Tasakaalumajandus
Mõiste populariseerijaks peetakse Herman Daly't, kellelt 1971. aastal ilmus artikkel "Toward a steady-state economy"
Rakutsükkel Mõned rakud meie kehas ei ole jagunemisvõimelised nagu näiteks mõned närvirakud ja punased vererakud. Enamus rakkudest aga kasva...
Mõiste populariseerijaks peetakse Herman Daly't, kellelt 1971. aastal ilmus artikkel "Toward a steady-state economy"
Naturaalmajandus ehk elatusmajandus (inglise keeles natural economics) on majandussüsteem, mille puhul kaubalis-rahalised suhted on kas vähe arenenud või puuduvad üldse. Naturaalmajandus on vanim ja lihtsaim majanduse korraldamise viis. Elamiseks vajalik toodetakse ühe majapidamisüksuse (perekond, kogukond, mõis) piires ning ka tarbitakse selle institutsiooni siseselt. Selle süsteemi puhul paigutatakse ressursse ümber läbi otsese vahetuse või jagamise. Tootja varustab ennast ise kõige tarvilikuga.
Ajalugu
Naturaalmajanduslik olukord 17. sajandil Saksamaa koloonias Ghanas
Varakeskaeg oli agraarsusel tugineva naturaalmajandusliku majandusüsteemi kasutusajaks. Enamus toodangut ei valminud mitte kauplemiseks, vaid enda tarbeks.Tootmine ja tehnoloogia olid väga algelised, mistõttu toodangu hulk sõltus määravas osas looduslikest tingimustest. Ülejäägi puhul toodang, kas kingiti kellelegi või tehti vahetuskaupa ehk bartertehinguid. Raha praktiliselt puudus ja seetõttu vahetati kaupa kauba vastu. Euroopas oli väärismetalle vähe, siin leidus vaid mõnes piirkondades hõbedat, kuld pea puudus. Tehingud olid enamasti kahepoolsed, kuid osalejaid võis olla ka enam.
Naturaalmajanduse kujunemisel olid määravaks ka sagedased kodusõjad, feodaalide omavahelised kokkupõrked ning teeröövlite rohkus. Need aspektid takistasid kaubanduse arenemist. Samuti kasutati bartertehinguid koloniseerimise perioodil. Näiteks Brasiilia koloniseerimisel kuna pärismaalsete indiaanlaste jaoks oli raha kasutu ning seeläbi ka väärtusetu. Perioodi lõpul hakkasid kujunema võtmetooted, mida kasutati sarnaselt rahaga.
Mõiste kujunemine
Aristoteles
Pilt aastast 1874. demonstreerib bartertehingut
Vanakreeka filosoof Aristoteles vihjas tihti majanduse naturaalsetele aspektidele ning sotsiaalsusele. Tema sõnul on naturaalmajandust lihtne defineerida läbi vastandamise kaubandusliku majandusega. Naturaalmajandus on vastastikku sõltumatute majapidamiste süsteem, kus üksuse sees toodetakse kõik vajalik. Selline definitsioon kirjeldas mitmeid ajaloolisi süsteeme ja institutsioone. Aristoteles sõnul on Kreeka oikos’es (majapidamises) naturaalseks koosneda meestest, naistets ja orjadest. Lisaks oli Aristoteles veendnunud, et kasumi maksimeerimise printsiip kasvas välja naturaalmajanduslikust barterkauplemisest. Kaupade vahetamine kui tegevus oli Aristoteles jaoks läbini naturaalne. Ta rõhutas tungivalt, et vahetamise taga on soov rahuldada naturaalseid vajadusi, kauplemise taga soov teenida kasumit.
Saksamaa koolkond
Saksamaa koolkonna jaoks sai kapitalismi eelse majandusliku süsteemi määratlemine oluliseks küsimuseks. Enamus ideid ringlesid ümber "naturaalse majanduse", niisiis võeti kasutusele termin Naturalwirtschaft – kirjeldamaks perioodi enne raha kasutuselevõttu. Perioodi all peetakse silmas varakeskaega, kui raha olulisus oli niivõrd väike, et seda võib pea olematuks pidada. See oli majandus, mis oli sõltuv loomulikust vahetusest – bartertehingutest. Sellises majanduses raha ei ole usaldusväärne, ega seetõttu kasutusel. Sellist suhtumist läbistab mitte individualistlik mõttemaailm.
Alexander V. Chayanov
Saksamaal uuriti naturaalmajandust palju, kuid suuresti on selle uurimises rolli mänginud vene majandusteadlane Alexander Chayanov. Tema kirjutas 1925. aastal raamatu talupoeglikust majandusest, mis taasavastati 1960. aastatel. Raamatus selgitab Chayanov, et talupoegliku majanduse puhul ei ole majapidamise eesmärgiks maksimeerida toodangu kasumit, vaid tasakaalustada kasumlikkus kogu majapidamise poolt tehtava töö mahuga. Tootja on samal ajal ka oma toodangu tarbija. Ei ole ühtegi turgu ega hindu, järelikult ei ole võimalik teha ka majanduse analüüsi, sealhulgas jälgida kasumlikkuse optimeerimist.
Charles Perring
Puhta naturaalmajanduse puhul on kogu toodang koha peal toodetud. Kui vahetatakse sisse ka luksuskaupu, on tegemist nõrga naturaalmajandusliku olukorraga. Puhta naturaalmajanduse puhul on tootvad institutsioonid üksteisest isoleeritud. Nõrgas naturaalmajanduslikus olukorras on institutsioonide vahel aktiivne suhtlemine ning kaupade vahetus.
Naturaalmajanduse väljundid tänapäeval
Kohalik turg Mehhikos
Ökonoomne tarbimine
Tänapäevases ühiskonnas on tihti probleeme ületarbimise ning liigtootmisega. Lahendamaks seda probleemi on mindud tagasi naturaalmajanduse printsiipide juurde. Kasvatatakse nii palju kui on vaja, ressursse ei kasutata liigtootmiseks, maad ei koormata üle. Sellise mõtlemise väljundiks on jätkusuutliku arengu programmid.
Kriisi olukord
Naturaalmajanduse juurde minnakse tagasi kriisiolukordades. Eriti majanduskriisi tingimustest, kus valuuta on muutunud ebastabiilseks. Tulenevalt hüperinflatsioonist või kõrgest deflatsioonist.
Virtuaalne naturaalmajandus
Interneti levikuga seoses on kaubandus sageli kolinud virtuaalmaailma. Inimeste jaoks, kes soovivad midagi üleliigset ära anda või vahetada, on internet ideaalseks platvormiks – potentsiaalseks tehingupartneriks võib olla iga netikasutaja.
Vahetuskaupu lubavate veebilehtede näited:
Swaptree, kus vahetatakse filme, muusikat, raamatuid ja mänge
U-exchange, kus vahetatakse kõike võimalikku
Swapbabygoods, vahetatakse beebidele vajalikke kasutatuid esemeid
Zwaggle, kus vahetatakse beebidele vajalikke esemeid
Bookmooch, kus vahetatakse raamatuid
SwapStyle, kus vahetatakse riideid, aksessuaare, kosmeetikat ja muud sarnast
Homeswapper, kus vahetatakse üürikortereid ja kinnisvara
Naturaalmajandus Eestis Redigeeri
Eesti talupoja majapidamises oli naturaalmajandus 19. sajandini väga oluline. Talupojad kasutasid müügi- ja vahetuskaubaks peamiselt vilja. Lisaks müüdi ja vahetati võid, kanepit, loomanahku, mett, vaha, humalaid, jahisaadusi. Põhiliseks kaubatehinguks oli siiski vahetamine: talupojad viisid linna kaupmehele oma saadusi ja said kaupmehelt vastutasuks endale vajalikke kaupu. Vahetuskaubanduse oli talurahvas jaoks viis olla omavahel kaubandussidemetes. Sisemaa talupojad vahetasid oma vilja või jahu rannikul elavate talupoegade kalade vastu või käsitööga tegelevate talupoegade toodete vastu.
Tänapäeval seisneb naturaalmajandus Eestis pigem omavaheliste kingituste tegemises põllumajandusega tegelevate majapidamiste vahel. Samuti on laialt levinud uus naturaalmajandus ehk naturaalmajanduse tänapäevased väljundid.
Elatusmajandus (inglise subsistence economy) on majandussüsteem, kus inimesed toodavad suurema osa vajalikest toodetest ja teenustest ise.
Elatusmajanduse puhul on pered nii tootjad kui ka tarbijad.
Enamasti tugineb selline majandussüsteem põllundusel.
Elatusmajandustingimustes ei põhine jõukus mitte rahal, vaid loodusvaradel, ja seetõttu tegutsetakse looduskeskkonna taastootmisvõime piires.
Suurem osa maailma vaestest elatub praegu sellisest majandamisviisist.
Kinsey skaala on skaala, millega mõõdetakse inimese seksuaalset sättumust nullist (täielikult heteroseksuaalne) kuueni (täielikult homoseksuaalne). Kinsey aruandes oli veel eraldi hinne aseksuaalsuste jaoks. Aruanne avaldati esmakordselt 1948. aastal Alfred Kinsey, Wardell Pomoroy ja teiste raamatus "Mehe seksuaalne käitumine" ("Sexual Behavior in the Human Male"). See oli ka läbiv teema 1953. aastal järjena ilmunud raamatus "Naise seksuaalne käitumine" ("Sexual Behavior in the Human Female").
Skaalat tutvustades kirjutas Kinsey, et:
„Mehed ei jagune seksuaalsete eelistuste alusel kahte populatsiooni – heteroseksuaalsed ja homoseksuaalsed. Maailma ei saa jagada kitsedeks ja lammastaks. Loodus harva tegeleb diskreetse kategooriatega... Elav maailm on segu kõigist tema aspektidest.
Pannes rõhku jätkuvatele hinnangutele, mis jagavad inimesi hetero- ja homoseksuaalseteks, on mulle tundunud vajalik arendada välja mingit sorti uus klassifikatsioon, mis põhineks suhtelisel homoseksuaalsete ja heteroseksuaalsete kogemuste kogusel või mis vastaks kummalegi kategooriale... Indiviid võib saada erineva hinnangu skaalal oma igal eluperioodil.... Seitsmepunktine skaala kajastab hästi erinevaid seksuaalsuse variatsioone, mis eksisteerivad.“
Skaala on järgmine:
Aste Kirjeldus 0 Täielikult heteroseksuaalne 1 Peaaegu täielikult heteroseksuaalne, kõigest mõni harv homoseksuaalne kogemus 2 Enamjaolt heteroseksuaalne, kuid rohkem kui juhuslikud homoseksuaalsed kogemused 3 Biseksuaalne, võrdselt nii heteroseksuaalseid kui ka homoseksuaalseid kogemusi 4 Enamjaolt homoseksuaalne, kuid rohkem kui juhuslikud heteroseksuaalsed kogemused 5 Peaaegu täielikult homoseksuaalne, kõigest mõni harv heteroseksuaalne kogemus 6 Täielikult homoseksuaalne X Aseksuaalne
Helgi Erilaid (aastani 1966 Helgi Pliess, 1966–73 Helgi Põldroos; 28. VI 1942 Tallinn), ajakirjanik. Lõpetas 1966 Tartu Riikliku Ülikooli. Toimetas 1966–69 Eesti Raadios „Päevakaja” ning 1969–93 Vikerraadios „Keskööprogrammi”, sai selle sarja „Laupäevamosaiik” eest 1988 Eesti NSV Ajakirjanike Liidu aastapreemia. Töötanud aastast 1993 Raadio-2-s, kus pälvis saatesarjade „Koht päikese all” ja „Taevatrepp” eest 1998 Eesti Ajakirjanike Liidu aastapreemia ja hiljem Vikerraadios (saatesarjad „Tähtpäevatund” ja „Aja jälg kivis” ning „Heli jälg ajas“). Avaldanud aastast 1998 nädalalehes Eesti Ekspress rubriiki „Verstapost”.
Eesti Ringhäälingute Liidu aastaauhind Kuldmikrofon (2003).
Valgetähe V klassi teenetemärk (2007).
Ajakirjanikuna on tuntud ka tema abikaasa Tõnis Erilaid (sündinud 1943).
Helgi Erilaid (aastani 1966 Helgi Pliess, 1966–1973 Helgi Põldroos; sündinud 28. juunil 1942) on eesti raadioajakirjanik.
Ta lõpetas 1966. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajakirjanduse alal.
Helgi Erilaid on olnud abielus Enn Põldroosiga ja on praegu abielus Tõnis Erilaiuga. Tal on poeg Ekke-Kristian Erilaid.
David Vseviov (sündinud 27. mail 1949) on juudi päritolu Eesti ajaloolane, kes töötab Eesti Kunstiakadeemias kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis professorina. Teda on nimetatud aasta arvamusliidriks ja üheks Eesti mõjukamaks inimeseks.
David Vseviov | |
---|---|
David Vseviov esinemas Balti keti 30. aastapäeval Vabaduse väljakul Foto: Ave Maria Mõistlik, 23. august 2019 | |
Sündinud | 27. mai 1949 (71-aastane) |
Alma mater | Tartu Riiklik Ülikool |
Haridus | ajalugu ja ajaloopedagoogika |
Tunnustus | Loend |
Allkiri | |
Vseviov on ajalookandidaat (1977) ja ta on Tallinna Pedagoogikaülikoolis kaitsnud kultuuriajaloo doktori kraadi (2003).
Ta lõpetas aastal 1966 Tallinna 6. Keskkooli ja aastal 1971 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna ajaloolase ja ajalooõpetaja erialal.
Ta on õppinud Tartu Ülikoolis ja töötanud Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis, kus uuris sotsialismiperioodi ajalugu. Ta oli NLKP liige ja Ajaloo Instituudi partorg.
Ta osales 2001 Eesti sotsiaalteadlaste avalikus pöördumises "Kaks Eestit", milles tunti muret Eesti ühiskonna arengu pärast.
David Vseviov on kogunud tuntust pikkade ajalooalaste referaadisarjadega Eesti Raadio programmides ja rohkete kirjutistega ajakirjanduses. Ta juhib saadet "Müstiline Venemaa".
Tema poeg Jonatan Vseviov on olnud Kaitseministeeriumi kantsler ja on 2018. aastast Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides. 15. oktoobril 2020 selgus, et Jonatan Vseviovist saab välisministeeriumi kantsler.
"Hirmul baseeruvad ühiskonnad ei saa lubada, et seal kehtiksid reeglid, mille täitmine päästaks hirmust. Sest võimul pole vaja inimesi, kes ei karda. Sellepärast tuli Siberisse saata vahel ka kommuniste ja edutada mittekommuniste, samuti nagu saata Siberisse neid, kes maalisid Leninit, ja edutada neid, kes Leninit kunagi ei maalinud."
Fred Jüssi (sündinud 29. jaanuaril 1935 Arubal) on eesti zooloog, loodusfotograaf ja looduse populariseerija.
1953. aastal lõpetas ta Tallinna 20. Keskkooli. Aastal 1958 lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli bioloogia erialal.
Aastatel 1958–1960 töötas Emmastes õpetajana ja 1962–1975 Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumis looduskaitseinspektorina.
Aastail 1976–1989 oli ta Eesti Raadio mittekoosseisuline kaastöötaja. Ta oli Eesti Raadio saatesarjade "Linnuaabits" (1979–1980) ja "Looduse aabits" (1980–1986) autor.
Ta on salvestanud looduse hääli, nii helimaastikke kui ka paljude Eesti lindude, konnade ja muude loomade hääli, avaldanud albumeid ja loodusteemalisi jutustusi ning mõtisklusi loodusest.
Aastal 1980 kirjutas ta alla 40 kirjale.
"Fred Jüssi. Olemise ilu" (2020) on Taska Filmi toodetud täispikk film Eesti loodusest ja Fred Jüssist.
Tema lapsed on Ivar Jüssi, Mart Jüssi ja Mari Jüssi. Tema abikaasa oli Helju Jüssi.
Geokronoloogiline skaala on ajaskaala, mis jagab geoloogilise aja ehk Maa ajaloo väiksemateks geokronoloogilisteks ning geokronomeetrilisteks üksusteks. Skaala on välja töötatud peamiselt fossiilide leviku uurimise alusel.
Algus (miljonit aastat tagasi) | ||||
. | . | . | . | |
Uusaegkond | 0,0115 | |||
2,588 | ||||
5,332 | ||||
23,03 | ||||
33,9 ± 0,1 | ||||
55,8 ± 0,2 | ||||
65,5 ± 0,3 | ||||
Keskaegkond | 99,6 ± 0,9 | |||
145,5 ± 4,0 | ||||
161,2 ± 4,0 | ||||
175,6 ± 2,0 | ||||
199,6 ± 0,6 | ||||
228,0 ± 2,0 | ||||
245,0 ± 1,5 | ||||
251,0 ± 0,4 | ||||
Vanaaegkond | 260,4 ± 0,7 | |||
270,6 ± 0,7 | ||||
299,0 ± 0,8 | ||||
318,1 ± 1,3 | ||||
359,2 ± 2,5 | ||||
385,3 ± 2,6 | ||||
397,5 ± 2,7 | ||||
416,0 ± 2,8 | ||||
418,7 ± 2,7 | ||||
422,9 ± 2,5 | ||||
428,2 ± 2,3 | ||||
443,7 ± 1,5 | ||||
460,9 ± 1,6 | ||||
471,8 ± 1,6 | ||||
488,3 ± 1,7 | ||||
499 | ||||
510 | ||||
521 | ||||
542,0 ± 1,0 | ||||
Agueoon | – | 600 | ||
850 | ||||
1000 | ||||
1200 | ||||
1400 | ||||
1600 | ||||
1800 | ||||
2050 | ||||
2300 | ||||
2500 | ||||
Ürgeoon | – | – | 2800 | |
3200 | ||||
3600 | ||||
ca 4500 |
Eesti ala pealiskorra kronostrafigraafiline skaala.
Ladestu | Ladestik | Lade | kivimiline koostis avamusel | paksus |
---|---|---|---|---|
Kvaternaar | Holotseen | |||
Pleistotseen | ||||
Setted puuduvad | ||||
Devon | Ülemdevon | Daugava | lubjakivi | 8+ m |
Dubniki | savi, dolomiit | 15 m | ||
Pļaviņase | dolomiit, lubjakivi | 27...32 m | ||
Keskdevon | Amata | liivakivi, aleuroliit, savi | 12...30 m | |
Gauja | liivakivi, aleuroliit, savi | 78...80 m | ||
Burtnieki | liivakivi, aleuroliit | 61...95 m | ||
Aruküla | liivakivi, aleuroliit | 66...97 m | ||
Narva | dolomiit, savi, aleuroliit | 30...109 m | ||
Pärnu | liivakivi, aleuroliit, savi, dolomiit | 15...47 m | ||
Alamdevon | Rēzekne | liivakivi, aleuroliit | 1...52 m | |
Ķemeri | liivakivi, dolomiit | 6...8 m | ||
Tilže | liivakivi, aleuroliit | 2...18 m | ||
Silur | Přidoli | Ohessaare | lubjakivi, mergel, dolomiit | kuni 34 m |
Kaugatuma | lubjakivi, mergel | 42...86 m | ||
Ludlow | Kuressaare | lubjakivi, mergel | 5...28 m | |
Paadla | lubjakivi, dolomiit, mergel | 3...28 m | ||
Wenlock | Rootsiküla | lubjakivi, dolomiit | 20...40 m | |
Jaagarahu | lubjakivi, mergel, dolomiit | 32...145 m | ||
Jaani | lubjakivi, mergel, lubjakas savi, dolomiit | 24...70 m | ||
Llandovery | Adavere | mergel, savi, lubjakivi, dolomiit | 11...56 m | |
Raikküla | lubjakivi, dolomiit, mergel | 16...176 m | ||
Juuru | lubjakivi, mergel | 20...64 m | ||
Ordoviitsium | Ülemordoviitsium | Porkuni | lubjakivi, dolomiit | 4...15 m |
Pirgu | lubjakivi | 17...70 m | ||
Vormsi | lubjakivi | 2...22 m | ||
Nabala | lubjakivi | 2...35 m | ||
Rakvere | lubjakivi | 2...28 m | ||
Oandu | lubjakivi | 0...6 m | ||
Keila | mergel, lubjakivi | 3...32 m | ||
Haljala | lubjakivi | 2...14 m | ||
Kukruse | lubjakivi, kukersiit | 4...25 m | ||
Keskordoviitsium | Uhaku | lubjakivi, mergel | 5...25 m | |
Lasnamäe | lubjakivi, dolomiit | 3...15 m | ||
Aseri | lubjakivi | 0,1...7 m | ||
Kunda | lubjakivi, lubiliivakivi | 0,1...15 m | ||
Volhovi | lubjakivi, dolomiit | 0...21 m | ||
Alamordoviitsium | Billingeni | glaukoniitaleuroliit | 0...1 m | |
Hunnebergi | glaukoniitliivakivi, aleuroliit | 0,5...2 m | ||
Varangu | savi, argilliit | 4...25 m | ||
Pakerordi | liivakivi, argilliit | 4...25 m | ||
Kambrium | Furong | liivakivi, aleuroliit, fosforiit | 0...150m | |
Kolmas ladestik | aleuroliit, liivakivi | |||
Teine ladestik | aleuroliit | |||
Terre-Neuve | sinisavi aleuroliidiga | |||
Ediacara | liivakivi, aleuroliit, savi | 0...123 m | ||
Setted puuduvad | ||||
Kristalne aluskord |
Sarah Jessica Parkeri "Saks ja Linn"-a iseloomu Carrie Bradshaw oli tema prioriteedid selge ühes episoodseerias, kui ta anus röövel: "Sa võid võtta minu Fendi baguette, võite võtta minu ring ja minu kella, kuid ei võta minu Manolo Blahniks." Stiilne, käsitsi meisterdatud ja kallis, Manolo kingad on vara, mida hoida.