Ebaõnnestumistest

Kool surub peale, et ebaõnnestumine on halb. Kuid see kõik on vale. Selleks, et edukaks saada tulebki ebaõnnestuda ja sellest õppida (tehes õigeid valikuid). Kõige edukamad (kaasa arvatud rahaliselt) ongi just need inimesed, kes on julgenud eksida. Nad on teinud seda palju kordi, lausa lugematu arv kordi. Nad on tõenäoliselt kõige rohkem eksinud inimesed maailmas. 

Ilma ebaõnnestumisteta ei saa olla mingit edu. Kõige edukamad on need, kes on kõige rohkem proovinud ja eksinud, kuid nad ei ole alla andnud. Ebaõnnestumised on kõige parem õppimisvõimalus. Ebaõnnestumisi ei tohi karta. Tuleb lihtsalt nendest õppida ja uuesti proovida. Niimoodi kogu aeg. Natukene muuta ja siis uuesti proovida. Kui ei proovi, siis ei saa sa ka kunagi teada, kuidas sul oleks läinud. Pidevalt tuleb natukene parandada ja uuesti proovida. Ja kui sa leiad, et see sulle ei sobi, on liiga raske ja/või sa ei saa sellega hakkama, siis tea, et sa vähemalt üritasid, proovisid. Nüüd sa vähemalt tead, et seda sa ei taha/saa teha.

Kuid ükskord nendel kõige edukamatel inimestel vedas. Just siis, kui „tavainimesed“ olid juba alla andnud, proovisid nad uuesti. Ja see õnnestus. Seepeale nad täiustasid seda, küsisid sellele patendi, ning hakkasid seda müüma. Ning said rikkaks. Täiesti tühja koha pealt. Ja edukaks. Võib-olla ka õnnelikuks. Ning tegid seda, mida nad soovisid. 

Kuidas selline elu tundub. Võib-olla suudan mina sama, ja ka sina, armas lugeja. Kindlasti suudame. Lihtsalt tuleb ennast kokku võtta. Pole vahet, milline on sinu hariduslik tase või muud isiksuseomadused. Me lähme ja teeme selle ära. Nüüd ja praegu. Ei karda, ei anna alla ja ei karda ebaõnnestumisi, sest ainult nii saame me teada, milleks me tegelikult võimelised oleme. 

Ainult meie loome enda tuleviku ja oleviku. Katsetame enda piire ja „hüppame pea ees tundmatusse“. See on ainus viis teada saada, kes me oleme, mis meile meeldib teha ja kuidas seda on kõige parem teha. 

Kuid selleks tuleb tegeleda võimalikult paljude erinevate asjadega. Et hiljem saaks selle, mis mulle ei meeldi, kõrvale jätta. Ja liikuda edasi ainult meeldivate tegevustega. Koguda meeldivate tegevuste kohta teadmisi ning pidevalt ennast huvialade koha pealt täiendada. Kuid samas ka (vähemalt natukene) kahelda leitud info õigsuses. Ainult nii saab luua midagi täiesti uut ja originaalset.

Nii, et ...

Hakkame tegutsema parema tuleviku nimel. 

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Etta James

Etta James

Etta James (kodanikunimega Jamesetta Hawkins; 25. jaanuar 1938 – 20. jaanuar 2012 Riverside, California) oli ameerika bluusi, souli, rhythm and blues'i, rock'n'roll'i, gospeli ja džässlaulja.

Suurema tuntuse saavutas kaveritega Mack Gordoni ja Harry Warreni lauludest "At Last" ja "I'd Rather Go Blind".

Ta põdes leukeemiat ning pidi 2011. aasta jõulud vastu võtma haiglas. Haiglast kirjutati ta välja 5. jaanuaril. Jamesetta Hawkins suri 20. jaanuaril 2012 USA California osariigi Riverside'is.

Ameerika laulja

Etta James
Jamesi esinemine Prantsusmaal 1990. aasta juulis
Taustainfo
Sünninimi	Jamesetta Hawkins
Sündinud	(1938-01-25)25. jaanuar 1938 Los Angeles, California, Ameerika Ühendriigid
Surnud	20. jaanuar 2012(2012-01-20) (73-aastasena) Riverside, California, Ameerika Ühendriigid
Žanrid	Blues R&B soul gospel džäss rock 'n roll
Töökoht	Laulja
Instruments	hääl
Tööaastad	1954–2012
Plaadifirmad	Modern Chess MCA Argo Crown Cadet Island PolyGram Private RCA RCA Victor Elektra Virgin EMI Verve Forecast Universal Ace Records Blues Interaction, Inc.
Koostööd	Harvey Fuqua Johnny Otis Sugar Pie DeSanto

Jamesetta Hawkins, tuntud kui Etta James (25. jaanuar 1938 - 20. jaanuar 2012) oli Ameerika laulja, kes esines erinevates žanrites, sealhulgas blues, R&B, soul, rock and roll, jazz ja gospel. Oma karjääri alustades 1954. aastal saavutas ta kuulsuse selliste hittidega nagu "The Wallflower", "Viimaks", "Räägi emale", "Midagi on mul kinni hoida" ja "Ma tahaksin pigem pimedaks minna". Enne 1980. aastate lõpul plaadiga Seven Year Itch muusikalise tagasituleku tegemist oli ta silmitsi mitmete isiklike probleemidega, sealhulgas heroiinisõltuvuse, raske füüsilise väärkohtlemise ja vangistamisega.

Jamesi võimas, sügav, mullane hääl ületas lõhe rütmi ja bluusi ning rock and roll vahel. Ta võitis kuus Grammy auhinda ja 17 bluusimuusika auhinda. Ta kutsuti üles Rock and Roll kuulsuste halli 1993. aastal, Grammy kuulsuste halli 1999. aastal ja Bluesi kuulsuste halli 2001. aastal. Ajakiri Rolling Stone paigutas James kõigi aegade 100 suurima laulja nimekirja James number 22; Samuti oli ta kõigi aegade 100 suurima artisti nimekirjas 62 kohal.

Elu ja karjäär

1938–1959: lapsepõlv ja karjääri algus

Hawkins sündis 25. jaanuaril 1938 Californias Los Angeleses Dorothy Hawkinsile, kes oli sel ajal 14-aastane. Ehkki tema isa pole kunagi tuvastatud, spekuleeris James, et ta oli basseinimängija Rudolf "Minnesota Fats" Wanderone tütar, kellega ta kohtus põgusalt 1987. aastal. Tema ema puudus sageli Wattsi korterist, pidades suhteid erinevate meestega. James elas koos terve rea kasuvanematega, eriti "Sarge" ja "Mama" Lu. James nimetas oma ema "saladuse daamiks".

James sai oma esimese professionaalse häälekoolituse viieaastaselt James Earle Hinesilt, kes oli Edesi koori muusikaline juht Los Angelese Lõuna-Keskuse Pauluse Baptisti kirikus. Tema eestkoste all kannatas naine oma kujunemisaastail kehalist väärkohtlemist, kuna juhendaja torkas teda sageli rinnale, samal ajal kui ta laulis, et sundida oma häält soolestikust tulema. Selle tulemusel arenes ta oma vanuse lapse jaoks ebaharilikult tugev hääl.

Sarge, nagu ka koori muusikaline juht, oli ka vägivaldne. Kodus purjus pokkerimängude ajal äratas ta Jamesi varajastel hommikutundidel ja sundis teda peksmisega oma sõpradele laulma. Naise, isa käest saadud trauma, mis sundis teda nendes alandavates oludes laulma, põhjustas talle raskusi tellitava laulmisega kogu karjääri vältel.

1950 suri ema Lu ja Jamesi bioloogiline ema viis ta San Francisco Fillmore'i rajooni. Paari aasta jooksul hakkas ta doo-wopi kuulama ja teda innustati moodustama tütarlaste rühmitus Creolettes (liikmete heledanahaliste jume tõttu).

14-aastaselt kohtus ta muusik Johnny Otis'iga. Lood sellest, kuidas nad kohtusid, on erinevad. Otise versioonis jõudis naine pärast ühte tema esinemist linnas tema hotelli ja veenis teda teda kuulama. Teine lugu oli see, et Otis märkas Los Angelese ööklubis esinevaid Creolettesi ja otsis neid üles salvestama oma "vastuslaul" Hank Ballardi teosele "Work with Me, Annie".

Otis võttis grupi oma tiiva alla, aidates neil alla kirjutada ajalehele Modern Records ja muutes oma nime kreolettidest Peaches'iks. Ta andis lauljale ka oma lavanime, kandes Jamesetta üle Etta Jamesiks. James salvestas versiooni, mille jaoks ta kaasautorina tunnustati, 1954. aastal ja plaat ilmus 1955. aasta alguses filmi "Dance with Me, Henry" all. Laulu algne pealkiri oli "Rulli minuga, Henry", kuid seda muudeti tsensuuri vältimiseks värvitust pealkirja tõttu (rull viitab seksuaalsele tegevusele). Sama aasta veebruaris jõudis laul kuumade rütmide ja bluusilugude edetabelis esikohale. Selle esialgse edu andis rühmale Little Richard oma riiklikul ringreisil.

Sel ajal kui James Richardiga tuuritas, salvestas poplaulja Georgia Gibbs Jamesi laulust versiooni, mis ilmus pealkirja all "The Wallflower" ja millest sai crossoveri hitt, jõudes Billboard Hot 100-s esikohale, mis Jamesit vihastas. Pärast Peachesist lahkumist oli Jamesil veel üks R&B hitt "Good Rockin 'Daddy" saatel, kuid ta oli hädas järelmeetmetega. Kui tema lepingut Moderniga pikendati 1960. aastal, sõlmis ta lepingu Chess Records'iga. Vahetult pärast seda oli ta suhetes laulja Harvey Fuquaga, kes on doo-wop grupi Moonglow asutaja.

Muusik Bobby Murray reisis koos Jamesiga üle 20 aasta. Ta kirjutas, et James oli oma esimese singli, kui ta oli 15-aastane, ja läks B. B. Kingiga ühtlaselt, kui ta oli 16-aastane. James uskus, et Kingi hitt-singel "Sweet Sixteen" oli tema kohta. 1955. aasta alguses jagasid ta koos pürgiv laulja, 19-aastane Elvis Presley, kes oli siis Sun Studios plaadifirma, ja Kingi innukas fänn, arvet suures klubis Memphise lähedal. Oma autobiograafias märkis ta, kui muljet avaldas talle noore laulja kombe. Ta meenutas ka seda, kui õnnelikuks ta aastaid tagasi tegi, kui naine sai teada, et Presley kolis tema lähedase sõbra Jackie Wilsoni madalama kvaliteediga taastusravikohast sobivamasse rajatisse ja maksis tema enda sõnul kõik kulud. Presley suri aasta hiljem. Wilson elas veel kümme aastat tema jaoks leitud hooldekeskuses Presley.

1960–1978: male ja Warneri vendade aastad

Duett koos Harvey Fuquaga salvestas James Chessi loodud plaadifirma Argo Records (hiljem muudeti uueks nimeks Cadet Records). Tema esimesed singlid Fuquaga olid "Kui ma ei saa sind" ja "Lusikas". Tema esimene soolohitt oli doo-wop-stiilis rütmi- ja bluusilugu "All I Could Do Not Cry", mis oli R&B teine ​​number. Chess Recordsi kaasasutaja Leonard Chess kujutas Jamesit klassikalise ballaadistilisti rollis, kellel oli potentsiaal popmuusika edetabelitesse ületada ning ümbritseti lauljatar peagi viiulite ja muude keelpillidega. Esimene Jamesi salvestatud keelpillidega koormatud ballaad oli 1960. aasta mais valminud "My Dearest Darling", mis jõudis tippu R & B edetabeli esiviisikus. James laulis oma plaadikaaslase Chuck Berry taustalauluks filmis "Back in the USA".

Tema debüütalbum “At Last!” Ilmus 1960. aasta lõpus ja oli tuntud oma mitmekesise muusikavaliku poolest, alates džässistandarditest kuni bluusini kuni doo-wopi ja rütmi ning bluusini (R&B). Plaadil olid tulevased klassikad "Ma lihtsalt tahan sind armastada" ja "Pühapäevane armastus". 1961. aasta alguses andis James välja selle, mis pidi saama tema allkirjalauluks "Lõpuks", mis jõudis R&B edetabelis teisele kohale ja Billboard Hot 100 number 47-le. Ehkki plaat ei olnud nii edukas, kui oodata võis, on tema üleviimine muutunud laulu tuntuim versioon. James järgnes sellele looga "Trust in Me", mis sisaldas ka keelpille. Samal aastal hiljem andis James välja teise stuudioalbumi "The Second Time Around". Album võttis sama suuna, mis tema esimene, hõlmates džässi ja popi standardeid ning koos keelpillidega paljudele lugudele. See koostas kaks hitt-singlit, "Fool That I Am" ja "Don't Cry Baby".

James hakkas järgmisel aastal oma muusikasse lisama gospel-elemente, vabastades albumi "Something's Got A Hold On Me", mis jõudis R&B edetabeli tippu number 4 ja oli 40 parima pophiti hulka. Sellele edule järgnes kiiresti "Peata pulm", mis jõudis R&B edetabelis kuuendale kohale ja sisaldas ka evangeeliumi elemente. 1963. aastal oli ta veel üks suurem hitt koos "Pushoveriga" ja andis välja live-albumi Etta James Rocks the House, mis on lindistatud New Era klubis Nashville'is, Tennessee. Pärast paariaastaseid väiksemaid tabamusi hakkas Jamesi karjäär kannatama pärast 1965. aastat. Pärast eraldatuse perioodi naasis ta 1967. aastal lindistamisele ja tõusis taas üles jõuliste R&B numbritega tänu oma lindistamisele legendaarses FAME stuudios Muscle Shoalsis, Alabamas. . Need sessioonid andsid tema tagasituleku Clarence Carteri kaasautori "Tell Mama", mis jõudis R & B-numbri kümneni ja kahekümne kolme popini. Samal aastal ilmus ka samanimeline album, mis sisaldas Otis Reddingi "Turvalisust". "Tell Mama" B-külg oli "Ma tahaksin pigem minna pimedaks", mis sai bluusiklassikaks ja mille on salvestanud paljud teised artistid. Oma autobiograafias Rage to Survive kirjutas ta, et kuulis tema sõbra Ellingtoni "Fugi" Jordani laulu, kui ta teda vanglas külastas. Tema konto kohaselt kirjutas ta ülejäänud laulu koos Jordaniga, kuid maksupõhjustel andis ta laulukirjutamise krediidi tolleaegsele elukaaslasele Billy Fosterile.

Pärast seda edu sai Jamesist nõudlik kontsertesineja, ehkki ta ei jõudnud enam kunagi 1960. aastate alguse keskpaigani. Tema plaatide edetabelit jätkati R&B Top 40-s 1970. aastate alguses, koos selliste singlitega nagu "Losers Weepers" (1970) ja "I Found a Love" (1972). Ehkki James jätkas male plaadistamist, laastas teda Leonard Chessi surm 1969. aastal. James julges rokki ja funki avaldada oma nimega album 1973. aastal, lavastuse tegi kuulus rokiprodutsent Gabriel Mekler, kes oli tegi koostööd Steppenwolfi ja Janis Jopliniga, kes olid imetlenud Jamesi ja kajastanud kontserdil lugu "Ütle Mamale". Album, mis on tuntud oma muusikastiilide segu poolest, kandideeris Grammy auhinnale. Album ei tootnud suuremaid hitte; samuti ei järgnenud 1974. aastal järeltulevad filmid "Come a Little Closer", kuigi nagu ka Etta James enne seda, pälvis album ka kriitika osaliseks. James jätkas Chessis (nüüd kuulub kõigile Platinum Recordsile) plaate, vabastades veel ühe albumi 1976. aastal, Etta on Betta Than Evvah! Tema 1978. aasta album Deep in the Night, mille produtseeris Jerry Wexler Warner Brosi jaoks, hõlmas oma repertuaari rohkemat rokipõhist muusikat. Samal aastal oli James Rolling Stonesi avamäng ja esines Montreux jazzifestivalil. Pärast seda lühikest edu lahkus ta Chess Recordsist ja ei registreerinud veel kümme aastat, kui oli hädas narkomaania ja alkoholismiga.

1984–2012: hiline karjäär

Ehkki ta jätkas esinemist, oli Jamesist kuni 1984. aastani vähe kuulda, kui ta võttis ühendust David Wolperiga ja palus esineda 1984. aasta suveolümpiamängude avatseremoonial, kus ta laulis "Kui pühakud lähevad marssima". 1987. aastal esitas ta koos Chuck Berryga dokumentaalfilmis Hail! Rüü! Rock 'n' Roll.

Aastal 1989 sõlmis ta lepingu Island Recordsiga ja andis My Gunsile välja albumid Seven Year Itch ja Stickin ', mõlemad produtseeris Barry Beckett ja salvestas FAME Studios. Samuti filmiti James 1989. aastal Los Angelese Wilterni teatris kontserdil koos Joe Walshi ja Albert Collinsiga filmi Jazzvisions: Jump the Blues Away jaoks. Paljud taustamuusikud olid Los Angelese tipptasemel mängijad: Rick Rosas (bass), Michael Huey (trummid), Ed Sanford (Hammond B3 orel), Kip Noble (klaver) ja Josh Sklair, tema kauaaegne kitarrimängija.

James osales räpp-laulja Def Jefiga laulul "Droppin 'Rhymes on Drums", mis segas Jamesi jazz-vokaali hip-hopiga. 1992. aastal lindistas ta albumi „Õige aeg“, mille produtseeris Jerry Wexler Elektra Recordsile. Ta kutsuti 1992. aastal Rock and Roll'i kuulsuste halli.

James sõlmis eraettevõttega Music Music Records 1993. aastal ja lindistas Billie Holiday austusavalduse albumi Mystery Lady: Songs of Billie Holiday. Album püstitas trendi kaasata Jamesi muusikasse rohkem jazzielemente. Album võitis Jamesil oma esimese Grammy auhinna, parima naisjazz-vokaalse esituse eest 1994. aastal. 1995. aastal avaldati tema autobiograafia A Rage to Survive, mille autorid olid koos David Ritziga. Samuti 1995. aastal lindistas ta albumi Time After Time. Jõuluplaat Etta James Christmas ilmus 1998. aastal.

1990ndate keskpaigaks oli Jamesi varasemat klassikalist muusikat reklaamides kasutatud, sealhulgas "Ma lihtsalt tahan sind armastada". Pärast seda, kui katkend laulust kajastati Ühendkuningriigis asuvas Diet Coke'i reklaamikampaanias, jõudis see 1996. aastal Suurbritannia edetabelite esikümnesse.

1998. aastaks, pärast Life, Love & the Bluesi väljaandmist, oli ta muusikuteks lisanud oma pojad Donto ja Sametto vastavalt trummidele ja bassidele. Nad jätkasid osana tema tuuribändist. Ta jätkas plaadifirma Private Music salvestamist, mis andis 2000. aastal välja bluusialbumi Matriarch of the Blues, millel naasis oma R & B juurte juurde; Rolling Stone nimetas seda kui "kindlat tagasitulekut juurte juurde", kinnitades veel, et selle albumiga ta "taastub oma troonilt ja trotsib kedagi, et ta selle ära lüüaks". 2001. aastal kutsuti ta bluusi kuulsuste saali ja Rockabilly kuulsuste saali - viimasesse panuse eest nii rock and roll kui ka rockabilly arengus. 2003. aastal pälvis ta Grammy elutööpreemia. Oma 2004. aasta väljaandel Blue Gardenia naasis ta jazzistiili juurde. Tema 2005. aastal ilmunud eramuusika lõppalbum „Let's Roll“ võitis Grammy auhinna parima kaasaegse bluesialbumi eest.

2004. aastal kuulutas ajakiri Rolling Stone tema numbri 62 kõigi aegade 100 suurima artisti nimekirja.

James 2006. aastal Common Ground Festivalil, Lansingus, Michigani osariigis

James esines maailma tipp-džässifestivalidel, näiteks Montreux Jazz Festivalil 1977., 1989, 1990 ja 1993. Ta esines üheksa korda legendaarsel Monterey Jazzifestivalil ja viis korda San Francisco Jazzifestivalil. Ta esines Playboy džässifestivalil aastatel 1990, 1997, 2004 ja 2007. Ta esines New Orleansi džässi- ja pärandifestivalil aastatel 2006, 2009 ja 2012. Samuti esines ta sageli vabadel suvekunstifestivalidel kogu Ameerika Ühendriikides.

2008. aastal kujutas Cadillac Records oma filmis Beyoncé Knowles Jamesi, oma väljamõeldud Chess Recordsi konto kasutajana, väites, et James oli seda plaadifirmaga kasutanud juba 18 aastat ning kuidas plaadi asutaja ja produtsent Leonard Chess aitas Jamesil ja teistel karjääri luua ja edukaks saada. Film kujutas tema pophiti "At Last" valmimist. James ütles hiljem, et tema varasemad kriitilised märkused Knowlesi kohta, et nad ei kutsunud teda  Barack Obama ametisse nimetamisel laulu "At Last" laulma, oli mõeldud naljana ja see tulenes sellest, et ta sai haiget, et teda ennast ei kutsutud oma laulu laulma. Hiljem teatati, et Alzheimeri tõbi ja "uimastitest põhjustatud dementsus" olid aidanud kaasa tema negatiivsetele kommentaaridele Knowles'i kohta.

2009. aasta aprillis, 71-aastaselt, näitas James oma viimast teleesinemist, esinedes lauluga "At Last" saates "Tantsud tähtedega". 2009. aasta mais pälvis ta bluusifondilt Soul / Bluesi aasta naisartisti auhinna, üheksandat korda võitis ta auhinna. Ta jätkas ringreisi, kuid aastaks 2010 pidi kontsertide kuupäevad tervisliku seisundi järk-järgulise halvenemise tõttu tühistama pärast seda, kui selgus, et ta põeb dementsust ja leukeemiat. 2011. aasta novembris andis James välja oma viimase albumi "The Dreamer", mille avaldamine pälvis kriitikat. Ta teatas, et sellest saab tema viimane album. Tema jätkuv aktuaalsus kinnitati 2011. aastal, kui hiline Rootsi DJ Avicii saavutas märkimisväärse edetabeli edu looga "Levels", mis proovis tema 1962. aasta laulu "Midagi on mul kinni hoida". Sama proovi kasutas idaranniku räppar Flo Rida oma 2011. aasta hitt-singlis "Good Feeling". Mõlemad kunstnikud avaldasid Jamesi surma puhul kaastundeavaldused.

25. juunil 2019 loetles New York Timesi ajakiri Etta James sadade kunstnike hulka, kelle materjal hävis väidetavalt 2008. aasta Universali stuudio tulekahjus.

Stiil ja mõju

James valdas kontrasti kõlavahemikku. Tema muusikastiil muutus karjääri jooksul. Oma plaadikarjääri alguses, 1950. aastate keskel, turustati Jamesit R&B ja doo-wopi lauljana. Pärast allkirjastamist Chess Recordsiga 1960. aastal murdis James läbi traditsioonilise pop-stiilis lauljana, kattes oma debüütalbumil “At Last!” Džässi ja popmuusika standardid. Jamesi hääl süvenes ja kahanes, viies oma hilisematel aastatel muusikastiili souli- ja džässiliikidesse.

Jamesit peeti kunagi üheks Ameerika Ühendriikide muusikaajaloos tähelepanuta jäänud bluusi- ja R&B muusikuks. Alles 1990ndate alguses, kui ta hakkas saama Grammyselt ja Blues Foundationilt suuri tööstuspreemiaid, pälvis ta laiaulatusliku tunnustuse. Viimastel aastatel peeti teda rütmi ja bluusi (R&B) ning rock'n rolli vahelise lõhe ületajaks. James on mõjutanud väga paljusid muusikuid, sealhulgas Diana Ross, Christina Aguilera, Janis Joplin, Brandy, Bonnie Raitt, Shemekia Copeland ja Hayley Williams Paramorest, samuti Briti artistid The Rolling Stones, Elkie Brooks, Paloma Faith, Joss Stone Rita Ora ja Adele ning Belgia laulja Dani Klein.

Tema laulu "Something's Got A Hold on Me" viisi on tuvastatud mitmetes lauludes. Brüsseli muusik Vaya Con Dios kaverdas lugu oma 1990. aasta albumil Night Owls. Teine versioon, mille esitas Christina Aguilera, oli 2010. aasta filmis Burlesque. Pretty Lights proovis laulu filmis "Lõpuks liigub", millele järgnes Avicii tantsuhitt "Levels" ja siis Flo Rida singel "Good Feeling".

Isiklik elu

Abielu ja lapsed

James oli Art Millsiga abielus 1969. aastast kuni oma surmani 2012. aastal.

Jamesil oli kaks poega, Donto James ja Sametto James, sündinud erinevate isadega. Mõlemad asusid esinema koos oma emaga - Donto mängis Montreux'is trumme 1993. aastal ja Sametto mängis umbes 2003. aastal basskitarri.

Õiguslikud probleemid ja narkomaania

1960. aastate keskpaigaks oli James sõltuvuses heroiinist. Ta keeldus kontrollist, võltsis retsepte ja varastas oma sõpradelt raha oma sõltuvuse jätkamiseks. James arreteeriti 1966. aastal võlts tšekkide kirjutamise eest. Ta määrati kriminaalhooldusele ja talle määrati 500 dollari suurune trahv. 1969. aastal veetis ta 10 päeva vangis kriminaalhoolduse rikkumise eest.

James sattus oma heroiinisõltuvuse tõttu 1970. aastate alguses paljudesse juriidilistesse probleemidesse. Ta viibis pidevalt taastusravikeskustes, sealhulgas Tarzana ravikeskuses, Los Angeleses, Californias. Tema abikaasa Artis Mills võttis vastutuse, kui nad mõlemad arreteeriti heroiini omamise eest ja pidid kandma 10-aastast vanglakaristust. Vanglast vabastati ta 1981. aastal.

1973. aastal arreteeriti James heroiini omamise eest. 1974. aastal mõisteti James vanglas viibimise asemel narkomaaniaravile. Sel perioodil oli ta metadoonist sõltuvuses ja segas oma annuseid heroiiniga. Ta viibis Tarzana psühhiaatriahaiglas 17 kuud, 36-aastaselt ja läbis ravi alguse suure vaevaga. Oma autobiograafias ütles ta, et haiglas veedetud aeg muutis tema elu. Pärast ravi lõpetamist jätkus tema narkootikumide kuritarvitamine. Seda ka pärast seda, kui tal tekkisid suhted mehega, kes tarvitas ka narkootikume.

1988. aastal, 50-aastaselt, sisenes James ravile Betty Fordi keskusesse Rancho Mirage'is Californias. 2010. aastal raviti Jamesi sõltuvust valuvaigistitest.

Haigus ja surm

James viidi haiglasse 2010. aasta jaanuaris, et ravida paljude antibiootikumide suhtes resistentse bakteri MRSA põhjustatud infektsiooni. Haiglaravi ajal paljastas tema poeg Donto, et ta sai Alzheimeri tõve diagnoosi 2008. aastal.

Jamesil diagnoositi leukeemia 2011. aasta alguses. Haigus sai lõplikuks ja tema abikaasa Art Miller määrati Jamesi kinnistu ainukonservaatoriks ja tema arstiabi üle järelevalvet teostama. Ta suri 20. jaanuaril 2012, viis päeva enne oma 74. sünnipäeva, Riverside'i kogukonnahaiglas Riverside'is, Californias. Tema surm saabus kolm päeva pärast Johnny Otise,1950-ndatel tema lauluoskuse avastanud mehe, surma. Kolmkümmend kuus päeva pärast tema surma suri tema sidemees Red Holloway.

Jamesi haud Inglewood Pargi kalmistul

Tema matuseid juhatas austatud rektor Al Sharpton ja need toimusid Californias Gardenas kaheksa päeva pärast tema surma. Stevie Wonder, Beyoncé ja Christina Aguilera andsid kumbki muusikalise austusavalduse. Ta maeti Inglewood Parki kalmistule Los Angelese maakonnas Californias.

Diskograafia

Stuudio albumid

• At Last! (1960)
• The Second Time Around (1961)
• Etta James (1962)
• Etta James Sings for Lovers (1962)
• Etta James Top Ten (1963)
• The Queen of Soul (1965)
• Call My Name (1966)
• Tell Mama (1968)
• Etta James Sings Funk (1970)
• Losers Weepers (1971)
• Etta James (1973)
• Come a Little Closer (1974)
• Etta Is Betta Than Evvah! (1976)
• Deep in the Night (1978)
• Changes (1980)
• Seven Year Itch (1989)
• Stickin' to My Guns (1990)
• The Right Time (1992)
• Mystery Lady: Songs of Billie Holiday (1994)
• Time After Time (1995)
• Love's Been Rough on Me (1997)
• Life, Love & the Blues (1998)
• Heart of a Woman (1999)
• Matriarch of the Blues (2000)
• Blue Gardenia (2001)
• Let's Roll (2003)
• Blues to the Bone (2004)
• All the Way (2006)
• The Dreamer (2011)

Auhinnad

Alates 1989. aastast on James saanud üle 30 auhinna ja tunnustuse kaheksalt erinevalt organisatsioonilt, sealhulgas Rock and Roll kuulsuste hallilt ja muuseumilt ning National Grammyde korraldava heliplaadi- ja teadusakadeemia juurest.

1989. aastal lülitas äsja moodustatud Rütmi- ja Bluesifond Jamesi oma esimeste Pioneeriauhindade jagamisele nendele artistidele, kelle "elukestval panusel on olnud oluline roll rütmi- ja bluusimuusika (R&B) arendamisel". Järgmisel 1990. aastal sai ta NAACP-i pildiauhinna, mida antakse "väljapaistvatele inimestele silmapaistvate saavutuste ja etenduste eest kunstis"; auhinna, mis teda väga liigutas, kuna see oli "minu enda rahva käest saadud".

• Aastal 1993 lisati James Rock and Rolli kuulsuste halli
• 2001. aastal lisati James Rockabilly kuulsuste halli
• Aastal 2003 lisati James tähens Hollywoodi kuulsuste jalutuskäiku, 7080 Hollywood Blvd-il
• 2005. aastal kutsuti James Hollywoodi Rockwalki
• 2006. aastal pälvis James Billboardi R&B asutajate auhinna

Grammi auhinnad

Grammy auhindu annab igal aastal välja Riiklik Helitehnika- ja Teaduste Akadeemia. James on saanud kuus Grammy auhinda. Esmakordselt oli see 1995. aastal, kui ta pälvis parima jazz-vokaalse teose albumi Mystery Lady albumi eest, mis koosnes Billie Holiday laulude kaantest. Kaks teist albumit on võitnud ka auhinnad: Let's Roll (parim kaasaegse bluusi album) 2003. aastal ja Blues the Bone (parim traditsiooniline bluusialbum) 2004. aastal. Kahele tema varasemale laulule on antud Grammy Hall of Fame auhinnad "kvalitatiivse või ajaloolise tähtsuse eest ":" At Last ", 1999. aastal ja "The Wallflower (Dance with Me, Henry)“ 2008. aastal. 2003. aastal anti talle Grammy elutööpreemia.

Aasta nominendi / töö auhinna tulemus

1961 Kõik, mida ma teha oskasin, olid parimad rütmi- ja bluesietendused

1962 Loll, et ma olen parim rütmi- ja bluesietendus

1968 Räägi Mamale Parim R&B soolokõne, naissoost kandidaat

1969. Aasta julgeolekuvolinik

1974 nimetati Etta Jamesiks

1975 nimetati St. Louis Blues

1989. aasta seitsmeaastane sügelus nomineeritud parima kaasaegse bluusisalvestuse järgi

1991 Stickin 'My Guns nomineeritud

1993. Õige aeg

1995 Mystery Lady: Billie Holiday laulud võitis parima džässlaulu

1999 Viimati korraldati Grammy kuulsuste saali auhind

Elu, armastus ja bluus nomineeritud parim kaasaegne bluesialbum

Naise süda 2000 nomineeritud parim džässvokaallavastus

2002 nomineeriti parima kaasaegse bluesialbumi matriarh

2003. aastal juhendatud Etta James Grammy elutööpreemia

2004 Võtame parima kaasaegse bluesialbumi

2005 võitis bluus luu parimaks traditsiooniliseks bluusialbumiks

2008 korraldati Wallfloweri Grammy kuulsuste saali auhind

Tennessee osariigis Memphises asutatud mittetulundusühingu Blues Fondi liikmed on bluusi ja selle pärandi edendamiseks nimetanud Jamesit igal aastal alates selle asutamisest 1980. aastal; ja ta on 1989. aastast saadik 14 korda saanud aasta bluusi naiskunstniku preemia, pidevalt aastatel 1999–2007. Tema albumid Life, Love, and the Blues (1999), Burnin 'Down the House (2003) ja Let's Roll ( 2004) pälvis aasta Soul / Blues'i albumi ning 2001. aastal kutsuti ta Bluessi kuulsuste saali.

Bluesi fond

Eesti pangandus

Eesti Vabariigi keskpank on Eesti Panga seaduse järgi Eesti Pank, mis asutati 24. veebruaril 1919.

1992. aastal asutasid 21 kommertspanka Eesti Pangaliidu, millel on 2017. aasta seisuga 13 liikmespanka. Tegevusloa alusel tegutseb Eestis 2017. aasta seisuga 9 krediidiasutust. Eestis kasutatakse enim Swedbanki, SEB Panga, Nordea Panga ja LHV Panga teenuseid. Enamik Eestis tegutsevatest pankadest on Rootsi pankade tütarettevõtted. Nende hulka kuulub Swedbank, mis on ühtlasi kõige populaarsem ja kättesaadavam pank Eestis. Swedbankil on mitu pangakontorit igas maakonnas ning palju pangaautomaate üle Eesti. Pangateenuste kasutatavuse poolest järgneb Swedbankile SEB Pank, mis pakub samuti teenuste täislahendust. Ka SEB Pangal on mitu pangakontorit ja palju pangaautomaate üle Eesti. LHV Pank on Eestis asutatud pank ja Eesti suurim finantskontsern. LHV pangakontorid asuvad Tartus ja Tallinnas, pangaautomaadid Tallinnas, Tartus ja Pärnus.

Ajalugu

24. veebruaril 1919 kinnitas Eesti Vabariigi Valitsus Eesti Panga põhikirja. Panga põhiülesandeks seati rahakäibe korraldamine ja sellele anti pangatähtede emissiooni ainuõigus. Riigikassa summadest eraldati Eesti Panga põhikapitaliks 10 miljonit marka. Pank alustas tegevust 3. mail 1919. Esialgu tegutses Eesti Pank riikliku aktsiapangana, hiljem riigist lahutatud keskpangana. 20. juunil 1924 seadustati uus teoreetiline rahaühik – Eesti kuldkroon. 1940. aasta juunipööre ja Eesti inkorporeerimine NSV Liidu koosseisu tõid kaasa Eesti Panga natsionaliseerimise. Ülemnõukogu 15. detsembri 1989. aasta otsusega taasasutati Eesti Pank 1. jaanuaril 1990.^[8]

1992. aasta 20.–22. juuni rahareformi käigus vahetati Nõukogude rublad Eesti kroonide vastu. 23. juunil 1992 astus Eesti Maailmapanga liikmeks. 3. juulil 1992 asutasid 21 kommertspanka Eesti Pangaliidu. 18. mail 1993 võttis Riigikogu vastu Eesti Panga seaduse. Aastatel 1995–1997 keskenduti panganduses ja makromajanduses kvalitatiivsetele muudatustele, nimetati ametisse Eesti Panga president, EPN võttis vastu mitmeid otsuseid, avati Eesti Panga muuseum, kirjutati alla mitmele Eesti majanduspoliitika memorandumile jne. Aastatel 1998–1999 arendati tegevust kooskõlas makromajandusest ja rahvusvahelistest tendentsidest tulenevate nõuetega. Aastatel 1999–2004 arenes Eesti Euroopa Liidu kandidaatriigist liituvaks riigiks ja lõpuks liikmesriigiks. Üks liitumisläbirääkimiste eest vastutajaid oli Eesti Pank. Aastatel 2004–2011 valmistuti eurole üleminekuks. 2011. aasta algul võttis Eesti 17. riigina kasutusele euro. Seeläbi sai Eesti Pangast eurosüsteemi liige.

Eestis tegutsevad pangad

Eestis asutatud praegu tegutsevad pangad

Eesti Pangaliitu kuuluvast 13 pangast on neli asutatud Eestis. Need pangad on järgmised:

• AS Inbank
• AS LHV Pank
• Coop Pank aktsiaselts
• TALLINNA ÄRIPANGA AS

Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused

Krediidiasutuse loomiseks tuleb taotleda Finantsinspektsioonilt krediidiasutuse tegevusluba. Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused on järgmised:

• AS Inbank
• AS LHV Pank
• AS SEB Pank
• Bigbank AS
• Coop Pank aktsiaselts
• Luminor Bank AS
• Swedbank AS
• TALLINNA ÄRIPANGA AS

Välisriikide krediidiasutuste filiaalid Eestis

Eestis tegutsevad Välisriikide krediidiasutuste filiaalid:

• AS Citadele banka Eesti filiaal
• Danske Bank A/S Eesti filiaal
• Folkefinans AS Eesti filiaal
• Nordea Bank AB Eesti filiaal
• OP Corporate Bank plc Eesti filiaal
• Scania Finans AB Eesti filiaal
• Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal
• TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal

Eesti Pank

• Eesti Vabariigi keskpank on Eesti Panga seaduse järgi Eesti Pank.
• Eesti Pank asutati Ajutise Valitsuse otsusega 24. veebruaril 1919.
• Eesti Panga esmane eesmärk on aidata kaasa hinnastabiilsuse säilitamisele euroalal. Stabiilset hinnataset aitab hoida euroala ühtne rahapoliitika, mille kujundamisel osaleb Eesti Pank koos teiste eurosüsteemi liikmetega.
• Eesti Pank on Euroopa Keskpankade Süsteemi liige.
• Eesti Panga president võtab Euroopa Keskpanga nõukogu liikmena osa kõikidest eurosüsteemi puudutavate otsuste langetamisest, kuid eurosüsteemi otsuste elluviimine Eestis on Eesti Panga, mitte Euroopa Keskpanga ülesanne.
• Eesti Pank tugineb ülesannete täitmisel Eesti Vabariigi põhiseadusele, Eesti Panga seadusele ja oma põhikirjale. Eesti Panga ülesannete täitmiseks annab Eesti Panga nõukogu välja otsuseid ning Eesti Panga president määrusi ja käskkirju.
• Eesti Pank täidab Eestis kõiki traditsioonilisi keskpanga ülesandeid: korraldab sularaharinglust, toetab ja korraldab ülekannete jõudmist ühest kommertspangast teise, osaleb finantsstabiilsuse tagamises, haldab Eesti välisreserve, koostab finantssektori ja maksebilansi statistikat ning nõustab Vabariigi Valitsust Eesti ja euroala majanduspoliitilistes küsimustes.
• Eesti Pank tegutseb muudest riigiasutustest sõltumatult. Ta annab oma tegevusest aru Riigikogule, kuid ei allu Vabariigi Valitsusele ega ühelegi teisele täidesaatvale riigivõimuasutusele ega kolmandatele isikutele.

Eesti Pangaliit

3. juulil 1992 asutasid 21 kommertspanka Eesti Pangaliidu, mille peamisteks eesmärkideks püstitati Eesti panganduse arendamine ja pankade ühiste probleemide lahendamiseks vajaliku tegevuse koordineerimine. 2018a seisuga on Eesti Pangaliidul 12 liikmespanka:

• AS Citadele banka Eesti filiaal
• AS LHV Pank
• AS Inbank
• AS SEB Pank
• AS Bigbank
• AS Coop pank
• Danske Bank A/S Eesti filiaal
• AS Luminor Bank
• OP Corporate Bank plc Eesti filiaal
• Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal
• AS Swedbank
• Tallinna Äripanga AS

2018. aasta seisuga on Eesti Pangaliidu juhatuse esimees AS LHV Pank juhatuse esimees Erki Kilu.

Pangaliidu põhilised töövaldkonnad on järgmised:

• liikmespankadevahelise infovahetuse soodustamine;
• kommertspankade huvide esindamine pangandust puudutavate õigusaktide väljatöötamisel;
• Euroopa Pangandusföderatsiooni töös osalemine täisliikme staatuses alates 1. juulist 2004 (assotsieerunud liige alates 15. juunist 1996);
• avalikkuse informeerimine pangandussektori tähtsamatest arengusuundumustest;
• hea pangandustava formuleerimine ja selle täitmise jälgimine;
• pangandussektori huvide esindamine teistes ametiliitudes ja institutsioonides.

Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank. 2011. aasta algul võttis Eesti seitsmeteistkümnenda riigina kasutusele euro ja sellega sai Eesti Pangast eurosüsteemi liige ehk üks euroala keskpankadest.

Eesti Panga esmane eesmärk on aidata kaasa hinnastabiilsuse säilitamisele euroalal. Stabiilset hinnataset aitab hoida euroala ühtne rahapoliitika, mille kujundamisel Eesti Pank koos teiste euroala keskpankadega osaleb.

Selleks, et hinnastabiilsus oleks tagatud, peavad olema ka pangad tugevad, hästi kapitaliseeritud ja piisavate puhvritega halvemate aegade tarbeks ehk peab olema tagatud finantsstabiilsus. Eesti Panga ülesanne on jälgida, et panganduse olukord tervikuna oleks stabiilne ja tugev.

Eesti Pank täidab Eestis igapäevaselt kõiki traditsioonilisi keskpanga ülesandeid: korraldab sularaharinglust; jälgib, et maksesüsteemid toimiksid ehk maksed liiguksid ühest pangast teise tõrgeteta; investeerib ja haldab Eesti Panga ning Euroopa Keskpanga varasid; koostab finantssektori ja maksebilansi statistikat; jälgib pidevalt Eesti ja euroala majanduse käekäiku ning koostab hinnanguid majandusolukorra kohta; nõustab Vabariigi Valitsust Eesti ja euroala majanduspoliitilistes küsimustes.

Ajalugu

Endise Vene Riigipanga Tallinna kontori hoone. Hoone valmis 1909, arhitekt Aleksander Jaron. Selles hoones moodustati 24. veebruaril 1918 Eesti Ajutine Valitsus. Kuni 1935. aastani oli see maja Eesti Panga peahoone, taas Eesti Panga kasutuses aastast 1992

Eesti Pank asutati Ajutise Valitsuse otsusega 24. veebruaril 1919. Tegevuse alguseks loetakse 3. maid, kui keskpanga pearaamatusse kanti esimene summa ehk 10 miljonit Eesti marka, mille Ajutine Valitsus eraldas riigikassast panga põhikapitaliks. Et sõjaolukorras oli riigis puudus vabast erakapitalist, siis tegutses keskpank alguses ühtlasi ka tavalise hoiu- ja laenupangana.

Panga esimeseks presidendiks sai Mihkel Pung ning juhatusse kuulusid ka Eduard Aule ja Johan Sihver. Esimene juhatuse koosolek toimus 25. märtsil 1919. Lisaks kolmele juhatuse liikmele asus pangas tööle ka 25 ametnikku ja 3 teenijat.

Ettevalmistusi oma raha emiteerimiseks oli alustatud juba 1918. aastal ja selle tegevuse eest vastutas Rahandusministeerium. Pärast keskpanga asutamist 1919. aastal viidi riigikassatähtede tootmine üle loodud asutuse alla. 3 ja 5 margased lasti tükkida Soomes ning paberist pennid ja margased kassatähed Tallinnas ja Tartus. Mündid vermiti Saksamaal.

Kuna Eesti raha väärtuse säilitamiseks nappis kattevara, siis langes Eesti marga kurss. Raha stabiilsuse tagamiseks viidi 1924. aastal läbi rahareform ja käibele tuli arvestuslik rahaühik kuldkroon. Kroonidesse hinnati ümber kõik laenud nii erapankades kui ka Eesti Pangas. Kuldkroon jäi kasutusse kuni 1. jaanuarini 1928, kui käibele tuli Eesti kroon (1928. aasta Eesti rahareform).

1927. aastal võeti Riigikogus vastu mitu Eesti Panga jaoks olulist seadust. Nendeks olid Eesti Panga uus põhikiri, rahaseadus, riigi kassatähtede ja vahetustähtede emissiooni lõpetamise seadus ning välislaenuseadus. Nii sai alates 1928. aastast Eesti Pangast piiratud ülesannetega emissioonikeskpank, mille põhiülesandeks jäi raha väärtuse kindlustamine.

Eesti Panga Petseri osakonna hoone rajati 1929–1930. See oli Eesti Panga osakonnahoonete seas suurim, sest sama katuse alla koondati ka mitmed teised riigi jaoks vajalikud asutused.

Algul tegutses pank Tallinnas endise Vene Riigipanga ruumides, kuid finantsolude paranemisel asuti rajama uusi hooneid. Tallinna hoone laiendamist alustati 1933. aastal. See valmis 1934. aasta lõpuks ja avati ametlikult 1935.

Eesti suuremates linnades tegutsesid panga harukontorid, mis algul kasutasid rendipindasid, kuid sõltuvalt linnast rajati kas uued hooned või võeti kasutusse olemasolevaid. Esimesena valmis 1927. aastal Eesti Panga Viljandi osakonna hoone. Kontorihooned kerkisid veel Petserisse (1930), Rakverre (1933), Tartusse (1936), Võrru (1938) ja Pärnusse (1940). Olemasolevad hooned omandati Narvas, Valgas, Haapsalus, Paides ja Kuressaares ning kohendati need vastavaks oma vajadustele. Vahel majutati oma hoonetesse ka teisi riigiasutusi.

1940. aastal Eesti Pank natsionaliseeriti ja reorganiseeriti Nõukogude Liidu Riigipanga Eesti vabariiklikuks kontoriks. Osa Eesti Panga kullast säilis Ameerika Ühendriikides. Algas Eesti kroonide vahetamine rubladeks. Hiljem küüditati mitmed Eesti Panga töötajad Siberisse. Kokku jäi repressioonide kätte 74 töötajat, kellest tapeti 10 ja GULAGi laagrites hukkus 28.

15. detsembril 1989 võeti vastu otsus Eesti Panga loomise kohta 1. jaanuarist 1990. 28. detsembril 1989 võeti vastu Eesti NSV pangaseadus, mis nägi ette Eesti Panga tegutsemise iseseisva emissioonipangana. Eesti Panga presidendiks nimetati Rein Otsason, kes alustas ettevalmistusi Eesti krooni taas kasutuselevõtmiseks. Veel samal aastal kuulutas valitsus välja ka paberraha kujundamise avaliku konkursi. 28. juunil 1990 ümbernimetati pangaseadus Eesti Vabariigi omaks.

1. oktoobril 1991 sai uueks panga presidendiks Siim Kallas. Ta volitatakse Eestit esindama läbirääkimistel Rahvusvaheliste Arvelduste Pangaga ning riikidega, kuhu deponeeriti krooni kattevaraks olnud Eesti Panga kuld.

19. juunil 1992 kell 21.00 kuulutati välja rahareform (1992. aasta Eesti rahareform). 20. juunil 1992 hakkasid kehtima välisvaluutaseadus, rahaseadus ja seadus Eesti krooni tagamise kohta. Eesti Vabariigi ainukeseks seaduslikuks maksevahendiks sai Eesti kroon. Eesti krooni ametlikuks kursiks Saksa marga suhtes kinnitati 8 EEK = 1 DEM. Samal aastal tagatati Eesti Pangale ka välisriikidesse deponeeritud kuld, mida oli kokku ligi 11,3 tonni ja millega pangi alus taastatud Eesti krooni kattevarale.

1992. aasta algusest kehtivad Eestis tegutsevatele pankadele vaid Eesti Panga poolt välja antud tegevuslitsentsid (kokku tegutses sel ajal Eestis 42 kommertspanka). Novembris puhkes aga pangakriis, kuna NSVL Välismajanduspangas külmutati Eesti pankade kontod ning selle tulemusena muutusid maksejõuetuteks kolm suuremat (Tartu Kommertspank, Balti Ühispank ja Põhja-Eesti Aktsiapank) ja kaheksa väiksemat panka. Valitsuse ja Eesti Panga koostöös loodi Põhja-Eesti Pank.

27. aprillil 1995 sai Eesti Panga presidendiks Vahur Kraft, kes asus ette valmistama Eesti liitumist euroalaga.^[1] 31. detsembril 1998 võttis Euroopa Rahaliit arveldusühikuna kasutusele euro, fikseeriti Eesti krooni kurss euro suhtes 1 EUR = 15,6466 EEK.

Eesti Panga muuseum avati 12. juunil 1997. Muuseumi ülesandeks on tutvustada raha ajalugu Eestis ja keskpanga tegevust.

2002. aastal loodi Eesti Panga juurde Finantsinspektsioon, mis asus teostama järelevalvet pankade, kindlustusseltside ja investeerimisühingute üle.

Seoses Eesti astumisega Euroopa Liitu sai 2004. aasta maist Eesti Pank Euroopa Keskpankade Süsteemi liikmeks ja üheks Euroopa Keskpanga omanikuks. Sama aasta suvel kuulutati välja Eesti euromüntide kujunduskonkurss.

27. juunil 2004 sai Eesti vahetuskursimehhanismi ERM2 liikmeks. Eesti krooni keskkurss fikseeriti tasemel 1 euro = 15,6466 krooni. Seda kurssi pidi Eesti hoidma kahe aasta jooksul, et täita euroalaga liitumise üks kriteeriumitest.

1. jaanuaril 2011 sai Eesti euroala liikmeks, ühtlasi sai Eesti Pank euroala keskpanku ühendava eurosüsteemi liikmeks.

Eesti Panga ülesanded

Euroala ühise rahapoliitika kujundamises osalemine ja selle elluviimine Eestis

Hinnastabiilsuse hoidmise ülesanne on arenenud riikides usaldatud valitsusest sõltumatutele ja poliitikast lahutatud keskpankadele. Riigi keskpank mõjutab hinnastabiilsust intressimäärade, raha hulga ja vahetuskursside kaudu, soodustades sel viisil majandustegevust ja seeläbi ka hindade üldist kasvu. Seda nimetatakse rahapoliitikaks. Euroala keskpankade ülesanne on tagada, et inflatsioon ehk hinnataseme tõus jääks keskmise aja jooksul allapoole 2% piiri, kuid püsiks selle lähedal.

Eurot puudutavad rahapoliitilised otsused langetavad ehk raha hinna määravad euroala keskpankade presidendid (k.a Eesti Panga president) üheskoos Frankfurdis iga kuu alguses, mil toimub Euroopa Keskpanga nõukogu istung. Iga riigi keskpanga presidendil on ühesuguse kaaluga hääl ja otsuseid tehakse euroala kui terviku arengut silmas pidades.

Finantsstabiilsuse tagamine koostöös finantsinspektsiooni ja rahandusministeeriumiga

Finantsstabiilsuse tagamise eest vastutavad Eestis kolm riigiasutust: rahandusministeerium, Eesti Pank ja finantsinspektsioon. Eesti Pank kogub finantsstabiilsuse tagamiseks finantssektorilt üksikasjalikku statistikat selle tegevuse kohta. Pangandusstatistikat ja majandust analüüsides hindab keskpank riskide ja kapitalivajaduse suurust ning selle hinnangu alusel kehtestab Eesti Pank nõuded, kui palju peab kapitali olema ja kuidas tuleb finantssektoris erinevaid riske maandada.

Maksesüsteemide järelevaatamine ja nende arendamine

Eesti Panga jaoks on väga tähtis maksesüsteemide tõrgeteta toimimine, sest maksete liikumisel ühest pangast teise tekkiva viivituse tõttu väheneb pankade usaldus selle panga vastu, kelle süül viivitus toimus ja kokkuvõttes võib see mõjutada kogu pangandust ja majandust. Seetõttu täidab Eesti Pank kui sõltumatu osapool maksesüsteemide järelevaataja rolli ehk jälgib seda, et raha liiguks nii kontolt kontole kui ka pangast panka tõrgeteta ning aitab kaasa maksesüsteemide arendamisse.

Sularaharingluse korraldamine Eestis ja osalemine euroala sularaharingluse tagamises

Eesti Pank varustab kõiki Eestis tegutsevaid sularahaga tegelevaid krediidi- ja makseasutusi pangatähtede ja müntidega. Pankade kaudu jõuab raha omakorda ettevõtete ja inimeste käsutusse. Nendelt liigub raha tagasi Eesti Panka, kus kontrollitakse kõik pangatähed automaatse kontrollimise käigus üle ja kõrvaldatakse need, mis on rikutud, katkised või kulunud.

Eesti ametlike välisreservide ja muude Eesti Panga käsutuses olevate finantsvarade hoidmine ja kasvatamine

Ringluses oleva raha väärtust ja stabiilsust.tagavad keskpankade reservid. Lisaks on valuutareservidel oluline koht ka riigi majanduse usaldusväärsuse hoidmisel ning tihti ka finantssüsteemi stabiilsuse tagamisel. Varade haldamisest saadava investeerimistuluga kaetakse ka keskpanga tegevuse igapäevakulud ning tagatakse nii keskpanga sõltumatus riigi eelarvest. Eesti Panga nõukogu otsuse järgi eraldab Eesti Pank osa teenitud kasumist ka Eesti riigi eelarvesse 

Finantssektori statistika kogumine ja avaldadamine ning Eesti maksebilansi koostamine

Eesti Pank on Statistikaameti kõrval teine riikliku statistika tegija Eestis. Eesti Pank teeb peamiselt välis- ja finantssektori statistikat ning koostab rahvamajanduse kvartali finantskontosid. Kogutud statistika abi koostab Eesti Pank majandusanalüüse.  

Valitsuse nõustamine majanduspoliitilistes küsimustes

Tänu sõltumatusele ja majandusanalüüside pidevale koostamisele on keskpangal terviklik pilt Eesti majandusest, mistõttu saab ta majanduspoliitilistes küsimustes anda nõu ka valitsusele. Pikas perspektiivis avaldab omakorda valitsuse poliitika mõju ka keskpanga tööle. Nimelt oleneb rahasüsteemi toimimine paljudest teguritest, seejuures ka nendest, mis ei kuulu keskpanga kontrolli alla. Näiteks on riigi eelarvepoliitikal oma osa selles, kuidas rahapoliitika mõjutab majandust, sh hindade kujunemist. Seetõttu on loogiline, et valitsus küsib ja saab keskpangalt nõu, kuidas eelarvepoliitika mõjutab hinnastabiilsust, ning võtab seda eelarveplaanide tegemisel arvesse.

Eesti Panga juhtimine

Eesti Panga tegevust juhib Eesti Panga juhatus. Juhatuse esimees on Eesti Panga president ning liikmed panga asepresidendid. Eesti Panga presidendi nimetab seitsmeks aastaks ametisse Vabariigi President Eesti Panga nõukogu ettepanekul. Eesti Panga asepresidendid nimetab viieks aastaks ametisse nõukogu panga presidendi ettepanekul.

7. juunist 2019 on Eesti Panga president Madis Müller. Eesti Panga asepresidendi ametikohti täidavad 2019. aastast Maive Rute ja Ülo Kaasik. 2012–2019 oli Eesti Panga presidendi ametis Ardo Hansson.

Eesti Panga nõukogu

Eesti Panga nõukogu on Eesti Panga järelevalveorgan, mis koosneb esimehest ja seitsmest liikmest. Nõukogu esimehe nimetab viieks aastaks ametisse Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikogu. Nõukogu liikmed nimetab Riigikogu ametisse nõukogu esimehe ettepanekul samuti viieks aastaks.

Nõukogu esimeheks nimetas Riigikogu alates 13. juunist 2013 Mart Laari.

Eesti Panga nõukogu VII koosseisu nimetas Riigikogu ametisse 25. veebruaril 2014 ning selle liikmed on Kalev Kallo, Kaie Kerem, Enn Listra, Rein Minka, Jaanus Tamkivi, Liina Tõnisson ja Urmas Varblane.

Eesti Panga presidendid

 Mihkel Pung märts 1919 – august 1919

• Eduard Aule oktoober 1921 (presidendi kohusetäitjana alates augustist 1919) – oktoober 1925
• Artur Uibopuu oktoober 1925 – november 1926
• Jüri Jaakson november 1926 – juuli 1940
• Rein Otsason 28. detsember 1989 – 22. september 1991
• Siim Kallas 23. september 1991 – 26. aprill 1995
• Vahur Kraft 27. aprill 1995 – 6. juuni 2005
• Andres Lipstok 7. juuni 2005 – 6. juuni 2012
• Ardo Hansson 7. juuni 2012 – 6. juuni 2019
• Madis Müller 7. juuni 2019 –

Endise Eesti Maakrediitseltsi pangahoone. Arhitekt August Reinberg. Hoone valmis 1904. Hoone on täielikult Eesti Panga kasutuses aastast 1998. Hoones asub ka Eesti Panga muuseum. 20. septembril 1944 moodustati hoones Otto Tiefi valitsus

Eesti Panga muuseum

 Alates 12. juunist 1997 tegutseb Eesti Panga juures muuseum, kus tutvustatakse Eesti raha ja selle ajalugu, kõneldakse keskpangast, selle tegevusest ja ajaloost. Muuseumis pressiruumis toimuvad kõik Eesti Panga pressikonverentsid ning muuseumipood on ainuke koht, kus saab vahetada Eesti krooni pangatähti ja münte eurodeks.

Eesti Panga muuseum on Eesti Panga juures asuv muuseum, kus tutvustatakse Eesti raha ja selle ajalugu, kõneldakse keskpangast, selle tegevusest ja ajaloost.

Muuseum avati 12. juunil 1997 ja see on üks esimesi taasiseseisvunud Eesti uusi muuseume. Muuseum läbis põhjaliku uuenduse 2011. aastal ja avati 2012. aasta alguses uues asukohas, Eesti Panga kvartalis asuvas endise ajaloolise Aadlipanga ruumides. Sellega laienes väljapanek endiselt 180 ruutmeetrilt 370 ruutmeetri suurusele pinnale. Muuseumi laienemisega seotud renoveerimistööde käigus said ühtlasi uue ilme muinsuskaitse all olevad ajaloolised ruumid.

Eesti Panga muuseum annab ülevaate:

• Eesti territooriumil käibinud rahadest alates Eesti Vabariigi loomisest 1918 kuni tänapäevani;
• raha rollist ühiskonnas ja raha tootmisest;
• Eesti Panga ajaloost;
• keskpanga ülesannetest eurosüsteemis: raha- ja majanduspoliitika, finantssüsteem ja selle stabiilsus, maksesüsteemid, välisvarade haldamine, majanduse prognoosimine.

Väljapanekus on kasutatud nüüdisaegseid interaktiivseid lahendusi. Lisaks tekstidele ja arhiivimaterjalidele selgitatakse majanduse ja panganduse toimimist mängude ja muude külastajaid kaasavate vahendite abil.

Lisaks väljapanekule on muuseumikogus üle 13 000 museaali, millest suurema osa moodustab rahakollektsioon. Lisaks on muuseumikogus paberraha ja müntide kujunduskavandite kollektsioon, hulgaliselt sõjaeelse ja praeguse Eesti Panga dokumente, raamatuid, fotosid ja muid esemeid.

Eesti Panga muuseumis asuvas pressiruumis toimuvad kõik Eesti Panga pressikonverentsid. Lisaks pressikonverentsidele korraldatakse seal avalikke loenguid, kus selgitatakse päevakajalisi majandus ja- pangandusteemasid. Sissepääs muuseumisse ja loengutele on tasuta.

Eesti Panga muuseumipood on ainuke koht, kus saab vahetada Eesti krooni pangatähti ja münte eurodeks. Seda tehakse tähtajatult ja tasuta, ametliku keskkursiga 1 euro = 15,6466 krooni. Muuseumipoest saab soetada ka Eesti Panga emiteeritud meenemünte ja suveniire.

Eesti Panga muuseum asub Tallinnas Estonia pst 11.

Eesti pangandus:

Pangad

Kõige suurem pank on Swedbank, suuruselt järgmine on SEB Pank, millele järgnevad Nordea pank ja Danske pank, mis Eestis tegutses Sampo nime all. Viimased on küll juriidiliselt pangafiliaalid. Neli suuremat panka annavad kokku üle 90% põhilistest pangandusteenustest. Ülejäänud pangad ja pangafiliaalid on väikepangad, mis tegutsevad üldjuhul intensiivsemalt mingites üksikutes valdkondades (nt finantseerides valdavalt ettevõtteid või pakkudes eelkõige tarbimislaene).

Pisut ajaloost
Tänapäeva iseseisev pangandus sai Eestis alguse 1988. aastal, mil tegevust alustas Tartu Kommertspank. Tegemist oli esimese kommertspangaga Nõukogude Liidus. Peagi järgnesid teised pangad. Eesti kommertspanganduse areng on olnud oma lühikese ajaloo jooksul üpris tormiline. Pankade tekkimise buumile (tippajal enam kui 40 panka, osad neist ei suutnud küll tegelikku tegevust alustada) järgnesid nende ühinemiste ja pankrottide lained. Euroopa Liiduga ühinemine tõi kaasa välispankade aktiivsema tegutsemise Eestis ning koos majanduse kiire kasvuga suurenes ka erinevate pakutavate finantsteenuste ring ja mahud.

Pankade esialgne tegevus keskendus valuutavahetusele ja –spekulatsioonidele. Algselt olid intressid kõrged — see julgustas hoiustama, kuid ei ergutanud laenu võtma. Pankrotid ei soodustanud hoiustamist ning ega ka põhiosa elanike sissetulekud ei võimaldanud eriti säästudel koguneda. 1997. aasta lõpus algas väliskapitali aktiivne sisenemine Eesti pangandusse — Rootsi SEB-pank ja Swedbank omandasid osalused vastavalt Ühis- ja Hansapangas. Järgmisel aastal toimusid olulised muutused panganduses — Ühispank (nüüd SEB Pank) liitis endaga Tallinna Panga ja Hansapank (nüüd Swedbank) Hoiupanga. Lisaks leidis aset pankrot, mille tulemusel sulges uksed Maapank. Järgnes Soome kapitali tulek Eesti turule — Sampo pank omandas Optiva panga ja aktiivsemalt alustas tegevust Merita (nüüd Nordea) panga filiaal.

Pangandus praegu
Sisuliselt tühjalt kohalt alustanud pangandus on kasvanud äärmiselt kiiresti. 2005.–2007. aasta laenubuum lõppes kriisiga, kuid erinevalt paljudest teistest riikidest ei saa Eesti puhul rääkida panganduskriisist 2008.–2009. aastal, kuna ühelgi pangal ei tekkinud tõsiseid probleeme kõrge kapitaliseerituse ja emapankade toetuse tõttu. 2005.–2007. aasta pankade kiire kasvu taga oli mitmeid sellal ka mujal maailmas esinenud põhjuseid: näiteks välisraha sissevool, kasvanud sissetulekud ning üldine optimism, mis tõi alla intressimäärad ja muutis tulevikuootused liialt roosiliseks. Kriisi tulemusena on aga pankade laenuportfell vähenenud (novembrist 2008 kuni 2011. aasta augustini 16%), sest paljud laenajad sattusid raskustesse ja uusi laenuvõtjaid napib. Ka pole laenutingimused enam nii soodsad kui mõned aastad tagasi, kuid eelkõige on võimalikud laenajad jäänud endiselt ettevaatlikuks.

Nõndanimetatud halbade laenude (st laenud, mille puhul on tagasimaksmisel probleeme) osakaal kogu laenuportfellist tõusis 2010. aasta kevadel 12% lähedale, kusjuures üle 60 päevase makseviivitusega oli vähem kui 7% laenudest. Suurimaks probleemiks osutusid ettevõtetele antud kinnisvara arendamiseks mõeldud laenud, kuid raskusi oli ka ettevõtteil, mis tootsid ehitusmaterjale ja -kaupu. Elanikel olid ja on suuremad probleemid tarbimislaenudega, kuid Eestis on tarbimislaenude osakaal olnud üpris tagasihoidlik (praegu alla 9% kõikidest peredele antud laenudest).

Samal ajal kui intressid olid laenamiseks ahvatlevaks muutunud, polnud nad seda mitte hoiustamiseks. Buumi ajal, mil sissetulekud kiiresti kasvasid, suurenesid ka inimeste võimalused kulutada ning madalate sissetulekute ja tagasihoidliku jõukuse tõttu kasutati see võimalus ära. Majanduskriis muutis 2008.–2009. aastal oluliselt inimeste käitumist: järjest enam hakati raha kokku hoidma ja kuigi sissetulekud kriisi ajal vähenesid, suurenesid nende hoiused pidevalt.

Eesti pangateenused on valdavalt elektroonsed: Eestis on pangakaartide arv enam kui kolmandiku võrra suurem rahvaarvust, mis viitab sellele, et suurel osal inimestel on vähemalt kaks pangakaarti. Kõigil pangaklientidel on olemas vähemalt üks deebetkaart (kokku üle 1,4 miljoni), lisaks on krediitkaardid (üle 380 tuhande). Peaaegu kõik pangatehingud tehakse elektrooniliselt kas kaardimaksete, internetipanganduse, otselepingute, püsikorralduste, telefoni- või m-panganduse teenuste abil. Eesti elanike pangateenuste rohke kasutamine tuleneb sellest, et enamik palkadest ja peaaegu kõik riiklikud toetused makstakse pangakontodele. Elektroonset pangandust on toetanud arvutite ja interneti kasutamise levik.

Liising
Liisimine on olnud Eestis üpriski populaarne juba aastaid. Valdavalt liisitakse erinevaid sõidukeid, eriti sõiduautosid, kuid järjest enam ka tootmisseadmeid. Inimesed on liisimist varasematel aastatel kasutanud ka endale korteri ostmisel. Umbes veerand liisingumahust on seotud inimestega, sj sõiduautodest pooled, kinnisvarast kolmandik ja IT-tehnikast viiendik. Küllaltki ootuspäraselt on liising populaarsem transpordiettevõtete seas, kuid rohkelt kasutavad liisitud varasid ka töötlev tööstus, kaubandus, põllu- ja metsamajandus, ehitus ning erinevad teenindusettevõtted (sj haldus-, kutse-, teadus-, tehnikaalal tegutsejad).

Ava peamenüü

Eesti krediidiasutuste loend

• Keel
• Jälgi
• Redigeeri

Eesti krediidiasutuste loend on Eestis tegutsevate ja tegutsenud krediidiasutuste – pankade, hoiu-laenuühistute jne loend.

---

# A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S Š Z Ž T U V W Õ Ä Ö Ü X Y

---

ARedigeeri

• Allied Irish Banks, p.l.c. Eesti filiaal
• Ameerika Balti Pank (endine)

BRedigeeri

• Balti Ühispank (endine) (29. august 1991, ühendati 1993. aastal koos Põhja-Eesti Aktsiapangaga Põhja-Eesti Pangaks).
• Bigbank

CRedigeeri

• Citadele Pank Eesti filiaal
• Coop Pank (endine Eesti Krediidipank)

DRedigeeri

• Danske Bank A/S Eesti filiaal (Sampo Pank)
• DnB NORD Pank Eesti filiaal

ERedigeeri

• Eesti Forekspank (endine)
• Eesti Hoiupank (endine)
• Eesti Innovatsioonipank (endine) (19. juuni 1991 – 10. september 1997)
• Eesti Investeerimispank (endine)
• Eesti Kommertspank (endine) (6. august 1991 – 19. juuni 1992)
• Eesti Korteriühistute Hoiu-laenuühistu
• Eesti Laenu Pank (endine)
• Eesti Maapank (endine) (Litsents 22. jaanuar 1991, 1996. aastal liitus Virumaa Kommertspangaga)
• Eesti Maakrediidiselts (endine)
• Eesti Pangaliit
• Eesti Pank
• Eesti Rahvapank (endine)
• Eesti Sotsiaalpank (endine) (22. jaanuar 1991 – 9. mai 1995)
• Eesti Tööstuse ja Ehituse Kommertspank (endine) (26. november 1990, liitus Eesti Hoiupangaga 2. septembril 1996)
• Eesti Ühispank (endine)
• EKE Pank (endine) (4. november 1991, 1993. aastal ühines Eesti Ühispangaga)
• ERA-Pank (endine) (3. jaanuar 1991 – 7. aprill 1999)
• Eesti Tööstuse Arengu Pank ehk Esttexpank (2. august 1991, 1994. aastal ühines Eesti Sotsiaalpangaga)
• EVEA Pank (endine)

FRedigeeri

• Folkia AS Eesti filiaal

HRedigeeri

• Harju Pank (endine)
• Hansapank (endine)

IRedigeeri

• Inko Balti Pank (endine)
• Immobiilpank (endine)

KRedigeeri

• Kansallis-Osake-Pankki (KOP)
• Keila Pank (endine) (19. juuni 1991, 11. detsember 1995 liitus Virumaa Kommertspangaga)
• Krediit Pank (endine, 1907–)

LRedigeeri

• LHV Pank
• Lõuna-Eesti Arengupank (endine) (21. juunil 1991, pankrot 17. mail 1993)
• Lääne-Eesti Pank (endine) (Litsents 15. jaanuar 1991, pankrot 24. märts 1994)

MRedigeeri

• Marfin Pank

NRedigeeri

• Nordea Pank Finland PLC Eesti filiaal
• Nowe Pank (endine)
• NSV Liidu Agrotööstuspanga Eesti Vabariiklik Pank (endine) (– 5. märts 1990)
• NSV Liidu Hoiupanga Eesti Vabariiklik Pank (endine)
• NSV Liidu Elamu-Sotsiaalpanga Eesti Vabariiklik Pank (endine) (– 5. märts 1990)
• NSV Liidu Tööstus- ja Ehituspanga Eesti Vabariiklik Pank (endine)

ORedigeeri

• Otepää Ühispank (endine) (27. juuni 1991, pankrot 14. aprill 1993)

PRedigeeri

• Parex Pank (endine)
• Pikalaenu Pank (endine)
• Pohjola pank plc Eesti filiaal
• Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu
• Põhja Pank (endine)
• Põhja-Eesti Pank (endine)
• Põllumajanduse Pank (endine), Tartus
• Põllupidajate Ühispank (endine), Tallinnas Estonia puiestee 15, seejärel Estonia puiestee 27 ja Väike-Karja tänav 7
• Põllumeeste Keskpank (endine)
• Pärnu Kommertspank (endine) (8. oktoober 1991, pankrot 17. märts 1993)
• Pärnu Linnapank (endine) (23. detsembril 1991 – 18. juuni 1992)
• Pärnu Pank (endine)

RRedigeeri

• Rahvapank (endine)
• Raepank (endine)
• Vene Riigipanga Tallinna osakond (endine)
• Revalia Pank (8. märts 1991, pankrot 11. aprill 1994)

SRedigeeri

• Saaremaa Aktsiapank (endine) (6. november 1991 – 18. juuni 1992)
• Sakalapank (endine)
• Sampo Pank
• Scania Finans AB Eesti filiaal
• G. Scheel & Co (endine)
• SEB Pank
• AB Bankas Snoras Eesti filiaal
• Suomen Yhdyspankki (SYP)
• Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal
• Swedbank

TRedigeeri

• Tallinna Aktsiapank (endine)
• Tallinna Juudi Ühispank (endine)
• Tallinna Linnapank (endine)
• Tallinna Kaupmeeste Diskonto- ja Laenupank (endine)
• Tallinna Kaupmeeste Laenu-Hoiu Ühisus (endine)
• Tallinna Maapank (endine) (18. september 1991, 1993. aastal ühines Keila Pangaga).
• Tallinna Majaomanike Pank (endine)
• Tallinna Pank (endine)
• Tallinna Vastastikkune Krediitühisus, hilisem AS Krediit Pank (endine)
• Tallinna Äripank
• Tartu Hoiu-laenuühistu
• Tartu Kommertspank (endine)
• Tartu Pank (endine)

URedigeeri

• UniCredit Pank Eesti filiaal

VRedigeeri

• Viimsi Pank (endine) (31. juulil 1991, 1992. aastal ühines EVEA Pangaga)
• Virumaa Kommertspank (endine) (28. juuni 1991, 1993. aastal ühines Eesti Ühispangaga)
• Virumaa Kommertspank (endine) (22. november 1990, 22. oktoobril 1996 nimetati ümber Eesti Maapangaks, pankrot 24. august 1998)
• Virumaa Ühispank (endine)
• Viljandi Majaomanike Pank (endine)
• Versobank AS