Refleksoloogia ehk tsooniteraapia

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Refleksoloogia ehk tsooniteraapia on lõdvestusteraapia mis põhineb avastusel, et organism peegeldab informatsiooni oma organite seisunditest jalatalla pinnale kindlatesse tsoonidesse. See teraapia kogub üha enam populaarsust ning põhineb mõistmisel, et kõik kehaosad on omavahel seotud kanaleid pidi, läbi mille voolab energia. Kui meie energiatase on madal ning pinged blokeerivad loomuliku voolamise, siis ei saa meie organsüsteem korralikult funktsioneerida. Mingi organi ala- või ületalitus väljendub vastavas tsoonis kas valuna, naha- või koemuutusena.

Teraapia käigus masseerib refleksoloog kätega jalatalla all olevaid erinevaid piirkondi ning vastavaid muutusi (valu, nahamuutusi) leides saab informatsiooni organismi hetkeseisundist, aga ka kroonilistest ja läbipõetud haigustest. Oletatava probleemi puhul saadab organile vastava punkti puudutamine valuaistingu. Nende punktide mõjutamine stimuleerib närvilõpmeid ja vereringet, parandab organite tööd, samuti leevendab stressi ja pinget kehas.

Refleksoloog ei anna ametlikku meditsiinilist diagnoosi, kuid kui mõni organ tundub väga haige olevat, soovitab ta kliendil pöörduda eriarsti poole.

Kui võrrelda üldmassaaži ja refleksoloogiat, siis üldmassaaž stimuleerib lihaseid ja närvipunkte ning parandab vereringet. Refleksoloogia mõjutab kogu organismi tervikuna, sh luustikku, lihaseid, veresooni, kõiki siseorganeid ning seede-, vereringe-, närvi-, hormonaal- ja lümfisüsteemi.

Refleksoloogia ajaloost :

Refleksoloogia ajalugu on pikk ning viiteid erinevate survel ja massaažil põhinevatest iidsetest teraapiaviisidest on teada kõikjalt maailmast. On leitud tõendeid refleksoloogiast 5000 aastat vanades Egiptuse papüürustes aga ka Lõuna-Ameerika, Aafrika ja India ning ka põhjapoolkera rahvaste ajalookirjutistes. Ka Põhjamaade rahvaravis kasutatud meetodid sisaldavad samatüübilisi tervendamisviise, millest tänapäeva refleksoloogia ehk kogu keha tsooniteraapia on alguse saanud.

Tänapäeva refleksoloogia sai alguse 1920-ndatel aastatel Ameerikas. Arstid William Fizgerald ja Edward Browes arendasid välja teraapia viisi, kus inimese keha jagati pikuti kulgevateks tsoonideks. Sellisel kujul tsooniteraapiat kasutati algul põhiliselt just valu leevendamiseks.

Samaaegselt alustati Euroopas uurimistöid, leidmaks ja uuendamaks seda teraapialiiki, mille algupära on osutunud sama vanaks, kui inimkond.Tänaseks on seda iidset meetodit tublisti täiendatud.

Refleksoloogia Eestis: Refleksoloogia on alates aastast 2007 EMTAK-is (Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatoris) riiklikult sätestatud tegevusala ja Eesti Kutsekoja riikliku kutsestandardiga sätestatud tegevusala meditsiini valdkonnas.

Refleksoloogia eesmärgid:

1. Suureneb vere- ja lümbiringvool (st süsinikdioksiid, lämmastikujäägid ja vesi eemaldatakse ja uued toitained ning värske hapnik saavad rakkudesse tulla)
2. Eemaldab blokeeringud energiakanalitest
3. Leevendab stressi, mis põhjustab enamuse haigustest
4. Leevendab pea-, kukla-, kaela- ja seljavalu
5. Leevendab ainevahetus- ja seedimisprobleeme
6. Leevendab hingamisteedehaigusi ja allergiat
7. Ravib närvidest ja vereringeprobleemidest tekkinud hädasid
8. Vabastab keha enda loomulikke valuvaigisteid
9. Stimuleerib immuunsüsteemi

Kuna mõju on pikaajaline, siis tehakse refleksoloogiat tavaliselt kord nädalas, olenevalt probleemist 5-10 korda. Terve inimese puhul 2-4 korda aastas.
Teraapiaga võib leevendust saada juba peale esimest korda. Üldine reegel on, et mida pikem on haiguste tekkimise ja teraapia alustamise vahe, seda rohkem tuleb varuda aega ja kannatust püsivate heade tulemuste saavutamiseks. Iga inimese puhul on see erinev.
Teraapia kestab tavaliselt täiskasvanule 1 tund, lastele lühema aja. Teraapiate tihedus sõltub probleemist ning patsiendi seisundist. Tavaliselt teraapiate alguses tihemini ning hiljem harvemini. Näiteks: akuutsetel juhtudel 1-3 korda nädalas, seejärel 1 kord nädalas, edasi igal teisel nädalal jne.
MIDA TERAPEUT TEEB ?

Holistiline mõttemall: „Osa peegeldab tervikut“ on Refeksoloogia põhialustala. Refleksoloogia seansis käsitletakse erinevaid peegeldustsoone jalalabalt, säärtelt, reitelt ja kõrvalestalt ning stimuleeritakse, aktiveeritakse või rahustatakse vastavat elundit või siis keha toimingut.
Refeksoloogia seansis toimib terapeut kui võti, kes refleksoloogia abil aktiviseerib kliendi organismi oma paranemissüsteemi. Eelduseks on see, et keha on ise võimas ennasttervendav süsteem ja ta püüdleb alati taskaalu poole elunditoimingutes.

TÄHELEPANU:
Teraapiat ei soovitata rasedale ning ka väga tõsiste haiguste all kannatajale (vähkkasvajad, aids, rasked psüühikahäired). Terapeuti tuleks informeerida võõrastest esemetsest kehas, kroonilistest ja arsti järelvalve all olevatest haigustest (astmast, diabeedist jt.)

Peale seanssi

1. Joo palju vett! Seda on vaja selleks, et aidata kehal peale ravi mürkidest puhastuda
2. Ära joo kohvi ega musta teed
3. Puhka! Kui sa askeldad palju ja teed pingutust nõudvaid harjutusi, siis ei saa sa ravist täit kasu

Peale seanssi ilmneda võivad nähud

1. Lühiajaline kerge gripilaadne haigus
2. Higistamine
3. Peavalu
4. Tihe urineerimine
5. Vajadus rohkem magada
6. Vajadus rohkem juua
7. Ajutine isu kaotus või suurenemine
8. Emotsionaalne vabanemine – naer ja nutt

NB! Sümptomid viitavad sellele, et keha on hakanud tervenemise nimel tööle.

Kui on küsimusi, millele soovite enne või peale ravi vastuseid saada, siis helistage meile! Oleme rõõmuga nõus küsimustele vastama.

Refleksoloogid:

Marju Jalakas

Mobiil: +372 52 61 803,
E-mail: marju@teraapiakeskus.ee

Varje Vilberg

Mobiil: +372 5062979
e-mail: varje.vilberg@gmail.com

Hüpnoteraapia

Hüpnoteraapia aitab inimesel negatiivseid või häirivaid mõtteid ümber hinnata, üle saada foobiatest ja halbadest kommetest ning kontrollida sõltuvusi.
Hüpnoteraapia kohta on palju filmidest pärit väärarusaamu. Hüpnoterapeut ei saa inimest panna ütlema või tegema asju, mida too öelda ja teha ei taha. Hüpnoosis olles ei kaota inimene kontrolli, vaid vastupidi – ta õpib, kuidas oma meele üle rohkem kontrolli saada ning paremini keskenduda. Teadlaste arvamused hüpnoosi täpsest olemusest võivad ikka veel erineda, kuid see, mida hüpnoos endast tegelikult kujutab, ei ole sugugi müstiline. Teadvusest saab alati mööda minna või seda mujale juhtida. See lubab alateadvusel domineerida seisundis, mida nimetame hüpnootiliseks transiks. Alateadvus on meie uskumuste, kujutluste, hirmude ja seoste panipaik. Seda mõjutades saame muuta oma alateadlikku reaktsiooni meid ümbritsevale maailmale.Nii juhtubki hüpnoosi ajal – muutused sisendatakse alateadvusele, mis seejärel käitubki sisenduste järgi
Seansi ajal uurib hüpnoterapeut kliendiga koos tema muret, aitab lõdvestuda ja annab seejärel sugestsioone, kasutades erinevaid hüpnootilisi tehnikaid, mis aitavad näha ebasoovitavaid emotsioone palju positiivsemal moel ning saada alateadlikke teateid selle kohta, kuidas sellega tegeleda.

Meie keskuse terapeutide töö baseerib transpersonaalsel psühholoogial, mille vormide hulka kuuluvad vaimustus, joovastus ja muutunud teadvuseseisundid, ja mis esitab ultimatiivse küsimuse: “Kes ma olen?” Liikudes läbi inimese arengu spektri, uurib see teadusharu kõigi iidsete psühholoogiliste traditsioonide tarkusi ning kulgeb edasi sügavamate, suurte teadvusetasanditeni, mida täheldatakse müstilistes spirituaalsetes traditsioonides. Inimese arengu iga etapp on identiteet ja paradigma läbi mille me tajume, kogeme ja tõlgendame maailmas toimuvat. Keha, emotsioonide, mõistuse, südame ja hinge integratsiooni abil tunneme, et oleme osa maailmast, kehastades tarkust, kaastunnet ja rõõmu kõige teenistuses. Transpersonaalne psühholoogia rõhutab komplekssemat sügavust ja sisemist mitmetahulisust, mitte niivõrd välimist avarust ja ulatust.

Meilt on palju küsitud milline näeb välja hüpnoteraapia sessioon. Vastuseks saab öelda seda, et “töö on tellija materjalist”, st ei ole kindlat reeglipära, mille järgi sessioone läbi viiakse. Kõik sõltub siiski kliendist. Kindlasti eelneb veslus, käitumis- ja mõttemustrite uurimine, seejärel vajadusel hüpnootiline sekkumine ning lõppeks analüüs, kokkuvõte ja eesmärkide seadmine. Kuid iga kliendi puhul on sessioon erinev ja sõltub paljustki kliendi enda avatusest, julgusest antud teemaga rinda pista ja valusaid küsimusi puudutada. Inimesed on väga erinevad, seega ei saa üheselt ka öelda kui palju peaks keegi teraapias käima, et saavutada tulemust. Mõnele piisab vähemast, mõnel on soov pikemat aega ennast uurida ja mineviku umbsõlmi lahti harutada. Kokkuvõttes võib öelda, et teraapia on tegelikult pikaajaline individuaalne sisemine töö, mida terapeut saab vajadusel aidata toetada ja suunata.
Kindlasti ei ole mõtet teraapiasse tulla ootusega, et terapeut “kaotab probleemi ära” .  Terapeut on siiski kliendi abiline sisemisel teekonnal ja ilma kliendi soovi ja nõusolekuta, ning vaba tahte vastu, ei toimu midagi. Igal probleemil on juured ja just juurte väljajuurimise sügavama tööga tegelevad meie keskuse terapeudid.

HÜPNOOSI KASU
Meie alateadlik meel abistab meid hoolitsedes asjade eest, millele me igal hetkel ei keskendu nagu hingamine, motoorsed harjumused, igapäevased tegevused, millele me tähelepanu ei pööra ning võimaldab meil igapäevaselt toime tulla. Sel ajal kui alateadvus on usinasti töös, meie teadlik meel tegeleb mõtlemisprotsessidega, hinnangutega ja tegevustega. Ärkvel olles omastame teadlikult ja teadmatult pidevalt uut informatsiooni, mis salvestub alateadvusse. Magades töötab alateadvus vabalt ilma teadliku meele sekkumiseta. Sügav lõdvestusseisund ja fokusseerivad harjutused töötavad hästi liigärevat teadvust rahustades, saavutamaks teadliku meele vähemaktiivset rolli mõtlemisprotsessidele. Selles seisundis on inimene täie teadlikkuse juures, kuid teadvus annab juhtpositsiooni üle alateadvusele. See omakorda võimaldab teha tööd otse alateadvusega, justkui hüpnoosiprotsess avaks ajusisese juhtpaneeli.
Inimese võime alluda hüpnoosile võib olla takistatud hirmudest ja murest teadmatuse tõttu selle kohta, mis on hüpnoos. Seda on oluliselt mõjutanud teave raamatutest, filmidest ja teleshowdest inimestega manipuleerivast hüpnoosist, kus inimesed kaotavad kontrolli oma käitumise üle. See on väärarusaam, mis takistab tõhusat teraapiatööd abivajajatega.
Hüpnoos on muutunud teadvuseseisund, mida võib igaüks, kes suudab oma teadlikku meelt vähegi kontrollida (rahustada), kasutada läbipääsuväravana alateadvusse. Seeläbi pääsedes ligi alateadliku meele „hoidlas“ olevale informatsioonile, mälestustele ja  tunnetele, ning neid soovi korral mõjutada ja muuta. See ei ole ohtlik, vaid vastupidi, kasulik. Alateadvusse on inimese pika eluea jooksul salvestunud tohutul määral kogemusi, uskumusi, tundeid ja hoiakuid, ning paljud neist on kujunenud elu takistavateks. Hüpnoos on võimas vahend muutmaks neid kogemusi elu takistavatest igapäevast toimetulekut soodustavateks.
Nii on meie Teraapiakeskuse terapeutide praktikas kasutatud hüpnoosi, kui ühte töövahendit ning edukalt ravitud ärevusseisundeid, unehäireid, söömishäireid, depressiooni, sõltuvusi ja palju muid inimeste elu ja toimetulekut otseselt ja kaudselt takistavaid tegureid.Paljudel juhtudel pöörduvad kliendid otseselt vaid konkreetse probleemi lahendamiseks. Enamasti aga selguvad teraapiatöö käigus ka neid probleeme tekitanud ajas ja kohas toimunud asjaolud, mis ei pruugi klientide jaoks nähtavaks saamisel olla meeldivad. Inimese teadvusel on hämmastav ja suurepärane omadus blokeerida inimese jaoks ebasoovitavad mälestused ning enamasti on selleks oma põhjus. Hüpnoosiseansi käigus probleemi juurte juurde jõudes aga tekib põhjustele ligipääs, mälestused tihti taaselustuvad ning on võimalik ka minevikukogemuste läbivaatamise käigus nende muutmine ning inimese suhtumise ümberkujundamine probleemidesse. Viimane on olnud praktikas kõige tõhusam – allasurutud mälestuste ja tunnete vabastamise tulemusena muutub palju ka inimese suhtumises igapäevaellu. Kliendid on andnud tagasiside põhjal saavutanud suurema usalduse iseenda toimimisvõimesse, rahutunde, toimetuleku negatiivsete emotsioonidega ja -suhetega jm.

Nõustaja – hüpnoterapeut:
Aili Tamming  
Koostööpartnerid:
Janne Kants
Marju Jalakas
Kristel Rannamees
Hüpnoteraapia seansile registreerudes võtke otse ühendust terapeudiga.

Kuidas elada oma elu hästi?

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.
Endale tuleb selgeks teha, mis tegelikult toimub. Ehk sa pead teada saama, mis on tegelikult praegu sinu suurim probleem. Selle vastu aitab hetkes elamine. Võtad ühe hetke korraga ja ei mõtle eriti tulevikule.
Elu tegelikuks eesmärgiks on elada oma elu nii, et elu lõpus saaks rahuliku südamega öelda, et elu on hästi elatud, unistused on täitunud, elu oli väärt elamist. Selleks tuleks kõigepealt alustada unistuste täitmisega või vähemalt liikuda nende täitmise poole. Tuleb meeles pidada, et kui väga tahta, siis mitte miski ei saa sind takistada unistuste täitmist. Isegi mitte rahapuudus. Kõik samasugused inimesed koonduvad justkui võluväel üksteise ümber ning kui sa ka midagi vajad, siis justkui võluväel satud sa nende inimeste juurde, kellel on just seda üle, mida sul on puudu.
Selleks, et elu oleks elamist väärt tuleks endale elu põhiküsimused selgeks mõelda. Nendeks oleks näiteks:
Milline on mu unistuste elu?
Milline inimene ma tahan tulevikus olla?
Mida ma tahan tulevikus ära teha?
Milllised on mu vaated elule (töö, asukoht jne...)?
rohkem vaadake teraapiakeskus.ee lehelt

Ühiskonnaõpetuse teemad lahtikirjutatult

Laias laastus saab minu ühiskonnaõpetuse postituste teemad jagada kolmeks:

1. Ühiskonna ja riigi toimimine

2. Riik, inimesed ja meedia

3. Majandus

Teadupoolest majandusest olen ma juba rääkinud, kuid see siin on lihtsam ja ilmselt tavainimesele arusaadavam majanduskäsitlus.

Kui jagada teemad kitsamalt, siis tuleb neid 28 tükki.

Teemad:

1. Ühiskonnaelu tasandid
2. Ühiskoonnaliikmed
3. Ühiskonnamudelid
4. Riigivõim
5. Ideoloogiad
6. Demokraatlik ühiskond
7. Võimude lahusus
8. Kollektiivne otsustamine
9. Kodanike poliitilised ühendused
10. Demokraatia
11. Seadusandlik võim
12. Täidesaatev võim
13. Kohtuvõim
14. Avalik haldus

15. Omavalitsus
16. Riigi kodanikud
17. Kodanike riik
18. Meedia
19. Majanduse põhitegurid ja nende tsüklilisus
20. Majanduspoliitika
21. Raha ja pangandus
22. Teaduspõhine majandus
23. Tööturg
24. Sotsiaalne turvalisus
25. Liberalism
26. Sotsialism
27. Konservatism
28. Roheline ideoloogia

Ajaloo teemad lahtikirjutatult

Kui kirjutada lahti ajaloo teemad, mida ma käsitlen, siis tuleb täpselt 71 teemat.

1. Ajaloo periodiseerimine

 Eesti ajalugu:
2. Eesti muinasaeg
3. Eesti viikingiaeg
4. Muistne vabadusvõitlus
5. Eesti keskaeg
6. Eesti Rootsi ajal
7. Eesti Vene ajal
8. Eesti 18. sajandil
9. Eesti 19. sajandil
10. Rahvuslik liikumine
11. Eesti I maailmasõjas
12. Eesti iseseisvumine
13. Elva valla mehed Eesti esimeses parlamendis (asutav kogu)
14. Eesti iseseisvumise sündmuste kronoloogia (1917-1920)
15. Eesti (I) vabariigi ajal
16. Vaikiv ajastu
17. Eesti II maailmasõjas
18. Eesti Nõukogude okupatsiooni all
19. Eesti Taasiseseisvumine
20. 21.-sajandi Eesti
Üldajalugu:
21. Muinasaeg

22. Mesopotaamia tsivilisatsioonid
23. Vana-Egiptus
24. Vana-Kreeka (Ka Makedoonia vallutused)
25. Vana-Rooma (keisririik, vabariik, ristiusk)
26. Vana-India
27. Vana-Hiina
28. Vana-Jaapan
29. Pärsia Impeerium
30. Keskaeg
31. Varauusaeg (17.-19.sajand)
32. Suured maadeavastused
33. Ameerika muistsed tsivilisatsioonid
34. Aasia ja Okeaania muistsed tsivilisatsioonid
35. Aafrika muistsed tsivilisatsioonid
36. Koloniseerimine (ka koloniaalsõjad)
37. Reformatsioon
38. Varauusaegne Prantsusmaa
39. Prantsuse revolutsioon
40. Varauusaegne Inglismaa
41. Tööstusrevolutsioon
42. Ameerika Ühendriigid varauusajal (Iseseisvumine, kodusõda)
43. Venemaa varauusajal
44. Holland varauusajal
45. Hispaania varauusajal
46. Portugal varauusajal
47. Jaapan varauusajal
48. Hiina varauusajal

49. Itaalia  varauusajal (ühendamine 1820)

50. Saksamaa varauusajal (ühendamine 1866, lõplikult 1870/71)
51. Maailm I maailmasõja eel
52. I maailmasõda
53. Maailm kahe maailmasõja vahelisel ajal
54. II maailmasõda
55. Külm sõda (Ka kuumad punktid)
56. Demokraatlik maailm pärast II maailmasõda
57. Kommunistlik maailm pärast II maailmasõda
58. Kolmas maailm pärast II maailmasõda
59. Üliriigid (Nõukogude Liit, USA, Hiina)
60. Araabia maailm ja islamimaailm
61. Kahe üliriigi konkurents (USA ja Nõukogude Liit)
62. Pingelõdvendus
63. Eluolu ja kultuur 20. sajandil
64. Nõukogude Liidu ja kommunistliku süsteemi lagunemine
65. 20. sajandi viimase kümnendi ja 21. sajandi alguse maailm
LISA:

66. Soome ajalugu: Soome iseseisvumine
67. Jõulude ajalugu:
68. Heaoluühiskond:
69. Terrorism:
70. Vabamüürlus:
71. Islami 5 sammast

Kunstiolümpiaadi küsimused

Pöördmuster ja mustrid

Pöördmuster põhineb kuusnurgal ja pärineb aasiast, pärsiast. See on Pärsia vaiba muster.

Mustrid:

Ülesanne 1:

Tee muster ja korda seda kuni oled jõudnud lehe lõppu. Siis võid teha uue mustri samamoodi ainult nüüd 90° teises suunas. Jätka mustrite tegemist või tee keskele pilt.

Ülesanne 2:

Lõika papist välja korrapärane kuusnurk. Lõika selle kuusnurga sisse mõned sälgud (Just nagu on näidatud ja kirjutatud kõige ülemisel pildil.). Keera ühe koha peal seda kuusnurka kuus korda ning tee seda etappi kokku seitse korda. Kaunista kujund ära. Värvi kõik ühesugused pinnatükid ühte värvi.

Koristamise eesmärk

See teema pärineb 2016. aastast minu Pagari materjalidest.

Koristamine - Siseruumides toimuv pindade puhastamine, kaitsmine ja hooldamine ning erinevad korrastustööd.

Teenindusleping - Kliendi ja pakkuja vaheline leping puhastusteeninduse teostamise ja puhastusastme kohta.

Hoolduskoristus - Regulaarsete ajavahemike järel toimuv koristamine viisil, mis on määratletud teeninduslepingus/koristusjuhendis.

Eripuhastustöö - Pinna ühekordne põhjalik puhastamine ja vajadusel töötlemine kaitseainetega.

Suurpuhastus - Harva ja põhjalikult tehtav ühekordne koristus, mida vajatakse, kui hoolduskoristuse ja -meetoditega ei saavutata soovitud puhtusastet. Suurpuhastuse käigus eemaldatakse pinnalt mustus, samuti vajadusel kaitseained. Suurpuhastuse abil taastatakse ruumis soovitud puhtusaste.

Koristamine:

Koristamises keskendutakse sageli protsessile, isegi koristusteenuse lepingutes kirjeldatakse tavaliselt, milliseid töid kui sageli tuleb sooritada. Olulisemaks tuleb siiski pidada töö tulemust ehk puhtust. Põranda pesemine, pindade pühkimine ei taga alati veel puhtust. Samas ei olegi vaja iga kord töid nii sageli sooritada kui juhendis kirjas, et iga päev on vaja puhastada põrandat. Kui sinna ei tule igapäevaselt mustust, siis ei ole ka vajadust seda iga päev puhastada. Samas võib ette tulla ka olukordi, kus on vaja midagi teha sagedamini kui juhend ette näeb. Näiteks on maha aetud kohv, aga põrandat tuleb puhastada ülepäeviti. Oluline on keskenduda eesmärgile ehk puhtusele, samas on äärmiselt oluline, et erinevad osapooled - klient, puhastusteenindaja, puhastustööde juht - mõistaksid ühtemoodi, mida tähendab puhtus antud ruumis.

Mustus

NB! See teema pärineb minu 2016. aasta Pagari erialast.

Mis on mustus ja kuidas saavad pinnad mustaks?

Mustus on pinnal olev, erinevate puhastusmeetoditega eemaldatav

Loovuse ülesanded

Loovuse ülesanded:

Soovitan esimesest alustada, sest need muutuvad järjest raskemaks.

1. Tee oma nimemandala.

2. Tee oma Loom (Iseloom) [selleks tuleb silmad kinni panna ja vajutada (soovitavalt hariliku pliiatsiga) paberile (või lõuendile) täpid. Järgmiseks tuleb need täpid ühendada, vaadata, mis loom tuli ja vastavalt sellele loom ja ta ümbrus ära kaunistada.

3. Tee loomamandala

4. Tee kollaaž

5. Tee Archimboldo stiilis pilt

6. Tee pilt oma unistustest (stiil vaba)

7. Tee üks pilt (vaba tehnika ja vaba stiil)

8. Tee pilt suletud silmadega (sa ei näe, mida sa teed)

9. Tee Olev Subbi stiilis pilt

10. Tee üks mandala

11. Tee üks pilt (vaba stiil ja vaba teema)