid.

David Vseviov

Eesti ajaloolane ja pedagoog

David Vseviov (sündinud 27. mail 1949) on juudi päritolu Eesti ajaloolane, kes töötab Eesti Kunstiakadeemias kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis professorina. Teda on nimetatud aasta arvamusliidriks ja üheks Eesti mõjukamaks inimeseks.

David Vseviov
David Vseviov esinemas Balti keti 30. aastapäeval Vabaduse väljakul Foto: Ave Maria Mõistlik, 23. august 2019
Sündinud	27. mai 1949 (71-aastane)
Alma mater	Tartu Riiklik Ülikool
Haridus	ajalugu ja ajaloopedagoogika
Tunnustus	Loend
Allkiri

David Vseviov (2011)

Vseviov on ajalookandidaat (1977) ja ta on Tallinna Pedagoogikaülikoolis kaitsnud kultuuriajaloo doktori kraadi (2003).

Ta lõpetas aastal 1966 Tallinna 6. Keskkooli ja aastal 1971 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna ajaloolase ja ajalooõpetaja erialal.

Ta on õppinud Tartu Ülikoolis ja töötanud Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis, kus uuris sotsialismiperioodi ajalugu. Ta oli NLKP liige ja Ajaloo Instituudi partorg.

Ta osales 2001 Eesti sotsiaalteadlaste avalikus pöördumises "Kaks Eestit", milles tunti muret Eesti ühiskonna arengu pärast. 

David Vseviov on kogunud tuntust pikkade ajalooalaste referaadisarjadega Eesti Raadio programmides ja rohkete kirjutistega ajakirjanduses. Ta juhib saadet "Müstiline Venemaa".

Isiklikku

Tema poeg Jonatan Vseviov on olnud Kaitseministeeriumi kantsler ja on 2018. aastast Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides. 15. oktoobril 2020 selgus, et Jonatan Vseviovist saab välisministeeriumi kantsler.

Tunnustus

David Vseviov TEDxTartu konverentsil, 2010

• 2001 Valgetähe V klassi teenetemärk
• 2002 Koosmeele auhind
• 2005 Eesti Vabariigi kultuuripreemia (raadiosaadete sarja "Müstiline Venemaa" ja raamatu "Bütsantsi keisrid" eest)
• 2008 Aadu Luukase missioonipreemia
• 2010 Postimehe aasta arvamusliider
• 2016 Kuldmikrofon

Raamatud

• "Nõukogudeaegne Narva. Elanikkonna kujunemine 1944-1970", Tartu: Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon 2001
• "Venemaa - Lähedane ja kauge. Aegade algusest kuni Vassili III-ni" (koos Vladimir Sergejeviga, 2002)
• "Bütsantsi keisrid : valitsejad purpuris", Tallinn: Kunst 2004. ISBN 9949407214
• "Venemaa - Lähedane ja kauge. Suurvürstiriigist tsaaririigiks. Ivan IV" (koos Vladimir Sergejeviga, 2007)
• "Aja vaimud. Kirjutisi 1996–2009", Tallinn: Valgus 2009, 424 lk. ISBN 9789985682364

Tsitaat

"Hirmul baseeruvad ühiskonnad ei saa lubada, et seal kehtiksid reeglid, mille täitmine päästaks hirmust. Sest võimul pole vaja inimesi, kes ei karda. Sellepärast tuli Siberisse saata vahel ka kommuniste ja edutada mittekommuniste, samuti nagu saata Siberisse neid, kes maalisid Leninit, ja edutada neid, kes Leninit kunagi ei maalinud."

Publikatsioone

• "Kas ajalugu tunneb usaldust?" EPL, 31. oktoober 2008
• "Mittekodanikud ja inimesed" EPL, 10. november 2008
• "Aasta on surnud, elagu uus!" EPL, 29. detsember 2008
• "Vajame uusi väärtusi" Postimees, 10. veebruar 2009
• "Emakeelse mõtlemise ülistuseks" Postimees, 14. märts 2009
• "Kriis ja usaldus" EPL, 4. mai 2009
• "Venemaa ja ajalugu" EPL, 18. september 2009
• Nekroloog luhtunud impeeriumile Sirp, 7. mai 2010

2020. aastal tehti temast dokumentaalfilm „Vseviov“.

Fred Jüssi

Fred Jüssi (sündinud 29. jaanuaril 1935 Arubal) on eesti zooloog, loodusfotograaf ja looduse populariseerija.

Fred Jüssi

Elulugu

1953. aastal lõpetas ta Tallinna 20. Keskkooli. Aastal 1958 lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli bioloogia erialal.

Aastatel 1958–1960 töötas Emmastes õpetajana ja 1962–1975 Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumis looduskaitseinspektorina.

Aastail 1976–1989 oli ta Eesti Raadio mittekoosseisuline kaastöötaja. Ta oli Eesti Raadio saatesarjade "Linnuaabits" (1979–1980) ja "Looduse aabits" (1980–1986) autor.

Ta on salvestanud looduse hääli, nii helimaastikke kui ka paljude Eesti lindude, konnade ja muude loomade hääli, avaldanud albumeid ja loodusteemalisi jutustusi ning mõtisklusi loodusest.

Aastal 1980 kirjutas ta alla 40 kirjale.

Teoseid

• "Kajakad kutsuvad" (1966)
• "Merest sündinud" (1972)
• "Eesti linde ja loomi" (1977)
• "Rebasetund" (1977, 1981)
• "Jäälõhkuja" (1986, 2007)
• "Räägi mulle rebasest" (1987, 2006)
• "Sügis", fotoalbum (1995)
• "Eestimaa looduse hääled", CD (1997, 1998)
• "Lahemaa lindude hääli", CD (1997)
• "Eesti laululinde", CD (2001)
• "Ajamustrid" (2003)
• "Maailma mõte" (2005)
• "Linnuaabits" (2007)
• "Ilusal kevadel" (2008)
• "Mister Fred" (koos Urmas Otiga), (2009) SE&JS 2009, ISBN 9789985854914
• "Metsaelu aabits" (2011)
• "Pääsukese Eestimaa 2" (koos Sven Zacekiga) (2014)
• "Vaikuse maastikud. Jred Jüssi mõtteid" (koos Sirje Endrega)(2015)
• "Kivimustrid" (2015)
• "Reisikirju" (2015)
• "Rajamustrid" (2017)

Film "Fred Jüssi. Olemise ilu"

"Fred Jüssi. Olemise ilu" (2020) on Taska Filmi toodetud täispikk film Eesti loodusest ja Fred Jüssist.

Tunnustus

• 1984 – Eesti Eluteaduse Hoidja
• 1989 – Eerik Kumari looduskaitsepreemia
• 1997 – Eesti Taassünni auhind
• 1998 – Valgetähe IV klassi teenetemärk
• 2001 – Kuldmikrofon
• 2006 – Riigivapi III klassi teenetemärk
• 2014 – Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium
• 2017 – Rahvusmõtte auhind
• 2019 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest

Isiklikku

Tema lapsed on Ivar Jüssi, Mart Jüssi ja Mari Jüssi. Tema abikaasa oli Helju Jüssi.

Geokronoloogiline skaala

Geokronoloogiline skaala on ajaskaala, mis jagab geoloogilise aja ehk Maa ajaloo väiksemateks geokronoloogilisteks ning geokronomeetrilisteks üksusteks. Skaala on välja töötatud peamiselt fossiilide leviku uurimise alusel.  

EOON	AEGKOND	AJASTU	AJASTIK	Algus (miljonit aastat tagasi)
.	.	.	.
Fanerosoikum	Kainosoikum Uusaegkond	Kvaternaar	Holotseen	0,0115
			Pleistotseen	2,588
		Neogeen	Pliotseen	5,332
			Miotseen	23,03
		Paleogeen	Oligotseen	33,9 ± 0,1
			Eotseen	55,8 ± 0,2
			Paleotseen	65,5 ± 0,3
	Mesosoikum Keskaegkond	Kriit	Hilis-Kriit	99,6 ± 0,9
			Vara-Kriit	145,5 ± 4,0
		Juura	Hilis-Juura	161,2 ± 4,0
			Kesk-Juura	175,6 ± 2,0
			Vara-Juura	199,6 ± 0,6
		Triias	Hilis-Triias	228,0 ± 2,0
			Kesk-Triias	245,0 ± 1,5
			Vara-Triias	251,0 ± 0,4
	Paleosoikum Vanaaegkond	Perm	Loping	260,4 ± 0,7
			Guadalup	270,6 ± 0,7
			Cisural	299,0 ± 0,8
		Karbon	Pennsylvania	318,1 ± 1,3
			Mississippi	359,2 ± 2,5
		Devon	Hilis-Devon	385,3 ± 2,6
			Kesk-Devon	397,5 ± 2,7
			Vara-Devon	416,0 ± 2,8
		Silur	Přidoli	418,7 ± 2,7
			Ludlow	422,9 ± 2,5
			Wenlock	428,2 ± 2,3
			Llandovery	443,7 ± 1,5
		Ordoviitsium	Hilis-Ordoviitsium	460,9 ± 1,6
			Kesk-Ordoviitsium	471,8 ± 1,6
			Vara-Ordoviitsium	488,3 ± 1,7
		Kambrium	Furong	499
			Kolmas ajastik	510
			Teine ajastik	521
			Terre-Neuve	542,0 ± 1,0
Proterosoikum Agueoon	Neoproterosoikum	Ediacara	–	600
				850
		Krüogeen
		Ton		1000
	Mesoproterosoikum	Sten		1200
		Ectas		1400
		Calymm		1600
	Paleoproterosoikum	Stather		1800
		Orosir		2050
		Rhyac
				2300
		Sider		2500
Arhaikum Ürgeoon	Neoarhaikum	–	–	2800
	Mesoarhaikum			3200
	Paleoarhaikum			3600
	Eoarhaikum			ca 4500

 

Eesti kronostragraafiline skaala

Eesti kronostratigraafiline skaala

Eesti ala pealiskorra kronostrafigraafiline skaala.

Ladestu	Ladestik	Lade	kivimiline koostis avamusel	paksus
Kvaternaar	Holotseen
	Pleistotseen
Setted puuduvad
Devon	Ülemdevon	Daugava	lubjakivi	8+ m
		Dubniki	savi, dolomiit	15 m
		Pļaviņase	dolomiit, lubjakivi	27...32 m
	Keskdevon	Amata	liivakivi, aleuroliit, savi	12...30 m
		Gauja	liivakivi, aleuroliit, savi	78...80 m
		Burtnieki	liivakivi, aleuroliit	61...95 m
		Aruküla	liivakivi, aleuroliit	66...97 m
		Narva	dolomiit, savi, aleuroliit	30...109 m
		Pärnu	liivakivi, aleuroliit, savi, dolomiit	15...47 m
	Alamdevon	Rēzekne	liivakivi, aleuroliit	1...52 m
		Ķemeri	liivakivi, dolomiit	6...8 m
		Tilže	liivakivi, aleuroliit	2...18 m
Silur	Přidoli	Ohessaare	lubjakivi, mergel, dolomiit	kuni 34 m
		Kaugatuma	lubjakivi, mergel	42...86 m
	Ludlow	Kuressaare	lubjakivi, mergel	5...28 m
		Paadla	lubjakivi, dolomiit, mergel	3...28 m
	Wenlock	Rootsiküla	lubjakivi, dolomiit	20...40 m
		Jaagarahu	lubjakivi, mergel, dolomiit	32...145 m
		Jaani	lubjakivi, mergel, lubjakas savi, dolomiit	24...70 m
	Llandovery	Adavere	mergel, savi, lubjakivi, dolomiit	11...56 m
		Raikküla	lubjakivi, dolomiit, mergel	16...176 m
		Juuru	lubjakivi, mergel	20...64 m
Ordoviitsium	Ülemordoviitsium	Porkuni	lubjakivi, dolomiit	4...15 m
		Pirgu	lubjakivi	17...70 m
		Vormsi	lubjakivi	2...22 m
		Nabala	lubjakivi	2...35 m
		Rakvere	lubjakivi	2...28 m
		Oandu	lubjakivi	0...6 m
		Keila	mergel, lubjakivi	3...32 m
		Haljala	lubjakivi	2...14 m
		Kukruse	lubjakivi, kukersiit	4...25 m
	Keskordoviitsium	Uhaku	lubjakivi, mergel	5...25 m
		Lasnamäe	lubjakivi, dolomiit	3...15 m
		Aseri	lubjakivi	0,1...7 m
		Kunda	lubjakivi, lubiliivakivi	0,1...15 m
		Volhovi	lubjakivi, dolomiit	0...21 m
	Alamordoviitsium	Billingeni	glaukoniitaleuroliit	0...1 m
		Hunnebergi	glaukoniitliivakivi, aleuroliit	0,5...2 m
		Varangu	savi, argilliit	4...25 m
		Pakerordi	liivakivi, argilliit	4...25 m
Kambrium	Furong		liivakivi, aleuroliit, fosforiit	0...150m
	Kolmas ladestik		aleuroliit, liivakivi
	Teine ladestik		aleuroliit
	Terre-Neuve		sinisavi aleuroliidiga
Ediacara			liivakivi, aleuroliit, savi	0...123 m
Setted puuduvad
Kristalne aluskord

Manolo Blahnik

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Manolo Blahnik on maailma mõjukaim kingadisainer.

Temast on tehtud ka film pealkirjaga "Manolo: Poiss, Kes Valmistas Kingi Sisalikele" (2017, Prantsusmaa)

Manolo Blahnik - Biograafia

Sarah Jessica Parkeri "Saks ja Linn"-a iseloomu Carrie Bradshaw oli tema prioriteedid selge ühes episoodseerias, kui ta anus röövel: "Sa võid võtta minu Fendi baguette, võite võtta minu ring ja minu kella, kuid ei võta minu Manolo Blahniks." Stiilne, käsitsi meisterdatud ja kallis, Manolo kingad on vara, mida hoida.

Madonna

15. august 1958

Winona Ryder

Ivana Trump

Jennifer Aniston

29. detsember 2000

Horoskoop: Kaljukits



Mõnel on siiamaani meeles tema kujundus, mida Madonna kord kutsus kui "nii hea kui seks" sündis novembris 28, 1942, Santa Cruz de la Palma Hispaania Kanaari saartel. Poeg rikkad vanemad tema Tšehhi isa pere omandis Praha farmaatsiafirma, tema Hispaania ema pere jooksis banaani istandustes, Manolo Blahnik tuli pikk rida jalatsid järel. Nende hulka kuulusid tema ema, kes tegi oma õhtu kingad, kui ta ei ostnud kohandatud disainilahenduste saare maineka kingsepp, Don Cristino.
Young Manolo näitas elegantsi kinga disain, ja oli varsti kaste tema lemmikloomade koerad ja ahvid alguses versioonid tema eksklusiivne
jalatsid. "Ma tegin kingad neile kõigile, välja muslin ja roosa puuvillane lindid," ütleb ta. "Üks koer lamaks selili ja torkas oma käpad minu eest õhku, kui ma vibud kinni sidusin."
Saadetud internaatkool Šveitsis, Manolo läks registreeruda Genfi Ülikooli, kus ta lühidalt lugeda rahvusvahelist õigust enne pealkirja maha Louvre Art School Pariisis õppida etapi
disain. Kolimine Londonisse 1970 võimaldas tal saada suu ukse moemaailmas pärast ta sai teksad ostja Londoni boutique. See oli reisi ajal New York i 1971, et siis USA Vogue toimetaja Diana Vreeland nägi üks tema set-design joonised, ja pärast märkides vapustav jalatsid inimesed visandid, soovitas ta peaks muutma oma valdkonnas.

Võttes mood Doyenne nõu, aastaks 1973 Manolo oli loonud oma boutique, lugedes Bianca Jagger seas tema esimesed kliendid.
Järgnevatel aastakümnetel laienes ta New Yorki, Hongkongi ja Beverly Hillsi, säilitades samal ajal oma Londoni
peakorteri. Nüüd üks kuulsamaid kingseppade maailmas, ta müüb 60000-70000 paari oma loomingut aastas, et truu klientidele nagu Winona Ryder, Ivana Trump, Jennifer Aniston, ja peaaegu iga supermodell maailmas.
Manolo, kes ei reklaami ega näita oma kogusid, ütleb, et ta püüab "kunagi sattuda lõksu suundumusi", eelistades selle asemel säilitada oma tunnuseks valgus, naiselik
välimus. "Minu kingad ei muutu drastiliselt hooajast hooajani," ütleb ta. "Ma arvan, et see on kohutavalt ebaviisakas paluda keegi maksma palju raha paari kingad, ja siis on neid "läbi" järgmisel hooajal. Inimesed ei ole lollid. Nad teavad, mida nad tahavad ja nad peaksid selle saama."
Fännid tema töö, aga ei tohiks oodata, et näha Manolo nimi tahes tooteid, välja arvatud tema kuulus jalatsid, mida ta visandid ja projekteerib
ise. "Ma vihkan neid disainereid, kes hargnevad välja prillide ja kodurõivaste ja teksarõivaste, ja kõik see," nõuab ta. "Ma teen kingi ja mul pole mingit huvi teha midagi muud."

Manuel "Manolo" Blahnik Rodríguez CBE (/ məˈnoʊloʊ ˈblɑːnɪk /; sündinud 27. novembril 1942) on Hispaania moedisainer ja omanimelise tippklassi jalatsibrändi asutaja.

Biograafia

Manolo Blahniku ​​kinga väljapanek

Blahnik sündis Kanaari saartel (Hispaanias) Santa Cruz de la Palmas tšehhi isa ja hispaanlannast ema poolt. Tema isa lahkus 1930. aastatel Prahast, et vältida kasvavat fašismi; tema vanavanemad kadusid 1950. aastatel pärast kommunistide vastutuse võtmist. Tema ema perekonnale kuulus banaanistandus Santa Cruz de la Palma saarelinnas, kus ta kasvas üles koos õe Evangelinaga. Lapsena oli ta koduõppel. Pärast suureks saamist õppis ta Šveitsi internaatkoolis. Hiljem soovisid vanemad, et ta oleks diplomaat, ja kirjutasid ta Genfi ülikooli poliitika ja õiguse erialale. Kuid Blahnik vahetas oma eriala kirjanduse ja arhitektuuri vastu. 1965. aastal omandas ta kraadi ja kolis Pariisi, et õppida kunsti Louvre'i kunstikoolis École des Beaux-Arts ja lavakujunduses, seda kõike töötades vintage rõivapoes. 1969. aastal kolis ta Londonisse, et töötada moebutiigis "Feathers" ostjana ja kirjutas Vogue'i Itaalia meeste versiooni L’Uomo Vogue.

1969. aastal oli Blahnikil võimalus New Yorgis reisides tutvuda U. Vogue'i peatoimetaja Diana Vreelandiga. Seejärel esitas ta Vreelandile oma moe- ja kujundusportfelli, kus naine vaatas talle otse silma ja ütles: "Noormees, tee asju, valmista aksessuaare, tee kingi." Ta imetles tema kingade visandeid ja soovitas tal keskenduda jalatsite kujundamisele. Blahnik järgis tema nõuandeid ja töötas kingade kujundamisel.

Aastal 1971 kutsus Ossie Clark teda looma oma raja näituse jaoks kingi, ta disainis kingi ka teistele Londoni moeloojatele, näiteks Jean Muirile ja Zandra Rhodesele. Alates 1971. aastast müüs Blahnik Zapata jaoks Manolo Blahnik kingi. 2000 naela suuruse laenuga ostis Blahnik omanikult Zapata kingaettevõtte ja avas oma butiigi. 1974. aastal sai Blahnikist teine ​​mees, kes kunagi ilmus U.K. Vogue'i esikaanel (Helmut Bergeri järel).

1977. aastal lõi Blahnik oma esimese Ameerika kollektsiooni. Need müüdi 1978. aastal Bloomingdalese kaudu. Blahnik avas oma esimese butiigi USA-s 1979. aastal.

Manolo Blahniku ​​lipulaev jääb Londoni Chelsea linnaosa Old Church Streetile.

Blahniku ​​butiigid asuvad Londonis, New Yorgis, Genfis, Madridis, Barcelonas, Moskvas, Dubais, Abu Dhabis, Dohas, Hongkongis, Kuala Lumpuris, Soulis, Singapuris, Tokyos ja Taipeis. Bloomingdales (mille jaoks ta lõi oma esimese Ameerika kollektsiooni), Nordstrom, Neiman Marcus, Barneys, Bergdorf Goodman ja Saks Fifth Avenue kannavad tema liini USA-s ja äsja avati Dubai Mallis. Ettevõte on sõlminud kingavarustuse jaemüüja Kurt Geigeriga pikaajalise lepingu Manolo Blahniku ​​butiikide haldamiseks.

2000. aastal käivitas Blahnik koos Neiman Marcusega esimese kaubandusliku virtuaalreaalsuse veebisaiti, kus olid tema kingade 3D-mudelid. Kogu kollektsioon müüdi internetis kolme nädala jooksul läbi.

Blahnik tõsteti 1987. aastal rahvusvahelisse kõige paremini riietatud nimekirja kuulsuste halli. 2007. aastal nimetati Blahnik Briti impeeriumi ordu auülemaks teenuse eest Suurbritannia moetööstusele.

Praegu elab Blahnik Suurbritannias Bathis ja talle anti 2012. aasta juulis Bath Spa Ülikooli aukraad.

Manolo Blahniks, nagu seda kandis telenägu Whitney Port

Varajane areng

Blahniku ​​üheks suurimaks inspiratsiooniks oli tema ema. Ta õppis moeajakirju ja tõlgendas rõivaste uusimat moesuunda. Blahnik ja tema perekond reisisid riideid tellides sageli Pariisi ja Madridi. Tema ema ei olnud alati rahul nende kodulinna kingadega, nii et ta tegi oma. Ta õppis oma käsitöö alused kohalikult Kanaari saarte kingseppalt ja poisikesena armastas Blahnik oma ema vaadata, kui ta ilusaid kingi meisterdas. Ta on pärinud ema armastuse brokaadi- ja satiinakangaste vastu ning jutustanud, kuidas poisslapsena leidis ta kuulsa venelase Pierre Yantorny kingadega täidetud pagasiruumi, mis kõik oli valmistatud siidist, antiikpitsist ja õrna pandlaga trimmitud brokaatidest. Kõik olid kerged, elegantsed ja naiselikud; atribuudid, mille Blahnik hiljem oma kujunduste juurde viis.

Kui Blahnik ülikoolis käis, elas ta tädi ja onu juures. Vahepeal mõjutas tädi sügavalt tema moetaju ja stiili. Ta viimistles oma maitset ja õppis hindama luksuse, kunsti ning õnne ja ilu ilu. Blahnik meenutas, et tema tädi sõnul oli "õnn see, et lasin teha ainsa elegantsema käekoti, mis kunagi tehtud oli, igas värvitoonis".

Manuel "Manolo" Blahnik Rodríguez CBE (/ məˈnoʊloʊ ˈblɑːnɪk /; sündinud 27. novembril 1942) on Hispaania moelooja ja omanimelise tippklassi jalatsibrändi asutaja.

Manolo Blahniku ​​kinga väljapanek

Blahnik sündis Kanaari saartel (Hispaanias) Santa Cruz de la Palmas tšehhi isa ja hispaanlannast ema poolt. Tema isa lahkus 1930. aastatel Prahast, et vältida kasvavat fašismi; tema vanavanemad kadusid 1950. aastatel pärast kommunistide vastutuse võtmist. Tema ema perele kuulus banaanistandik Santa Cruz de la Palma saarelinnas, kus ta kasvas üles koos oma õe Evangelinaga. Lapsena oli ta koduõppel. Pärast suureks saamist õppis ta Šveitsi internaatkoolis. Hiljem soovisid vanemad, et ta oleks diplomaat, ja kirjutasid ta Genfi ülikooli poliitika ja õiguse erialale. Kuid Blahnik vahetas oma eriala kirjanduse ja arhitektuuri vastu. 1965. aastal omandas ta kraadi ja kolis Pariisi, et õppida kunsti Louvre'i kunstikoolis École des Beaux-Arts ja lavakujunduses, töötades samal ajal vintage rõivapoes. 1969. aastal kolis ta Londonisse, et töötada moebutiigis "Feathers" ostjana ja kirjutas Vogue'i Itaalia meeste versiooni L’Uomo Vogue.

1969. aastal oli Blahnikil võimalus New Yorgis reisides tutvuda U. Vogue'i peatoimetaja Diana Vreelandiga. Seejärel esitas ta Vreelandile oma moe- ja kujundusportfelli, kus naine vaatas talle otse silma ja ütles: "Noormees, tee asju, valmista aksessuaare, tee kingi." Ta imetles tema kingade visandeid ja soovitas tal keskenduda jalatsite kujundamisele. Blahnik järgis tema nõuandeid ja töötas kingade kujundamisel.

Aastal 1971 kutsus Ossie Clark teda looma oma raja näituse jaoks kingi, ta disainis kingi ka teistele Londoni moeloojatele, näiteks Jean Muirile ja Zandra Rhodesele. Alates 1971. aastast müüs Blahnik Zapata jaoks Manolo Blahnik kingi. 2000 naela suuruse laenuga ostis Blahnik omanikult Zapata kingaettevõtte ja avas oma butiigi. Aastal 1974 sai Blahnikist teine ​​mees, kes kunagi ilmus U.K. Vogue'i esikaanel (Helmut Bergeri järel). [6] [7]

1977. aastal lõi Blahnik oma esimese Ameerika kollektsiooni. Need müüdi 1978. aastal Bloomingdalese kaudu. Blahnik avas oma esimese butiigi USA-s 1979. aastal.

Manolo Blahniku ​​lipulaev jääb Londoni Chelsea linnaosa Old Church Streetile.

Blahniku ​​butiigid asuvad Londonis, New Yorgis, Genfis, Madridis, Barcelonas, Moskvas, Dubais, Abu Dhabis, Dohas, Hongkongis, Kuala Lumpuris, Soulis, Singapuris, Tokyos ja Taipeis. Bloomingdales (mille jaoks ta lõi oma esimese Ameerika kollektsiooni), Nordstrom, Neiman Marcus, Barneys, Bergdorf Goodman ja Saks Fifth Avenue kannavad tema liini USA-s ja äsja avati Dubai Mallis. Ettevõte on sõlminud kingavarustuse jaemüüja Kurt Geigeriga pikaajalise lepingu Manolo Blahniku ​​butiikide haldamiseks.

2000. aastal käivitas Blahnik koos Neiman Marcusega esimese kaubandusliku virtuaalreaalsuse veebisaiti, kus olid tema kingade 3D-mudelid. Kogu kollektsioon müüdi internetis kolme nädala jooksul läbi.

Blahnik tõsteti 1987. aastal rahvusvahelisse kõige paremini riietatud nimekirja kuulsuste halli. 2007. aastal nimetati Blahnik Briti impeeriumi ordu auülemaks teenuse eest Suurbritannia moetööstusele.

Praegu elab Blahnik Suurbritannias Bathis ja talle anti 2012. aasta juulis Bath Spa Ülikooli aukraad.

Manolo Blahniks, nagu seda kandis telenägu Whitney Port

Varajane areng

Blahniku ​​üheks suurimaks inspiratsiooniks oli tema ema. Ta õppis moeajakirju ja tõlgendas rõivaste uusimat moesuunda. Blahnik ja tema perekond reisisid riideid tellides sageli Pariisi ja Madridi. Tema ema ei olnud alati rahul nende kodulinna kingadega, nii et ta tegi oma. Ta õppis oma käsitöö alused kohalikult Kanaari saarte kingseppalt ja poisikesena armastas Blahnik oma ema vaadata, kui ta ilusaid kingi meisterdas. Ta on pärinud ema armastuse brokaadi- ja satiinakangaste vastu ning jutustanud, kuidas poisslapsena leidis ta kuulsa venelase Pierre Yantorny kingadega täidetud pagasiruumi, mis kõik oli valmistatud siidist, antiikpitsist ja õrna pandlaga trimmitud brokaatidest. Kõik olid kerged, elegantsed ja naiselikud; atribuudid, mille Blahnik hiljem oma kujunduste juurde viis.

Kui Blahnik ülikoolis käis, elas ta tädi ja onu juures. Vahepeal mõjutas tädi sügavalt tema moetaju ja stiili. Ta viimistles oma maitset ja õppis hindama luksuse, kunsti ning õnne ja ilu ilu. Blahnik meenutas, et tema tädi sõnul oli "õnn see, et lasin teha ainsa elegantsema käekoti, mis kunagi tehtud oli, igas värvitoonis".

Kingad

Blahnik ei õppinud kunagi kingsepat ametlikult. Ta õppis oskused kingatehaseid külastades ning mustrilõikurite, tehnikute ja masinaoperaatoritega vesteldes. Alguses kujundas ta meeste jalatseid, kuid leidis kohe, et meeste kingade disain piiras tema kujutlusvõimet ja tal puudus moe element, nii et ta keskendus naise kingadele. Kui peavoolu kingade stiilides domineerisid 1970. aastatel endiselt kohmakad platvormid, taaselustas ta klanitud stilett-kontsa, mis on sellest ajast alates muutunud klassikaks. Samuti ei meeldi talle kiilud ja ta usub kontsade jõusse ja nende poolt pakutavasse seksuaalsusse.

Filmograafia

Blahnik on 2017. aasta dokumentaalfilmi teema: Manolo: Poiss, kes tegi sisalikele kingi, kirjutas ja režissöör Michael Roberts

Autasud ja autasud

Ameerika moedisainerite nõukogu (CFDA) [15]

1987: eriauhind

1990: aasta aksessuaaride disainer

1997: Stiletto

Briti moenõukogu

1999: aasta aksessuaaride disainer

1990: aasta aksessuaaride disainer

Autasud

1998: aasta kingade disainer jalatsiuudistest

2003: aasta kingade disainer jalatsiuudistest

2007 Tema Majesteedi kuninganna Elizabeth II aukandja CBE

2011 SCAD (Savannahi kunsti- ja disainikolledž) Andre Leon Talley elutööpreemia.

2011 jalatsiuudiste elutööpreemia.

2016 Universidad de La Laguna audoktor.

2017. aasta ajakiri Esquire [25] on kõige paremini riietatud mees 25. kohal

2018: Walpole'i ​​Briti luksusaauhindade luksuslegendi auhind 19. novembril

Populaarses kultuuris

See jaotis vajab kontrollimiseks täiendavaid viiteid. Aidake seda artiklit paremaks muuta, lisades usaldusväärsetele allikatele viited. Hankimata materjal võib vaidlustada ja eemaldada.

Leidke allikad: "Manolo Blahnik" - uudised · ajalehed · raamatud · teadlane · JSTOR (jaanuar 2018) (Vaadake, kuidas ja millal see mallisõnum eemaldada)

Filmi "Videviku saagas: Koidu murdmine" esimeses osas kannab Bella Swan oma pulmas Manolo Blahniku ​​"Luik" pumpa.

Telesaate Angel töötajad palusid Manolo Blahnikilt luba nende ettevõtte nime ekraanil kasutamiseks. Seejärel nõudis ettevõte, et tegelased kannaksid tooteid isegi siis, kui jalatseid kaameras ei näidata.

Populaarses kauaaegses telesaates Seks ja linn on Blahnikud tegelase Carrie Bradshaw erilised lemmikud ja seetõttu mainitakse neid sageli. Märkimisväärne episood, mis illustreerib brändi prestiiži, on 3. hooaja teos "Mis ümberringi juhtub", kus Carrie on varjatud. Rünnaku ajal nõuab ründaja, et ta loovutaks oma kingad, nõudes neid brändi nime järgi.

Neile viidatakse Duck Dodgersis mitu korda, kui ilmneb igasugune jalatsiviga, tavaliselt nuriseva fraasiga "Odavad võltsitud Manolo Blahniks".

RuPauli tantsumuusika loo "Click Clack (Make Dat Money)" neljanda salmi lõpus laulab tema albumilt Glamazon drag queen "Supermodell of the World" "My Manolo Blahniks gonna party tonight".

"Weird Al" Yankovici originaalloo "Close, But No Sigar" kolmanda tüdruku kirjelduse ajal viitab ta kaubamärgile, märkides: "Ta kandis vasakul Manolol linti".

Kostüümikunstnik Milena Canonero palus Blahnikil panustada kingad Sofia Coppola Marie Antoinette'i. Film võitis parimate kostüümide Oscari auhinna.

28. septembril 2013 sisaldas Saturday Night Live'i 39. hooaja osa 1 sketši, milles osales Tina Fey ja mis lõbus seltskonnas.

E. L. Jamesi viiskümmend tooni triloogia kolmandas osas on peegelpildis Manolose paariliseks Colorado osariigis Aspenis peetav klubiõhtu.

Manolosid mainitakse Gossip Girlis palju kordi. Georgina Sparks mainib 3. hooaja alguses, et tal on paar ja et Blair saab neid laenata.

Ameerika laulja Jay-Z mainis Manolot oma loos "Bonnie and Clyde" Beyoncé.

Saksa räppar Cro mainis oma loos "Einmal um die Welt" Manolo Blahnikut koos Gucci ja Lacoste'iga.

ABC kättemaksu neljanda hooaja teises osas soovitatakse Emily Thorne'il "vaadata oma [Manolose alla]", kui ta otsib kedagi, kes jälgimisseadme järgi on "otse tema peal".

Mainitud Bollywoodi filmi Aastaõpilane avalaulus "Gulabi Aankhein" koos Jimmy Choo, Stella McCartney, Gucci ja teistega.

Rahvusvaheliselt enimmüüdud romaani The Rosie Project 23. peatükis ütleb Rosie, et "igal ajal, kui vajate meelelahutust, võiksin kasutada paari Manolo Blahniki", ja peategelane sõnast "paar" arvab, et ta peab silmas kingi .

Mainitud American Psycho: The Musicali loos "You Are What You Wear".

Räpparite Nelly Ft. 2003. aasta lugu "Shake Ya Tailfeather". Murphy Lee ja P. Diddy sisaldavad lüürikat "Manolos Ma-ei-ei, ma ei oska öelda".

Jaapani keskkooli teismeliste draamas "Hana Yori Dango" anti naispeaosalisele peo ajal paar Manolo Blahnikut. Stseenis mainiti ütlust: "Tüdrukul peaks olema kena kingad. Sest kingad viivad ta rahulikku ja ilusasse kohta."

Mainitud muusikali Kinky Boots loos "Sex is the Heel" .

Refereeritud räppar hr Bondi miksteibil "Woke Alone".

Viietollised Blahniku stilettod mainisid tädi Lydia en passant Margaret Atwoodi “Testamendi” 20. peatükis.